Eesti ajalugu (0)

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009
M U I N A S A E G
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 ­ rajati Riia linn. 1202 ­ asustati Mõõgavendade Ordu 1210 ­ eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 ­ Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 ­ alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217 . 1217 ­ venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma . 21.09.1217 ­ Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 ­ Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seavad eesmärgiks kogu maa vabastada. 1223 ­ Tarbatu linnuse piiramine, lõpeb sakslaste võiduga, peagi on jälle kogu maa alistatud. 1227 ­ Mõõgavendade Ordu alistab viimase eestlaste tugipunkti, Muhu linnuse.
Allajäämise põhjused: Vastase treenitus ja tehnoloogiline ülekaal. Mitmel rindel võitlus. Eestlased orienteeritud üksikutele retkedele. Puudus ühtne riik. Ei peetud kinni kokkulepetest.
K E S K A E G
Haldusjaotus pärast vabadusvõitlust (1238 ­ 1343): 1236 ­ Saule lahing Põhja-Eesti Taanile ­ Eestimaa Hertsogkond 1238 ­ Stensby leping Saare-Lääne Piiskopkond 1242 ­ Jäälahing Tartu Piiskopkond 1248 ­ Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 ­ puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 ­ Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 ­ Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 ­ Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 ­ Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 ­ Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 ­ esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni linn Baltikumi suunas. 1248 ­ Tallinn saab linnaõigused 1523 ­ Reformatsioon jõuab Eestisse Linnad 13.saj: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, 14/09/ 1524 ­ reformatsiooni toetavad linlased rüüstavad Paide, Viljandi. 14.saj: Narva ja Rakvere. Tallinnas kirikuid ja kloostreid Rahvaarv u 100 000 1525 ­ Lüübekis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 22/01/1558 ­ Algab Liivi sõda JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345) 1583 ­ Pljussa rahu; Tartusse asutatakse Jesuiitide Pärast kodusõda tekkisid Taanil raskused oma alade haldamisega ja kolleegium . otsustas need müüa Liivi ordule. Tekkinud võimuvaakumit ja asjaolu, et orduväed olid 1343 kevadel Pihkvas, otsustasid ära kasutada eestlased. Taheti alustada kevadisi põllutöid juba vabana. Algas 23. Aprillil 1343 märgutulede süütamisega. Mai alguseks oli kogu Harju (peale Tlna) võõrvõimust vabastatud Tallinna vallutamiseks paluti abi Turu foogtilt. Tagasi saabusid ka ordu väed ordumeister Dreilebeni juhtimisel. 1343 4. Mai ordu ja eestlaste nelja kuninga kohtumine Paides. Ordu väed löövad eestlasi mandril . 24. juulil puhkeb ülestõus Saaremaal, kus see suruti maha alles 1345 aasta alul. Tulemused: põlisrahva pärisorjastamine ja mitmeid aastaid tehti Põhja-Eestis karistusretkesid.
Pärisorjastamise tingis ka tööjõu puudus, kui Euroopas suurenes vajadus vilja järele ja siin hakati põlde suurendama . Algas põgenemine linnadesse, kus oli võimalik saada peale aastast varjamist vabaks. 1410 saab Ordu Grünwaldi lahingus leedulastelt lüüa, millest algab ordu allakäik. Alates 1421 hakkas ordu regulaarselt pidama maapäevi, kuhu kuulus 4 seisust : Riia peapiiskop ja teised piiskopid, ordumeister oma kõrgemate käsknikega, vasallidel, linnade (Tln, Trt, Rga) esindajad.
Ajutiselt suutis ordu sõjajõud ühendada ordumeister Plettenberg, kes lõi tagasi venelaste rünnakukatsed. 1503 sõlmiti vaherahu.
Linnavõimuorgan oli raad , kuhu kuulus 14 raehärrat ja 4 bürgenmeistrit. Raad teostas ka kohtumõistmist. Linnavalitsuse ülesanded: kulud/tulud. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikute ja koolide hoolekanne. Vaeste hoolekanne. Kohtumõistmine. Kodanike julgeoleku tagamine.
1523 jõuab Eestisse reformatsioon. 1524 septembris vallandusid pildirüüste retked.
Haridus . Koolid tekkisid kirikute ja kloostrite juurde. Linnakodanikele andis ilmalikku haridust linnakoolid. Kultuur. 1525 trükiti esimene eestikeelne trükis ­ jumalateenistuse käsiraamat, pole säilinud 1535 ­ Johann Koelli poolt tõlgitud luterlik katekismus , säilinud 11 lehte. 1578 ilmub Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika".
LIIVI SÕDA 1558 -1583 Põhjused: Venemaa soov allutada Läänemere idarannik . Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus. Rootsi püüd laiendada oma mõju ida suunas. 1558 I pool ­ venelased vallutavad Ida- ja Lõuna-Eesti. Sügisel edutu Tallinna piiramine. 1559 ­ pooleaastane vaherahu. Saare-Lääne piiskop müüb oma alad Taani kuningale . Liivi Ordu viimane ordumeister Gothard Kettler annab ordu alad Poola kaitse alla. 1560 ­ Saare-Lääne valitsejaks saab kuninga vend hertsog Magnus 2.aug.1560 ­ Härgmäe lahing venemaa ja Liivi ordu vahel. Liivi ordule viimane. 28.11.1561 ­ Liivi ordu laiali minek. 1561 ­ Põhja-Eesti vannub truudust Rootsile. 1570 ­ Luuakse Liivimaa kuningriik (kuningas Magnus)(liit Magnuse ja Ivan IV vahel) 1579 ­ Rootsi ja Poola ühine sõjategevus Venemaa vastu. 1581 ­ rootslased vallutavad Eesti ala. 15.jaan.1582 ­ Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel 10.aug.1583 ­ Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel
Võimuvahetus: Poola ­ Lõuna-Eesti Rootsi ­ Põhja-Eesti, Hiiumaa Taani ­ Saaremaa.
