rahalist abi kaitset kohtus nõu ülalpidamist 7.Mõisted: naturaalmajandus, feodaalkord, feodaal, feood, aadel Naturaalmajandus-rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. `Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne Feood-maatükk Feodaal-maaomanik Aadel-suursuguste sõjameeste seisus. 8.Mille poolest erinesid mungaordu liikmed rüütliordu liikmetest? Mungaordu liikme olid nii mungad kui ka rüütlid. 9.Nimeta keskaja rüütliordusid ja mungaordusid? Rüütliordud--> Saksa ordu, mõõgavendade ordu, templiordu Mungaordud-->Benediktlased, dominiiklased, tsisterlased, frantsiklased 10.Miks tekkis pärisorjus? Selgita mõistet. Pärisorjus-talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal peale orjandusliku korra üleminekut feodalismile
KLIENDISUHETE JUHTIMINE FIRMA MAINE firma nimetus ja reputatsioon ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine agressiivse müügi aste teenindajate personaalsed omadused töötajate omavahelised suhted Moraalinormid on: laialdased normid, mis piiritlevad käitumise kriteeriume ja kohustusi jagatud moraal, mis peegeldab väärtusi, hinnanguid hea ja halva kohta juhised, mitte kindlad reeglid Õigused on: moraalinormid, mis on kinnitatud seadustega või kehtestatud kohtuotsusega TEENINDAV MÜÜK JA MÜÜV TEENINDUS Teenindav müük - pikaajaliste suhete üles ehitatud müük, kus olulisel kohal on kliendi kasu esitledes ja kliendsõbralikke müügi- ja teenindustehnikaid kasutades pikaajalise rahuloleva kliendisuhte loomine ja müügijärgne teenindamine Kliendisuhete stiil erineb olenevalt: piirkonnast toote/teenuse eripärast klientide arvust klienditeenindaja pädevusest ...
Birgitta Rootsist elas aastatel 1303 1373 (70 aastaseks). Ta pärines kõrgaadlist. Peale mehe surma asus kloostrisse elama, kuid nunnaks teda ei pühitsetud. Birgitta oli tugev ka poliitikas ja kritiseeris kirikuelu väärnähtusi. Ta oli pühak ja abtsiss. Rajas 1370 birgitiinide ordu Rootsis Vadstenas. Siena Katariina dominiiklane, elas aastatel 1347 1380. Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris muusikat ja maalis. Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus ...
katta RISTVÕLVIDEGA. Lõõvid jagunesid VÕLVIKUTEKS e. TRAVEEDEKS. Transepti ja pikihoonet ühendab VÕIDUVÄRAV e TRIUMFIKAAR. Vararomaani e Ottode ajal(kuni11.saj keskpaigani) ehitati SAKSAMAAL HILDESHEIMI TOOMKIRIK. Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt.LÕUNA_PRANTSUSMAAL oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit,mis moodustavad KABELITEPÄRJA. IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS. SAKSAMAAL reini jõe ümbruses ehitati kirikutele (MARIA LAACHI KLOOSTRIKIRIK, WORMSI,MAINZI ja SPEYERI TOOMKIRIKUD) DURHAMI katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve. Itaalias oli PIZA- tavalise kupliga. VENEETSIAS ehitati otseselt Bütsantsi eeskujul PÜHA MARKUSE KIRIK- viie kupliga tsentraalehitis. Põhja-Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised
3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2 näidet. 1)Loodi koole (toomkoolid) haridust saanud inimeste hulk oli väike 2)Vaimulikud kandsid linnades edasi ideid, moode, uudiseid 3)Mõjutas arhidektuuri lasti ehitada kirikuid 5.Loetle 4 mungaordu nimetust ja too 2 näidet neile kuuluva mõne Eesti alal asuva kloostri kohta. Tsistertslased, frantsisklased, dominiiklased, augustiinlased. Tsistertslased Kärkna, Lihula, Tallinn 6.Mille poolest on sõjaajalukku läinud 1410.aastal toimunud Grünwaldi ehk Tannenbergi lahing? See lahing tähistas Leedu suurvürstiriigi poliitilise ja sõjalise võimsuse tippu.Saksa ordu sai Poola-Leedult lüüa, algas Saksa ordu allakäik. 7.Kuidas mõjutasid talupoegade olukorda Vana-Liivimaa maapäevad?
palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Kõrgkihtides oli levinud komme tõmmata vanaduses selga mungarüü ja minna elama kloostrisse. Sel kombel lootsid tolle aja rikkad ja vägevad kergemini taevariiki pääseda. Kuid kui valiti mungaseisus, siis tähendas see ühtlasi ka otsustamist kultuuri ja hariduse kasuks. Aadliperede võsudele oli see sõjakunsti kõrval pea ainus alternatiiv. Esimene mungaordu Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480 u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Iga kloostrisseastuja pidi tõotama, et ta ei lahku kloostrist, järgib kloostrireeglit ja on kuulekas kloostri ülemale ehk antile. Munkade elu kulges rangelt kindlaksmääratud päevakava järgi, milles oli suur osa ajast hõivasid palved ja jumalateenistused
Lüübeki linnaõigused ja Riia õigused (saadud omakorda Hamburgist) 21. Kes esindas maahärrat linnas? linnafoogt 22. Mis on skraa? On põhikiri 23. Mis on missa? Pidulik jumalateenistus 24. Kuhu rajati Eestis Augustiinlaste ordu klooster (koha nimi)? eestisse 25. Linna kõrgeim võimuorgan. raad 26. Kaupmeeste 2 ühendust Eestis? Suurgild ja Mustpeade vennaskond 27. Mis on tsunft? Käsitööliste ühendus 28. Vanim Eestis asunud mungaordu? Tsisterlaste ordu 29. Hansa Liitu kuulunud Eesti linnad. Tallinn, Uus-Pärnu, Viljandi ja Tartu 30. Mis aastal trükiti esimene teadaolev eesti keelne raamat? 1535.aastal 31. Mis on toomkapiitel? kõrgem vaimulike kolleegium 32. Millised 2 kooliliiki tegutsesid katoliku kiriku juures? Toomkoolid ja kloostrikoolid
Ivan IV Julm – Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks, üks julmemaid valitsejaid ajaloos Gotthard Kettler – Liivi Ordumeister Hertsog Magnus- Taani kuninga vend kes astus Venemaa teenistusse, juhtis eestis vene vägesi, kuid ei suutnud vallutada Tallinnat. 44Nimeta riike mis osalesid Liivi sõjas ja kes neist kutsuti? Rootsi;Taani;Venemaa;Poola. Rzeczpospolita- Mõlema rahva vabariik Opritšnina- Moskva Suurvürstiriigi haldusvorm Jesuiidid- Katoliiliku kiriku mungaordu liikmed Gustav II Adolf- Rootsi võimu kuulsamaid väejuhte ajaloos 43Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Eestimaa läks kolme võimualla: Põhja-Eestis Rootsi võim; Lõuna-Eestis Poola võim ja Saaremaal Taani kuninga võimu all. 43Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute peamine tulemus? JAM ZAPOLSKI- lõpetas sõja Poola ja Venemaa vahel PLJUSSA- Rahu Rootsi ja Venemaa vahel lõpetas Liivisõja. 543Iseloomusta ja hinda Poola võimu Lõ-Eestis 1583-1625
*raad - keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. *gild - käsitööliste ühing *tsunft - kaupmeeste ühing *skraa - tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. *toomkapiitel - kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel *kerjusmunk - *tsistertslane – katoliku mungaordu liige *dominikaanlane – Dominikaani elanik *frantsisklane - kerjusmungaordu liige *birgitiin - *hiis - pühamets *pühak - püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. *katekismus - lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. *altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht – pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. *pildirüüste - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid
küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud).
