Luterlus GRETE ALMRE Mis on luterlus? Kristlik konfessioon Alguse saanud Martin Luterist protestantliku reformatsiooni algataja Martin Luther (14831546) Kristlik teoloog Augustiini munk Protestant Evangeelne, kristlik, apostellik Ladina k. Lutherani Kolm peasuunda Luterlik Maailmaliit Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 12 praoskonda 166 kogudust 207 vaimulikku Peapiiskop Andres Põder Konsistoorium peapiiskop, piiskop, kantsler, assesorid Tarvastu kirik Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Luterlus http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther http://www.eelk.ee/
REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON 32. peatükk Mis on kalvinism ja mis on selle põhisisu? Kalvinism on Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool, mille järgi: Ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus Inimene ei saa õndsaks saamisele kaasa aidata, kuid jumal saab juba maises elus märku anda, et too saab õndsaks (kui inimene on edukas) Piirati lõbususi riietuti musta loobuti ehete kandmisest pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavs...
Saksa reformatsiooni algus Evelin Veinberg Angelika Saar Luterlus Saksamaa panus maailmale Usupuhastuseks nimetatakse ristiusu õpetuse puhastamist Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Saksa keisririik 15.sajandi lõpul 16 sajandi algul Keiser Karl V (1519- 1556) Habsburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid Sai isalt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude
vastureformatsiooni käigus · Poola võimu ajal taastatakse katoliku kirik · Paavst saadab oma saadiku kaudu Liivimaale jesuiidid, eesmärgiga levitada siit katoliku usk edasi Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid tegutsevad Tartus ja asutavad siin gümnaasiumi · Gümnaasiumi kõrvale asutati tõlkide seminar, et ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ära tunda · Pühajõe mäss(1642) talupoegade protest jõele
Martin Luther ja reformatsioon Luterlus · Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust · Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust · Ainus autoriteet on Piibel · Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel · Luterluses on säilunud vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule Reformatsioon
Kuidas mõjutas luteri usk hariduse arengut? Reformatsioon oli 16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud.
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood, mille alguseks peetakse Liivi sõja sündmusi ja lõpuks Põhjasõda, pärast mida algas Vene aeg. Rootsi aja arvestuslik kestus oli 1629-1699. Rahvasuus on levinud selle perioodi kohta ütlus "vana hea Rootsi aeg", kuid kas see ka tõesti nii oli? Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud katoliku usk, oleksid nad ise otsinud vajalikke alternatiive. Rahva pööramine oli küll üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvam...
pani Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi.Need teesid levisid paari kuuga paljudes Euroopa linnades. Luterlased ehk Lutheri pooldajad mõtlesid , et katoliiklased olid Jumalast väga eeldunud ning üks tähtsaim luterliste nõudmine oli kirikuteenused ning piiblid rahvakeeles, et lihtrahvas, kes ei osand ladina keeles lugeda,sai aru , millest teenused ütlevad.Selle reformatsiooni alguse peetakse mõni kord keskaja lõpuks. 1523a. Jõudis see reformatsioon Eestini. Reformatsioon oli sama luterlus kui Saksamaal,kuid muidugi erinevate riikide reformatsioonidel olid erinevused ja sarnasused Minu meelest kõigest tähtsam sarnasus Saksa ja Eesti reformatsiooniga on see, et usu uuenduse põhisaisukohad olid samad. Väga tähtis luterluses oli usule lähendamine ning rahvakeele nõudmine jumalateenistusel. Ning luterlus toetas tahtevabadust,mis tegi inimesi võrdseks mavahel. Ja üheks tähtsamaks erinevuseks võib peeta seda , et Saksamaal oli väga palju
Reformatsioon. · on usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16 saj. · Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliiklikust protestantlikud harud · Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste
Trükikunst kas keskaja oluliseim leiutis? Sakslane Johann Gutenberg avastas Euroopas 1440. aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus. Raamatute hulk suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ja seega kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele kui seni. Suurtes tiraazides trükitud raamatud levisid kiiresti ja koos nendega ka uued teadmised, mõtted ning seisukohad. Kõik see tegi võimalikuks hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. ...