Rahvaarv 16.saj: 250 000
U U S A E G
KOLME KUNINGA AEG (1583-1629) Rootsi: maa jagati seitsmeks linnuselääniks (Tln, Paide, Rkvr, Nrv, Hpsl, 1600-1625 ­ sõjategevus Poola ja Rootsi vahel Koluvere, Lihula). Riigimõisaid valitsesid foogtid . Kuningavõimu esindajaks 1625 ­ Tartu langemisega lõppeb Poola valitsusaeg Lõuna- ja riigimaade haldajaks saadeti kuberner. Talurahva olukorda püüti Eestis. parandada, alustati maksude ühtlustamisega. 1629 ­ Altmargi vaherahu
Poola: keskvalitsus püüdis provintsi poolastada. Sigismund Augusti privileegiga kinnitati aadliõigused ja pärisorjus. Maa jagati kolmeks ­ Tartu, Pärnu, Cesise ­ presidentkonnaks, 1598 nimetati ümber vojevoodkondadeks. Riigimaad (75%) jagati staarostkondadeks (Eesti 10). Majandust püüti ergutada. Koormistest hoiti kinni. Sadamalinnana kerkis esile Pärnu. Arengut piirasid pidevad tülid magistraatide ja staarostite vahel. Talurahva olukord paranes kuni Poola-Rootsi sõjani, mil asi läks veelgi halvemaks. 1584 loodi Tartusse Jesuiitide kolleegium, mille eesmärk oli levitada katoliiklust ja harida kohalikku rahvast, õpe ladina keeles.
Taani: Keskvalitsuse roll oli väga nõrk. Siiski viid läbi reduktsioon . Kohalik aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riigimaid haldas asehaldur . Maa jagati ametkondadeks, mis omakorda vakusteks. Kuna Saaremaal oli talurahva olukord parem kui mandril, voolas sinna põgenikke.
POOLA-ROOTSI SÕJAD (1600-1629) Põhjus: kumbki polnud rahul oma valdustega. 1611 ­ Gustav II Adolf sõlmib Poolaga vaherahu, et ühineda sõjategevuseks Venemaa vastu. 1621 ­ Rootsi hõivab Riia 1625 ­ Rootsi hõivab Tartu 1629 ­ Altmargi vaherahu. Poola loovutab kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile.
ROOTSI AEG Rootsi aja kujunemine: 1583 ­ Pljussa rahu, Põhja-Eesti 1629 ­ Altmargi rahu, Liivimaa 1632 ­ avatakse Tartu Ülikool 1645 ­ Brömsebro rahu, Saaremaa 1645 ­ Brömsebro rahu 1661 ­ Oliwa rahu, Ruhnu. 1656 ­ Vene väed tungivad Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida-Eestist. 1661 ­ Kärde rahu Venemaa ja Rootsi vahel. Venelased on Kõrgeim võim kindralkubernerile. Saksa aadli võim säilib. Liivimaa sunnitud vallutatud aladest loobuma ja väed välja kiireareng, tänu kindralkuberner Johan Skyttele. 1645 kinnitas Rootsi viima. valitsus pärisorjuse.1680 alustatakse Balti aladel reduktsiooni, millega 1671 ­ tunnistatakse juriidiliselt pärisorjust Eestimaal kärbiti tugevalt aadli võimu ja oli kaudseks ajendiks Põhjasõjale. 1680 ­ Rootsi riigipäev võtab vastu otsuse ulatusliku Reduktsiooniga viidi talupoegade mõisakoormised vastavusse talude reduktsiooni kohta Baltikumis tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti võimalus 1684 ­ Tartus alustab Forseliuse juhtimisel tegevust kaevata mõisarentniku, -valitseja peale, kui need rikkusid seadusi, isegi rahvakooliõpetajate seminar . 1695 -1697 ­ Suur näljahäda kuningale. 12/09/1700 ­ venelased alustavad Narva piiramist Algas Forseliuse juhtimisel koolmeistrite väljaõpetamine, selleks loodi 19/11/1700 ­ Rootsi väed Karl XII juhtimisel purustavad Vene Tartusse seminar. Algas koolihoonete ehitamine (seaduse järgi igasse väed Narva all kihelkonda). 1632 avati Tartu Ülikool. 14/07/1704 ­ venelaste kätte langeb Narva Stahl koostas eesti keele grammatika (mis aga ei järginud foneetilist 29/09/1710 ­ Tallinn kapituleerub, venelaste ülemvõim kogu kirjaviisi), Hornungi grammatika oli juba arusaadavam. Eesti Eestis. ajakirjanduse algus. 1721 ­ Uusikaupungi rahu Suurenes sadamalinnade roll. Kaubapartnerid Inglismaa ja Holland . Enam viidi välja teravilja ja lina. Hakati looma manufaktuure.
Rahvaarv u 400 000
PÕHJASÕDA (1700-1721) Põhjus: Rootsi üha tugevnev võim ei meeldinud teistele Läänemereäärsetele riikidele. Selle vastu loodi Venemaa-Taani-Poola-Saksimaa liit. Algab Poola sõjaretkega Riia alla, järgnevad Venemaa rünnakud Narvale ja rüüsteretked Virumaale. 19.nov.1700 ­ Narva lahing, Rootsi võidab Venemaad. Sept.1701 ­ Erastvere lahing, Vene esimene võit Rootsi üle. Juuli 1702 ­ Hummuli lahing, Vene võit 12. juuli 1704 ­ Tartu vallutamine 9.aug. 1704 ­ Narva vallutamine Juuni 1709 ­ Poltava lahing Ukrainas, Rootsi kaotab suurelt Vene armeele. 1710 ­ Eestimaa alistub Venemaale 10.sept.1721 ­ sõda lõppeb Uusikaupungi rahuga Rahutingimused: Venemaa sai Eestimaa, Liivimaa, Ingerimaa ja osa Soomest Rootsi maksab kahjutasu 2 riigitaalrit Rootsil õigus vedada tollivabalt vilja välja 50 000 rubla väärtuses.
Rahvaarv u 150 000
VENE AEG (1721-1918) Balti Erikord on Baltiriikide valitsemissüsteem, mis oli muust impeeriumist erinev. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus . Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus , asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner.