2.ühiskonna struktuuris- Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma ,aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada 3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu, Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus, teotöö kohustus, Talupoegade õiguslik olukord halvenes. 4. Maa välisilmes ( ehitised)- kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid, kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 5.Vaimuelus-kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati kirikukatsumisi, jätkus matmine vanadesse kalmetesse. EESTI MUINASAJAL Kus paiknesid keskmise ja noorema kiviaja I poole asulad Miks ? Veekogude ääres,kala oli toiduks võtta,joogivesi oli olemas
Tulemused: katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi, saksamaa killustus veelgi ja keisrivõim jäi piiratuks, Keisririigil olid suured territoriaalsed kaotused Hugenottide sõjad: Põh: Vaen katoliiklaste ja protestantide vahel, kolme mõjuvõimsa perekonna vaheline võimuvõitlus Tulem: prantsusmaal oli katolik usk valitsev usk, usulised pinged jäid püsima veel pea terveks sajandiks. Jesuiitide ordu- vastureformatsiooni ajal 1540 aastal rajatud katoliiklik mungaordu Vastureformatsioon-katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahuliikmed inglismaal hugenotid-prantsuse kalvinistid Göösid- hispaania ülemvõimu vastu ülestõusnud madalmaades 16. Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
Madalmaades. 11) Maini meie naabermaadest Soomest ja Lätist kummastki üks kuulus gooti kirik. Soomes Turu toomkirik ja Lätis Riia toomkirik. Gooti stiili kujutav ja tarbekunst 1) Kes oli suurim kunstitellija gooti ajastul? Kirik. 2) Kes olid eespool mainitud Aquini Thomas ja Assisi Franciscus? Aquini Thomas oli 13. sajandi teoloog., kes rõhutas mõistuse ja usu kooskõla ning kõikide nähtuste hierarhilist korrastust. Assisi Franciscus oli mõjuka mungaordu rajaja, kes ülistas loodust kui jumala loomingut. 3) Mida peeti gooti kunstis inimese kujutamisel kõige olulisemaks? Kõige olulisem oli nägu ja selle ilme. 4) Millise kiriku skulptuuridest võib näha üleminekut romaani stiilist gootikasse? Chartres’i katedraali läänefassaadil. 5) Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid. 6) Millised kuulsad skulptuurid asuvad Bambergi ja Naumburgi
eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes. Risti usk kuulutab usku ainujumalasse, ligemisearmastust ja halastust. Kuid risti usk suruti eestlastele peale tule ja mõõkadega. Piiskopile andis nõu ja abistas piiskopkonna valitsemisel 12 toomhärrast koosnev toomkapitel. Katoliikliku kirikuks keeleks oli ladina keel. Maal oli mitmesuguste mungaordude kloostreid tsitserlaste mungaordu, domiiniklaste mungaordu ja frantsisklaste mungaordu. Hakati ehitama agustiinlaste ordu kloostrit piritale. Kloostrid olid suurte maavaldustega nii nimetatud kollektiivsed mõisnikud. Nõudsid makse ja tegu oma majapidamises. ÜLEMINEK KESKAJAST UUSAEGA EHK VARAUUSAEG Reformatsioon Eestis Haridusolud: Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga Koolide peaülessandeks oli vaimulike ettevalmistamine Peeti tähtsaks,et preestrid oskaksid kohaliku keelt Tegutsesid toom -,ja koostrikoolid
toomkirik, millel oli koor mõlemas otsas. Romaani stiil hakkas peamiselt levima 11. saj. Lõuna-Prantsusmaal Toulouse’is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja. Külglöövid moodustasid kooriümbriskäigu. Lääne-Prantsusmaal on mõne kiriku löövid kaetud kuplite reaga. Mõned (näiteks Poitiers) on rikkaliku skulpturaalse kujundusega. Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused Citeaux ja Cluny. Citeaux oli tsistertlaste emaklooster ja nad nõudsid lihtsaid kirikuehitisi. Cluny, mis oli benediktlaste pühakoda, oli selle aja suurim kristlik pühakoda. Selle viielöövilisele põhiosale lisandus kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Kesklööv oli kaetud silindervõlviga, külglöövid ristvõlvidega. Cluny oli eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud).
muusika. Skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum. Aristotelese loogika. Humanism- inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Renessanss- periood Euroopa kultuuris 14-16 saj, inimese kesksem maailmapilt kui varem. Reformatsioon-usupuhastus on ristiusu õpetuse puhastamine täendustest ja tõlgendustest. Vastureformatsioon- Rooma katoliku kirik hakkas oma positsioone tagasi võitma. Jesuiidid- katoliikliku kiriku mungaordu liikmed.Õpetasid inimesi, rajasid koole, olid pihiisad. Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- ideoloogia, 18.sajandil, kus parim valitseja on haritud ja piiramatu võimuga monarh. Merkantilism- majandusteaduse suund, kus tuleb eksportida rohkem kui importida. Viigid- ehk liberaarid, usuline tolerantsus ja vastuseis kuninglikule omavolile. Toorid- ehk konservatiivid toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist.
Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 20 põhjal I Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri! Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalina renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik. Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad. II Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid! Dieogo Velazqueze oli suurim realist hispaania barokkmaailmas.. Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust, tundub isegi, nagu heljuksid ta maalidel hämaratesse ruumidesse langevas päikesevalguse vihus imepisikesed kullakalt helendavad tolmukübemed.,,Õuedaamid" on maal, kus puuduvad lokaaltoonid; teose mõju on r...