*Igas koguduses oli vöörmünder -Valitud kohalike talupoegade seast -Tegeles koguduse majandusasjadega *Kirikuõpetajad ei jaganud vaid jumalasõna ja vaimulike toimingute tegemisega -Edendasid haridust -Tegelesid kirjanduse väljaandmisega -Eestikeelse kirjandusega, eesti keele edendamine -Kirikuõpetajad koostasid esimesed eesti keele grammatikad *Katoliiklus suhtus muinasusundisse tolerantselt, luterlus suhtus vaenulikult *Luteri kirik oli ka erinevatesse luteri kiriku vooludesse vaenulikult -Oli vaid peavool *Pühajõe mäss 1642 -Pühajõgi oli Võhandu jõgi -Jõele oli ehitatud vesiveski -Veski valmides tabas Lõuna-Eestit ikaldus -Talupoja meelest oli Pühajõge rüvetatud, sest jooks oli kinni tammiga -Talupojad hävitasid tammi ja veski -Kirik ja mõisnik ei saanud aktsepteerida
Muude ainete hulgas õpetati laulmist ja orelimängu. Alates 13. sajandust levis linnades vaimuliku muusika kõrval ka võõraste maade ilmalik laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 14. sajandil on teateid ka juba oma linnamuusikutest. Varasematel sajanditel valitses katoliiklus, aga 1517 a toimus Saksamaal Martin Lutheri algatusel usureformatsioon. Peagi jõudis luterlus ka Eestisse. Sellega seoses muutus ka jumalateenistuse kord ja muusika: 1) jumalateenistusi hakati pidama emakeeles, tasapisi hakkas ristiusk eestlastele omaseks saama 2) Luther uskus, et laulmine aitab kogudusel jumalasõna paremini mõista, sellepärast pidid kõik kirikulised saama koguduse laulu kaasa laulda emakeeles. Gregooriuse laul oli ühislaulmiseks liiga raske või tuli seda lihtsustada. Kujunes välja luteri koraal.
Reformatsioon Skandinaaviamaades Rootsi: Kalmari Unioon, kuningavõim ja kirik 1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus...
Kaevandused. Trükikojad. Üleminek piimakarjapidamisele. Kodanluse tugevnemine. Eneseteadvus, tihe koostöö teistega. 1555.-1556. aastatel loobus keiser Karl V oma valdustest ja lõpus troonst. Hispaania koos asumaadega, Habsburgidele kuuluvad alad Itaalias ja Madalmaad andis ta oma pojale Felipe II-le. Madalmaad olid ju seega Hispaania osa ning see mõjus halvasti Madalmaade majandusele, tootmisele, rahvusele. Kalvinism. Karl V oli ägedalt ketserluse vastu võidelnud. Levisid luterlus ja anabaptism. Eriti aga kalvinism, mis sobis varakapitalistliku elulaadiga. Kalvinistliku koguduse juhtorgan oli konsistoorium. Pildirüüste. 1566. Madalmaade asehaldur(?) väljastas tänu rahutustele manifesti, milles lubas lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia aadliliidu liikmetele, kalvinistlikke jumalateenistusi tohtis aga pidada vaid selleks eraldatud hoonetes. Ülestõus vaibus. Hertsog Alba. Kui Felipe II kuulis pildirüüstest, saatis ta kohe kohale Alba koos vägedega.
