o Phillip went back home. o Richard won several victories but couldn't retake Jerusalem. o The English had to give up and head home. o Richard was taken prisoner . Richard Lionheart (1157-1199) Richard was a king of England son of Henry II 4 Crusade th Other Crusades Decided to take over Five other crusades Constantinople instead were all also failures. Another failure. By 1291, the Muslims had driven the Christians out of the Holy Land. Thank you for your attention!! 2. slide During the middle ages, (tekst) Christian soldiers launched a series of Holy wars called Crusades. · The purpose of these wars was to retake Jerusalem and the surrounding area, also
Islami tsivilisatsioon Teke: Maailmas on 3 monoteismliku(usk ainujumalasse) usundit: 1. Kristlik- Jehoova 2. Judism- Jahwa 3. Islam- Allah Judasim tekkis u 3000 a tagasi.1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaat- islami õigusnormide kogum Alate...
Islami tsivilisatsioon Teke: Maailmas on 3 monoteismliku(usk ainujumalasse) usundit: 1. Kristlik- Jehoova 2. Judism- Jahwa 3. Islam- Allah Judasim tekkis u 3000 a tagasi.1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaa...
1067 0004 0002 Rp2 1092 16660 1071 IV Rp2 0495 - 0796 - 0798-2 16660 0439 - 0800 - 0800 x2 1291 15860 1239 V x2 1550 0728 0729-2 15860 1639 0730 0727 Rp1 0822 16587 0909
Oma peamiseks eesmärgiks seadis ordu palverändurite kaitsmise ja võitluse väärusuliste muhameedlaste vastu. Templirüütlite tunnusmärgiks oli valge mantel punase ristimärgiga seljal. Muhameedlaste hulgas olid templirüütlid enim kardetud. Templirüütlite armee suuruseks on hinnatud umbes 6000 meest, neist 1000 rüütevenda ja 5000 teenijavenda. Pärast viimse ristisõdijate linna, Akkoni langemist muhameedlaste kätte 1291. a., asusid templirüütlid ümber Prantsusmaale, rajades oma keskuse Pariisi (Temple'i linnaosa). Paavstid andsid Templivendade ordule mitmeid privileege, mistõttu ordu muutus pikapeale väga rikkaks. Rikkus sai ordule ka saatuslikuks. Selleks, et ordukassa raha kätte saada süüdistas Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus 1307. a. Templivendade ordut ketserluses, väärjumalateenimises ja nõiduses ning andis kõik ordurüütlid eesotsas ordumeistriga inkvisitsioonikohtu kätte
RISTISÕJAD Ajalugu Tartu 2013 Definitsioon Ristisõjad - Katoliku kiriku organiseeritud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljapoole kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks. Ajajärk - (1096-1291) Põhjused Püha Maa ehk Palestiina islami ülemvõimu all. Sõjameeste üleküllus Euroopas. Algne eesmärk Püha Maa vabastamine türklaste käest, kes ei lubanud sinna enam palverändureid. Ristisõdadest Katsed Püha Maad vabastada hõlmasid üheksat sõda. Lisaks muhameedlastele rünnati ka eurooplasi endid. Ristiretked ristiusustamata Läänemere rahvaste, samuti õigeusuliste slaavlaste vastu Novgorodis. Laste ristisõda Aastal 1212 Enam kui 50 000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Eesmärk Püha Haua tagasivõitmine. Enamus surid või sattusid ...
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanu...
