-ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-> vägivalla vähenemine -30 000 represseeritut mõisteti õigeks -lõppes võimupagulus (vabamalt mõtlemine) Side Läänemaailmaga -välisraadiojaamad (infokanalid) -teadlaste kontaktid välismaailmaga -Soome TV saated -laev Georg Ots (arvukalt turiste, jõudis Lääne kultuuri ja tarbesemeid) Kuldsed 60ndad -lõppeb Praha kevadega -iseloomulik: olude liberaliseerimine / rahvuskommunistid (usuti, et praegust poliitika reziimi saab inimlikustada, demokratiseerida) / noorte aktiivsus (tegutsesid EÜE Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev & EÕM Eesti Õpilasmalev) / kujuneb eestlaste poliitiline liit Venestamine 1978 -Karl Vaino parteijuhiks -kakskeelsus propaganda -teadustöid kirjutati venekeeles -protest venestamise vastu -1980 noorsoorahutused (protestid üliõpilaste ja kooliõpilaste seas)
1989 veeb Kodanike komiteed Iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel kodanike registr. 1989 aug Balti kett juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele 1990 veeb Eesti Kongressi valimised Eesti Kongressi Komitee esmiees Tunne Kelam 1990 mär EKP lõhenemine EKP kaheks rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed 1990 mär ENSV Ülemnõukogu valimised Esimeheks A.Rüütel 1990 mai taastati EV nimetus lõpetati ENSV sümbolite kasutamine 20.aug EV taasiseseisvumine Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust 1991 iseseisvusest
- Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke - Loodi vastajõud eestlaste iseseisvumisele - 1988 oli kujunenud Eestis kolm poliitilist jõudu o Rahvuslikud jõud o Impeeriumimeelsed jõud o RR + rahvuskommunistid EKP-st EKPs 110000 inimest neist 50% eestlased - 16 november 1988 Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni o Ükski Moskva seadus ei jõustu enne, kui Eesti ei ole seda kinnitanud - 23 august 19888 Balti kett -> juhtida maailma tähelepanu Baltikumi okupeerumisele - Jaanuar 1989 eesti keel on riigikeel - 24 veebruar on Eesti iseseisvuspäev > Pika Hermani torni sini-must-valge - Algas kodanike komiteede loomine registreeriti EV aegsete kodanike järeltulijad ->
õigustühisteks. 1989 jaanuar Võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keelest riigikeel. 1989 pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. 1989 24. veebruar Pika Hermani tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. 1990 veebruar toimusid Eesti kongressi valimised. 1990 märts toimus esimene Eesti Kongressi istung. 1990 kevad EKP lõhenes kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ja kaotas lõplikult juhirolli ühiskonnas. 1990 märts Esimesed demokraatlikud valimised ENSV Ülemnõukogusse. 1990 30. märts Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. 1990 mai taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 1991 märts kolme Balti riigi juhid korraldasid ennetava referendumi, millest selgus, et suurem osa elanikkonnast pooldab iseseisvuse taastamist. (iseseisvusreferendum)
b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei RR-Rahvarinne c) Laulev revolutsioon: Võimukriis- konflikt, mis võib viia sõjani “Eestimaa laul”- 1988. a. Septembris Rahvarinde eestvedamisel korraldatud massiüitus, millest võttis osaligikaudu 300 000 inimest d) Kolm poliitilist suunda (tv 29/2)- rahvuslikud jõud, impeeriumimeelsed jõud, rahvarinne ja rahvuskommunistid e) Suveräänsusdeklaratsioon; Balti kett- 16.nov. 1988. a võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes; katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (660 km, 2 milj. inimest) f) Kodanike komiteede liikumine- ühiskonnas tekkisid mitmed poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad)
Kodaniku komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti osa valimistest. 1990. aasta märtsis toimus Eesti Kongressi esimene istung. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariilus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitte, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 5. Üleminekuperiood 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990.aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel,kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega. Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30.märtsil 1990
e) 22.august Island tunnustas EV-i. f) 6.september tunnustas NSVL EV-i. g) 17.september võeti Balti riigid ÜRO-sse. h) 1992 uus põhiseadus. i) 1992 rahareform. j) 20.september presidendi ja Riigikogu valimised. k) 31.august 1994 lahkusid Eestist võõrväed. 2) Poliitilised suunad. a) ERSP, EMS omariikluse taastamine. b) RR ja rahvuskommunistid uus liiduleping, suurem suveräänsus NL-s. c) Interrinne status quo!(kõik jääb samaks!) 8. Tunne pildilt Gorbatsov, Jeltsin, Laar, Savisaar.