18. SAJAND 1739 ­ Roseni deklaratsioon ­ talupoeg on ori ja tema vara kuulub mõisnikule. 1783 hakkas kehtima asehalduskord. Linnaõigused said Paldiski ja Võru. Kärbiti rüütelkondade võimu. 1765 ­ Browne positiivsed määrused: talupoeg sai õiguse vallasvarale, mõisakohustuse täitnud talupoeg võis saagi ülejäägi turule viia, kindlad piirid koormistele, karistamise ülempiirid. 1739 ­ Anton Thor Helle tõlgitud eestikeelne piibel 1765 ­ koolikorralduskava, mis nägi ette kooli loomise ka igasse mõisa. Arhitektuuris hakkab levima klassitsism. 1718 alustatakse barokse Kadrioru lossi rajamisega, 1773 Toompea loss. 1803 klassitsistlik Tartu ülikooli peahoone . Tallinna arengut püüti pidurdada Peterburi tähtsustamisega. Viinavedu Venemaale, algas mõisate rikastumine. 1734 Räpina paberivabrik, Põltsamaa klaasivabrik.
19. SAJAND I POOL Talurahvaseaduste 3 blokki: (Eestimaal/Liivimaal) 1802 ­ avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv I (1802/1804) ,,Iggaüks", mis tähistab agraarsuhete Loodi vallakogukonnad. Talude kasutusõiguse pärandamine. reformimise algust Balti kubermangudes. Teokoormiste normeerimine (aint Liivimaal) 1802 ­ taasavatakse Tartu Ülikool II (1816/1819) 1804 ­ Eesti-ja Liivimaa talurahvaseadused Kaotati pärisorjus. Teotöö säilimine rendivormina. Maa jäi 2/10/1805 ­ ulatusliku talupoegade vastuhakk mõisnikele, seda võis rentida vabade rendilepete alusel. Harjumaal Kose-Uuemõisas. III ( 1856 /1849, Saaremaal 1865) 1807 ­ talupoegi hakatakse võtma maamiilitsasse Teotöö asendamine raharendiga. Talude päriseksmüümine. Palgatöö 23/05/1816 ­ Eestimaa talupojad vabastatakse kasutamine mõisapõldudel. pärisorjusest. 26/03/1819 ­ Liivimaa talupojad vabastatakse Pärast talurahvaseaduste vastuvõtmist laienes talurahva pärisorjusest tegevusalade valdkonnad. Majandus elavnes . 1838 ­ Tartu asutatakse Õpetatud Eesti Selts Seadustest väärarusaamine ja suuremad ootused tõid kaasa mässe, 7/09/ 1841 ­ Pühajärve sõda neist suurim nn Mahtra sõda, 1858. 1845 ­ usuvahetusliikumine Liivimaal Arenes tööstus. Villa töötlemine, kalevivabrikud Narvas, Sindis, 1849 ­ uus talurahvaseadus Liivimaal Kärdlas. Kohalikud töökojad. 1853 ­ Abja mõisast saab alguse laialdasem talude 1845 ­ usuvahetusliikumine ­ loodeti, et Keisri usku minnes saab päriseksostmine Eestis tasuta maad. 1856 ­ Eestimaa uus talurahvaseadus 1832 kaotati luteri usu eelisseisus. 1857 ­ Pärnus hakkab ilmuma ,,Perno Postimees " Koolireformiga loodi nelja astmeline ühtluskool: kihelkonnakool > Narvas alustab Kreenholmi manufaktuur kreiskool > gümnaasium > ülikool 2/06/1858 ­ Mahtra sõda 1802 ­ Tartu Ülikooli taasavamine 1828 ­ Õpetajate seminar Tartusse 1854 ­ koolisunduse sissevimine 1843 ­ Eduard Ahrens koostas grammatika, kus võttis aluseks Põhja-Eesti murde. 1838 ­ Õpetatu Eesti Selts (Tartus), tegeles eesti kultuuriloo uurimisega 1862 ­ ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 1842 ­ Eestimaa Kirjanduslik Ühing (Tln) 1865 ­ asutatakse laulu- ja mänguselts ,, Vanemuine " 1866 ­ uus vallaseadus 19. SAJANDI II POOL ­ 1917 1868 ­ keelustatakse teoorjus Algab venestamine 18-20/06/1869 ­ Esimene üldlaulupidu Tartus Ärkamisaja tegelasi: 1870 ­ valmib Peterburg-Paldiski raudtee , esimene Eestis Johann Voldemar Jannsen . Pigem saksameelne rahvusliku liikumise 1872 ­ asutatakse Eesti Kirjameeste Selts juht. Eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate 1878 ­ Viljandis hakkab ilmuma ,,Sakala" tingimuste raames. 1857 ,,Perno Postimees". 1864 ,,Eesti Postimees". 1884 ­ Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge 1865 ,,Vanemuine". 1869 ­ esimene üldlaulupidu. lipp Jakob Hurt . Üdini eestlus , eestlane peab saama suureks vaimult. 1887 ­ venestamisel viiakse rahvakoolid vene Rahvaluule ja ajaloo koguja. Käib 1871 välja idee Aleksandri koolist. õppekeelele 1872 ­ Eesti Kirjameeste Selts. 1869 ­ Jaan Tõnisson asub ,,Postimehe" peatoimetajaks Carl Robert Jakobson . Venemeelne. Seadis esiplaanile majanduslike 1901 ­ Tallinnas hakkab ilmuma ,, Teataja " olude parandamise. 1868 ­ isamaaline kõne ,,Vanemuises". 1878 1904 ­ eestlased saavad enamuse Tallinna linnavolikogu ,,Sakala" valimistel. Linnapeaks Päts 1905 ­ kultuurirühmitus ,,Noor-Eesti" Villem Reiman. Venestamise vastu võitleja. Talupoeglike ideede 16/10/1905 ­ sõjavägi tulistab rahvademonstratsiooni järgimine, aatelisus. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo Tallinnas teaduslikule uurimisele. Dets/1905 ­ mõisate põletamine Ado Grenzstein . Õigustas venestamist 1906 ­ ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" kutselisteks 1909 ­ asutatakse Eesti Rahva Muuseum 1914 ­ algab Esimene maailmasõda Karl August Hermann . ,,Postimehe" toimetaja , kelle ajal muutus leht päevaleheks. Hoidis venestamise aegu rahvusliku vaimu ärkvel. Poliitiline tegevus kesine.
