Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rehielamu" - 153 õppematerjali

rehielamu - mitmetoaline,puhtad kambrid,rehetuba.Eesti haldusjaotus- kihelkonnad(üksikud külad)45tk,maakonnad(mitu kihelkonda)8tk- virumaa,rävala,järvamaa,harjumaa,läänemaa,saaremaa,ugandi,sakala.Kunda kultuur: vanim,ühelaadsed muistised,mis on ühendatud kunda kultuuri nime alla.
thumbnail
7
pptx

Rehielamu power point

Rehielamu Tähtsus Talu tähtsaim hoone Täitis ka teiste hoonete ülesandeid 3 osa http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/d/d5/Rehielamu_K %C3%B6striaseme_talust_1890_EVM.jpg Ehitus Rehetuba: (kuivatati vilja) ilma akendeta uksed madalad kõrge lävepakuga palkseinad muld põrand http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/Rehielamu_p%C3%B5hjat%C3%BC %C3%BCp.JPG Ehitus Rehealune (majandusruum) Seinas värav http://www.evm.ee/id/26/ Ehitus Kamber: (eluruum) 17. saj hoiuruum Kütteta, magati suvel 19. saj magamistuba Suitsuvaba, soojustus, klaasaknad, laudpõrand. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/reh emaja.html Oskussõnad Rõhtpalkseinad- Leeasemel- Aganik- Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu http://www.evm.ee/id/26/ ...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Rehielamu

Rehielamust · Eestlaste vana traditsiooniline elamu · Eesti talu tähtsaim hoone · Ehitati esiküljega õue poole ning sageli paiknes otse sissesõidukoha vastas Rehielamu kasutusalad · Elamu · Rehetuba · Laudaruum · Tööruum · Hoiuruum · Saun Rehielamu koosnes kolmest põhiosast: · Rehetuba · Rehealune · Kambrite osa Kusjuures rehetuba paiknes elamu keskel. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: Põhjatüüp Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku · Pulmade puhul tantsuruum Kamber...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Rehielamu referaat

REHIELAMUST ÜLDISELT ...........................................................................................LK 3 2. REHIELAMU PÕHJATÜÜP ........................................................................................... LK 4 3. REHIELAMU LÕUNATÜÜP ......................................................................................... LK 4 4. REHIELAMU EHITUS ................................................................................................... LK 5 5. PILDID ......................................................................................................................... LK 6-7 6. KASUTATUD KIRJANDUS...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Loovtöö Rehielamu

Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Eesti muinasajalugu

Putikedra kasutuseletulekuga kujunes savinõude valmistamisest eraldi käsitööala... ­ vahetuskaubandus...kaup vahetatakse kauba vastu/anamjaolt kaubeldi luksuskaupadega... ­ vahenduskaubandus...st. kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks,vaid ka edasimüügiks/seda tänu soosale asendile. ­ rehielamu ...nii elu-kui tootmishoone ­ sumbkülad...keset põlde tihedalt koos/Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku(ridakülad)/hajakülades asusid talud üksteisest kaugemal(hajali). ­ 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda, 4 väikemaakonda Saaremaa Alempois Läänemaa Nurmekund Harju Mõhu Rävala Vaiga Järva Virumaa Sakala...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Konspekt ''Vana hea Rootsi aeg''

Peale sõda oli Eesti rahvas peaaegu välja suremas ja enamus talusid oli tühjad. Eestlaste rahvaarvu suurendasid, vaid sissränded Lätist, Rootsist, Soomest ja Venemaalt. Talupojad küll lootsid vabadust, mis pidi tulema aga nad pidid pettuma ning ka näljahäda oli suur. Kuid nii masendav see elu ka ei olnud, talupoegadele tuli ka rohkem õigusi ja vähendati makse. Kirikud hakkasid harima ka talupoegasid, et nood mõistaks piiblit lugeda ja nii loodigi Tartu Ülikool ja paljud teised gümnaasiumid. Koolide ehitamisele aitas kaasa ka see, et Forselius, kes oli preester Eestist, kes viis kaks tarka poissi kuningas Karl XI'le ette näitama, et eestlased polegi nii loll rahvas nagu sellel ajal räägiti ­ seega 19. saj. said ka eestlased endale koolitarkust soetada nii gümnaasiumites kui ka ülikoolides. Võõrad võtsid eestlaste tavad, kombed, keele...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varauusaeg Eestis

Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang ­ Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang ­ koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner ­ Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti talupoja kultuur 19.saj

(2) Talurahva elamud Taluõue asukoha valikul peeti silmas paljusid asjaolusid, kuna usuti, et õigesti valitud asukohast sõltus majas elavate inimeste ja laudas olevate loomade heaolu. Levinud oli uskumus, et kui maja maha põleb, siis tuleb ta ehitada üles samale kohale, aga teistpidi. Et õu oleks kuiv, rajati see kõrgemale kohale, eriti tähtis oli aga vee ja metsa lähedus. Tähtsaim hoone, rehielamu , ehitati esiküljega õue poole ning see paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. See omapärane ja ainulaadne hoone, mis täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Vanadele taluhoonetele olid iseloomulikud suured õlgede või rooga kaetud kelpkatused, mis olid tavaliselt vähemalt kaks korda nii kõrged kui seina nähtav osa. Katuseharja kummaski otsas oli kolmnurkne ava, nn. unkaauk, mille kaudu läks suits välja ja valgus ning õhk tulid sisse...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
36
odp

Rehelamu

REHIELAMU Grupi töö Pirje Pesor Jana Ardan Merily Lempu PT- 14 ● Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone. Tegemist on Läänemeresoome keskkonnas kujunenud kultuurinähtusega .Rehemaja kolm tähtsamat osa olid rehetuba, rehealune ja kambrid Rehielamu keskne ja vaieldamatult tähtsaim ruum oli küttekoldega rehetuba, mida kasutati aastaringselt elutoana. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Suuremas ruumis hoiti talvel loomi ja kui oli suurem pidustus siis tantsiti seal samas ruumis. Voodid asusid rehe toas meetri kõrgusel põrandast voodis oli...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti muinasaeg - rauaaeg, kiviaeg

Viikingid eestis- 800-1050, Norvegr,Vestvegr,Austervegr-kaubateed,ruunikivid,venekroonikad nimetavad neid tsuudideks.Eesti muinasajalõpul- 150-200k inimest, vabad inimesed ja orjad, heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund ühiskonnas, rehielamu , Elatusalad: põllundus(nisu,kaer, hernes) 1adramaa=1talu, rikkamatel mitu adramaad, talgud, suurtalu=mõis, 3 välja süsteem(talivili,suvivili,kesa), karjakasvatus(veis,hobune,kits,kana,siga)metsandus,jahipidamine, kalandus,käsitöö, lihtsamad tööriistad valmistatiise, raskemad meistrid-kohalikust rauast(virumaal ja põhjasaaremaal tootmiskeskused.).Kauplemine-toomakaup-hõbepronksraudsool luksusesemed, viimakaup: karusnahad,vaha, mesi, varastatud kaup ja orjad,...

Ajalugu
302 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Rootsi ajal 17. saj

Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu . Rehituba oli kõigist külgedest piiratud kõrvalruumidega ning seega täiesti pime. Talurahva riietuseks oli pikitriibuline seelik, pottmüts, mutumüts, plisseeritud seelik, põlvpüksid jne. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill....

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Osa meistreid spetsialiseerus ehete valmistamisele. Potikedra kasutusele- võtuga muutus omaette käsitööalaks savinõude valmistamise. Põllumajanduse ja käsitöö kõrval omasid teatavat tähtsust jätkuvalt jahindus, kalandus ning mesindus. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja järelkuivatada, sest siinsetel laiuskraadidel ei saa vili tihti looduslikult küpseks. Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Kaitseks välisvaenlaste vastu olid kihelkonnad liitunud 5 maakondadeks...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kiviaeg Eestis

Elanikkond muinasaja lõpuks 12 ­ 13 saj. oli kogu eesti ala asutatud. · Enamik elanikest eestlased · Ida ­ Eestis eesti ja vadja segurahvas · Lõuna ­ Eestis eesti ­ liivi segurahvas · Elanikkonda ~150 ­ 200 000 · Sõjaretkedelt toodud vanglad ja orjad, nende järglased · Muinas ­ eestlased olid kehaehituselt jässakad · Eluiga väga lühike ~30 a. · Rehielamu (kodu). Elatusalad · Põllumajandus (talivili, suvivili, kesa) · Adramaa (mõõtmisvahend)(jura, millega mõõdeti maad) · Raskemad tööd tehti talgute korras · Kogukonnast lahkulöönud talusid kutsuti mõisadeks · Toodi luksuskaubad Ühiskondlik kord 13. saj. algul puudus oma riik. Riiki asendas 8 maakonda: 1) Läänemaa 2) Harjumaa...