L. M. Nurmetalo 10.B Ars nova – võtmeisikud Philippe de Vitry oli Ars Nova ajajärgu üheks alusepanijaks. Ta elas 70-aastaseks, sündis 1291 ja suri 1361. Ta oli filosoof, luuletaja ja matemaatik. Vitry muusikateoreetiline traktaat ``Ars nova`` andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Vitryt peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. (*notatsioonisüsteem-tähendab sõnade tähistamist märkidega) Johannes de Muris oli samuti muusikateoreetik, kellega koos lõi Philippe de Vitry uue rütmisüsteemi, mis sai ars nova muusikalise stiili üheks aluseks. Ta elas aastatel 1295-1351
· Richard sõlmis rahulepingu Saladiniga · Jeruusalemma jäi moslemite kontrolli alla, oli lubatud kristlaste palverännakud Püha Maa külastamine · sõda kukkus läbi IV ristisõda (1202- 1204) · vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol · paavst Innocentius III- võimsaim Lääne- Euroopa paavst ning läheb ketserite vastu sõdima · Laste ristisõda 1212 · toimus veel 4 ristisõda, kuid edu ei saavutatud · 1291. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja retked selle tagasivõtmiseks lakkasid Tagajärjed: · sõjad küll ei andnud loodetud tulemusi, kuid mõjutasid Euroopa arengut tuntavalt · Sõjad võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne- Euroopas · Veneetsia ja Genua said pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu ning tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise en...
jätnud johanniidid hooletusse ka haigete ja abivajajate eest hoolitsemist. · Ordu hoolekandesüsteemi ja raviasutusi on õigusega peetud kaasaegse sotsiaalhoolekandesüsteemi omalaadseks eelkäijaks. · Hospitalide kõrval pidasid johanniidid ülal supikööke, hoolitsesid leidlaste eest ning tegeles muu heategevusega. · Pühal Maal usaldati hospitaliitide kätesse mitmed tugevad kindlused, mida nad ka viimase võimaluseni enese käes hoidsid. · Pärast Akkoni langemist 1291. a. siirdusid nad alul Küprosele, sealt 1310. a. Rhodosele ja 1522. a. Maltale, mistõttu neid ka Malta rüütliteks nimetama hakati. · Napoleoni sõdade järel kolis ordu üle Rooma, kus tema käsutuses on tänapäevani kaks hoonet. · Vaatamata oma territooriumi puudumisele peab ordu end iseseisvaks riigiks ning omab diplomaatilisi suhteid 40 riigiga. · Tunnusmärk Kokkuvõte · Johanniitide ordu loodi 11. sajandil
,,Põlev lipp" ,,Viimne linn" ,,Surma ratsanikud" 1266-68, Saksamaa, Itaalia. Noor Kujutab ristisõdade aega, teas 1302-1311 Saksa hertsog Konrad von lõppeb püha linna Akkoni Seikleja Pedro de Casarmana Hohenstaufen peab võitma langemisega muhameedlaste kätte võitleb koos palgasõduritega franki kodumaale tagasi Sitsiilia Süürias 1291. rüütlite (tapsid Konradini) ja kuningriigi (Lõuna-Itaalia). türklastega (hävitasid Akkoni). Vaheteos ,,Imede saar" Tegevus toimub 14. sajandi keskel utoopilisel Allotria saarel. Sündmustest jutustab kroonik Niccolo Casarmana, ,,Surma ratsanike" Casarmana poeg.
on olnud erineva kujundusega sumboleid, näiteks KROONIGA KALA NARWA 1345 · Narwa vapp VILJANDI ORDUAJAL Orduajal oli kaks vappi: uks ROOSI, teine NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2
59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029 113 283 479 677 887 1103 1321 1567 1789 2039 127 293 487 683 907 1109 1327 1571 1801 2053
Pa i d e k e s k a j a l Paide ilmub ajalooallikatesse 1265. a Liivimaa ordu rajab Paide Konrad von Mandern Järvamaa ja Alempoisi piir Stensby lepingu alusel ei tohtinud Järvamaale Taani kuninga loata linnuseid ehitada Varasemalt polnud seal tihedamat asustust, sest Henriku kroonikast pole selle kohta midagi teada Linnaõigused Järvamaa keskus, kaubaasula 1291. a linnaõigused Ordumeister Halt Linna nimi tuleneb ilmselt linnuse ehitamisel kasutatud paekivist Saksakeelne nimi: Wissenstein ehk valge kivi Eestikeelne esialgne nimetus: Paede nüüd Paide Click icon to add picture Click icon to add picture Paide keskajal Paide keskajal Vähe kirjalikke allikaid Haigemaja ja gildimaja Arheoloogilised kaevamised ainult Tegelikult: alla 1000 inimese, ord...
Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katolik kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Ristisõdu oli kokku kaheksa ja need toimusid aastatel 1096-1291. Need olid katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt organiseeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi kaitseks. Eesmärgiks oli Palestiina vabastamine islami võimust. Sõjad pidid suurendama paavsti ja Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast ja kirkiku valdustest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. Ristisõdadel oli suur tähtsus. Suurendasid need Euroopa tähtsust majanduses, ning tõi kaasa suuri muudatusi, nimelt levisid Lääne-Euroopasse paber ja araabia numbrid, Idamaadelt võeti üle saunas käik ning tapeet ja sepistamine. Ka oli oluliseks sammuks see, et kristlased tutvusid teiste usunditega sõdade käigus ning nad said aru sellest, et ka teiste uskudega saavad ini...
ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale. Preisimaa saksastus saksa talupoegade kolonisatsiooniga 17. sajandiks täielikult. 1237. aastal ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Liivi ordu vallutas 1290. aastaks kogu tänase Läti ala, misjärel keskaegse Liivimaa piirid olid fikseeritud. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ning 1309. aastal Marienburgi. Viimane oli Saksa ordu keskuseks kuni 1457. aastani, mil selleks sai Königsberg. 1525. aastal asus ordukeskus ümber Saksamaale Mergentheimi ning 19. sajandil Viini. 1291. aasta järel, kui Akko moslemite kätte langes, toimusid murrangulised sündmused kõigi kolme suure rüütliordu ajaloos. Templiordut tabas peatselt (
Järva maakonnas, keskaegses Liivi ordu piirkonnas ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal Praegu um 9100 elanikku, keskajal alla tuhande Linnaõigus Paide kodanike palvel anda neile mingi kindel õigus lasi ordumeister Halt neil teha Riia õigustest ärakirja, seejärel kustutas ta sealt liigse ja lisas omapoolsed määrused, kuni kujunes Paidele sobiv linnaõigus. 30. septembril 1291 kehtestas lina juhtkond Paidele esimese linnaõiguse. Linnus Ehitati 1265. aastal Järvamaa lõunapiirile, soos olevale kõrgendikule Kaheksatahuline, paekivist Torn 30 m, 6-korruseline, ligi 3 m paksuste seintega 1. oli keldrikorrus, 2. elukorrus(köetav) ja järgmistel korrustel olid laoruumid Linnuse muutumine aja jooksul 14. sajandil tõusis linnuse tähtsus keskse asukoha tõttu ja linnuse kirdeküljele lisati konvendihoone
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei...
kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. 4. Mis olid ristisõdade põhjused ja ajend? Milline oli nende tulemus ja tagajärg? – Põhjused ja eellugu: -kirik, 1oma võimu suurendamine, 2agressiivsuse suunamine mujale. – Ilmalikud valitsejad, 1uued valdused ja rikkused, 2lõpp sisetülidele. –Ristisõdijad, 1rikkused 2pääs paradiisi. Tagajärjed: 8 ristiretke Vahemere idarannikule + ketserite vastu + läänemere ääres. 1291 langes Akka. Süvenev vaen kõigi kolme osapoole vahel (läänemaailm, islamimaailm, bütsants) Kultuurikontaktid. Itaalia kaupmeeste edu. 5. Milles seisnes rüütliseisuse mitmepalgelisus? – Nad olid aadlikud, mis tähendab et nad olid kuningaga võrdsed pmst. Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis 6. Sõnastage rüütlieetika peamised põhimõtted. – Ustavus, heldekäelisus, vahvus 7
Esitelje koormus, kg 806 393 413 Tagatelje koormus, kg 485 249 236 Lahendus: Raskuskeskme asukoha arvutamine tühimassi korral: ΣMa=0, FG x a – FR2 x 2630 = 0 1291 x a = 485 x 2630 A = 485 x 2630/1291 = 988 mm. Raskuskeskme asukoha arvutamine täismassi korral: Arvutan reaalse täismassi mõõtetulemust põhjal: 1830-1195 = 635kg(kandevõime) Siit tulenevalt reaalne mõõdetud mass 1291 + 635 = 1926kg ΣMa=0, FG x a – FR2 x 2630 = 0 1926 x a = 485 x 2630 A = 485 x 2630/1926 = 662,3mm Telgede koormamisel nihkub raskuskese sõiduki nina suunas. 5 1.2. Vedrustuse ehitus, iseloomustus ja kinemaatika Näidissõidukil on kasutusel McPherson tüüpi vedrustus nii ees kui ka taga. Esisillas on ühe õõtsa ja
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kui...
Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes – skraa Kaubandus • Hansa Liit – Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu • Vahenduskaubandus – teravili välja – Euroopast sool, tekstiil, metall – Venemaalt karusnahad, vaha
Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535 Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas Eesti ise läbis palju uusi uuendusi milleks suurim oli minu arvates linnade teke, sest sellega uuenes ka rahvas ise. Arvan, et keskaeg ei ole tähtsaim aeg Eest ajaloost.
Kirik kõrg- ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Sell...
Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1...
The city is served by Pärnu Airport. Pärnu is a health resort of international stature. Hotel and restaurant staff speaks English, Russian and some Finnish in addition to Estonian. Since 1996 Pärnu has been known as Estonia's Summer Capital. Paide is called ,,the heart of Estonia". It is the closest town to me. It is the capital of Järva County, Estonia. A castle built by the Livonian Brothers of the Sword is located here. The town was formally founded 30th of September 1291 by Halt, master of the Livonian Order. The well-known composer Arvo Pärt was born here, as were film actress Ita Ever and author Hermann Hesse's father Johannes Hesse. Top model Carmen Kass spent her childhood in this town. As of 1st of January 2011 the population of Paide was 8981.
Essee "Kliima soojenemine" Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on üha aktuaalsemaks kerkimas kliima soojenemise küsimus. Ühiskonna progressi võib küll vaadelda kui positiivset nähtust, kuid sellega kaasnevad muudatused võivad olla kahjulikud keskkonnale, kus me elame ning see omakorda võib panna ohtu meie edasised elud siin planeedil. Kuidas vältida inimkonna hävingut meie endi süü tõttu ning kas on võimalik taastada meie planeedi endine puhtus? Kliima soojenemise küsimus on tekitanud palju vastukaja, mis kõigub hoolimata tõenditest seinast seina ning on endiselt teema, mille üle annaks pikalt arutleda. Sellest hoolimata ei saa eirata fakte ning selleks on, et meid ümbritsev keskkond kahjustub meie endi tegevuse tagajärjel. Seega, me võime valida tee, kus me eitame meie planeediga toimuvat või aksepteerime tõsiasja, et meie maa on kahju saanud ning teeme...
Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2 Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse. Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274). 1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14.s 1307 – Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus keelustas Templirüütlite aj ordu tegevuse. 1309 – algas paavstide nn Avignoni vangipõlv (kuni 1378). 15.s 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli; Osmani riigi kiire aj laienemine. 16.s Mongolite Suurmogulite riigi rajamine Põhja-Indias. aj
Renessanss-tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehääln...
Ungarlased Rahvus Ungarlased elavad Ungaris, mis asub Kesk-Euroopas. Ungari naabrid on Ukrana, Slovakkia, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbia. (2) Ungaris elab 9,9 miljonit inimesi, millest 9,3 miljonit on ungarlased. (4 ja 1) Ungari pindala on 93 030 km2. (4) Põhjast lõunasse voolav Doonau ning reljeefi kõrgusvahed jaotavad Ungari geograafiliselt kolmeks osaks. Riigi maastik on peamiselt tasane. Edela-Ungaris on Dunantuli mäed. Läänepiiri äärde jääb väike osa Alpidest. Kõrgeim punkt on Kekes (1014 m) Matra mägedes. Ungarlaste enesenimetus on magyar ja madjar. Tänapäeval on enim levinud nimetused Ungar (saksa), Hungarian (inglise), Hongroise (prantsuse) jne. (1 ja 2) Ungari lipp Ungari asukoht Keel Ungari keel on Ungari Vabariiki ametlik keel ning Ungaris räägivad seda keelt peaaegu kõik inimesed. Maailmas kokku on ungarlasi umbes 14 m...