KATOLIIKLUS JA REFORMATSIOON EESTI VAIMULIKU ELU ARENDAJAD VÕI TAKISTAJAD KESKAJAL Nüüd ma hakkangi arutlema, et kas luterlus ja katoliiklus arendasid Eesti vaimulikku elu keskajal või ei arendanud. Keskajal tekkis katoliikluse kõrvale luterlus. Luterlus oli nagu katoliiklus ainult, et seal olid mõned olulisemad muudatused toimunud. Usu alal sidub luterlus üksnes Saksa kultuuriruumi, katoliiklus aga kõike Euroopas. Katoliiklus võimaldas ka pattu kahetseda, mida luterlus ei lubanud teha,mis oli ka inimeste jaoks hea asi, kuna jumalalt sai suhteliselt tihti andeks ja nad võisid uuesti seda teha. Luterluse ajal võid uskuda ükskõik millesse,lihtsalt ise tead, kas usud või mitte. Katoliikluses oli natuke tunda usu peale surumist . Luterluses oli vaba valik ja see ei teinud sind kohe paganaks . Katoliiklus tahtis inimesi uskuma panna millessegi
eesti rahvusest talupoegade eneseväärikust. Nad tundsid end allasurutult ning neile näis, et siinne elu pole muud kui rist ja viletsus. Balti erikorra tunnusteks on veel kehtima jäänud administratiivne korraldus, mis kujutab endast seda, et säilisid Eestimaa ja Liivimaa kubermangud; püsisid rüütelkonnad ning linnade omavalitsus raad. Venemaa ei surunud siinsetele aladele peale õigeusku, endiselt oli valitsevaks usuks luterlus, ka ametikeel oli saksa keel, ei võetud nekruteid ega kehtestatud pearahamaksu. Kehtima jäi tollipiir Eestimaa, Liivimaa ja Vene sisekubermangude vahel. Käesolev näitas, et Vene riik ei ole huvitatud Eesti ala venestamisest ning see oli piisav, et saavutada baltisaksa aadlike poolehoid. Näib, et Balti erikord tuli kasuks vaid baltisakslastele, kuid tegelikult pole see täielikult nii. Pakkudes aadlikele kogu seda mugavust, et elu jätkus sama rada, on eestlastele väga kasulik,
Poola ala: 3 presidentkonda (Võnnu/Tartu/Pärnu) 1598st vojevoodkond Sellest ¾ riigi käes = 20 staarastkonda Võnnu käes koos maapäev rüütelkond juhtis maamarssoli Rootsi ala: Eestimaa hertsogkond (Viru ,Järva, Harju , Lääne) 7 linnuselääne > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj > riigile ei jää midagi 1593 luteri kirik riigikirikus Rootsis > Põhja-Eestis luterlus Vaesed eestlased: maausk > katoliiklus > reformatsioon > luterlus > jesuiidid > luterlus Eestlase olukord: Maa andmine mõisnikele > talupoegade koormised suurenesid: Teravili liha munad raha ja teotöö mitu päeva nädalas
a. Jutlustajad liikusid linnast linna ja võitsid ruttu kodanike poolehoiu. Üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel ainult hõlbustas reformaatorite tööd. 1524 rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu vihale aetud rahvahulk dominiiklaste kloostri kiriku, Pühavaimu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses. 1525. a. leidsid taolised rahutused aset ka teistes Eesti linnades. Enamik kloostreid suleti nende mõjul. Linnades sai valitsevaks luterlus. Eesti talupoegadel oli alguses üldiselt ükskõik. Liivimaa Ordu ja piiskoppide formaalne ülemvõim säilis, kuid vasallide ja linnade tähtsus ja ka mõju kasvas Vana-Liivimaalt järsult. Tagajärjed. Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. 1525. a. esimene teadaolev eestikeelne trükis Lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. See aga hävitati kohe. Luterluse olemus. 1. põhimõte inimene saab õndsaks usu läbi. Südames peab usk
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
troonipärijat, nõudis lahutust • 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale • Kõik kloostrid suleti, nende varad konfiskeeriti. • Jumalateenistusi eriti ei muudetud Vastureformatsioon • Katoliku kiriku võitlus usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu. • 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann) • Pildirüüste Tallinnas (Niguliste) ja Tartus