(1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks. Usuteaduse õpingud Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolides. 1512.aastast oli ta Wittenbergi kloostri jutlustaja ja munkade õpingute korraldaja. 1512.aastal promoveerus Wittenbergis teoloogiadoktoriks ja temast sai piibliteaduste professor. 31.oktoobril 1517 indulgentside kauplemise vastase 95 teesi avaldamine. 6.märtsil 1521 Wormsi riigipäeva edikt, millega Saksa keiser Karl V
kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsioon ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. o Protestant protestantismi pooldaja. o Augsburgi usurahu luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks . o Vastureformatsioon katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. o Jesuiidid katoliku mungaordu liikmed. o Võitmatu armaada Filipe II laevastik, mida saadeti Inglismaad vallutama. o Supremaatiaakt kuulutati Inglise kuningas kirikupeaks. Nimed: o Leonardo da Vinci (1452-1519) · Keha täiuslikku kujutamise nimel lahkas laipu. · Itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · ,,Mona Lisa"; ,,Püha õhtusöömaaeg" - Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas
erakonnad.liberaalid, konservatiivid, ametühingud,surfazetid.ehitati veel sõjalaevu. Välispoliitika: relvastuse võidujooks merel saksamaaga. Valgete alustel mistõttu briti impreerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. Valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides saksamaa ja prantsusmaaga Maroko pärast. Prantsusmaa sise-:võimul olid liberaal-demokraatid. Rahvuseliku majanduse edukas areng ning elutaseme tõus.III vabariik. Kirik lahutati haridussüsteemist, mõne mungaordu ja kirikukoguduse tegevus sattus keelu alla ning sõjaväekohustus laienes.välis:suudeti lõpetada koloniaalpoliitikast oõhjustatud rivaalitsemine inglismaaga ning saavutada nn südamlik kokkulepe.venemaa rev.põhjused:poliitilised põhjused, majanduslikud probleemid, sotsiaalsed põhjused, rahvuslikud põhjused. Tulemused: ajakirjanduses vabanes tsensuuri alt. Riigiduuma valimised. Aktiivselt hakkaisd tegutsema poliitikad.USA sise-.presidentaalne vabariik
saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Välisvaenlased: vene, taani, rootsi, norra, poola, leedu. Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine. Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles,
3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla ja seda aega on peetud üheks süngemaks ja tumedamaks Euroopa ajaloos, samal ajal
Aadlimatriklid Rüütelkonna liikmete nimekirjad George Browne Riia kindralkuberner, kes viis täide asehalduskorra Asehalduskord Eesti- ja Liivimaa esiotsa pandi ühine asevalitseja Linnaduuma Rüütelkond Eestimaa rüütelkond- selle moodustasid aadlikud Põhja-Eestis, mis oli Rootsi võimu all. (Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad.) Jesuiidid Katoliku mungaordu liikmed Superintendent Kubermangu kõrgeim vaimulik Pietism saksa protestantismi vabadusliikumine. Rõhutas avatust ja uuendusi Hernhuutlased Pietistlike ideede levitajad Suur reduktsioon- Karl XI alustatud erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. (tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile.) Vakuraamat- raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.