Mihkel Martna . Eesti poliitik ja ajakirjanik. Eesti sotsiaaldemokraatia looja. Marksistlike ideede levitaja. Jaan Tõnisson. ,,Postimees". Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Venestumise ja saksastumise vastane. Nõudis eestikeelset haridust. Toetus rikkamale elanikkonnale. Konstantin Päts. ,,Teataja". Taotles majanduslikku ja poliitilist võrdsust. Liidus vene demokraatlike jõududega. Toetajad haritlastes, linnakodanikes, maarahvas .
1866 ­ vallakogukonnaseadus ­ seadusega vald vabastati mõisnike võimu alt. Välja kujunes vald kui haldusüksus, volikogud ja vallavanema amet. Siit alga eestlaste poliitiline tegevus.
1870 ­ valmib esimene raudtee lõik: Paldiski-Peterburi. Raudtee hakkab enese ümber koondama asustusi.
Kaubandus elavnes raudteede ehitamisega. Sadamate osakaal vähenes, kuna Venemaa orienteerus Mustale Merele. Sisse veeti masinaid, keemiatooteid, kivisütt. Välja vilja, lina ja puitu. Sisekaubandus suurenes, kuna talurahva maksejõulisus kasvas. Mõisatest kujunesid suurmajandid, kus töötasid ainult palgatöölised. Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Järsult kasvas masina- ja metallitööstus (Volta, Dvigental), paberitööstus ( Waldhof Pärnus).
Senisest kirjaoskuskoolist sai üldhariduskool. Koolivõrk täienes. Venestamisega haridustase alanes ja Tartu Ülikool kaotas oma tähtsuse.
1905 aastal Nikolai II poolt välja antud oktoobrimanifest, millega kindlustatakse rahvale kodanikuvabadused, seadustatakse parteid ja kutsutakse kokku üleriigiline esinduskoda ­ riigiduuma .
TEE ISESEISVUMISENI (1917-1920) 2/03/1917 ­ Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon Venemaa Ajutine valitsus kinnitas 30.03.1917 otsuse Eestimaa 6/03/1917 ­ Vene Ajutine Valitsuse esindajana asub rahvuskubermangu loomiseks ja sellele autonoomia andmise. Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska Kubermangu juhiks määrati Jaan Poska. 30/03/1917 ­ Vene Ajutine valitsus annab määruse laialdase autonoomiga Eesti rahvuskubermangu Oktoobripöördega võttis Eestis võimu üle Eestimaa Sõja- loomiseks Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid Ivan Rabtsinski ja Viktor 27/10/1917 ­ enamlased võtavad võimu üle Kingissepp . Enamlased alustasid koheselt kommunistlike reformide 15/11/1917 ­ Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks sisseviimist, kärbiti kodanike õigusi ja alustati natsionaliseerimisega. kõrgeima võimu kandjaks Eestis 24/02/1918 Maapäeva koosolekul novembri keskel deklareeriti, et Eesti tulevase 1/03/1918 ­ Narva hõivamiseks on kogu Eesti ala sakslaste riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni poolt okupeeritud on kõrgeima võimu kandjaks Maapäev, kelle korraldused ainsana on 11/11/1918 ­ Eesti Ajutine Valitsus võtab võimu Saksa Eestis kehtivad. ESR ajab Maapäeva jõuga laiali. Võetakse vastu otsus okupatsioonivägede juhtkonnalt üle iseseisvumiseks ja hakati otsima tunnustajaid Lääne-Euroopast. 28/11/1918 ­ Punaarmee rünnakuga Narvale algav Vabadussõda 18. veebruaril 1918 alustab Saksa armee üldpealetungi, pärast seda, 23/04/1919 ­ Tallinnas astub kokku Asutav Kogu kui läbirääkimised Brestis nurjuvad. 23/06/1919 ­ Võnnu all purustatakse Landeswehri väeosad 19. veebruaril moodustatakse päästekomitee ( Konik , Päts, Vilms) ja 10/10/1919 ­ Asutav Kogu võtab vastu maaseaduse koostati Iseseisvusmanifest. Rahvusväeosadele anti käsk säilitada 2/02/1920 ­ Tartu rahu erapooletus sakslaste suhtes. Moodustunud Omakaitse võttis võimu enamlastelt üle pea kogu maal. 23. veebruaril loeti ,,Endla" teatri rõdult avalikult ette Iseseisvusmanifest, Tallinnas saadi võim Omakaitse kätte 23.veebruaril ja 24. Veebruaril loeti Eesti Panga hoones manifest ette ja loodi Ajutine Valitsus, peaministriga K. Päts. Järgmisel päeval alistub Tallinn sakslastele. Algab saksa okupatsioon .
Baltisakslased avaldasid soovi luua Saksamaaga tihedalt seotus Balti Hertsogiriiki. Saksamaa lüüasaamise järel, 11. Novembril, astus Ajutine Valitsus taas kokku ja Vabariik taastus.
VABADUSSÕDA (28.november 1918 ­ 2.veebruar 1920) Rinne suudeti pidama saada alles 1919 alguseks. Appi tuli inglise laevastik, soome vabatahtlikud, paranes varustatus ja kasutusele võeti soomusrongid. Pärast Narva vallutamist moodustasid enamlased seal Eesti Töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Taas alustati kommunistlike reformidega.. Murrangu sõtta tõid soomusrongid ja Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Väed allutati ühtsele juhtimisele ­ sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati Johan Laidoner. 6. jaanuaril algas eestlaste vastupealetung. 19. Jaanuaril vabastati Utria dessandiga Narva. Lõunarinne taandus aeglasemal, kuna vastu saadeti ka Läti kommunistlike väeosi. Mais algas eesti vägede suurpealetung , et viia lahingutegevus võõrale pinnale.
