Rahvamajanduse arvepidamine SKP (SKT) ; GDP – mõõdab ära ühe riigi territooriumil teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise rahalises väljenduses. SKP per capita – SKP ühe elaniku kohta = SKP (EUR) / Elanike arv RKP (RKT) ; GNP – rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi konkreetse riigi rahvaomanduses olevate varadega mingi perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod. Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks. Lisandväärtus...
1. LV = 100 krooni (müük) Restoran 2. LV = 100 + 50 = 150 krooni 3. LV = 150 + 100 = 250 krooni 5 4. LV = 250 + 25 = 275 krooni 5. LV = 275 + 5 = 280 krooni SKPs on arvestatud ainult seaduslikud tehingud ! Varimajandus? Koduperenaised ? 4 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varimajanduse osatähtus SKP-st (%) 60 50 40 30 20 10 0 Kanada Soome Suurbritannia Eesti Poola Leedu Ukraina Varimajanduse osatähtsus SKP 2010 a.
3) toodangust lähtudes- arvestatakse kokku loodud lisandväärtus LISANDVÄÄRTUS=lõpptoodang-vahetoodang Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tööväärtus, mis suurendab lõpptoodanug väärtust. Nominaalne SKT-väljendatud jooksva aasta hindades. Reaalne SKT- korrigeeritud hinna(tõusu) indeksiga (inflatsioonimääraga), võimaldab võrrelda erinevate perioodide SKT-d. - alates 2008 SKT arvutamiseks aheldamise meetot. SKP-s ei kajastu varimajandus Varimajandus- on majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta: -illegaalne tegevus(prostitutsioon ja muud kriminaalsed tegevusalad) -maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö. -töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul MUST-kriminaalne HALL-seadustest kõrvale hiilimine SKPriigiterritoorium RKP resedentide järgi Ostujõu pariteet(PPP)- võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused.
riiklik toimus kampaaniate rahvamajandus plaanimajandus, korras. Loodi nõukogud, kehtis rasketööstuse rahvamajandus plaani-, eelisarendamine. nõukogud. käsumajandus. Lokkas varimajandus. Poliitika Massirepressioonid, Ühiskonna elu teatav Loobuti Stalini juhikultus, liberaliseerimine ehk kuritegude demokraatia ,,sula". Usk kritiseerimisest. puudumine kommunismi Karmistati kontroll edusammudesse. ühiskonnas. Mille pooles on need perioodid sarnased, mille poolest erinevad ?
siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi NSVL-Ida-Europa- rumenia,Bulgaria,pola,tsehhoslovakkia,jugoslavia,albaania,ungari,saksaDV,Aasia-Hiina Mongolia,p-korea,p-vietnam,laos,kambodsa-Amerika-Kuuba
Hrustsovi ajal oli majandus tõusuteel ning liiguvabariikidel oli rohkem iseseisvust. Tema ajal olid ka teaduses edasiminekud 1957. Aastal oli esimene Maa tehiskaaslane, 1961 oli Gagarini väljalend. Diktaator tegi kampaaniaid ning haris uudismaid, kuid lõpuks hakkas välja müüma naftat ning sisse ostma vilja, selle põhjusel ta ka tagandati. Breznevi valitusajal majandus langes, seda aega nimetatakse ka stagnatsiooniks. Arenes välja varimajandus ehk letialune kaubandus, kuna riigis oli puudus esmatarvetest. Sisepoliitikas oli 40.aasta jooksul üks ühine tunnus kõigil diktaatoritel juhikultus. Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid. Hrustsovi ajal suleti GULAGi vangilaagrid ning ühiskond vabanes, toimus libelariseerimine ja tekkis kommunistlik ühiskond. Kui Stalini ajal olid vangilaagrid, siis
meetmeks valitsusele laenu andmine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 14 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 15 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varimajandus on üks osa varjatud majandusest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 16 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 17 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
VABADUSE KAITSEL Adorno side marksismiga on komplitseeritud. Adorno põlgab sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi. Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) kriitiline ning teleoloogia ja progressi vastu umbusklik.
2) Rahakapital rahasumma, mida saab kasutada reaalse kapitali ostmiseks või üürimiseks · Loodusvarad (maa, muld, mets, maavarad, tuulenergia, päikeseenergia) · Tööjõud · Ettevõtlikkus (lükkab käima ja seob eelnevad elemendid) Ettevõtlus on igasugune seadusandlusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kaupade tootmise või teiste teenuste osutamise kaudu. (varimajandus ei ole seadusandlusega kooskõlas - ümbrikupalgad) Teguritulud: intress (tasu raha kasutamise eest), rent (tasu vara kasutamise eest), palk (tööjõu hind, tasu tööjõu kasutamise eest), kasum (tasu riski eest), honorar (vabakutselised saavad) Majandussüsteem Koosneb: 1) KÄITUMISEST (mis on kellelgi olemas, mida hindab ehk väärtustab). Oleneb: majanduslik valik ehk otsustus (milliseid vajadusi mil määral rahuldada) 2) OLEMASOLEVATEST RESSURSSIDEST
· Suureneb vastuolu kääibeloleva raha massi ja kaupade vahel. · Talongisüsteem suurte kaupade jaoks. · Gigantprojekt: piimakarjareformid, suured kompleksit- ei õigusta end kuna toitu ei jätku nii suurele karjale. · Hüdroelektrijaamade rajamine. · Kolhooside (tekkinud talupoegade vara ühistamise tulemusena, omapension) asendumine sovhoosidega(Riiklik vara, riiklik pension). · Tekib suur kauba defitsiit. · Varimajandus (Aasias Uskekis) ja korruptsioon. · 1976a. NLs passide vahetamine. · Sureb 1982a. Andropov · Korruptsioonivastased süüdistused. · Karistatakse vabameelsust. · Sureb 1984a. Tsernenko · Kehva tervisega- südamepuudulikus, neerupuudulikus, astma. · Stagnatsioon. ei üritagi midagi muuta. · Sureb 1985a. Gorbatsov · Eesmärgiks oli ülesehitada inimnäoline sotsialism.