1583 Pljussa vaherahu- P-Eesti läheb Rootsile (1561-1710) (Vene-Rootsi vahel) Saaremaa läheb Taanile (1559-1645) sõda Rootsiga, Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile. Muinasusund vs katoliiklus/luterlus Tekib koos Eesti asustamisega (kuni 1227) 5 Katoliiklus hakkab koos ristisõjaga (algab 1227) ja lõppeb (1523), kui luterlus linadesse jõuab- 1517 Saksamaal. Pildirüüste- barbaarne kultuuri hävitamine, võimuvõitlus. KATOLIIKLUS- kirik vahendas ristiusku LUTERLUS ehk reformatsioon inimestele Üks jumal emakeeles Pühakud 1525 esimene eesti keelne katekismus (1535) Reliikviad e. Pühad säilmed- tööl ei 2 sakramenti (ristimine, leer, abielu) käidud Kloostrid
Kerjusmungad õppisid kohaliku keele selgeks ning jutustasid kõigest, mis väljaspool Eestit tollel ajal toimus. Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Wittenbergis, mille algataja oli Martin Luther. Martin Luther arvas, et õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab piibilst. Tema põhimõtetest arenes uus usk- luterlus. Luterlus hakkas laialt arenema ka Eestis, tänu millele rõhutati, et igaüks peab kuulma või lugema Jumala sõna oma emakeeles. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat- Wandrati ja Koelli katekismus. Esimese raamatu ilmumine pani aluse ka järgmistele eestikeelsetele trükkidele. Arvan, et see oli üks tähtsamatest kultuuri mõjudest, mida meile sakslased tõid. Lõppkokkuvõtteks ütleksin seda, et sakslaste kultuuri mõju oli väga suur ja ka vajalik. Arvan
1525. a Pildirüüste Tartus Liivi sõda 1558. a alanud sõjas varises Liivimaa ordu ja piiskoriikide süsteem Võimukandjad Taani, Rootsi või Poola kaitse all Eesti ala jagati nende riikide vahel korduvalt Luterlus Põhja-Eestis Rootsi ja Poola valdus Eesti ala oli jagatud kirikute vahel Puudus oli vaimulikest Sõjas oli hävinenud pühakojad ja pastoraadid 16. sajandi teisel poolel hakati taastama kiriku organisatsiooni Piiskopid ja visitatsioonid Luterlus võitles lihtrahva seas säilinud ebausu ja katoliiklike kommete vastu Hakati pidama kirikuraamatuid Asutati Tartu Ülikool Vastureformatsioon ja jesuiidid Viidi läbi Katoliikliku Poola valdusesse läinud aladel Eestisse saabusid jesuiidid Keskuseks kujunes Tartu 1585. a rajati jesuiitide kolleegium Hoolitsesid eestikeelse usulise kirjavara eest ( eestikeelne Katekismus) Ülesandeks luterlaste pööramist ja katoliku usu tagasivõtlemist Tartu Ülikooli asutamine
• Kirikulõhe ehk Suur Skisma aastaarv Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. • Reformatsiooni aastaarv ja kuidas jagunesid kirikud Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. • Töövihik lk. 14 religioonid 1. Lõpeta skeem kristluse jagunemise kohta Kristlus Rajaja: Jeesus Millal: 4-30 pKr Suur Skisma Millal: 1054 Õigeusu kirik Kus valitses: Venemaa, Kreeka, Serbia, Bulgaaria Katoliku kirik Kus valitses: Hispaania, Prantsusmaa Reformatsioon Millal: 1517 Luterlus Kus valitses: Põhja-Saksamaa, Skandinaavia
Luteri usk Katre Vendel EKK-2 Click to edit Master text styles Second level Luterlus Third level Fourth level Fifth level Kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning
vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522 tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, teda peetakse saksa keele rajajaks. Põhiseisukohad: õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks pole kirikut ja paavsti vaja. Arvas, et piibel ja jutlus peavad olema emakeeles ning abiellumine on lubatud. Augsburgi usurahu – luterlus sai katoliikluse kõrval riigiusuks. ``Kelle valitsus, selle usk`` ehk maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad.