Ristisõjad ehk ristiretked olid alatest 11. saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda...
III TEEMA: ATMOSFÄÄR Allteemad: 1) Atmosfääri koostis ja ehitus I lk 42-43, V 2) Ilm ja kliima. Maa kiirgusbilanss I lk 44-47, 60-61 3) Üldine õhuringlus: kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, idatuuled, mussoonid I lk 48-49 4)Õhumassid. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine frondi üleminekul I lk 50- 51, 56-57 5) Ilmakaardid ja ilmaprognoosimine I lk 52-55 6) Kliimamuutused. I lk 58-59, II, III, IV Õppematerjal: I Geograafia gümnaasiumile II. Üldmaateadus, 2014. II http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajalehed/ III http://www.horisont.ee/node/1013 IV http://www.horisont.ee/node/1291 V Troposfääri. - Kõiksuse lühiajalugu, lk 256-267 MÕISTED Ilm – lühiajaline atmosfääri seisund Kliima – mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosf...
Austraalia Ühendus 856 674 722 837 792 888 Boliivia 148 179 177 196 176 151 Honduras 117 118 114 87 54 68 Jaapan 343 228 289 301 268 306 Kanada 1423 1332 1281 1267 1070 1291 LAV 110 83 88 97 222 218 Mehhiko 1332 1168 1326 1579 1473 1550 Peruu 1217 1215 1202 1337 1392 1668 Prantsusmaa 150 108 114 207 248 964 Rootsi 123 141 144 165 116 175 Kõige rohkem toodab hõbedat Mehhiko
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks. Selle tunnusmärgiks sai must rist valgel mantlil. Saksa ordu õitseaeg Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ja 1309. aastal Marienburgi. Malborki ordulinnus oli Saksa ordu keskus kuni 1457. Aastani. Seejärel asus veel 1525. aasta Mergentheimi ja 19. sajandil Viini. Saksa ordu õitseaeg oli 14. sajand. Ordu langus saabus pärast 1410 Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut ning ordukeskuse Marienburgi piiramist Toruńi rahulepingu
EESTIMAA KESKAEG ristisõda- Ristisõjad toimusid Euroopas 1036-1291.a. Need olid katoliku kiriku organiseeritud ja Rooma paavsti poolt heaks kiidetud eesmärgid eesmärgiga kaitsa või levitada ristiusku. Liivimaa ristisõda- 1198-1920.a. paganlike liivlaste vallutamine ja ristiusustamine. Ristisõdijatest Riia peapiiskopkonna Mõõgavendade orduga ühinesid veel saksa kaupmehed et tagada endale Liivimaale paremad kauplemisvõimalused. Mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad, kristlik sõjaline ordu. Tegutses 1202- 1237.a. Eesmärk kaitsta Riia peapiiskopkonda ning levitada ristiusku sõjalisel teel. liivlased- Ajalooline rahvus Eesti ja Läti aladel. Väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Ümera lahing- Liivimaa ristisõja, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste vahel. Toimus 1210.a. Madisepäeva lahing- Sakala vanema Lembitu e...
VEEKOGUD 7 AJALUGU........................................................................................................................................8 KASVUPERIOOD 8 1. AUGUSTIL 1291 ÜHINEVAD KOLM KANTONIT URI, SCHWYZ JA UNTERWALDEN EESMÄRGIGA VÕIDELDA ÜHISELT ÜMBRITSEVATE VAENLASTE VASTU. 8 1815. KUNI TÄNAPÄEV 8
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
Renessanss 1. Mida tähendab ,,renessanss", kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? Renessanss antiikkultuuri ideaalide taassünd, kasutusele võeti Itaalia kultuuris ja kunstis. Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias. 2. Renessansi üldiseloomustus (vt. ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud meret...