1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! 1990 · veebruaris toimusid Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimised (valisid õigusjärgsed Eesti kodanikud ja nende järeltulijad). Märtsis peeti esimene istung. Eesti Kongressi alaliselt tegutsevaks organiks sai Eesti Komitee, ees Tunne Kelam. · märtsis lõhenes EKP (EKP 20. kongressil): 1) iseseisvad , eestimeelsed "rahvuskommunistid" 2) Moskva-meelsed · märtsis toimusid (enam-vähem demokraatlikult) valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Selle esimeheks sai (nagu ka eelmises koosseisus oli olnud) Arnold Rüütel. Valitsuse juhiks sai Edgar Savisaar · äsjavalitud Ülemnõukogu kuulutas 30. märtsil välja üleminekuperioodi omariiklusele · mais muudeti ära riigi nimi Eesti NSVst sai Eesti Vabariik (NB! oldi veel NSV Liidu koosseisus!). Võeti kasutusele uus (tegelikult vana) lipp, vapp ja hümn.
· Eesti Kongressi valimised toimusid 1990.aasta veebruaris , nendel osalesid ka väliseestlased ning 34000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Osa võtsid ka RR ja EKP. · Esimene EK istung toimus 1990.a märtsis. Seal kinnitati kava, mis nägi ette läbirääkimisi okupatsiooni lõpetamiseks. · Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Üleminekuperiood · 1990.aasta kevadel lõhenes EKP kaheks: 1.Rahvuskommunistid 2. Impeeriumimeelsed, sellega kaotas ka senise juhtkontrolli ühiskonna üle. · 1990.a märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimisd Eesti NSV Ülemnõukogusse. · Esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli 1983aastast olnud Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees. · Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare · 30.märts 1990- Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest,
EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. ÜLEMINEKUPERIOOD 8 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega (ametis 1988-1990). Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30
samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. ÜLEMINEKUPERIOOD 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega (ametis 1988-1990). Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30
olemas- maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide poole. Edu pingelõdvenduses saavutati 1975. aastal, mil Helsingis kirjutati alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile. ENSV uuel venestusajal. Venestuse algus. 1978 vahetati parteijuhi kohal välja J. Käbin. EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks kinnitati umbkeelne ja kindlalt Moskva-meelne Karl Vaino. Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV juhtkonnast lahkuma mitmed rahvuskommunistid. 1978 algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Esmajoones pidi vene keele osatähtsust oluliselt suurenema hariduses. Vene keele pidid omandama eestlased, kuid samasuhust kohustust eesti keele suhtes Eestimaa muulastel ei olnud. Noorsoorahutused ja ,,40 kiri". Venestussurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. Süvenes rahulolematus, mis väljendus noorsoorahutustes. Elavnes ka intelligentsi protestivaim. Grupp haritlasi koostas ,,Avalik kiri Eesti NSV-st"
Esialgu kodanike komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. ÜLEMINEKUPERIOOD 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega (ametis 1988-1990). Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30
esindajat. Esialgu kodanike komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega (ametis 1988-1990). Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30
ajaloolise tõe avalikustamine sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939. aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. 4. TAASISESEISVUMINE 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. Märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 30. märtsil võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest
Toimusid kõned jms. Taheti juhtkonna väljavahetamist jms. Oluline on see, et KADUS TSENSUUR ajakirjanduses. Hakkavad mõjutama kujunevat meelsust. I korda väljas ka sinimustvalge lipp. < Tartus Edgar Savisaar kuulutas välja uue liikumise RAHVARINNE (registreeritud kui 'Rahvarinne Perestroika Toetuseks'). Muutus massiliikumiseks, kaasas inimesi, ettevõtteid jms. Lõppeesmärk oli ISESEISVUMINE. Sellega algab massiliikumine. Kriis jõuab EKPsse.Tekivad rahvuskommunistid (Ilmar Toome), on kommunistid, kuid ka rahvuslased. Kogu kriitika suunatud Karl Vaino vastu, kardeti plahvatusliku olukorra tekkimist. Sõideti Moskvasse, et veenda neid EKP juhtkonda väljavahetama. Korraldati EKP pleenum, kus K. Vaino eemaldati ja Vaino Väljas sai uueks Keskkomitee I sekretäriks. 1988 ka 'laulev revolutsioon' 17. juuni Lauluväljaku miiting (NLKP konverentsi delegaatide ärasaatimiseks) 11.september 'Eestimaa laul', kus tekkis I korda ka omariikluse idee.