Aprillis toimus Lätis riigipööre. Eestlased olid lepinguliselt seotud veel vana valitsusega, mistõttu tekkis konflikt Balti Landeswehri ja Rauddiviisiga, mida koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz . 23. juunil sai Landeswehr Võnnu all lüüa ja Lätis taastus rahu sõlmimisel vana riigikord .
Augusti lõpul soovis Venemaa rahukõnelusi. Liitlased ja teised baltlased polnud huvitatud ja eestlased üksi separaatrahu sõlmida ei söandanud.
Oktoobris alustas Loodearme suurt pealetungi Petrogradi vallutamiseks, eestlased toetasid seda tiibadelt. Loodearmee purustati. Novembri keskpaigast alates püüdis Punaarmee iga hinna eest Narvat vallutada, viimane katse oli 31. Detsembril 1919.
Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska ja vene Adolf Joffe. Rahutingimused: Nõukogude venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust. Venemaa lubas loobuda igavesest aja igavesti nõuetest Eesti territooriumile. Venemaa maksis Eestile kahjutasu 15 miljonit kuldrubla.
L Ä H I A J A L U G U
EESTI VABARIIK (1920-1940) Oktoobris 1919 alustati Maareformiga, mille ülesandeks oli likvideerida mõisnike võim ja jagada maa kõigile, kes soovisid ja 15/06/1920 ­ Asutav Kogu võtab vastu Eest Vabariigi suutsid seda harida. Loodi 56 000 asundustalu . põhiseaduse 1924. aastal mindi üle uuele majanduspoliitikale, mis nägi ette 1/12/1924 ­ Tallinnas surutakse maha kommunistlik põllumajanduse eelisarendamist. Toimus põllumajandusliku tootmise riigipöördekatse ümberstruktureerimine. Juhtkohale jäi loomakasvatus, kuid 1926 ­ ilmub Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" I köide lihaveised ja rasvasead asendusid piimakarja ja peekonisigadega. 12/03/1934 ­ sõjaväeline riigipööre Suurendati söödakultuuride kasvupinda (kuid vähenes 2/10/1934 ­ Riigikogu saadetakse laiali. Algab Vaikiv kartulikasvatus). ajastu Likvideeriti mittesobilikud tööstused ja loodi kohalikul toorainel 24/04/1938 ­ Päts valitakse esimeseks presidendiks põhinevaid. Kujunes kodumaine kütusetööstus ja keemiatööstus. 28/09/1939 ­ Kirjutatakse alla baaside lepingule Puidutööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu jaoks. Suur oli tööpuudus. 1.jaanuaril 1928 viidi läbi rahareform . Kasutusele veti kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga .
15. juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus. Seadusandliku võimu teostas ühekojaline 100 liikmeline parlament . Valimisõigus üldine alates 20 eluaastast. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, kuhu kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus . Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord
1.detsembril 1924 üritas Eesti Kommunistlik Partei riigipööret.
1930 jõudis Eestisse üleilmne majanduskriis . Põllumajanduslik tootmine vähenes ja hinnad alanesid, mis viis paljud talud pankroti. Turustamisraskuste ja hindade languse tõttu piirasid tootmist ka tööstused. Kasvas ulatuslikult tööpuudus. Jaan Tõnissoni valitsus devalveerib 1933 krooni 33% võrra.
Eesti hädade põhjusena nähti erakondade paljusust ja ebasobivat põhiseadust. 1929 aastal moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi läbi tormilise arengu ja muutus radikaalsemaks ja hakkas sekkuma poliitikasse. Riigikogu koostas uue põhiseaduse, mis kukkus rahvahääletusel läbi, samuti ka selle parandus. 1933 pandi hääletusele vabadussõjalaste eelnõu, mis saavutas heakskiidu. 1934 see jõustub
Vaikiv ajastu Ennetamaks vabadussõjalaste võimuletulekut ja koondamaks võimu eneste kätte, otsustasid Päts ja Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 12.märts 1934 võeti Kesklinn ja Toompea oma kontrolli alla ja piirati ümber vabadussõjalaste hooned Sügisel alustavad Päts ja Laidoner oma võimu kindlustamist, peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund . 2.oktoobril kuulutas Einbund Riigikogu istungjärgu lõppenuks ja kokku tulla neil enam ei lubatud. 1935 keelustati poliitilised erakonnad . Nende asemele loodi Isamaaliit. Pandi kehtima tsensuur ja infot hakkas jagama Riiklik Propaganda Talitus. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. 1935 aasta lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga.
1937 kokku tulnud valitsusmeelne Rahvuskogu jõustas 1.jaanuaril 1938 uue põhiseaduse. Selle järgi oli riigipeaks president , kelle valis rahvas 6ks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: alamkoda e riigivolikogu 80 saadikut valis rahvas, ülemkoja e riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus. Valimisõigus tõsteti 22 aastale ja mindi üle isikuvalimisele. 1938 kinnitati Vabariigi esimeseks presidendiks Päts. Sai alguse riigi sekkumine majandusellu. Kasvas riigi osa majanduses. Hoogsa arengu tegi läbi tööstus. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajanduses suur roll ühistegevuslikul liikumisel. Maale jõuab elekter . Väljaveos esikohal põllumajandussaadused, metsamaterjal ning tööstustoodang (tekstiil, paber, põlevkiviõlid). Sisseveos domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad, toorained (raud, kivisüsi, naftasaadused, puuvill )
1925 loodi Eesti Kultuurkapital 1034/37 koolireform ühtlustas senist keerulist ja ebaefektiivset koolikava. Keskharidus saadi 9 aastaga ja gümnaasium jäi ülikooli pürgijatele. Suurt rõhku pandi kutseharidusele 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesannete hulgas olid teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. 1932-37 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" 1921 loodi ,,Eesti Lauljate Liit" 1922 loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Alates 1920 osalesid eestlased olümpiamängudel.