· Elatustaseme kasv, palgatõus · 1966 5-päevane töönädal · 1965 Tallinn-Helsinki laevaliin · Soome TV · Välisraadiojaamad K. Vaino ajastu (venestamine, 40 kiri, migratsioon, elatustaseme langus) · Venestusaeg · Kakskeelne propaganda · Vene keel juba lasteaias 40 kiri avalik kiri ajalehtedele ja Eesti ja Moskva keskkomiteele. Juhiti tähelepanu probleemdele. Hiljem kiusati taga. Majandus · Üks arenenumaid NSVLs · Toiduainetekriis · Varimajandus Tagajärjed loomakasvatus, rahvuse vähenemine Proletaarne kultuur ,,Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik" · Töölisrahva kultuur · Propaganda · Sotsrealism · Infosulg
Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötaja brutotöötasu pealt. Miinimumtöötasu – töötasu alammäär, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale töötajale maksta. Keskmine töötasu – teatud perioodi jooksul kõigi töötajate töötasu kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga. Sellega tuleb olla ettevaatlik. Suurem osa töötajaid saab alla keskmise, erinev on piirkonniti ja tegevusalade järgi, ettevõtjate tulu ei ole töötasu, varimajandus jne. TÖÖ HÜVITAMINE - rahaline - mitterahaline Rahaline: Otsene – töötasu, tasu majandustulemustelt ja tehingutelt. Kaudne – mitmesugused soodustused ja hüved. Mitterahaline: Töö – huvitav, eneseteostust võimaldav. Töö keskkond – head töötingimused, sobiv tööaeg, sobivad kaastöötajad, kodus töötamise võimalus jne. Töötasuga rahulolu sõltub eelkõige tasustamise süsteemist. Peab olema õiglane ja põhjendatud.
-ebaökonoomsed seadmed,majad 2.Sotsialistliku omandi erastamine 2.1.Riigivara erakätesse 2.2.Tööaastate eest erastamisväärtpaberid 3 3.Majandussektorite vahekorra muutumine tööstus,põllumajanduse< teenindav 4.Suurettevõtted asenduvad väikeste ja keskmistega. 5.Seaduste ja õiguskorra puudulikkus,kuritegevuse kasv ja varimajandus 6.Kõlbluse ja eetika langus 7.5.Tulevikk sotsialismijärgsetes maades Madalam elatustase -ajude äravool -segadus kauba küllusest kirevusest -arenenud ühiskonna jäljendus Kapitali sissevool mujalt meil kõik odavam ,maksud soodsamad ,nõuded nõrgemad Oluline roll transpordil , rahva haridusel ,loodusolud ,kliima, poliitiline stabiilsus 7.6.Sotsialismile truud. Hiina Rahvavabariik Plaani ja käsumajandus asendub turusotsialismiga (eraomand,eraettevõtlus,väliskapital)
Maksude kogumine on tähtis eeskätt riigile kui ka meile endile. Maksud tagavad ühishüvede pakkumise, küllaldase ülalpidamisallika kindlustamise ja inimeste tuluerisuste võimendamise või vähendamise. Näiteks julgeoleku, tervishoiu ja hariduse tagamine maksude teel. Makstes makse õiglaselt, on meil õigus nende valdkondade kasutamisele, kuid on ka neid inimesi, kes maksude maksmisi eiravad. Maksude laekumist kontrollib küll riigipoolne kontroll, kuid sellele vaatamata tegutseb riigis varimajandus, milleks kasutatakse töötajatele maksmisel ümbrikupalka. Sel viisil jääb inimesele teenitud töö eest rohkem raha ja ka tööandja ei kaota maksmisel teatud protsente. Ausate maksumaksjate suhtes on see aga ebaõiglane. Makse, mida riik meilt kogub, saab üleüldiselt jagada kolme gruppi – otsesed ehk riiklikud, kaudsed ja kohalikud maksud. Riiklikud maksud, näiteks tulumaks, tööstuskindlustusmaks, lähevad meie palgast otse maha. Samuti ka kaudsed maksud, milleks on käibemaks,
ENSV 1950 maakonnad rajoonideks, vallad kollektiviseerimine, migratsioon e 1944-1991 linnanõukogudeks võõrtööliste sissevool, käsumajandus 1952-1953 3 oblastit (plaanimajandus), varimajandus, venestamine Taasiseseisv 15 maakonda jagunevad valdadeks 1992 rahareform, uus põhiseadus, riigikogu ja Eesti presidendi valimised Vabariik 1991- .....
(sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Reaalne SKP ehk SKP püsiv hindades- muutumatutes baasperioodi hindades( keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule, jättes välja hinnamuutuse mõju kaupade ja teenuste turuhindadele. Kasutatakse ka majdanduskasvu hinnanguna. Kui kasvab reaalne SKP kasvab ka elatustase(mida rohkem kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda suuremad on ka elanike tulud) SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta SKP puudused: · Ei kajastu varimajandus · Ei kajastu vaba aeg ( indiviidi heaolu tegur ja igale inimesele erineva väärtusega) RKP( rahvamajanduse kogu produkt)- mõõdab kõigi antud riigi residntide ( kodanikest füüsilike ja juriidiliste isikute) poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust( arvestab ka nende kodanikega, kes elavad mujal riigis ja ei arvesta neid mittekodanikke, kes elavad antud riigis) Inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil( kasvab
aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP – rahvamajanduse koguprodukt: aasta jooksul riigikodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. 6. Mis on must turg? Too näiteid musta turu ilmingute kohta. – kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Selline n-ö varimajandus ei kajastu SKP-s. 7. Selgita mõisted: import, eksport, kvoot. – Import on kaupade ja teenuste ostmine välismaalt. Eksport on kaupade ja teenuste müük välismaale. Kvoot on millegi jaoks kehtestatud piirmäär teatud sisse- ja väljaveo kaupadele või teenustele. 8. Miks on ühishüve vajalik? – et kõik inimesed saaksid teatud vajalikke asju võrdselt kasutada. 9. Maksud: kohalikud, riiklikud, kaudsed, otsesed – Otsesed
1950 EKP VIII Pleenum- täieliku Moskva võimu kehtestamine. ,,Kodanlik natsionalism" pleenumi eesmärk oli välja otsida, milline on kodanlik natsionalist. See oli tolleaegne sõimusõna riigivastane, suur kurjategija. Algas hirm, stalinistlik aeg, surutud ühiskond. Täielikult moskvameelsed juhid. Suurenes ideoloogiline surve MAJANDUS Kehtis plaanimajandus, erasektor puudus. Toodang vene turule Varimajandus ehk must turg salakaup (liha jne) Kollektiviseerimine kõik muudeti riigi omandiks 1945 maareform maa sundvõõrandamine, talude ülempiiriks kehtestati 30 ha, see ei toitnud ära. Otsiti kulakuid Industrialiseerimine suur-ja rasketööstuste rajamine, kaevandused, ei arvestatud Eesti oludega. Probleem võõrtööjõud. Eestis puudusid spetsialistid ja neid toodi NL-ist sisse, kuid teistest
Võim läheb 3 mehe kätte, kellest on oluline ainult 1 – L. Brežnev (võimule 1964. a). Tema aega tuntakse kui stagnatsiooniaega (seisakuaeg); ta pööras tagasi sulaaja reformid. NSVL ja idabloki lagunemine Brežnev püsib võimul liiga kaua (1982ni). Tema võimuaeg oli seisakuaeg NSVLis. Stagnatsiooni väljendumine Ei suudetud toota piisavalt tarbekaupu – valitses defitsiit. Riigis lokkasid korruptsioon, ringkäendus, varimajandus Partei kõrgemad juhid (nomenklatuur) olid huvitatud ainult oma positsiooni säilitamisest Põhiliseks sissetulekuallikaks muutus toorainete eksport (e naftadollarid) Üritati majandust käivitada suurprojektidega 1970-71 raudteemagistraali rajamisega. Poolas “solidaarsus” – ametiühingute ühendus, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa. 1980
Majandusolümpiaadi koolivoor 2013 1. Euroopa Komisjoni ettepanekul nimetatakse 2013.aastat a. töötajate liikuvuse aastaks; b. Euroopa kodanike aasta; c. loovuse ja innovatsiooni aastaks; d. kultuuridevahelise dialoogi aastaks. 2. Neli sõpra võitsid Bingo Lotoga igaüks 1000 eurot. Esimene sõber ostis fotoaparaadi, mida oli ammu soovinud. Teine läks mägedesse matkama, kolmas tegi korteris remondi ja neljas läks arvutikursustele. Kes neist toimis kõige ratsionaalsemalt? a. Esimene, sest ta saab tegelda fotograafiaga enda rõõmuks ja müügiks; b. teine, sest kõik on mööduv, aga tervis ja hea puhkus on jääv; c. kolmas ja neljas, sest nad paigutasid raha kinnisvarasse ja haridusse, aga need on väärtuslikud investeeringud. d. Nad kõik toimisid ratsionaalselt, kuna tegid seda, mida soovisid. 3. Turumajanduse tähtsamate elementide hulka ei kuulu... a. nõudlus ja pakkumine; ...