Toetuseks (RR- Rahvarinne). 13. aprilli loetaksegi Rahvarinde asutamiseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga Eestis kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Rahvarinde tähtsamateks juhtideks said Edgar Savisaar ja Marju Lauristin. Impeeriumimeelsed jõud- Loodi (asutati) ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine ( IL- Interliikumine) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu ( TKÜN). Interliikumise juhiks Eestis oli Jevgeni Kogan ja TKÜN juhiks oli Vladimir Jarovoi Rahvarinne ja rahvuskommunistid- 18. märtsil 1990 toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st. Edgar Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest Millist ohtu kujutas 1991.aasta jaanuarikriis Baltikumi rahvastele? Üritati takistada NSV liidu lagunemist Milles seisnes iseseisvusreferendumi korraldamise tähtsus? iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti
Nõukogudemaal elavad rahvad sulavad üheks nõukogude rahvaks. Enamikes liiduvabariikides, k.a. ENSVs tähendas see venestamist. *Uue rahvuspoliitika elluviimiseks ei sobinud Moskvale enam ENSV juhtkond ning 1978 vahetati parteijuhi kohal välja Käbin ning temast sai ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. *EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Moskva-meelne Karl Vaino, kelle pärast sunniti ENSV juhtkonnast lahkuma mitmed rahvuskommunistid. Vaino Väljas, keda Käbin soovis oma ametijärglaseks, saadeti ,,poliitilisse pagendusse", NSVL suursaadikuks ühte Ladina-Ameerika riiki. *1978 suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestuskampaania käivitamiseks ENSVs. *1978 detsembris võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise määruse alusel vastu salastatud otsuse ,,Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest". Algas aktiivne vene keele
23 aug 1989 aastal enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett tallinnast vilniuseni. Balti kett aitas teadvustada baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil 1989 aasta lõpul tunnistati moskvas lõpuks 1939 aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks 1989 aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus Eesti kongress esindusorgan 1990 kevadel lõhenes EKP kaheks rahvuskommunistid ja impreeriumimeelsed 1990 aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised eesti nsv ülemnõukogusse 1991 aastaks oli perestroikapoliitika ennast ammendanud 20 aug 1991 võttis ülemnõukogu vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest, peagi tunnustasid eesti isesseisvust teised riigid, eesti oli taas poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 29A 1991 aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust
23 aug 1989 aastal enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett tallinnast vilniuseni. Balti kett aitas teadvustada baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil 1989 aasta lõpul tunnistati moskvas lõpuks 1939 aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks 1989 aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus Eesti kongress esindusorgan 1990 kevadel lõhenes EKP kaheks rahvuskommunistid ja impreeriumimeelsed 1990 aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised eesti nsv ülemnõukogusse 1991 aastaks oli perestroikapoliitika ennast ammendanud 20 aug 1991 võttis ülemnõukogu vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest, peagi tunnustasid eesti isesseisvust teised riigid, eesti oli taas poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 29A 1991 aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust
taastada Eesti vabariik. Impeeriumimeelsed jõud hakkasid koonduma, sest neile ei meeldinud eestlaste soov taastada iseseisvus. Tekkis interliikumine, millega liitusid Eestis asuvate üleliiduliste tehaste valdavalt venekeelsed töölised. 1988. lõpuks oli Eestis välja kujunenud 3 erinevat arusaama riigi edasisest saatusest: 1) interliikumise arvates pidi Eesti jääma igaveseks NSVLiidu osaks, ka perestroikaga oli nende arvates liiale mindud, 2) Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistid leidsid, et sõlmida tuleks liiduleping ja säilitada liiduvabariikide liit, aga uuendatud kujul, 3) rahvuslikud jõud (ERSP, EKS) leidsid, et taastada tuleb Eesti Vabariik Moskvas ei tahetud tol ajal kuulda midagi uuest liidulepingust, vaid sooviti säilitada NSV Liitu endisel kujul. Sel eesmärgil kavatseti isegi muuta riigi põhiseadust. Et seda ennetada, võttis Eesti 16. novembril 1988. vastu suveräänsusedeklaratsiooni, mille
ja toiduainetetööstus (13%). 1988. aastal esikolmikus olid toiduainetetööstus, masina- ja metallitööstus ja keemiatööstus. 1970.-1980. aastail päärdati rõhku energeetika- ja keemiatööstusele. Leedus toodeti 700 000 tonni mineraalväetist. Energeetia ja kütusetööstus põhinesid naftal, gaasil ja kivisöel. Kõik see viis Leedu ökokatastroofi äärele ja vallandas looduskaitseliikumise. Kollaboratsionalism ja rahvuskommunistid- 1950. aastatel leedulaste osakaal kommunistlikus parteis oli 1/4. Leedulaste osakaal parteis hakkas jõudsalt kasvama 1950ndatel aastatel (perestroika ajaks 70%). LKP eesotsas seisis kuni 1974. aastani A. Snieckus - Truu Kremlile. Rahvusliku opositsiooni armutu mahasuruja. Edukalt sovetiseeris Leedut. Leedulaste suurem komparteistumine nõukogude ajal on andnud alust spekulatsioonideks - Rahvuskommunistid suudavad edukamalt kaasa aidata
okupatsiooni aegses omavalitsuses Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000. Ideoloogiavõitlejad Nikolai Karotamm, Andrei Zdanov, G. Naan + Karotamm oli suhteliselt mõõdukas, juunikommunist Kodanlik natsionalism ideoloogiline sõimusõna 1950 EK(b)P VIII pleenum Kuldsed kuuekümnendad "elada ju võib" Nn rahvuskommunistid reziimi inimlikustamine Noorte aktiivsus EÜE, EÕM, komsomol 1968 Praha kevad ENSV majandus Maareform 1947. aastaks maa riigistamine, talude max suurus 30 ha, "rahvavaenlastel" 5-6 ha + Põhieesmärk: eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine + Uusmaasaajad olid perspektiivitud vaid kuni 15 ha + Suurenev riigile müümise kohustus
1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! 1990 · veebruaris toimusid Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimised (valisid õigusjärgsed Eesti kodanikud ja nende järeltulijad). Märtsis peeti esimene istung. Eesti Kongressi alaliselt tegutsevaks organiks sai Eesti Komitee, juhiks Tunne Kelam. · märtsis lõhenes EKP (EKP 20. kongressil): 1) iseseisvad , eestimeelsed "rahvuskommunistid" 2) Moskva-meelsed 51 · märtsis toimusid (enam-vähem demokraatlikult) valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Selle esimeheks sai (nagu ka eelmises koosseisus oli olnud) Arnold Rüütel. Valitsuse juhiks sai Edgar Savisaar · äsjavalitud Ülemnõukogu kuulutas 30. märtsil välja üleminekuperioodi omariiklusele
annaabi.ee 