EESTI TEISES MAALIMASÕJAS Baaside ajastu 23.august 1939 sõlmiva Saksamaa ja NL mittekallaletungilepingu, sh 17/06/1940 ­ Eesti okupeerib Punaarmee MRP salajane lisaprotokoll 21/06/1940 ­ Nõukogude Liidu poolt seatakse ametisse Eesti oli varemalt välja kuulutanud neutraliteedi. Septembris puhkes uus valitsus sõda Saksamaa kallaletungiga Poolale. Tallina saabub Poola allveelaev 14/06/1941 ­ massiküüditamine ,,Orzel", mis 18 septembril põgenes. NL süüdistas Eestit sellega 22/06/1941 ­ algab Saksa- NSVL sõda neutraliteedi rikkumises. 28/08/1941 ­ Saksa väed vallutavad Tallinna 24. septembril esitas Molotov nõude sõlmida vastastikuse abistamise 31/01/1944 ­ Eesti Omavalitsus kuulutab välja pakt. 28. Septembril see allkirjastati. üldmobilisatsiooni 7.oktoobrist hakati Saksamaale evakueerima baltisakslasi. 9/03/1944 ­ Tallinna suurpommitamine Punaarmee Peale leppe sõlmimist hoidus Eesti välispoliitikas NLile vastandumast. poolt 18/09/1944 ­ J. Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi 16. juunil 1940 esitas NSVL Eestile ultimaatumi, milles nõudis valitsuse valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist maale. 24/11/1944 ­ Kogu Eesti territoorium on langenud 17. juunil kirjutas Laidoner alla ,,Narva diktaadile" , mille kohaselt anti Punaarmee kontrolli alla kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele, keelustati rahvakogunemised.
Esimene nõukogude aasta 21. juunil kogunenud demonstrandid võtsid üle valitsusasutused. Samal õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosesis peaministriga Johannes Vares -Barbarus. Algas puhastustöö riigiaparaadis, võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte.. Juuli alguses saadet laiali Riigikogu. Ennetähtaegseteks valimisteks loodi Eesti Töötava Rahva Liit, et viia NLile sobilikud isikud riigikokku. Valimised olid ebademokraatlikud. Uus Riigivolikogu nimetas Eesti üle ENSVks. Otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida suurettevõtted ja raha-asutused.
6. augustil 1940 inkorporeeriti ENSV Nõukogude Liitu.
Seadusandlikus võimuorganiks sai Ülemnõukogu, kelle ülesanne oli heaks kiita Moskva korraldused. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari.
Viidi läbi natsionaliseerimine. Majandus allutusi tsentraliseeritud juhtimisele. Algas tööstuse forsseeritud arendamine. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond Hakati läbi viima nõukogulikku kultuurirevolutsiooni. Kooliprogrammi lülitati Marsis- leninism , NSV Liidu ajalugu ja konstitutsioon ning vene keel. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed . Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine.
Represseeriti endine poliitiline juhtkond , kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed ja mitmed tippintelligentsi esindajad. 14. juuni 1941 massiküüditamine
Saksa okupatsioon 20-28. augustini toimunud lahingutes alistus sakslastele Tallinn. Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Selle kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus Algas tööstuse ülesehitamine. Põllumajanduses määrati igale talule kohustuslik müüginorm võimaldamaks talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu.
1942 moodustati SSi raames Eesti Leegion
1944. aastaks oli sakslaste sõjaõnn pöördunud ning rindejoon liikus üsna kiiresti Eesti suunas. Jaanuari lõpus kuulutati Eestis välja uus mobilisatsioon Saksa sõjaväkke, millele avaldas avalikku toestust Eesti viimane peaminister Jüri Uluots sellele. Formeeritud väeosad koos võõrleegionitega (taanlased, hollandlased , norralased jt.) hoidsid rinnet veebruarist septembrini (sinna hulka jäi Sinimägede lahing). Taktikaliselt oli tegemist väga olulise tugipunktiga kogu ida-rindel. Paraku otsustas Saksa ülemjuhatus väed Eesti piirest taandada ning taganemine hakkas 17. septembril 1944. Päev hiljem kuulutas ajaloos tuntud kui Otto Tiefi valitsus Eesti neutraliteeti Vene ja Saksamaa sõjategevuse suhtes, lootes lääneriikide toetusele, kuid need plaanid luhtusid. Valitsuse jätkamiseks loodi Vabariigi Valitsus eksiilis. Suuresti tänu Tiefi valitsuse olemasolule sai hiljem Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel rakendada õigusliku järjepidevuse printsiipi. 22. septembril hõivasid nõukogude väed Tallinna. Peale mandri-Eestist taganemist jätkus sõjategevus saartel. 15. detsembril 1944. oli Saksa okupatsioon Eestis lõpetatud.
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON (1944-1987)
Stalinism (1944-1955) EKP-d juhtis sisuliselt 1941 (teg 1944) alates Nikolai Karotamm. 1944-1945 ­ Petserimaa ja Narva- tagune ala liidetakse Kõrgeim seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis aga Vene NFSV koosseisu tegelikku võimu ei omanud . Keskvõimu tahet täitis ENSV valitsus, 1944-1947 ­ viiakse läbi maareform mille juht 44-51 oli Arnold Veimer. 1945 ­ algab üliindustrialiseerimine Mai/1945 ­ luuakse esimesed kolhoosid 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi. 1945 jagunes 10 25/03/1949 ­ suurküüditamine maakonnaks ja 236 vallaks, hiljem loodi veel kolm maakonda. Kevad/1949 ­ Eestis teostub sundkollektiviseerimine Valdadesse loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati ja 21-26/03/1950 ­ EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum külanõukogudest said ainsad kohalikeks võimuorganiteks. 1950 Maakondade asemele luuakse rajoonid sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigu maakonnad kaotati ja 1951 ­ asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia nende asemele loodi 39 maarajooni. 1952-53 oli ENSV jagatud ,,Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadetega kolmeks oblastiks. 1952 ­ asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1934-53 pidasid otsest relvavõitlust metsavennad , metsas oli u 1952-1953 ­ Eesti NSV jaguneb kolmeks oblastiks 30 000 inimest, kuid puudusid metsavendade organisatsioonid . 1954 ­ moodustatakse pagulusvalitsus Peale nõukogude vastase tegevuse terroriseerisid nad oma 1955 ­ eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene saade tegevusega kohalikku rahulikku elanikkonda. Metsavendade vastupanu näitas, et Eesti ei alistunud võitluseta. 26.märts.1949 massiküüditamine
Algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga, mis tipnes EK(b)P VIII pleenumil 1950, mil saadeti partei ladvik Siberisse (peale Karotamme). Pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites. Parteijuhiks saab Johannes Käbin.