Ehk mõõdab aga riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, hoolimata sellest kus tootmine aset leiab. 8. Mis on lisandväärtus? Tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtust tähistatakse mistega lisandväärtus 9. Miks on kahjulik, et majandustegevus Eestis koondub Tallinna ja Harjumaale? 10. Mis on must turg? Millega kaubeldakse peamiselt mustal turul? Must turg on kaupade ja tenuste ebaseduslik ost-müük, varimajandus mis ei kajastu SKP-s riietega, narkootikumis, salatubakas ja alkohool, 11. Nimeta väliskaubanduse piirangud? Milleks piiratakse väliskaubandust? TOLLIMAKS - maks imporditavald ja eksporditavalt kaubalt KVOOT - on valiskaubanduse koguseline piirang KAITSETOLL - on vastumeede teise riigi tollimaksule MITTETOLLILISED PIIRANGUD - on riigi kehtestatud kohustuslikud tootmisstandardid, tehnilised nouded voi tervisehoistandardid 12. Mis on majanduse tsüklilisus?
Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline? Jutusta inflatsioonist, selle tekkimisest, ulatusest, ohjeldamisest. Nimeta inflatsiooni positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. TÖÖTURG JA TÖÖHÕIVEPOLIITIKA Tööturuga seotud mõisted puudutavad vaid tööealist rahvastikku (15-74 aastased inimesed)
Alustati eraettevõtluse legaliseerimisega. Aastatel 1986-1988 legaliseeriti eraettevõtlus umbes 30 tootmis- ja teenindusalal. Kooperatiivsektor alustas jõudsat arengut, mille tulemus oli tavakodanikule sünge. Riiklikust sektorist kujunesid eratarbjate jaoks hinnad kooperatiivsekroris 10-30 korda kõrgemaks, sest kooperatiivsektor pidi ennast ise elatama, aga riiklikku sektorit doteeriti riigieelarvest. Laialdaselt hakkas levima varimajandus, algas raha ,,pesu". Majandusteadlaste arvestuste kohaselt ulatus 1980-ndate aastate lõpus varimajanduse aastakäive 250-300 miljardi rublani. Samuti ebaõnnestusid põllumajanduse reformimise katsed. NSV Liit oli 1986-1989 sügava majanduskriisi äärepeal. Majanduskriisi võimendasid rahvuskonfliktid, mis olid teravad, kohati iseegi väga verised. Nõukogude Liidu täielikku krahhi aitasid vältida vaid 4
W. Clinton USA president 90ndatel Makatism nõiajaht USAs 50ndate algul Raudne eesriie eraldusjoon Lääneriigid | sots maa pärast II ms kuni NSVL lagunemiseni Integratsioon uhendamine, lõimumine, mitme keele üheks sulamine NLKP XX kongress Stalini isikukultuse paljastamine (Hrustsov) Perestroika maj uutmine, Gorbatsovi plaan Repressioon kellelegi surve avaldamine Privatiseerimine riigi vara erastamine Isikukultus ühe inimene jumalikustamine Varimajandus Maffia mitteametlik kaubandus Augustiputs 1991 riigi vanameelsete kommunistide riigipööre Trumanni doktriin USA sõjaline abi Euroopa riikidele Stagnatsioon seisak majanduses, pol. Breznevi ajal NSVLs Külm sõda vastasseis NSVL USA vahel. Otsest sõda ei toimu Naftakriis 1974 OPECi maad tõstavad nafta hinda 10x Dissident - teisitimõtleja NSVLs, keda kiusatakse Bretton Woodsi süsteem maailma rahandussüsteem pärast II ms
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi
Väär Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Suur Depressioon on dateeritud aastatega 1928 - 1931. Vali üks: Tõene Väär Keynes'i rist näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu. Vali üks: Tõene Väär Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Vali üks: Tõene Väär Varimajandus on üks osa varjatud majandusest. Vali üks: Tõene Väär Reaalsissetulek võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega. Vali üks: Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas inflatsiooni kiirenemine. Vali üks: Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Vali üks: Tõene Väär
edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis L. Breznev 1964-1982 K. Vaino 1978-1988 Kossõgini majandusreform, nomenklatuur, Venestuse algus, kakskeelsus, stagnatsioon, naftadollarid, majanduslikud noorsoorahutused, ,,neljakümne kiri", suurprojektid, varimajandus, gerontokraatia, dissidentlus, majanduslik ummik, sotsiaalsete dissidentlus, kriis probleemide kuhjumine, 1987 Välispoliitika: Praha kevade mahasurumine fosforiidikampaania, MRP-AEG, Hirvepargi Breznevi doktriini kehtestamine, miiting, Muinsuskaitseseltsi loomine, pingelõdvendus, visiidid välisriikidesse, Helsingi loominguliste liitude ühispleenum, Rahvarinde