Muusika Eestis 19 sajandi keskpaigani Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585
64) Humanism – isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal 65) Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopas 66) Reformatsioon – usupuhastusliikumine 67) Vastureformatsioon – katoliku kiriku otsene vastutegevus reformatsioonile, katoliku kiriku sisene uuendusliikumine 68) Augustiinlased - katoliku kirikuisa Augustinuse (IV-V saj) eeskujul alates XIII sajandist loodud ordusarnaste vennas- ja õeskondade liikmed 69) Jesuiidid - katoliikliku kiriku mungaordu liikmed 70) Absolutism – valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim 71) Valgustatud absolutism - ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel 72) Merkantilism – XV sajandil Euroopas tekkinud majanduspoliitiline suun, mille pooldajad taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piiramist 73) Viigid - partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) 74) Toorid - konservatiivid 75) Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed (pooldasid
Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegasel Prantsusmaal Harta ajalooliselt tähtis dokument, ürik Hugenotid Prantsuse kalvinistid Impeerium monarhistlik hiidriik või koloniaalriik Jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Päha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori Jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud mungaordu liikmed Kardinal kõrge ametikandja katoliku kirikus Kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiset poolt talupoegadele ja töölistele
o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline transept o Sisemised külglöövid moodustavad kooriümbriskäigu. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. o Lagi on silindervõlvidest o Välisvaadet valitseb võimas nelitistorn. Notre-Dame-la-Grande´i kirik o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa) o 12. sajand o Rikkalik skulpturaalne kujundus o Reljeefid katsid kogu läänefassaadi Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsisterlaste emaklooster. Lihtne ja ilma tornideta. Cluny kloostrikirik on aga benediktlaste kloostrikirik. Cluny kloostrikirik o 11. sajand o Suurim kristlik pühakoda toli ajal o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline eelkirik o Arvukalt kabeleid o Kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega o Külglöövid olid kaetud ristvõlvidega. o Lammutati Suure Prantsuse revulutsiooni ajal. Maria Laachi kirik Saksamaal. 11. sajand
Kahe ja kolmevaljasusteem- Iga aasta külvatakse täis umbes pool põllumaad ja teine pool jäetakse keskaja puhkama, kolme- kolmeks jaotatud pold, talveaeg, suveaeg, kesa aeg Peitleid- muistsed esemed mis on leitud maast, veekogust jne Tšuudid- Läänemeresoome rahvad Jurjev- Eesti küla Venemaal Kemerovo oblastis Muinasaeg- Eesti esimese asustatutest kuni keskajani Valdemar 2.- Taani kuningas aastatel 1202-1241 Meinhard- augustiinlaste mungaordu liige Bethold- Liivimaa piiskop Läti Henrik- ristiusu preester ja kroonik
kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. 1598.a. Nantes'i edikt:
76. Toomkirik piiskopikirik 77. Klooster kiriku, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat eluviisi. 78. Pildirüüste Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk, mis tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. 79. Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu liikmed. 80. Vojevoodkond/ staarostkond Poola haldusüksus. Vojevoodkonda juhib marssal. 81. Tartu maks Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Siin oli hea sadamakoht ning liivane neemik. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse maaala. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etepis, vastavalt relvastuse arengule. Eesti talupojad hakkasid lossi ehitama rajudes ümbruskonna metsi, kaevasid sügavaid vallikraave, põletasid lupja ja ladusid müüre. Lossi ehitati tsistertslaste mungaordu ehitusmeistrite juhendamisel, kes saabusid siia Riiast. Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kieveli valitsemisajal (1515-1527), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega, ehitati välja lossi idapoolne eellinnus. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, pikkus 803 m, ning paksus erinevates kohtades 1,2-1,8 m vahel. 14. või 15. sajandil
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu Dominiiklased, Frantsisklased Kerjusmungaordu Reformatsioon Usupuhastus Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis t6id esile kiriku korratuse, pyhameeste ahnuse jpm. Johannes Blankelfeld Riia peapiiskop (varem Tartu ja Tallinna), taitles katoliku usuelu korrastamist Martin Luther Usupuhastaja algataja, 95 teesi Melchior Hoffmann Saksamaalt p2rit jutlustaja ja kasuksepp, kelle juhtimisel l2ksid inimesed