Algas sundindustrialiseerimine. Suurejooneliselt asuti laiendama põlevkivitööstust pmslt mootorikütuse ja gaasi tootmiseks. Ulatuslikult laiendati masinatööstust. Tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Enamik rasketööstustehased allusid Moskva ametkondadele ja kohalikul võimul polnud nende üle mingit kontrolli ega ülevaadet. Kiiresti arenes ka kergetööstus. Taastustöödega suurenes loomulikult ka ehitustegevus. Maareformiga maa rigistati ja jagati seejärel ümber. Paljud maasaajad ei olnu valmis taluperemeheks olemisega, mistõttu paljud endised jõukad talud uute omanike käes laostusid. Sisse seati mitmed riiklikud koormised ja kohustused, et vaesustada talusid, et need hakkaks ühinema kolhoosidesse. Hakati looma sovhoose ja masina-traktori jaamu. Kollektiviseerimine sai hoo sisse peale märtsiküüditamist. Majanduselu allutati plaanimajandusele, mis tähendas üleminekut käsumajandusele. Algas massiline võõrtööliste sissevool . Sula (1955-1968) Johannes Käbini juhtimisel muutus ENSV ,,näidisliiduvabariigiks". 1957-1965 ­ Eesti NSV Rahvamajandusnõukogu Käbin ajas oma valitsemisaja jooksul mõõdukat eksisteerimise aeg laveerimispoliitikat, püüdes arvestada ka ENSV 1959 ­ algab üleminek 8-klassilisele koolikohustusele ,,isikupäraste" oludega. Head kontaktid olid tal Hrustsoviga, mille 1965 ­ avatakse laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel tulemusena ei viidud siin ellu mitmeid Hrustsovi eksperimente ja 1967-1968 ­ nn komsomoliorganisatsioonide kõrgaeg Tartus põllumajandustoodangu sunderaldused liidufondi olid mõõdukad.
Stalini surma järel algas represseeritute õigeksmõistmine, senise vägivalla heastamine ­ rehabiliteerimine. ENSVsse pöördus tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu.
Metsavendlus asendus tagasihoidlikumate noorte salaorganisatsioonidega, ntks Eesti Rahvuslaste Liit.
1950 aastate alguseks oli põllumajandus täielikult laostunud. Seda püüti nüüd parandada. 1953 alandati kohustuslike müüginorme, tõsteti saaduste varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. 1954 hakati kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas, 1950 muutus see üldiseks. MTJd likvideeriti ja inventar müüdi majanditele. 1951 loodi Eest Põllumajanduse Akadeemia. 1960 teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine . Industrialiseerimine laienes. Põlevkivitööstusele anti täielik kütte-energeetiline suund. Käiku lasti EestiSJ ja BaltiSJ. Alatuslikumalt hakati arendama aparaaditööstust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki, ENSV sai endale suure ookeanipüügilaevastiku.
Informatsiooni saamise üheks peamiseks kanaliks olid välisraadiojaamad: ,,Ameerika Hääl", ,,Vaba Euroopa" ja ,,Vabadusraadio". Soome TV Põhja-Eestis. 1965 avati Tallinn-Helsingi laevaliin. Algas noorema põlvkonna mugandumine nõukoguliku süsteemiga
1960ndate teisel poolel tekkisid demokraatlikud liikumised, mis ei olnud enam rahvuslikud, vaid taotlesid just pigem demokraatiat. Tekkis dissidentide liikumine. 1972 koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandumi ÜRO Peaassambleele, milles nõuti iseseisvuse taastamist. Laialdast vastukaja see ei leidnud.
Stagnatsioon (1968-1987) 1970 võeti tee ühtse nõukogude rahva väljakujundamiseks. Selle 1970 ­ ,,Vabadusraadio" alustab eestikeelsete saadetega elluviimiseks lükati kõrvale Käbin ja asemele pandi umbkeelne Juuli/1972 ­ esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos venemeelne Vaino Väljas. Juuli/1978 ­ EKP I sekretäriks saa K. Vaino. Partei keele- ja Sisse viidi ühepoolne kakskeelsus . rahvuspoliitika muutub tunduvalt jäigemaks 1978-1982 ­ uusvenestuse aeg Venestussurve viis noorsoorahutusteni. 1980 sügisel koostati 1979 ­ Balti Apell ,,Avalik kiri Eesti NSV-st" e ,,40 kiri", mis püüdis juhtida 1979-1989 ­ Afganistani sõda tähelepanu keeleküsimusele, süvenevale migratsioonile, Juuli/1980 ­ Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas möödalaskmistele noorsoopoliitikas. Sügis/1980 ­ noorsoorahutused Tallinnas 1979 koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja ,,40 kiri" NSVLi, SLV, SDV jt riikide valitsustele ning ÜRO peasekretärile, milles nõuti MRP lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Ühiskiri sai tuntuks kui Balti Apell, sellel tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983 resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist.
Vastupanuliikujate mahasurumiseks algas nende ulatuslik vangistamine.
Põllumajandus allutati jällegi üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele, mis muutis kohaliku tarbimise kesisemaks. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainete kriis. 1980 aastateks oli 90% tööstusest allutatud üleliidulistele ametkondadele. Varimajandusest sai igapäevaelu kaasnähtus.