vaesuses. Maal elavate haitlaste aastasissetulek on alla 100 USA dollari. Haitil ei ole õnnestunud saada rahvusvahelistelt sponsoritelt eelarve- ja arenguabi, mida riik hädasti vajab. Tööhõive Umbes 70% haitilastest sõltub põllumajandusest, mis seisneb põhiliselt väiketalupidamises oma tarbeks. Aktiivsest tööjõust on põllumajanduses hõivatud umbes 2/3. Pärast René Prévali võimuletulekut veebruaris 1996 on loodud vähe töökohti, kuid varimajandus kasvab. Maakasutus ja põllumajandus Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast, kuid rahvaarvu kasvu tõttu on talupidajad olnud sunnitud hõlvama vähekõlbulikku maad. Umbes pool maast on põllumajanduslikus kasutuses. 1998. aasta hinnangu järgi on künnimaad 20,32%, alaliselt on põlluviljade all 12,7%. Sellest ajast saadik, kui Prantsuse suhkrurooistandused iseseisvusvõitluse käigus
Toimusid muudatused maksu- ja kindlustussüsteemis lähtudes EL nõuetest. Varimajandusest, maksude laekumisest ja maksubaasist üldiselt Läti Statistikaameti andmetel moodustas Läti varimajanduse osakaal 2004.a. seisuga 17-18% SKT-st. Varimajanduse osakaal on küll võrreldes varasemate perioodidega vähenenud, kuid Läti jääb antud näitajaga siiski Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisele tasemest (15-16% SKT-st) allapoole. Varimajandus Lätis puudutab ennekõike kaubandust (kuni 30-35%), järgnevad teenused, kalandus ja metsandus Maksude laekumine on 2003-2004 suurenenud. 2004.a. paranes maksude laekumine 14-15% võrreldes 2003.a. 12%-ga. Laekumiste tõusu taga on kindlasti ka ekspeaminister Repse ajal alanud ettevõtete tegevuse hoolikam monitoorimine. Kasvanud on kütuseaktsiisi- ja käibemaksulaekumised. Märgatavalt on suurenenud ka üksikisiku tulumaksu laekumised,
Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) tööandja. 20% sotsiaalmaksust läheb pensionide maksmiseks, 15% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Maksudest laekub riigieelarve. Riigieelarvesse laekunud raha jaotamist on võimalik mõjutada. Läbirääkimistel, kus ühel pool on ametiühing, kes esindavad tööandjaid, ja teisel pool tööandjate ühendused, lepitakse kokku palga riiklik alammäär, otsustatakse elatusmiinimumi määr jm. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Makromajanduse ehk makroökonoomika põhinäitajad Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majandusvalikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ning kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate vallikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema
soovitakse teksaseid, aga neid ei toodeta, sama on kodutehnika, tualettpaberi jms-ga. Teisel puhul ei tähenda lugu nälga, vaid pakkumise sortimendi vähenemist, nt kadus poelettidelt täielikult suitsuvorst, Tartus polnud saada viinereid jne jne. Põhjusteks nii idapoolsed kasvavad vajadused kui ka ettevõtete siht toota kaupa, mis plaanimajanduse tingimustes oli nende jaoks lihtsam ja kasulikum. Tulemusteks defitsiit, pikad järjekorrad, spekulatsioon ja varimajandus, tutvuste suur roll. Osasid kaupu hangitakse! Antud võtmes suurenes mitmesugu kartuli-ja aiamaade osa. Paljud linlased pidasid kusagil mingit maalappi. IV Vaimuelu KULTUUR- ,,sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" Stalini eluajal üliideologiseeritud , hiljem pisut vabam. NLKP, Lenini ja kommunismi jms ülistamine nö kohustuslik liturgia. Suurem osa kultuuriproduktsioonist ikkagi ideoloogia vabad. Tsensuur- kahtlaste teoste ärakeelamine, nn erifondid raamatukogudes.
defitsiitsetele kaupadele ja privileegidele. Miljonid inimesed nähes või teades korruptsiooni ulatust, hakkasid nn sotsialistlikule ühiskondlikule omandile vaatama kui enda omale, kasutades iga võimalust selle ,,ümberjagamiseks" enda kasuks. Seda kõike soodustas intensiivne linnastumine · Sisepoliitikas: keskvõimu igakülgne tugevdamine ja selle ebaõnnestumine, stalinismi taaselustamine, rahvusküsimuse mahasalgamine · Lokkas varimajandus · Dissidentlus ehk teisitimõtlemine · Välispoliitikas 1960-ndad aastad edukad, 1970-ndate II poolel hakkas Nõukogude Liit oma reputatsiooni üha rohkem kaotama, jõudes suurimasse mõõnaseinu 1980- ndate alul · 1982-1985 surid üksteise järel kolm NLKP peasekretäri Breznev, Andropov ja Tsernenko) 4. Perestroika · Uus parteiliider Gorbatsov võimule tulles 54-aastane, energiline, parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator
seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil, mis arvestatakse lisaks toodetave kaupade ja teensute mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi sälimist ajas Moderniseerimise probleemid: · konfliktide ja pingete kasv · riikide arengutasemete ebaühtlustamine ning vaesuse kontsentreerumine · ökoloogilised probleemid Majandusarengu mõõtmine · majandustlikud indikaatorid(riigi rahvaarv, hinnataseme muutused, riikidevahelised hinnatasemete erinevused, varimajandus, vaba aja väärtus, lõpptoodangu struktuur, negatiivsed välismõjud, klimaatilised tingimused.) · sotsiaalkultuurilised ja demograafilised indikaatorid(sõltuvalt eesmärgist võivad mõõta majandustliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi)->enamkasutav indeks on inimarengu indeks. · poliitilised indikaatorid(isiklik julgeolek, õiguse seaduse kaitsele, sõnavabadus, poliitline osalemine, võrdsemad võimalused