iseseisvusdeklaratsioon ise võeti vastu 17. juuli 1992. · Sloveenia - 26. detsember 1990, selgusid iseseisvusküsitluse ametlikud tulemused. Iseseisvus ise kuulutati välja 25. juunil 1991 vastuvõetud aktidega. · Soome - 6. detsember 1917 · Sri Lanka - 4. veebruar 1948 · Sudaan 1. jaanuar 1956, vabanes Egiptuse ja Suurbritannia võimu alt. · Suriname - 25. november 1975 · Svaasimaa - 6. september 1968 · Sveits - 1. august 1291 · Tadzikistan - 9. september 1991 (iseseisvus NSV Liidust) · Tansaania 9. detsember 1961 (Tanganjika iseseisvus Suurbritanniast 1961, Sansibar iseseisvus Suurbritanniast 19. detsembril 1963, riigid ühinesid Tansaaniaks 26. aprillil 1964) · Tonga - 4. juuni 1970 · Trinidad ja Tobago - 31. august 1962 · Tsaad 11. august 1960, iseseisvus Prantsusmaast · Tsehhi - 28. oktoober 1918, Tsehhoslovakkia iseseisvus Austria-Ungari
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mererööv...
Ül oli jutlustada õige usu kaitsex. Must kuub. Suur rõhk haridusel. c)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest * Romma katolik kirik soovis saada ülemvõimu Bütsantsi õigeusu kiriku üle *Islamiusulised keelasid palveränduritel ristiusu pühapaikade külastamise *Bütsantsi riigi valitseja palus abi lääne seldzukkide vastu 1096-1099, vallutati Jeruusalemm. Kokku 8 ristisõda. 1202-1204, vallutati Konstantinoopol(1204). 1291 Püha maa langes moslemitte kätte, sõjad lõppesid. Aitas lõpetada feodaalsõjad, aitasid kaasa kaubanduse arengule idamaadega, eurooplased liikusid rohkem, rüütlid said seiklushimu välja elada, idamaadest levisisid uued tavad ja kombed. Kasvas usuline vaimustus ja sallimatus, hakati juute tagakiusama, kaupmehed nägid neis konkurente. d)võitlus ketseritega: Ketserite vastu toimusid ristisõjad. Loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu
RISTISÕJAD GREGOR LABUNSKI 7.B NELJAS RISTISÕDA · IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees-Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268- Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlase...
Kas Šveitsile on kasulikum olla neutraalne või mitte? Esimeses peatükis keskendun ajaloole ja sellel, mis mõju on ajalool Šveitsi tänastele otsustele. Teine ja kolmas peatükk kirjeldavad vastavalt Šveitslaste identiteeti ja majandusliku olukorda. AJALUGU Nagu enamikes rahvusvahelistes suhetes ikka, on ka selles kirjatöös nii, et mõista Šveitsi seisukohti ja olemust tuleb teada tema ajalugu. Räägin Šveitsi lähiajaloost vahemikus Šveitsi föderatsiooni alguseks peetakse 1291. aastat, kui kolm riiki (sellel ajal nimetati neid kohtadeks- Uri, Schwyz ja Unterwalde) sõlmisid ühiste huvide kindlustamiseks liidu. 250 aastaga laienes liit kolmelt riigilt kolmeteistkümnele. Napoleoni sõdade ajal okupeeriti Šveits ja hävitati tema autonoomsus. 1815 aastal toimunud Viini kongerssiga sai Šveits oma iseseisvuse tagasi, kuid tema kaitsevägi pidi endiselt teenima teisi valitsusi. 1847ndal aastal puhkes Šveitsis kodusõda, kui osad
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja human...
siinsetest vallutustest. · Tallinn oli Eesti suurim linn, hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile tõenäoliselt varsti pärast linnuse rajamist, linnaõigs saadi alles 1248.aastal. · Rakvere (Tallinna "käepikendusena"), linnaõiguse sai 1302. aastal. · Narva, linnaõigus 1345 · Tartu, Tartu piiiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaik, muinaslinnus. Linna õiguse sai 1262. · Viljandi tekkis ordulinnuste juurde, esmamainimine 1283 · Uus-Pärnu linnaõigus 1318 · Paide 1291 · Vana-Pärnu , selle asutas Saare-Lääne piiskop, valides selle oma piiskopkonnakeskuseks. Paraku langes tärkav linn juba 1263 aastal · Haapsallu , linnaõigus 1279 Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis küll teisigi väiksemaid asundusi alevikke (Otepää, Lihula, Koluvere, Vastseliina, Kuressaare)-, kuid linnastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Linnade teke · Linnaelanike koosseisu kohta 13.sajandil allikate
Linna laastamine oli julm ja uhkele Bütsantsile hukatuslik. Uhked majad laastati, sealt leiti kulda, hõbedat, säravaid kalliskive ja kalleid rõivaid, ülikülluses hinnalisi kaupu, nii et laastajad said ühe silmapilguga vaestest tulnukatest rikasteks kodanikeks. Pärast Bütsantsi vallutamist hakkas vaikselt vaibuma soov idamaades ristisõdu pidada. Moslemite tugevneva surve all kuivasid ristisõdijate valdused Lähis-Idas kokku. 1291. aastal langes ladina kristlaste viimane linn Akkon moslemite kätte. Kuigi püha maa tagasivõitmise plaani ei maetud siiski kohe maha, läks veel umbes 100 aastat, enne kui sellest sai ainult väikese grupi entusiastide unistus. 6. Mis on ristisõdade tulemused ja mõju Euroopale? Esimesed ristisõdijad võitlesid selleks, et pühasid maid vabastada, kuid 200 aastat hiljem olid nad taas moslemite valduses. Nii kristlased kui ka moslemid olid nende sõdade
1486 sai Saksamaa kuningaks. 1491 liitis Habsburgide valdustega Ungari ja Tsehhi. 1499 kaotas sõja Sveitsiga, Sveits sai faktiliselt iseseisvaks, kuigi oli de jure Saksa-Rooma koosseisus. Võistles Prantsusmaaga Itaalia vallutamise üle. Naitas oma poja Joannaga Hulluga (Kastiilia ja Aragoni pärijanna) MarygaMadalmaadBurgundia-Burgundiatagasi-Saksakunn-Ungari+Tsehhiliitmin e Sveits 1291 Eidgenossenschaft ja Sveitsi tekkimine. 1291 sõlmisid kolm metsakantonit (Schwyz, Uri ja Unterwald) Igavese Liidu (Eidgenossenschaft) kaitsmaks ühiselt oma vabadust Habsburgide eest. Sellega liitusid hiljem teised kantonid ja tekkiski nn. Sveitsi riik. Itaalia Keisrivõim ja Itaalia Keisrid üritasid allutada Itaaliat ja taastada Rooma maailmariiki. Itaalia linn- ja väikeriigid olid kaubandusega jõukaks saanud ja soovisid iseseisvust. Roncaglia riigipäev 1158 Keiser Friedrich I Barbarossa nõuab, et iseseisvunud Itaalia
aastal vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas sõja võitlesid Saladini vastu Lääne-Euroopa silmapaistvamad valitsejad, nende hulgas Friedrich Barbarossa, inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma tagasi vallutada ei õnnestunud. Eurooplased tegid veel viis katset Kristuse püha hauda enadale võita, kuid edutult. Kokku 8 sõda. 4 sõda viis välja hoopis Konsantinoopoli vallutamiseni ja rüüstamiseni 1204 aastal. Kõiks see halvendas ristisõdade mainet. 1291. Langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja sõjad lõppesid. Ristisõjad ei andnud küll soovitud tulemust kuid olid kasulikud Euroopale, just Euroopa rüütlitele kes said ennast välja elada ja seega lõppesid ka feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Itaalia kaubanduslinnadele tõid ristisõjad pikakajalise kaubandusliku ülemvõimu ning tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas. Eurooplased liikusid rohkem kui varem, nende silmaring laines, Idamaadest levisid Euroopasse ka uued tavad ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