Kultuur Ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,, sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Vaimuelu oli vahelduva eduga pidevalt ideoloogilise surve all. Sõjajärgselt vähenes kõrgkultuur, kuid säilis rahvakultuur. Taastus laulupidude traditsioon. 1950ndatel hakkas rahvakultuur taanduma kõrgkultuuri ees. Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1955 alustab tööd Eesti Televisioon, 1970 mindi üle värvitelevisioonile. Madalad raamatuhinnad suurendasid koduraamatukogusid. ENSVs kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959 8-klassiline kooliharidus . 1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks , mis viis hariduse taseme alla. Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursuste süsteemiga. TAASISESEISVUMINE 1986-1987 ­ fosforiidikampaania 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov 23/08/1987 ­ poliitiline meeleavaldus Hirvepargis alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja 26/09/1987 ­ tullakse välja Isemajandava Eesti ideega glasnosti kampaaniat 12/10/1987 ­ Luuaks Eesti Muinsuskaitse Selts Protesti ühiskonnas tekitas uute fosforiidikaevanuste rajamise Veeb/1988 ­ Tartu rahu ja EV aastapäeva tähistamine kava, mis kasvas üle ulatuslikuks fosforiidikampaaniaks, milles sai 1-2/04/1988 ­ loominguliste liitude ühispleenum alguse uus ärkamisaeg. Algab Rahvarinde loomine Isemajandav Eesti ehk IME oli 26. septembril 1987 ajalehes Tartu Muinsuskaitsepäevadel tuuakse välja ,,Edasi" ilmunud Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk rahvuslipud Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV Juuni/1988 ­ lõppeb Vaino valitsemisaeg , Rahvarinde iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks massimiiting Lauluväljakul Nõukogude Liidu koosseisus . Juuli/1988 ­ luuakse Interrinne 1987 augusti keskel loodi Molotov-Ribbentropi Pakti 11/11/1988 ­ ,,Eestimaa Laul" Avalikustamise Eesti Grupp, miile eestvedamisel korraldati 23. 16/11/1988 ­ Suveräänsusdeklaratsioon Augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. 24/02/1989 ­ Pika Hermani tippu rahvuslipp 1987 lõpus loodi demokraatlikel põhimõtetel Eesti Muinsuskaitse 23/08/1989 ­ Balti kett Selts, 1988 augustis loodi esimene poliitiline erakond ­ Eesti Nov/1989 ­ Ülemnõukogu otsus minna üle isemajandamisele Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 24/02/1990 ­ Eesti Kongressi valimised Hakati tähistama vabariigiaegseid tähtpäevi. 18/03/1990 ­ mitmekandidaadilised ÜNK valimised 1988 aasta aprilli algul toimunud loominguliste liitude 30/03/1990 ­ ÜNK otsus ,,Eesti riiklikust staatusest ", millega ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna kuulutatu välja üleminekuperiood uuenemisprotsessi. 8/05/1990 ­ võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus Aprilli keskel esitas Savisaar telesaates ,,Mõtleme veel..." üleskutse 15/05/1990 ­ impeeriumimeelsete meeleavaldus Toompeal moodustada ,,Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks ", 7/08/1990 ­ ÜNK võtab vastu seaduse riigilipu ja ­vapi kohta millest kujunes massiline rahvaliikumine. 3/03/1991 ­ referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja 16. juunil vahetati K. Vaino Vaino Väljase vastu välja EKP juhil. sõltumatuse taastamise küsimuses 17. juunil korraldas Rahvarinne Lauluväljakul massimeeleavalduse 19-21/08/1991 ­ riigipöördekatse Moskvas ja septembris suurürituse ,,Eestimaa Laul". 20/08/1991 ­ Taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus Rahvuslikele jõududele vastandusid impeeriumimeelsed, kes 6/09/1991 ­ NSVL tunnustav Eesti Vabariigi iseseisvust koondusid Interrindesse ja Töökollektiivide Ühendnõukokku 17/09/1991 ­ Eesti Vabariik võetakse ÜRO-sse EMS ja ERSP seadsid eesmärgiks riikliku iseseisvuse; RR liiduleping ja ,,konföderatsioon"; IL ja TKÜN endise korra säilimise. NSVLi keskvõimud võtsid suuna konstitutsiooni muutmisele, mis oleks välistanud liidulepingud. ENSV Ülemnõukogu ennetas seda ja 16. novembril 1988 võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mis sätestas ENSV seaduste ülimuslikkust üleliiduliste üle. NSVL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeeleks. Mõne aja möödudes kuulutati 24 veebruar iseseisvuspäevaks. 1989 aasta alul sai alguse kodanike komiteede liikumine, mis seadis eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamise juriidilise järjepidevuse alusel. Selleks alustati Eesti Vabariigi kodanike registreerimisega omaaegse kodakondsusseaduse alusel. 550 000 kodanikku valis 1990 veebruaris endale esindusorgani ­ Eesti Kongressi. Eesti Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 aasta märtsis toimusid enamvähem demokraatlikud ENSV Ülemnõukogu valimised. ÜNK esimeheks valiti Arnold Rüütel ja uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 23.august 1989 ­ Balti Kett 1989 aasta lõpus tunnistas NSVL Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need õigustühiseks. 30.märts 1990 võttis ÜNK vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest ja kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Seepeale korraldasid vanameelsed miitinguid ja streike. 1991 aasta märtsi rahvahääletuse küsimusega: ,,Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" 77,8% tahtis. 19. toimus augustil augustiputs. Gorbatsov suleti koduaresti ning vanameelsed putsistid püüdsid võimu üle võtta. Ka Eestisse saadeti väeosad, et need isemeelse valitsuse kukutaks. Eesti Ülemnõukogu ja rahvusmeelsed suutsid ähvardavas olukorras lõpuks kokku leppida ning ÜNK kuulutas 20. augustil Eesti iseseisvuse taastatuks. 21. augustil kukkus ka puts läbi ning Eesti koos Läti ja Leeduga sai võimaluse ka oma iseseisvus reaalselt taastada. 22. augustil tunnustas Island Eesti iseseisvust. 6. septembril tunnustati Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 17. septembril võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.