keskkkondlikku näitajat, mida SKP ei sisalda, aga mis vähendavad ja suurendavad riigi majandustaset. SKP on kasvanud USA-s ligi 2 korda, aga GPI kasv peatus 1970ndatel aastatel ja on pärast seda kahanenud ligi 45%. GPI näitab (positiivsed ja negatiivsed pooled): + kodutöö (töökultuur teistsugune, paljud töötavad kodust näiteks) + ühiskondlik töö + vaba aja kasv - kuritegevuse kulud - reostuse kulud - õnnetuste kulud - avariide kulud - kaitsekulud - kindlustusteenused 5. Varimajandus Ehk ,,must majandus", ,,põrandaalune majandus". Selline majandus, mis läheb tulude arvestamisel statistikaametist mööda. Maailmas on seda kusagil 6-12%. Varimajandust võib olla kahte sorti: kas on lubatud (legaalne), kuid seda lihtsalt ei deklareerita või siis on keelatud hoopiski. Eesti Statistikaamet arvestab seda tegelikult - kaubanduses, teeninduses, ehituses, hotellinduses ja restoranide majanduses. Hindamismeetodid, kuidas seda arvestada: * Võrdlusmeetod
Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks Isiklik tulu= rahvatulu sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks ja jaotamata kasum netointressid + siirdemaksed + isiklik intressi ja dividenditulu Käsutatav tulu = isiklik tulu-maksud Nominaalne SKT arvutatakse jooksevhindades Reaalne SKT arvutatakse baasaasta hindades *SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Mõisted: nõudlusinflatsioon, kuluinflatsioon, mõõdukas inflatsioon, hüperinflatsioon (situatsioon, mille puhul on inflatsioon kontrolli alt väljunud, see väljendub kiires hinnatüusus,
tootmine Eestist välja, Eestisse jääb arendus ja juhtimine o erilise nissi leidmine (jalatsitootja hakkab valmistama erijalatseid sõjaväele) o lüüa mastaabiga, kasvades regiooni suurimaks ja tugevaimaks, neelata konkurendid alla o panustada uutesse tehnoloogiatesse, mis vajab vähem tööjõudu o valdkonna muutmine II loeng tulude kulude ringkäik, SKP, varimajandus o Ringkäigumudeli eeldused: o tegemist kahe majandussubjektiga o kõik teenitud tulu kulutatakse ära o suletud majandus (algeeldus) o vaatame rahavoogusid o kõik tootmistegurid kuuluvad majapidamistele o Ringkäigu mudel o Üldised tasakaalutingimused: o IKT=Y+TR-Td o S=(Y+TR-Td)-C o Y=C+S-TR+Td (tulud) o Y=C+I+G-Tj (kulud)
40 bank manager pangajuhataja 41 bank share panga aktsia 42 bankruptcy pankrot 43 barter vahetuskaup 44 basic assets põhivara 45 bear kursilangus 46 benefactor heategija, annetaja 47 benefit kasu, tulu 48 black economy varimajandus 49 bond võlakiri 50 booklet brosüür 51 brand tootemark 52 brand loyalty kindla kaubamargi eelistamine 53 brand manager toote müügijuht 54 branded product tootemargiga toode, firmatoode 55 break-even analysis kasumiläve analüüs 56 budget eelarve 57 budgetary surpluses eelarve ülejääk
Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske kui mitte võimatu vähendada.Teatud protsessid looduses on pöördumatud. 3. Majandusarengu mõõtmine: Majanduslikud indikaatorid-rahvamajanduse koguprodukt ja sisemajanduse koguprodukt (riigi rahvaarv,hinnataseme muutused, riikidevahelised hinnatasemete erinevused,varimajandus,vaba aja väärtus,lõpp toodangu struktuur,negatiivsed välismõjud,klimaatilised tingimused). Sotsiaalkultuurilised ja demograafilised indikaatorid-sotsiaalsed indikaatorid võivad,sõltuvalt eesmärgist,mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid/tagajärgi.Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid.Enamkasutatav indeks on inimarenguindeks. Poliitilised indikaatorid-poliitilise vabaduse indeks (isiklik julgeolek,õigus seaduse
tarbimiskultuur ja tarbeesemed. 36. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Milliseid probleeme tõi kaasa tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivne arendamine? 36. Demograafilised: massiline võõrtööliste sissevool; ¼ rahvaarvust olid venelased Sotsiaalsed: keeleprobleem(eestlased ei saanud ainult eesti keelega hakkama). Toiduainekriis, tehnika ja tehnoloogia mahajäämine läänemaailmast, tööstused olid 90% allutatud üleliiduliselt, varimajandus(ehk tutvused) 37. Mis muutus Eesti NSV sisepoliitilises elus 1978. aastal? 37. 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond. Käbini asemele tuli Karl Vaino, kes täitis Moskva käske ning sellega algas ka venestamine. Käivitati ulatuslikke kampaaniaid 38. Mis oli iseloomulik Nõukogude inimesele? Mis ühendab nõukogude inimest ametlikus käsitluses? Milline oli reaalsus? Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidu erinevate rahvaste (sh eestlaste) venestamisel? 38
Arengut võib mõõta nii üksikute näitajate alusel kui ka mitmete üksiknäitajate baasil konstrueeritud keerukamate koondindeksite abil. Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja interpreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada. Majanduslikud indikaatorid: Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ühe elaniku kohta eeliseks ja puuduseks tema lihtsus, Hinnataseme muutused, Hinnataseme erinevused erinevates riikides, Varimajandus, Vaba aja väärtus, Lõpptoodangu struktuur. Sotsiaalsed indikaatorid võivad mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi. Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid, st oluline pole palju toiduaineid toodetakse vaid kas nälgijate hulk väheneb. Üksiktulemusi mõõtvatest kasutatavamad: oodatav eluiga, kirjaoskuste tase, imikute suremus, kirjaoskuse tase. Koondindeksitest: enamkasutatav
Tänu oma headele iseloomuomadustele, töökusele ja osavale poliitilisele mängule jõudis ta kõrgele ja hoidis oma positsiooni kindlalt kuni surmani. Tema valitsusajal tugevnesid aga tagurlikud jõud ja vastupanu režiimile. Kehtis range tsensuur ja kontroll kõige üle. Piirati ja valvati suhtlemist välismaailmaga, teisitimõtlejaid represseeriti ning lastele püüti juba maast madalast kommunistlikku ideoloogiat sisendada. Majanduslik olukord riigis üha halvenes, lokkas korruptsioon ja varimajandus. Sõjatööstuse eelisarendamise tõttu kannatas rahvas mitmete toiduainete ja tööstuskaupade nappuse käes. Välispoliitikas jätkus külm sõda ja võidurelvastumine. Võidurelvastumist siiski üritati lõpetada, kuid edutult. Oli pikk stagnatsiooni- ehk seisakuaeg. Pärast Brežnevi surma said üksteise järel peasekretäriks kaks raugastunud kommunisti- Andropov ja Tšernenko. Surm: Suri 1982. aastal 10. novembril vanadusse. Ta suri une pealt. ANDROPOV
toll maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel tootmistegurid nn piiratud ressursid, milleks on loodusressursid, inimesed, kapital ja ettevõtlikkus tööjõud täisealine ning töövõimeline osa rahvastikust, mille moodustavad töötajad ja töötud töötaja töösoovija, kes on töö ka leidnud töötu inimene, kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia seda varimajandus kõrvalehiilimine maksude maksmisest välismajanduspoliitika siseriiklike normide kehtestamine ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimine majanduses Teema: Euroopa integratsioon Acquis communautaire = Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum acquis Agenda 2000 Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil
sajandini. Alates 20.sajandist, eriti selle Kõige suuremas osas on elanikkond seotud - sündivuse langus puudumise ja täieliku teabega. Kui need teisest poolest, on tunduvalt süvenenud tervishoiu ja ravikindlustusega. Teise - tööpuudus tingimused ei ole täidetud, on riigi sekkumine majandusteadlaste huvi maksude mõju suhtes suurema osa moodustavad lastetoetuste - varimajandus põhjendatud. mitmesugustele makromajanduslikele saajad. Pensionisaajad moodustasid 2004.a 2. Pensionäride arvu kasv Täielik konkurents peab olema kõigil sisendi- näitajatele (investeerimine, inflatsioon, 28,3% elanikkonnast. Puudega inimeste - oodatava eluea pikenemine
konverteeritava valuuta vm varaga · valuutakurss (ka: vahetuskurss) hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma; lühendatult: kurss · vanus iga täisaastates vaadeldaval ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval. · varade aruanne ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu · varade paigutus investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel · varimajandus all mõeldakse majandustegevust, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta. · varjatud ekspordi subsideerimine situatsioon, kus valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis ja arendustööd uute toodete turule toomiseks · veksel vt võlakiri · visioon võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet näha tulevikus
jagamist parlamendi, omavalitsuste või presidendi valimistel. Valimissüsteem fikseeritakse valimisseaduses. Eristatakse kahte põhimõtteliselt erinevat valimissüsteemi - majoritaarset ehk enamusvalimise süsteemi ja proportsionaalset ehk võrdelise valimise süsteemi. valitsemisre?iim (3) - võimu ja valitsemise korraldamise süsteem, mis määrab ka reeglid rahva osaluseks poliitikas. Valitsemisrezhiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks varimajandus(4) - kõrvalehiilimine maksude maksmisest virtuaalne reaalsus (1) - arvuti abil loodud kujutluslik maailm, kus võib näha, kuulda ja kompida ülemaailmeses arvutivõrgus (WWW) leiduvat ning ka arvutikasutaja poolt loodut võim (2) - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma huvide realiseerimine võimude lahusus ja tasakaalustatus (3) - Ch.Montesqieu poolt sõnastatud demokraatliku