sõda). 1Mõisted: 2,,Tartu maks" - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue. 3,,Liivimaa kroonika" - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 4Vasturformatsioon algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 5Jesuiidid katoliku kiriku mungaordu liikmed. 6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek. 8Manufaktuur hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 9Academia Gustaviana 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule. 10Vakuraamat talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri. 11Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele. 12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad
Koos ristiusuga toodi 13. sajandi Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis Eestisse rajatud kirikutes ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi Eestisse nii ladinakeelne Gregori koraal kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ehitama ka oreleid. Juba 1329. Aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati oreleid Paistu ja Helme kirikutes. Aktiivselt tegutses Eestimaal Dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ristiusk välja ei tõrjunud, vaid need kultuurid hakkasid segunema – seda näeme näiteks Eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude puhul. Euroopa muusikakultuur elas alates 13. sajandist ka siinsetes orudulossides ja linnades. Linnamuusikud, kes koondusid oma tsunfidesse, tegutsesid Eesti linnades alates 15. sajandist. Nad töötasid linna
Pythagros- 580-500 eKr. Asutas Lõuna-Itaalias oma kooli, oli mungaordu taoiline askeetlik koht, kus võisid ka naised olla. Hommikul mindi mere äärde, vaadati päikese tõusu ja mõeldi läbi eelmine päev ja järgmine päev. Esimesed 5 aastat oli õpilane kandidaat, kus tal õigus ainult kuulata. Koolis olulisel kohal hingede rännaku õpetus, mille Pythagros sai tõenäoliselt Indiast (budism). Tema suur teene seisnes arvu tähtsustamises, eriti arvude kasutamine looduse mõistmisel ja iga päeva elus. Ütles, et inimese hing kujutab endas ka teatud harmooniat
Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi- Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem kubermangupiiriks, mis jäi kehtima kuni 1917. aastani. 8. Iseloomusta poolakate võimu Lõuna-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, tegevus)? Mõisnike õigusi kärbiti. Huvi taastada katoliiklus. Maad jaotati vojevoodkondadeks ( Pärnu, Tartu) 9. jesuiidid - on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed. Ordu asutati 27. septembril 1540. Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. 10. Mis juhtus Altmargi ja Brömsebro rahulepingu tulemusena? Altmargi vaherahu lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. Rootsi
Renessanss-”taassünd” kõrgkeskajale järgnenud periood (14-17 saj) Euroopa kultuuriajaloos. Reformatsioon-Martin Lutheri poolt algatatud ja Saksamaal alguse saanud kirikureform ja usupuhastusliikumine, eesmärgistatuna ristiusu algete juurde tagasipöördumaks. Vastureformatsioon-Katoliiklik reformatsioon, Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Augustiinlased- koorihärrad. Jesuiidid- Katoliikliku kiriku mungaordu. Absolutism- Valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- Merkantilism- majanduspoliitika majanduselu kaitsmiseks, meetmed: 1.välismaa meistrite Prantsusmaale toomine 2.manufaktuuride rajamine 3.kõrged sisseveotollid Viigid- poliitiline partei parlamendis (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile). Toorid- poliitiline partei parlamendis (toetas kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist).
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Espresso Kondenseeritud kohvijook, mille valmistamiseks surutakse vesi läbi peeneks jahvatatud ja tihedalt kokku pressitud kohvi, mis on üldjuhul tumeda rõstiga. Caffe crema valmistatakse espresso baasil, kuid suuremasse tassi, nii et kogu vesi lastakse voolata läbi kohvupulbri. Joogi peale moodustub paks vahukord. Eestis on tuntud masinakohvi nime all. Cappuccino itaalia piimajook, mis koosneb espressost, auruga kuumutatud piimast ning piimavahust. Nimi on tulnud kaputsiinlaste mungaordu järgi ja pruun mütsike joogi peale tähistab kapuutsi. Cappucciont võib kaunistada kaneeli, kakaopulbri või sokolaadiga. Maailmas levib trend Latte Art. Latte Art tähendab piima vahustamis nõnda, et oskuse korral on võimalik cappuccino'le joonistada peale sõdame- või lehekujund. Caffe Americano Sümboliseerib ameerikapärast suurt kogust kohvi. Valmistatakse espresso baasil, kuid sellele lisatakse eraldi kuum vesi sõltuvalt tassi või klaasi suurusest
Ka Haapsalus oli heal tasemel toomkool 35. Kloostrid vana-Liivimaal keskajal. Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid. Kloostrid olid olulised kultuurikeskused, seal tegutsesid kloostrikoolid ja raamatukogud Dominiiklased kerjusmungad, rikkaim ja mõjuvõimsaim klooster Tallinnas, nende jaoks oli haridus väga oluline ning tänu neile tekkis esimene ilmalik kool Frantsiskaanid - kerjusmungad, kloostrid Tallinnas ja Tartus Tsistertslased esimene mungaordu Eestis, tähtis roll külade rajamisel, aiakultuuride, maaharimisviiside ja kalakasvatuse levimisel 36. Keskaegne kristlus ja eestlased. Eestlastele kui lihtrahvale jäi kristluse sõnum pikaks ajaks kaugeks, kuna jumalateenistused toimusid ladina keeles, mida eestlased ei mõistnud. 13-15. sajand on teada eestlaste vastuseisust kristluse vastu, aga aja möödudes sulandus see nende maailmapilti. Ristiusk segunes muinasusundiga, muistseid jumalaid samastati pühakutega