kolmeväljasüsteemi levitamine esimesed koolid esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda · reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased · Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks · Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
● Pealinn: Berliin ● Pindala:357 111,91 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe
aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmrk oli suurendada htsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti plisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sndmused ja eluolu areng. Kige thtsam oli talupoegadele kindlasti majandus, kuid aegamda kujunes kultuur olulisemaks. 17. sajand mras ra Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. hest kljest mjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas thtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi. Teisest kljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus mjus kokkuvttes hsti, sest genereeriti hulk vrskeid, filosoofilisi ideid, samuti iseloomustas seda tugev rhk rahvaharidusele. Kuna Liivi sda oli viinud kirikuolud haletsusvrsesse seisundisse (kirikuhooned olid purustatud ja rstatud ning enamik kogudusi jnud petajateta) , siis taheti neid parandada.
jumala olemasolu) 18) teoloogia - usuteadus 19) tsölibaat vaimulike abielukeeld 20) reformatsioon XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliikluses eraldunud protestantlikud kirikud 21) protestandid reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvooludega inimesed 22) pildirüüsteliikumised ikoonide hävitamine 23) protestantlikud usuvoolud: luterlus, kalvinism, puritaanlus, anglikaani kirik, hugenotid 24) oikumeeniline liikumine kõiki kristlasi ühendav liikumine 25) pastor luteri kiriku vaimulik 26) jutlus jumalateenistus luteri kirikus 27) ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline 28) piibel usutõe peamine allikas, püharaamat 29) inkvisitsioon katoliku kiriku ketserlusevastane organ 30) ,,kolmas Rooma" - Moskva
Valla avalikult paavsti ja asketismi. Itaalia haritlased nautisid Valla kaunist kirjastiili ning Valla leidis järgijaid. Tsehhis tegutses Jan Hus, kes pidas reformistlike jutlusi tsehhi keeles ning tõlkis piibli emakeelde. Hus põletati tuleriidal, kuid inimesed nägid temas kangelast ning algasid ususõjad, mis lõppesid Baseli kirikukogul taostatud reformatsiooniga. Madalmaad, mis olid dünastiliste abielude tagajärjel Hispaania ülemvõimu all, soovis iseseivust. Levima hakkasid luterlus ja kalvinism ja algasid rahvarahutused. Hispaania ei suutnud hoida oma võimu ning Holland sai iseseisvaks riigiks. Prantsusmaa ususõjad katoliku kiriku ja hugenottide vahel viisid välja kodusõjani, mis lõppes Nantes´i ediktiga, millega kalvinism oli lubatud provintsides. Tugeva kuningavõimuga Inglismaa lõi Roomast lahku, kuna paavst oli vastu kuninga lahutusele. Henri VIII kaotas kloostrid, võõrandas kiriku maad ja varad ja Inglismaal ilmus emakeelne piibel
Reformatsioon Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks
Reformatsioon ja põhjused! Luther- USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. Reformatsioon- 16.saj sündinud usuline liikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid : luterlus,- kalvinism,- anglikaani kirik Vastureformatsioon- oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kiriku lõhe tekkimist Selle põhjused: · Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu
naissugu müüjanna -nna tegevus lugemine -mine Ebaproduktiivsed liited isik kalur, õgard, mesinik, -ur, -ik, -nik, -rd, -sk hulk järvistu -stu omadusnimed pimedus, haigus -us asjad lüliti, iste, vedur -i, -e, -r maailmavaade luterlus, boheemlus -lus Tegijanime moodustamine i-minevik + -ja oli +ja tuli + ja suri +ja tüvi + -ja käi +ja vii +ja jooks +ja · Laevastikku juhatas nokja ninaga jõhkard. · Ühikakohti ei jätku kõigile õppureile, eraka üürimine on aga liigne luksus. · Kenake kaunitar astus sõidukisse kentsaka kaaslasega. · Valitseja ei ilmutanud kannatlikkust ametnikkonna suhtes. · Reedeti unistasid väikesed põrgulikud kutsikad oma vildakas kuudis uutest isalikest
Gustav II Adolf Margaret Põldsaar Gustavus Adolphus 1594-1632 Kuningas 1611-1632 Vasa dünastia Luterlus Halvad omadused - tormakus, avar mõttelend 2 Perekond Maria Eleonora von Bradenburg - 1620 Lapsed Kristina Augusta Kristiina I 3 Troonile saamine Charles IX 16 - aastane Sõdade lõpetamine 1613 - rahu Taaniga 1617 - sõja lõpp Venemaaga 1629 - rahu Poolaga 4 Kolmekümneaastane sõda 1618 - 1648 Hiilgav väejuht Territoorium laieneb Edukas armee
Sel ajal, kui mina magasin, või kui ma oma sõprade Philippi [Melanchthon] ja Amsdorffiga Wittenbergis õlut jõin, nõrgendas Sõna paavstivõimu niivõrd, et ükski vürst ega keiser pole seda nii palju lammutanud. Mina ei teinud midagi, seda kõike tegi ja saavutas Sõna" (raamatust "Kaheksa Wittenbergis peetud jutlust"). Luther suri oma sünnilinnas, kuhu ta oli sõitnud Wittenbergist, et anda ühes tüliküsimuses nõu sealsele krahvile. Luterlus · Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana. · Luterlased ise on oma kirikut nimetanud ja nimetavad õigupoolest evangeelseks, kristlikuks või apostellikuks · Nimetus "luterlased" (ladina keeles Lutherani) pärineb algselt katoliiklastelt ning seda tarvitati selleks, et kuulutada protestandid ketseriteks. Alles hiljem hakati
Usk ja usuvabadus PS § 40 On südametunnistuse- ja usuvabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Meie siin Eestis kulume u 800 aastat kristlikku Lääne-Euroopa kultuuriruumi. 13.- 16./17. saj valitses katoliiklus, sealt alates luterlus. Nõukogude ajal valitses ateism jumala ja usu eitamine. Praegu on Eesti üsna usuleige maa. (Euroopa kõige paganlikum maa? Usutakse nõidadesse ja sensitiividesse) Eestis olevad kirikud: · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 · Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus).
1866- Vallaseadus(lõppes mõisnike kohtu ja politseivõim) 1868- täielik raharent Balti erikord: · Valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. · Seati sisse, et provintsid ei langeks tagasi Rootsi alla. · Vene riigil oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. · Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. · Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. · Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. · Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. · Linnadel säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel. · Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. · Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku
keelne piibli täistõlge. Rahvaharidus oli 18.saj halvenenud. Koole oli vähe ja õpetajaks oli köster . Kooli asus taluhoones ja ainult talvel. Lugeda oskas aga palju inimesi lugema õpetati kodus. 19 . saj I poolel avati taas 1809.a See allus venemaa Haridusministeeriumile. Seal oli 4 teaduskonda. Õppekeeli oli 2. Need olid Ladina ja saksa keel . Siis tekkis ka Aleksander I koolireform. See oli 4 astmeline. Igas astmes õpiti erinevaid aineid. 19.saj. oli usuks vene õigeusuks. Luterlus ei olnud enam privileegitud usk. Siis toimus massiline veneõigeusku astumine. Ma arvan,et 18. Saj. vaimuelu oli paremusest siis tuli välja eesti keelne piiber. Aga ka 19.saj oli hea ,sest siis avati taas Tartu Ülikool.
[email protected] 5. okt. 2016. Kristlus Kristus / kr Christos – Jumala salvitud valitseja Hbr Mašiah > messias – Salvitu > Lunastaja Evangeelium > kr euangelion– kr Hea sõnum Sks Der Jünger - noorem (Jeesuse õpilane) Kr Apostolos > apostel – saadik Jumala atribuudid ehk omadused – majesteetlikkus, kõikteadmine, kõigevägevus, igavikulisus jne jne Jumala hüpostaasid ehk erikujud– Isa, Poeg ja Püha Vaim Partenogenees - neitsistsündimine Teism – Jumal on maailma loonud ja tegeleb ka edaspidi Deism – Jumal on loonud, kuid ajalukku ei sekku Kr Kyriakos – Issandale kuuluv > kirik Kr Presbyteros – kogudusevanem Koinee – Uue Testamendi kreeka keel Ld Pastor - karjane Sakrament /ld sacramentum – püha armuand Kr Euharistia – armulaud Transsubstantsiatsioon – leiva ja veini täielik muundumine Kristuse ihuks ja vereks, kuid väliselt on nad leib ja vein (kreekakatoliikluses ja roomakatoliikluses Konsubstantsiatsioon – leiba ja veini siseneb Püha...