kogu majanduslik võimsus on väga erinevad. (kasut 1 el. kohta) Hinnataseme muutused hinnatase ei püsi konstantsena. Riikidevahelised hinnatasemete erinevused rahandusnäitajad konventeeritakse ühtsesse valuutasse, kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste hindade erinevusi Varimajandus ametlikul statistikal põhinev RKP ei näita varimajanduse osa inimeste heaolus. Hinnangute kohaselt ulatub varimajanduse osakaal SKP-s arengumaades 30- 50%-ni, tööstusriikides on see ligikaudu 2-5%. Vaba aja väärtus Lõpptoodangu struktuur- RKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. On aga selge, et näiteks toiduainete ning esmatarbekaupade
WiFi tugijaam kui tarbeese on muutumas mugavuse ning elustiili atribuudiks – ta on jõudmas igasse koju ja kohvikusse. Üha rohkem erialase ettevalmistuseta inimesi üritavad iseseisvalt tugijaamu üles seada ning teevad seda puhuti viisil, mis on neile endile või kellelegi teisele ebaturvaline või suisa ohtlik. WiFi ei ole sugugi ainuke ega kõige hullem turvalekkekoht. Kriminaalne varimajandus, pidevad vead nii operatsioonisüsteemides kui brauserites, odavalt ning ebaturvaliselt peetavad veebiserverid on oluliselt suurendanud igapäevaste turvaintsidentide arvu ning rahasummat, mis kulub säärastega võitlemisele. WiFi teema on vaid üks paljudest turvateemadest, mistõttu on raskusi sellele fokusseerimisega. WiFi tugijaamade kui masstoote ja müügiobjekti vaikimisi turvatase (ehk siis see häälestus, mis
olukorrast, kuna eri riikide rehvaarv, territoorium, ressursipotensiaal ja sellest tulenevalt kogu majanduslik võimsus on väga erinevad. (kasut 1 el. kohta) Hinnataseme muutused hinnatase ei püsi konstantsena. Riikidevahelised hinnatasemete erinevused rahandusnäitajad konventeeritakse ühtsesse valuutasse, kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste hindade erinevusi. Varimajandus ametlikul statistikal põhinev RKP ei näita varimajanduse osa inimeste heaolus. Hinnangute kohaselt ulatub varimajanduse osakaal SKP-s arengumaades 30-50%-ni, tööstusriikides on see ligikaudu 2-5%. Lõpptoodangu struktuur- RKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. On aga selge, et näiteks toiduainete ning esmatarbekaupade tootmine suurendab vaese riigi elanike heaolu tunduvalt enam kui luksuskaupade või relvade valmistamine.
Kuna toodete hinnad tõusid ja nsvl sai oma odava tootmisega jälle rohkem kasu. See lükkas nõugkogude kokkuvarisemine edasi.. Stagnatsiooni ajal süvenes ka tsentraliseeritus. Ja seisakut süvendas ka see velle et Riigi majadnusjuhid ei teadnud majandusest midagi. Süveneb varimajadnus. algab letialune müük. Tutvused muutuvad oluliseks. Nomenklatuur saab suured eelised (parteilised): oma poed, puhkekuurortid jne. Enneolematu korruptsioon ja lokkav varimajandus. Sagnatsiooni ajal levib Dissidentlus ehk teisitimõtlemine, kuna pärast sulaaega arvati et vaimuelu vaba areng jätkub.. kuid tutkit. Dissidendid levitavad tsensuurist hoolimatta (tsensuurministeerium oli Glavlit) oma käsitsi paljundatud kultuuriväljaandeid. Selle vältimiseks võttis Glavlit paljundusmasinad oma kontrolli alla, aga see ei takistanud käsitis paljudamist. Tuntumad dissidendid olid Aleksander Soldzenitsen ja Andrei Sahharov (need olid venemaal). Kuna
a. Negatiivne puhaseksport (eksport on väiksem kui import) b. Aktsiatehingute väärtus c. Riigi poolsed kulutused infrastruktuuri rajamiseks d. Eratarbimiskulud SKP mõttes lisandväärtus luuakse ainult erasektoris. - Vale SKP deflaator näitab hindade muutuste mõju SKP erinevate komponentide väärtuse muutusel. - Õige Eratarbimiskulutused (C) ei sisalda aktsiate ostmist. Varimajanduse tagajärjel a. On SKP avestuslik suurus tegelikust väiksem b. Valisussektori kulutused suurenevad c. Varimajandus ei mõjuta SKP suurust d. Muutub ühiskonna ressursside kasutamine efektiivsemaks SKP arvestus elaniku kohta ei arvesta a. Töötasu b. Rendikulud, mis on deklareeritud c. Tulud ettevõttete poolt makstud dividendidest d. Pension Valitsussektori tegevus loob lisanväärtust sarnaselt erasektoriga. Poes müüdav joogipiim on SKP arvestuses käsitletav kui lõpptarbimine. Kui omandame kasutatud auto siis selle väärtus ei lähe SKP arvestusse. SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus a
annaabi.ee 