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

Eesti mererannikul puudus elanikkkond, kes oleks pidevalt tegelenud kalastusega, Metsmesindus ­ nett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne- Euroopa turul 13. Elamud, külad, talud . KÜLATÜÜBID Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Viljakuivatamiseks oli ahjuga rehetuba. Järk-järgult kujunes universaalne rehielamu , mis sai eestlastele iseloomulikuks nii elu.kui tootmishooneks. Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. ( kareda küla Järvamaal, mainitud Henriku poolt oma ilu poolest). Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu, Muinasaeg Eestis

Kohata võis veel mõnda mammutit või karvast ninasarvikut. Aeg ajalt võis siia sattuda ka mõni põhjapõtru jälitav küttide salk, aga seni pole neist kindlamaid jälgi leitud. Kuidas periodiseeritakse Eesti muinasaeg? (nimi, tähendus, aeg) Kiviaeg Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (esimeste inimeste saabumine - jääaja lõpp) Sellest ajast me Eestis inimasustust ei tunne Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (VIII a.t. keskpaik - IV a.t. II veerand) Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, sarvest ja luust. Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV a.t. II veerand ­ II a.t. keskpaik) Võeti kasutusele savinõud ning töö- ja tarberiistu täiustati. Pronksiaeg Pronksiaeg (II a.t. keskpaik ­ VI sajand eKr) Eestis levisid pronksesemed, kasutati ka kivi ja lu...

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Eeru kõrts

Hoone vanimaks osaks loetakse rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati. 1841. aastal kohandati see kõrtsiks. Esimene kõrtsmik oli Jüri Rüter. Atla mõis kuulus sel ajal Barlövenite aadliperekonnale. Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten. Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse...

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinasaja konspekt

Tatud osa oli ka küttimisel ja kalapügil. Arvestatavtähtsus oli ka metsmesindusel. Suur osa tarberiistu valmistati igas peres omal käel, Omaette käsitooaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus ka esivanemate kaubitsemine lähemate naabritega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. 12.Elamud, külad (külatüübid) Eestlased elasid valdavalt maal. Kujunes välja universaalne rehielamu . Mitmelpool Eestis, esiotsa Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel tekkisid ridakülad, kus rajati talud ridastikku. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid hajakülad., kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. 13.Kihelkonnad ja maakonnad Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13 sajandiks oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalugu 11.klass

RAUAAEG ­ 5 saj. eKr ­ 13 saj. pKr Samal ajal Euroopas oli juba kõrgkeskaeg ja tekkisid tsentraliseeritud riigid. 1)varajane 2)keskmine 3)noorem Eestis on leida rauamaaki soodes, rabades. Tõrjus välja kivist ja pronksist tööriistad. Oli võimalik koha peal rauda toota, põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, elatustaseme tõus. Suurenes kaubavahetus välisriikidega. Kujunes välja tüüpiline rehielamu . Vili korjati kokku ja pandi rehe alla kuivama, sest põllul vili valmis ei saanud. Rehielamud olid ehitatud palkidest, maani ja tegevusi tehti koos ühes ruumis. Kujunes välja perekondlikkus, individualism. Hakati rohkem tegelema käsitööga, paranes relvade kvaliteet. Rauaajast on pärit kõige varajasemad nimetused rahva kohta. AESTID, FENNID, TSUUDID. Kasvas inimese arv, parem ja rohkem toitu. Hakati rajama linnuseid, kõige rohkem asus linnuseid L-Eestis, sest seal tuli kõige rohkem...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

VAHETUSKAUBANDUS VAHENDUSKAUBANDUS Lääne-Euroopa Eesti Lääne-Euroopa Eesti Ida-Euroopa metall, sool, karusnahad, vili karusnahad, vaha relvad vili, vaha Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks kujunes universaalne rehielamu . Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti...

Ajalugu
162 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun