Et majanduselu areng kapitalismi suunas oli visa ja vaevaline, kujunesid rahvusliku kirjanduse tekke eeldused ajapikku, aastakümnete vältel. Ajastu iseloomustus. Vabameelsed saksa haritlased G.Merkel ja J.V. Petri kritiseerisid pärisorjust, nende eeskuju nakatas ka eesti rahvusliku liikumise aja ühiskonnategelasi ja kirjanikke, nt Kreutzwaldi, Faehlmanni jt. Talurahva laienevate rahutuste survel kehtestas tsaarivalitsus Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a uued talurahvaseadused Lõuna-Eestis puhkesid mõisavastased vastuhakud, nt Pühajärve sõda (1841) Haridusolud. Rahvakoole oli 19. saj algul vähe ja kooliõpetus oli madalal järjel. Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihelkonnakoole. Pisut paremas olukorras olid linnad, kus asutati kreiskoole ja gümnaasiume.
1905A. REVOLUTSIOON Siim Jakob Suits Algus 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt- Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt- Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Rünnati tööliste rongkäiku mis suundus Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja esitama. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". Vastuolude tõttu keiser Nikolai II ja II Riigiduuma vahel, saatis keiser Riigiduuma 9
halvatud.Suuremates linnades võis ees oodata näljamässe. Revolutsioon-Pidi lahendama: talurahva kehva olukorra,valitsemiskorra, Venemaa kui rahvastevangla küsimuse, liigselt sõjaka riigi küsimuse-kuid Revolutsioon ei lahendanud probleeme. Veebruarirevolutsioon- põhiküsimuseks oli võimu küsimus. (3. märts-25. okt. 1917) Algus: kriis oli saavutanud haripunkti. Vallandusid miitingud ja streigid-hullunud ja näljas rahvahulk rüüstas poode. Tsaarivalitsus üritas jõuga maha suruda kõike, kuid edutult.Tööliste streigid: ,,maha isevalitsus" ,,maha sõda".Tulemused: rahu ei lõpetanud sõda, rahvale ei antud maad ja ei kuulutatud välja vabariiki. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Moodustati ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Oktoobripööre- Tähtsamad juhid(P. Laasimir-esimees)(Lenin-Rahvakomissaride Nõukogu minister) II Ülevenemaaline Nõukogude kongress: rahu-ja maadekreet, omand kuulus
koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Mõisate põletamine Eestis 1905 17. oktoober 1905 (autor Ilja Repin) Revolutsiooni käik Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi - 17. oktoobri manifestiga (1905) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament - Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906. a kevadel). Revolutsiooni tulemused Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn. näilise
SÕJA LÕPP Venemaa ja Saksamaa positsioonid • Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu. • Sisekriisi tulemusel kukutati tsaarivalitsus 1917. a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) - Veebruarirevolutsioon. • Saksamaa toetas enamalaste kildkonda. Lenin tuligi 1917. aasta novembris riigipöördega võimule (vana kalendri järgi oktoobris) - Oktoobrirevolutsioon. • Nov. lõpus 1917 sõlmiti Idarindel vaherahu. Separaatrahu Brestis • Saksamaa alustas Idarindel suurpealetungi, millega hõivati Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. • Seejärel oli Lenini valitsus sunnitud 3
Charles Barry (1795 1863). Neobarokk · Stiili hoonete tellijad olid eelkõige uusrikkad, kes määrasid maitset Prantsusmaal. · Kuulsaim ja luksuslikum näide neobarokist on Charles Garnier´i projekteeritud Pariisi ooperiteater (1861 - 1875). (8) · Samuti esindavad neobarokki Brüsseli Justiitspalee ja Vittorio Emanuele II monument Roomas. Neovene stiil · 19. sajandi teisel poolel hakkas Vene tsaarivalitsus soosima eriti vanavene arhitektuuri jäljendavat stiili · 1880.aastail alanud venestuspoliitika tõi ka Eesti neovene stiili (7) · Selles stiilis püstitati Eestis mitmeid õigeusu kirikuid, neist väljapaistvamal kohal Aleksander Nevski katedraal Eklektika · Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. (9) · Hakkas 19. sajandi teisel poolel fassaadikujunduses ajaloolisi stiile välja tõrjuma
aastaks oli venemaa oma ressursidest tühi, sest I maailmasõja tõttu oli tööstuses rõhk pandud sõjainventaarile ning suur osa põllumajanduses töötavatest meestest olid saadetud sõtta. Armees oli ligi 15 miljonit meest, nende seas ligi pooled töövõimelistest/ealistest meestest. Selletõttu ei suutnud riik toota ka piisavalt sõjavarustust. Halvenenud oli ka linnade varustamine toiduga. 1917. aastal oli rahvas näljas ning ka sõjast hullumas. Oli kaupade defitsiit. Rahvas streikis. Tsaarivalitsus püüdis rahutusi jõuga maha suruda, kuid kõik ebaõnnestunult. Suurem osa sõjaväelasi keeldus elanike vastu jõudu kasutamast ning ühines demonstrantidega. Venemaal oli puhkenud Veebruarirevolutsioon, millele järgnes veel teinegi Oktroobrirevolutsioon. Arvestades, levivat demokraatlikku suunda ja Venemaa rasker majanduslikku olukorda, kus rahvas oli näljas, polekski saanud minna teisiti, sest nälgivat ja uuendustemeelset rahvast ei peata mitte miski.
Vasakpoolsete illegaalsete parteide ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kihutustöö. Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik:Revolutsioon oli stiihiline; ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades ; talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas).Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi. 17.oktoobri manifestiga (1905.a.)lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel).Revolutsiooni tulemused:Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega.Venemaal algas sellega nn
kuuldused et venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad. Talupojad uskusid naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845.a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha
Läänerinne- lahing 1914- positsioonisõda, Saksamaa sissetung Luksemburgi ja Belgiasse. Piirilahing. 1915- sakslased kasutasid gaasi. 1916- Verduni lahing veebruaris kestis 10 kuud. Sommei lahing, Prantsuse- Inglise väed, lennuvägi ja tank. 1917- tankrünnak Cambrais. Idarinne- operatsioon 1914- Austria väed Kampaatias, eesmärgiks vallutada Ida- Preismaa. 1915- Saksamaa eesmärgiks purustada Venemaa. Venemma purustati. 1917- kukutati tsaarivalitsus Venemaal, Veebruari lahingus. Saksamaa vallutas Riia. Okupeerisid Saaremaa. Teised rinded 1914- saksamaa vastu Jaapan, vallutas Vaikses ookeanis saari ja tugipunkti Hiinas. 1915- murti Serbia sõjaline vastupanu. Kuulutas AustriaUngari Itaaliale sõja. Sõja lõpp ja tagajärjed Kaotajad olid Saksamaa ja AustriaUngari, võitjad olid Prantsusmaa ja Inglismaa. Inimkaotused mõjutasid rahvastiku arengut ja sotsiaalsed probleemid. Halvendas inimeste elatusaset. Nälg. Vaimsed
Pätsi hakati pidama revolutsiooni juhiks Eestis. Nikolai II andis välja manifesti, millega püüti revolutsioon maha suruda. Kutsuti kokku Riigiduum, lubati asutada poliitilisi parteisid. Jaan Tõnisson asutas eestlase partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Parteini ei jõutud. Asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste ühisus. Manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna tingimusi ei täidetud. Nõuti tsaarivõimu kukutamist. Detsembris karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud ja sotsiaale vahistati. 12.detsembril rüüstati vastupanuks mõisaid. Sellel vastasid karistussalgad. Oli õigus hukata kohtuta. Päts põgenes surmanuhtluse eest ja Speek emigreerus. 5. Kultuurielu 20. sajandi alguses. Keskhariduse levik, suurenes trükiste arv, tihe kultuuriasutuste võrk, riiklik toetus eesti kultuurile, vabad kontaktid teiste maadega, uued kultuurikanalid, eesti kultuuri keele ja emakeelse teadusliku
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Vittorio Emanuele II monument Roomas Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Neovene stiil 19. sajandi teisel poolel hakkas Vene tsaarivalitsus soosima eriti vanavene arhitektuuri jäljendavat stiili 1880.aastail alanud venestuspoliitika tõi ka Eesti neovene stiili Selles stiilis püstitati Eestis mitmeid õigeusu kirikuid, neist väljapaistvamal kohal Aleksander Nevski katedraal Aleksander Nevski katedraal Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
1811. Aastal reorganiseeriti kuberneride aluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Sisekaitseorganisatsiooni ülesanne oli korra kaitsmine, küikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine, valveteenistuse pidamine ja arestantide saatmine. Venemaa välispoliitiline ja sõjaline aktiivsus mõjutas ka Eesti olusid. 1801.aasta kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. Hiiumaal püüti koguni oma talupoegadest maakaitseväge moodustada, kuid tsaarivalitsus ei andnud selleks luba. 1809.aasta augustis-septembris blokkeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812.aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale, kuid Riia lähistel nende pealetung seiskus. Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante. Vene ühiskonna murranguline uuenemine 18.sajandi algul vajas hulgaliselt mitmesuguseid
1915.aastal pealelöögi just idarindel. 1914.aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk vallutada Ida Preisimaa. Vene väed saavutasidki alguses edu, kuid augusti lõpul toimunud. ... Tannenbergi lahingus purustati üks kahest IdaPreisimaal tegutsenud Vene armeest. Idarindel ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsusats Saksa väejuhtus anda 1915.aastal pealelöögi just idarindel. 1917.aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaarivalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll Venemaa liitlaskohustuste täitmist, kuid edudult. Saksamaa alustas pealetungi ja vallutas 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. Teised sõjatandrid Balkanil sõdisid AustriaUngari ja Serbia. Bulgaaria tuli Austria Ungarile appi ja kaotajana tuli 1915ndal aastal Serbia. 1915 kuulutas AustriaUngari Itaaliale sõja. Saksa vägede appi
vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk töö ja õppuste raskus tegid sõjaväeasukate elu hullemaks kui pärisoristel talupoegadel. Alla käis ka haridus, vaimuelu ja valitsuse talurahvapoliitika. Impeeriumi tegelikuks valitsejaks sai Aleksander I lähim usaldusalune kindral Aleksei Araktsejev. 1822 a. koondas ta enda kätte kogu võimutäiuse. Araktsejevi
Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja asus aktiivselt võitlema oma õiguste eest. Revolutsioon oli suunatud baltisaksa ülemkihtide vastu, peamine põhjus oli poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused, aadlite seisuslikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Revolutsiooni sündmused toimusid samal ajal Venemaaga. 1905-1907. aasta kodanlik- demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi töölised, talurahvas- tsaarivalitsus, kodanlus. Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale. 1900 – 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid väga halvad elu- ja töötingimused ning nad hakkasid endale seda nõudma ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen balti parunite vastu ja pettumus venestamise pärast. 1904 –
2. kirjeldage sotsiaaldemokr. ideede populaarsuse põhjusi venemaal Sobis Vene külakogukonnaga ja vaesete hulgast pärit noorte haritlaste arusaamadega ideaalsest ühiskonnast. 3milles seisnes 1905 aasta rev. tähtsus venemaa ühiskonnale ? Oli eelproov iseseisvumisele. Näitas ära, et rahvuslik areng on võimalik ainult läbi iseseisvuse. Ühiskonnas algasid muutused ja venestamine pidurdus. Muutusi pidurdas peaminister Stolõpini tapmine revolutsionääride poolt. 4 seletage miks suutis tsaarivalitsus 1905 a. rev. järel püsima jääda Sõjavägi jäi valdavalt tsaarivõimule truuks ja tegutseti organiseerimatult. Tsaari oktoobrimanifest rahustas kõrg kodanluse maha lubadusega reformida valitsemist. 5 võrrelge soome ja eesti arengut 20 saj. algul Enam- vähem sarnane. Soomel oli suurem autonoomia ja võimalus iseseisvumiseks. Samas oli vasakpoolne liikumine aktiivsem just Soomes. 6 tooge välja Baltimaade sarnasused ja eripärad 20. saj Eesti ja läti olid sarnasemad
Venestamine Eestis 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg, sest Aleksander III jättis kinnitamata Balti erikorra ning see märkis venestusaja algust Eestis. Venestamine tähendas vene keele ja meele pealetungi poliitikat. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Mis olid venestamise põhjused ning tagajärjed ja kuidas suhtusid venestamisse eestlased? Minu arvates on üheks venestamise põhjuseks see, et rahvusliku liikumise hoog vaibus ning selle juhid lahkusid areenilt. Rahvusliku liikumise käigus ilmnes, et vaatamata arvulisele vähesusele oli eestlaste hulgas pinda erinevatele pürgimustele ja ideedele
1802/1804 talupojal on õigus vallasvarale, koormise fikseerimine, kodukariõiguse piiramine, vallakohtute loomine 1816/1819 talurahvas vabastati pärisorjusest Talupoegade pärisorjuse kaotamine toob kaasa mõtte hakata mõtlema on rahva tulevikule. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest.
aastal. Baltimaade halduskorra tasalülitamine Venemaal kehtivaga lõhkus keskaegset seisuslikku elukorraldust ning soodustas ühiskonna moderniseerumist, ent põlisrahvaste õigused sellega oluliselt ei laienenud -- baltisaksa mõisnike võimu alt sattusid eestlased Vene bürokraatliku kroonurezhiimi otsese surve alla. Kõrgematele ametikohtadele hakati määrama sakslaste asemele venelasi, kes ei osanud kohalikke keeli ega tundnud olusid. Siiski ei läinud tsaarivalitsus Balti provintside poliitilis-õigusliku korra reformimisel lõpuni. Maaomavalitsusreform jäi teostamata ja baltisaksa autonoomia üks nurgakive, aadli seisuslike korporatsioonide -- rüütelkondade -- ainuvõim kubermanguomavalitsuses püsima kuni 1917. aastani. Rüütelkondade juhtida ja valitseda jäi ka kohalik luteriusu kirik. Kõige valusamalt riivasid eestlaste huve kultuuri -- keelekasutust, hariduselu,
1884.a. õnnistati Otepää kirikus sisse EÜS-i lipp. Lipust sai mitte ainult seltsi, vaid kogu Eesti sümbol. 1922.a. sai EÜS -i lipust Eesti Vabariigi riigilipp. VENESTAMINE 1880-aastatel otsustas Vene valitsus muuta Balti kubermangud vene keelt rääkivaks ja vene seaduste järgi elavaks maaks. Venestamist põhjendati sellega, nagu oleks see vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Venemaalt oli loodetud toetust oma rahvuslikele püüetele, nüüd selgus, et tsaarivalitsus on võtnud suuna eestlaste ümberrahvastamisele.
Eestlaste õiguste mahasurumine Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks 4. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. 5. Asehalduskord E/m kuulub. Lääne, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa Narva linn kuulus Peterburile Setumaa Pihkvale Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Ajutiselt nõrgendas tsaarivalitsus erikorda 18.saj. lõpus. Kuramaal kujunes Balti erikord siis kui ala oli 1795. aastal ühendatud Venemaaga. Vene avalikkus taotles 1860.a-il Balti erikorra kaotamist. Erikorra vastu astusid välja ka eesti ja läti rahvusliku liikumise tegelased. Balti erikord nõrgenes 1877. aastal ,kui Balti kubermangudes kehtestati Venemaa 1870. aastal linnaseadus. Oluliselt piirasid aadli privileege 1888. aastal politseireform ning 1889. aastal kohtu ja talurahvaasutuste reform
Negatiivne suhtumine baltisakslastesse tuleb 19. sajandi keskpaigas esile seoses avalikustamisega, kui hakatakse rääkima nende eelistatud positsiooni tagamaadest. Alates venestusest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt ja seoses Saksamaa ühinemisega nähakse baltisakslasi aga Saksamaa käsilastena. Impeeriumit sooviti nüüd rohkem ühendada, tugevdada keskvalitsust, see osutus aga raskeks, sest siinne aadel oli harjunud omavalitsemise ja hea eluga. Tsaarivalitsus hakkas pooldama reforme, kuna siinne talurahva olukord häbistas juba Vene riigi mainet. Peeter I reformid olid Venemaa seisukohalt vajalikud rahu hoidmiseks peale Põhjasõda ja need tõid kasu ka kõrgelt hinnatud ja vajatud baltisaksa ametnike, sõjaväleaste ja diplomaatide näol, kes Venemaale meelitati. Vene rahva seisukohalt võib sellist olukorda pidada aga väga ebaausaks. Liivimaa oli nagu eraldi riik, kus elu oli parem ja kelle inimesed eelisseisuses, ometigi kuulus ala Venemaale
rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike liidrite põgenemine välismaale.Kahe revolutsiooni vahel-venestumise tinglik jätkumine, enamlaste esiletõus, riigiduuma valimine, KOVdes läheb võim eestlaste kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing
rahvamiilitsa loomine maade jagamine http://leisi.oesel.ee/~toni/Jaan_Tonisson.jpg http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/200809/200x200/280663_33331_teemant.jpg detsembris mõisate rüüstamised Balti kubermangudes kehtestati sõjaseisukord kohale saadeti karistussalgad tsaarivalitsus tühistas järeleandmised algas terror Karistussalk 1905. aastal Eestis http://www.estonica.org/media/files/images/49/4979801977311905karistussalk_jpg_690x518_q95.jpg 19071914 hakati rajama emakeelseid erakoole 1906 Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. Avati uued Vanemuise ja Estonia hooned. Hoogustus poliitiline tegevus
Tartus hakkas ilmuma ajaleht "Uudised". Selle ümber koondusid noored, intelligents, ka töölisi. Eesmärk oli Venemaast saagu demokraatlik vabariik, vähemusrahvastele tuleb anda rohkem õigusi. vt poliitikute näopilte lk 7-8 II 1905. aasta revolutsioon Eestis 1905. aasta revolutsioon Eestis oli osa 1905.-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi: töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi, lubati asutada parteisid 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline
seas varanduslik kihistumine. Pätsi võib pidada Jakobsoni järgijaks, Tõnissoni Hurda. Sajandivahetusel olid Eestisse jõudnud ka sotsiaaldemokraatlikud ideed. Taotlesid sotsiaalset õiglust, astusid välja rahvusliku, majandusliku ja seisusliku rõhumise, eraomandi vastu. Tahtsid luua uut ja õiglast ühiskonda. Need ideed jõudsid siia Saksamaalt tänu sidemetele sealsete ülikoolidega (eeskätt üliõpilaste ja gümnaasiuminoorte seas) ja Venemaalt, kuna Eestit kasutati kohana, kuhu tsaarivalitsus saatis meelt parandama liiga aktiivseid tööliseid, need levitasid neid ideid eeskätt tehastes ja vabrikutes, kus nad töötasid. Vene poolt tulnud ideede puhul rahvust ei rõhutatud, Saksa poolt tulnutes rõhutati ka rahvuse olulisust. 1905.a revolutsioon hõlmas kogu tsaari-Venemaad, põhjused selle puhkemiseks igal pool suuresti sarnased. 1)sotsiaalmajanduslikud põhjused (tööliste pikk tööpäev, vähene palk,
Aasta revolutsiooni puhkemist. Järgenesid rahutused ja oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitusel tuli järele anda. 3.Miks anti välja 17. Oktoobri manifest ja milline oli selle sisu? Antigi välja sest toimusid rahvarahutused ja valitustel tuli järele anda. Selles manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma- valimisi. Selle tagajärjel algas erakondade moodustamine. 4.Miks suutis tsaarivalitsus 1905. A. Revolutsiooni järel püsima jääda? Detsembris toimunud ülestõus Moskvas suruti maha ja sellej'rgnesid vastuhakud sõjaväed. Sellest olenemata jäi siiski enamik armeest tsaarivõimule ustavaks ja see võimaldasgi revolutsiooni 1906 aasta jooksul sammhaaval summutada ja konservatiivse poliitika juurde tagasi pöörduda. 5.Kes oli P. Stolõpin ja milline oli tema roll Vene ajaloos? P.Stopõlin oli Venemaa peaminister, kes asus teostama reforme, mida Venemaa
Eesti iseseisvuse eeldusteks saab pidada seda, et eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli ärkamisliikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi. Brutaalse venestamispoliitikaga kaotas tsaarivalitsus aga eesti rahvusliku liikumise poolehoiu. Eesti ühiskonnas hakkasid levima nii läänest kui idast pärinevad monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed. 19. sajandi teisel poolel hoogustunud industrialiseerimise käigus rajati Eestis suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk (TallinnPeterburi liin valmis 1870. aastal), mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga (Eestis asusid
· Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) · Käik: Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi-17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel). · Revolutsiooni tulemused: Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk
Oma viimasel kooliaastal muutus Vilms ettevaatlikuks ja konspiratiivseks. Kord vangistati ta jälle kahtlusalusena valitsusvastaste lendlehtede levitamise pärast. Otsekohe pärast Vilmsi arreteerimist astunud aga kokku revolutsiooniline komitee, kuhu kuulus Vilms, ja järgnevatel öödel levitati linnas lendlehti endiselt. Politsei vabastanud Vilmsi, sest näinud, et lendlehti levitati edasi. Advokaadina tuli Vilmsil veidi oma senist illegaalset tsaarivalitsus-vastast võitlustaktikat muuta ja nüüd näeme teda Tallinnas tegutsemas avaliku tegelasena mitmesugustes organisatsioonides. Illegaalset tegevust jätkas ta teatud määrani Tallinnaski ja tema nimi leidus ka Tallinna sandarmivalitsuses poliitiliselt kahtlaste isikute nimekirjas. Maailmasõda vajutas oma pitseri sellele ajastule ja tolleaegsele poliitilisele elule. Ent ka sõjaolukorra ajal leidis Vilms võimalusi Eesti anatoomia lähemaks kaalumiseks ja propageerimiseks.
kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paides ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 4 Revolutsiooni mahasurumiseks kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarvuks regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Suur osa Eesti poliitilistest juhtidest põgenes ka välismaale. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 2. Olukord pärast revolutsiooni
(1903-1906), mis oli tol ajal kõige pahempoolsem legaalne ajaleht Eestis. Selle ümber koondusid sotsiaaldemokraadid-föderalistid pandi alus demokraatliku sotsialismi traditsioonile Eestis. 1905. aasta revolutsioon Eestis 1905. aasta revolutsioon Eestis oli osa 1905.-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi: töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Revolutsiooni eesmärgid Eestis Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon
talud.Senine külakogukond lammutati: talupoegvõis oma maa eraomandiks kinnistada. See ei õnnestunud see läks aeglaselt ja tekitas palju segadust, hiljem pöördus Stolõpin tagasi venestamispoliitika juurde. 16. Milles seisnes 1905.aasta revolutsiooni tähtsus Venemaa (sh Soome ja Eesti ) ühiskonnakorra arengule? 17.oktoobri manifest, see lubas erakondade loomist. Saadi õigusi juurde. Tsaari võimu pikenemine. Hiljem võttis tsaar paljud õigused ära. 17. Miks suutis tsaarivalitsus 1905.aasta revolutsioon is püsima jääda? Suurem osa armeest jäi tsaarivõimule ustavaks ning see võimaldas revolutsiooni aasta jooksul sammhaaval summutada ja tagasi konservatiivse poliitika juurde minna. 18. Milline tähtsus oli 20.saj alguses K.Pätsi tegevusel? Tooge näide. Sest tema algatusel asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond. 19. Milline tähtsus oli 20. saj alguses J .Tönissoni tegevusel? Tooge näide. Ta andis välja ajalehte Postimees. 20. Miks asuti Eestis 1905
talupoegadega. Sõda sundis kõike kokku tõmbama, mida aasta edasi, seda hullemaks asi läks, kuid näljahäda siiski polnud. Kaubandus oli keeruline ning kõik kaubateed olid kinni. Eesti iseseivumine 1.Miks Vene keisririik kokku varises? 1) Venemaa sõjaline ja majanduslik kriis 2) Näljamarss (?) paisus kiiresti revolutsiooniks 3) Nikolai II loobus troonist 2.Ümberkorraldused Eestis 1917. aastal. Tsaarivalitsus jättis viinamonopoli omava riigi ilma suurest osast sisssetulekutest. Eestimaa kubermangukomissaariks nimetati Tallinna linnapea Jaan Poska. 3.Kuidas mõjutas Eestit enamlaste riigipööre 1917. aasta sügisel? 1) võim Eestis läks Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee kätte + Maapäev 2) maa, pangad, tööstusettevõtted riigistati 3) piirati kodanike sõnavabadust 4) suleti ajalehti 5) arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke baltisakslasi
Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Koostöös venelastega jõutigi esimese kaaluka võiduni: 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased linnavalitsusest välja ja Pätsist sai Tallinna abilinnapea. 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". Kahe revolutsiooni vahel
· Somme'i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung, esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud Idarinne (1914-1917): · Venemaa üritas vallutada Ida-Preisimaad,Tannenbergi lahingus purustati Vene armee, Austria väed pidid taanduma Karpaatidesse · Saksamaa otsustas 1915 Venemaa lõlikult purustada, saksa vägede ülekaal ja esialgne edu siis edu ei toonud · 1917 veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaarivalitsus, Ajutine Valitsus küll jätkas kohustuste täitmist edutult, Saksamaa vallutas 1917 Riia, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa Teised sõjatandrid: · Balkanil Austria-Ungari ja Serbia, pärast Bulgaaria sõttaastumist 1915, murti Serbia sõjaline vastupanu · 1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja, 1917 tulid Saksa väed A-U'le appi, vallutati Camporetto · 1914 Saksamaa vastu astus Jaapan, vallutades Vaikses ookeanis hulga saari ja mitu tugipunkti Hiinas.
9. jaan 1905 Verine Pühapäev. Sellele olid eelnenud streigid Peterburis. Papp Gapon käis töölistega vestlemas, teinekord jagas või laenas raha. Rääkis, et tsaarile tuleb saata palvekiri. Töölised läksidki seda üle andma, aga neid tulistati Talvepalee ees. Töölised nõudsid 8-tunnilist tööpäeva, miinimumpalga kehtestamist, sõja lõpetamist jm. Tulistamisele järgnes revolutsiooni puhkemine. Revolutsioon haaras talurahva, töölised, tudengid. Tsaarivalitsus asus järeleandmisi tegema. 17. okt 1905 manifestiga lubas tsaar kokku kutsuda riigiduuma, moodustada erakondi, lubati tegutseda ametiühingutel. Kehtestati konstitutsiooniline monarhia. Revolutsioon lõppes lüüasaamisega. Tsaar jäi kukutamata. Sündmusi Eestis. 16. okt Eestis Tallinnas tulistati rahumeelset tööliste kogunemist. 17. okt manifestiga võisid ka eestlased saata oma saadikuid riigiduumasse. Eestis asutas esimese erakonna Jaan Tõnisson
kätte kogu "700-aastase orjapõlve" eest. Mõisnike materiaalsed kahjud ulatusid 3,2 miljoni rublani, märatsemises hävis suure ajaloolise ja kultuurilise väärtusega hooneid ja esemeid. Ehkki põletajate seas oli sotsiaaldemokraate, ei kiitnud ükski eesti erakond neid aktsioone avalikult heaks.( http://maurus.htg.tartu.ee/klassid/d4/opmaterjal/AJ4/rootsi%20aeg-6.doc 04.03.08 19.00) Revolutsiooni mahasurumiseks Baltimaades kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole
võimaluse iseseisvumiseks. Austria Ungari rusudest kasvasid välja Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Vene tsaaririigi kokkuvarisemine avas tee Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome iseseisvumisele. Suurbritanniast eraldus Iirimaa. Vene revolutsioonid: 1917. aasta alguseks oli sisepoliitiline kriis Venemaal saavutanud haripunkti. Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamisel leivaga. Pealinnades vallandusid massirahutused: streigid, miitingud, demonstratsioonid. Tsaarivalitsus püüdis algul rahvast rahustada ja seejärel sõjaväe jõuga maha suruda. Kuid massiliikumine oli selleks ajaks kontrolli alt väljunud, kasvades üle revolutsiooniks. Rahutused panid tegutsema erinevad poliitilised jõus. 12. 03 loodi tsaarivalitsuse asendamiseks Riigiduuma komitee. Loodi ka Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Moodustati Ajutine Valitsus. 15. märtsil loobus Nikolai II troonist oma venna
koguna". Kehtivatest seadustest loodi aga ,, Seaduste kogu ,, ja korrastati Balti erikorda puudutavad seadused. 1837-1841 tehti küllalt edukas reform, mis puudutas riigitalupoegi ( neid oli 40% talupoegadest), kui pärustalupoegade olukord jäi aga samaks. Anti välja palju seadusi millega täpsustati ja pehmendati nende olukorda. Ta püüdis ühiskonna vaimuelu oma kontrolli alla allutada, mis õnnestus tal suhtliselt hästi. Tsaarivalitsus püüdis samal ajal laidendad oma mõju Lähis-Ida, Kaukaasias, Balkanil ja Mustal merel, pidades maha järjekordsed sõjad Iraani ja Türgiga ning jätkates kolooniasõda Põhja-Kaukaasias. Peale nende valitesmist muutis Venemaa euroopalikumaks. Muudeti riiete kandmist ja välimus välja nägemist. Venemaa muutus selliseks nagu teised Euroopa riigid. Muudeti erinevaid reforme. Tuli ka uus maksusüsteem. Rajati linna Sankt-Peterburg, mis on tänani veel olemas. Peeti veel palju sõdu,
USA kätte, Zimmermanni telegramm. See oli läkitatud Sks saadikulen Washingtonist ja sealt Mehhikosse. Sks tahab Mehhikot sõtta ja vastutasuks P-A lõunaosariigid. Briti luurel õnnestus see lahti kodeerida ja edastasid selle USA'le, oma osa andis ka Eesti territooriumilé sõitnud Sks laev(madalikule), venelased otsisid ja leidsid raamatu mille järgi kodeerida lahti saladokumente. 1917. puhkes Ven sisepoliitiline kriis, toimub teine riigipööre. Veebruarirevolutsioon 17. veeb kukutatakse tsaarivalitsus, Nikolai II. Ven saab lühikeseks ajaks demokraatlik vab. Sks(keiserlik) valitsus toetab äärmuslikke jõude ven. Üheks selliseks erakonnaks on ENAMLASED, eesotsas Lenin. Okt õnnestub enamlastel võim haarata, kehtestavad diktatuuri. Seda kasutab ära ka Sks. 3. sept Sks vallutab Riia. 11 okt alustavad Sks operatsiooni ALBION, et vallutada Lääne-Eesti saared (Saaremaa,Muhu,Hiiumaa). 20. okt oli Lääne-Eesti saared vallutatud. Saaremaa ajaloos on Sks
ja tanke. Saksa rinnet ei suudetud murda. 1917. aasta tankirünnak lõppes inglastele Cambrais linna lähistel edutult. Idarinne (1914-1917) 1914. oli Vene juhatuse eesmärk vallutada Ida-Preisimaa. Austria väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel ei kujunenud välja positsiooniksõda. 1915. otsustas Saksa väejuhatus anda pealöögi, et Venemaa lõplikult purustada. Läbimurret siiski ei toimunud. 1917. aastal toimunud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaarivalitsus. Jätkas Ajutine Valitsus. Saksamaa alustas pealetungi ja vallutas 1917. aastal Riia, järgmisel kuul okupeeriti ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. Teised sõjatandrid Serbia võitles kangelaslikult Austria-Ungariga. Alles peale Bulgaaria sekkumist 1915 murti Serbia sõjaline vastupanu. 1915. aastal kuulutas Austria-Ungari sõja Itaaliale. Kumbki pool alguses edu ei saavutanud. Austria-Ungarile tulid appi Saksa väed, alustati üldpealetungi. Sakslased vallutasid Camparetto
· 1731.a-st pärineb varaseim teadaolev kalender loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. Praktilise käsiraamatuna pälvis rahva poolehoiu. · 1739.a. trükiti eestikeelne Suur Piibel tõlke viis lõpule Anton Thor Helle · 1766.a. hakkas ilmuma Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike Öppetus..." pastor August Wilhelm Hupel ja arst Peter Wilde. (kokku ilmus 41 numbrit). Alg- ja keskharidus 19. saj. I poolel 19.saj. algul hakkas tsaarivalitsus pöörama rahvaharidusele suuremat tähelepanu.1802.a. asutati Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette: · kihelkonnakoolid maal · kreiskoolid maakonnalinnades · kubermangukoolid e. gümnaasiumid kubermangulinnades · ülikoolid 1802.a. taasavati Tartu Ülikool Avamise põhjus 1789.a. Suur Prantsuse Revolutsioon kardeti selle mõjude levikut ja selle
eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit,
peab toimuma puhasaretuse teel. Plaanitud katsed parandada eesti hobust soome, araabia ning hiljem ardenni ja norra hobuse abil ei andnud puhasaretusest paremaid tulemusi. Hobuste veojõu üle otsustati vaid välimuse, st. suuruse järgi, ja ei osatud arvatagi, et ka väikesel hobusel võib olla imestamisväärselt suur veojõud. Tori Hobusekasvanduse II perioodil (1880...1908) mindi Toris sõjaväe tellimuse kohaselt üle ratsahobuste aretamisele, kelle eest tsaarivalitsus maksis kõrget hinda. Kohalikke märasid paaritati orlovi traavli, anglo-araabia, täisverelise ratsahobuse, idapreisi jt. täkkudega, kes paraku ei muutnud kohalikku hobust sobivaks põllutööhobuseks. Sangaste krahv Fr. G. M. v. Berg hakkas kasutama Poolast ostetud norfolk-roadsteri täkku Hetman, kelle järglasi sai kasutada nii ratsasõiduks kui ka põllutöödeks ja raskuste veoks. Tori tõu loomise III perioodil 1908...1920kinnistati norfolk-roadsterite omadusi ja
1914.aastal oli Venemaa peaeesmärk vallutada IdaPreisimaa. Alguses saavutatigi edu, kuid Tannenbergi lahingus langes üks kahest Vene armeest. Austria väed aga sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel ei toimunud positsioonisõda. Sellega arvestades tahtis Saksamaa 1915.aastal Venemaa lõplikult purustada, kuid esialgne edu ei toonud kaasa läbimurret. Samal aastal stabiliseerus rinne RiiaDaugavpilsPinskTsernovtsõ joonel. 1917.aastal toimunud Veebruarirevolutsiooniga kukutati tsaarivalitsus ja sellele järgnenud Ajutine Valitsus täitis edutult liidukohustusi. Saksamaa vallutas samal aastal Riia ja okupeeris Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa. Peale lääne ja idarinde sõdisid Balkanil Serbia ja AustriaUngari. Pärast Bulgaaria sõttaastumist Keskriikide poolel 1915.aastal kaotas Serbia sõja. Samal aastal kuulutas AustriaUngari ka Itaaliale sõja. Alguses ei saavutanud kumbki edu, kuid 1917.aastal tulid AustriaUngarile appi Saksa väed ja sõjasaatus oli otsustatud
rahvaarv. 13) Iseloomustage talupoegade olukorda 18. sajandil. Võrreldes rootsi ajaga oli talupoegade olukord siiski raskem ja nende üksikud protsessid aadlike vastu lõppesid siiski enamasti kaotusega, ühe sellise tulemuseks oli Roseni deklaratsioon 1739. aastal, selles esitatud äärmuslikud seisukohad talupoegade täielikust kuulumisest aadli omavoli alla ei peegeldanud siiski reaalselt valitsevat olukorda ning ka tsaarivalitsus püüdis deklaratsiooni autori meelehärmiks sellist olukorda pärast selle avaldamist igati vältida. 14) Mis on nn Roseni deklaratsioon ja milles seisneb selle tähtsus Eesti ajaloos? Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni deklaratsiooni aluseks sai Virumaa Vohnja mõisa möldri Jaani kaebus oma mõisniku Heinrich Baeri vastu.
- Peamine põhjus revolutsiooniks oli Vene-Jaapani sõja kaotamine (sellega kaasnes tsarismi ebapopulaarsus, riigi häbistamine, võimuorganite ebakompetentsuse väljatulemine ja halvenenud elutingimused) - Esimene tõsine poliitiline rünnak toimus liberaalide poolt, kes tegutsesid semstvoasutuste ja linnavolikogude võitlusväljadel - Semstvosaadikute kongressil nõuti riigikorda muutva Asutava Kogu kokkukutsumist ja poliitilisi vabadusi - Tsaarivalitsus pidi tegema esimesi järeleandmisi ning lubas kõigile paremat elu, kuigi lubamised ei takistanud revolutsiooni toimumist - 9. jaanuaril (Verine pühapäev) puhkes Putilovi tehases tööliste streik ning rahvas kogunes Talvepalee ette, kus taheti üle anda tööliste palvekiri. Võimukandjad kaotasid enesevalitsuse ja saatsid armee inimeste pihta tuld andma, et neile õppetund anda. Hukkus üle tuhande ning haavata sai umbes 5000 inimest. Rahvas kaotas usu tsaari
Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) Käik: Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi- 17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906.a. kevadel). Revolutsiooni tulemused: Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn
annaabi.ee 