rajama asusid. Vanim nende hulgas oli Kärkna (asutatud 1228), järgnesid Tallinna (1249), Lihula (1275- 1285), Padise (1317) ja Tartu (mainitakse esmakordselt 1345). Eestimaa kristianiseerimisel erilist aktiivsust üles näidanud dominiiklased rajasid esmakordselt oma kloostri Tallinna Toompeale 1229. Selle vahepealse likvideerimise (1233) järel asutati klooster uuesti 1246. aastal. 1300. aastal rajati sarnane klooster Tartusse. Nimetatud mungaordu viimane klooster rajati Eestisse vahetult enne reformatsiooni, mil 1520. aasta 8. septembril toimunud ordu peakoosolekul kinnitati vast rajatud pühale annale pühendatud kloostri konvent Narvas. See jäi koos Karjalas paiknenud Viiburi kloostritega ka kaugeimaks katoliikluse eelpostiks idas. Mujal Baltimaadel küllaltki varakult ja usinasti tegutsenud frantsisklased jõudsid Eesti aladele alles 15. sajandi teisel poolel, mil ordu oli juba sisuliselt reformitud. Nende kloostrite
musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon – usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu – Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. - jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks
Tuntumad on Johanniitide ordu, Templivendade ordu, Teutooni ordu. Abt- katoliku mungakloostri ülem. Prior- mungakloostri ülema abi, harukloostri ülem. Ketser- usust kõrvalekalduja, väärusuline. Katedraal- Toom ehk peakirik. Visitatsioon- Piiskopi kontrollretk alluvasse kirikusse või kloostrisse. Askees- usklik eriti munkade , eremiitide rõhutatult kasin eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale jumalariigile ja jumalale. Vaimulik mungaordu - Kloostrid asusid maal, tegevuseks palvetamine, raamatute ümber kirjutamine, said elatis kloostri majapidamisest, neist kloostritest reeglina ei lahkutud. Näiteks: Benedictlaste ordu, Tsistertslaste ordu. Kodakirik- tavaliselt 3-lõõviline, kus juures kõik löövid olid ühelaiused ja asusid ühe katuse all. Basiilika- sammastega reeglina 3 või 5- ks lööviks jagatud ruum, millest keskmine osa oli laiem ja kõrgem ning mille ülaosas asusid aknad.
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11.s Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel. Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine. 1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus. Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Tsistertslaste mungaordu rajamine. 1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine. 1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s 1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj 1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma. Balti ristisõja algus sajandi lõpul. 13
*Õndsaks saab usu läbi Mil moel mõjutas reformatsioon vaimuelu? Reformatsiooniga seotud daatumid (1517, 1523, 1525, 1535, 1554). 1517 usupuhastuse algus Saksamaal 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnadest võidule 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat 1554 Maapäeval kuulutati välja usutunnistuse vabadus Liivimaal Mungaordud, nende lühiiseloomustus. Milline mungaordu mõjutas rohkem usuelu, millised majandust? Too näiteid. Naiskloostrite roll. Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud. Tsitertslaste oma mõjutas rohkem majandust,sest nende vahendusel jõudis maarahvani uued põlluharimisviisid , käsitööoskused jne. Tänu vasallide annetustele kujunesid tsitertslased suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes usuelu allakäik. Dominiiklaste ja frantsisklaste põhitegevuseks
Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu
linnadest, kus valitsesid gelfid, jõustus seadus aadelkonna vastu, kes jäeti kodanikuõigustest ilma. Aadlikud ei kavatsenud alla anda, võimuvõitlus valgete ja mustade gelfide vahel. Lõppes 1302. aastal valgete pagendusse saatmisega. Tema tütar ja poeg asusid hiljem tema juurde elama. Teine poeg külastas teda. Mõlemad pojad kirjutasid luuletusi. Pärast Dante surma olid esimesed "Jumalik komöödia" kommenteerijad. Pärast keiser Heinrich seitsmenda surma läks Dante benediktlaste mungaordu Santa Crace mägikloostrisse ja asus kirjutama "Jumalikku komöödiat". Dante tahtis luua omamoodi: kõike meenutada, kõik kokku koguda ja anda sellele elu. "Uus elu" Adressaadiks pole kuulaja vaid lugeja, kelle poole otsene pöördumine. Läbimõeldud tervik, mis seob üheks luule ja proosa. Klassikalised eeskujud: Boethuse "Filosoofia lohutus" ja Augustinuse "Pihtimused". Pihtimuslik ja filosoofiline raamat. Jutustab uuest inimesest armastavast inimesest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