Soome Sisukord Ülevaade Asualad Keel Kultuur Soome hõimuliikumine Huvitav info Kasutatud allikad Ülevaade Pealinn: Helsinki Rahvaarv: 5 429 400 Pindala: 338 400,53 km² Riigikeel(ed): Soome ja Rootsi Usk: Luterlus ja õigeusk Asualad Soome Rootsi Norra Ingerimaa (Venemaal, Leningradi oblastis) Keel Kuulub läänemeresoome keelte hulka Mitmed murded (savo, häme, turu jpt.) Kõige lähedasem viena e. päriskarjala keel Isuri keelt on peetud soome keele murdeks Kultuur 16. sajandil pandi alus soome keelsele haridusele Esimene raamat oli aabits Abckiria Varem kasutati hariduskeelena rootsi keelt 1863
(1524- 1526). Suruti maha ja Müntzer hukati. Luther ei kiitnud sellist vastuhakku heaks. 1530- esitati Augsburgi usutunnistus, mis määras luterluse põhiseisukohad ja jumalateenistuse alused: 1) lihtne jumalateenistus 2) emakeelne jutlus 3) lihtne kirik 4) ilmalik võim valitseb kiriku üle 5) kaotati reliikviate kultus 1555- oli keiser sunnitud seda tunnistama ja kuulutas välja Augsburgi usurahu( kelle maa, selle usk) sellega muudeti luterlus katoliikluse kõrval seaduslikuks. Sveits Sveits oli jagatud kantoniteks. Elanikke kokku oli ligikaudu 1 milj. Tähtsaimad keskused Genf ja Basel. Rahvas oli äärmiselt lihtne ja töökas, mistõttu vaimulike kombe lõtvus ja kirikute ahnus ei olnud seal vastuvõetavad. 16. saj tekkisid tugevad taotlused kiriku reformeerimiseks. Kaks eestvedajat: 1) Ulrich Zwingli taotles lihtsat ja vaest kirikut. 1525 saavutas kirikutest kaunistuste eemaldamise
• enne lahingut kirjutas alla Tartu Ülikooli asutamisürikule (1632) Perekond • Maria Eleonora von Brandenburg • Christina I – Rootsi kuninganna Lõpp • Lützeni lahing • Kolmekümneaastase sõja (1618–48) osa: Hollandi Vabariik,Prantuse Kuningriik, Roosti kuningriik, Inglismaa kuningriik, Taani-Norra (1625–1629) VS Saksa- Rooma riik, Kuninglik Ungari, Hispaania, Taani-Norra (1643–1645) luterlus või katoliiklus, Saksa-Rooma riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1618. aastal Taani periood 1625–1629 Rootsi periood 1630–1635 Prantsuse-Rootsi periood 1635–1648 Lõppes Vestfaali rahuga 1648 Kokkuvõtteks • Rootsi kunigas 1594 – 1632 • Üks tütar: Christina I • Kolmekümneaastase sõja juht • Asetas Tartu Ülikooli aastal 1632 • Tõstis Rootsi Kuningriiki tippkohale Euroopas 16. saj. ajal
Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm koostamine ja väljaandmine) sooritav isik. Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielulahutus, rahaline vaidlus, teised vaidlused, mis tekivad üksikisikute vahel. Demokraatliku riigi tunnused: sõnavabadus, eraelu puutumatus, mitmeparteilisus, vähemuste õiguste garanteerimine, seaduslikku, täidesaatva ning kohtuvõimu lahusus
Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga Patriarh kõrgeim vaimulik õigeusu kirkus Personaalunioon kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monast; tekib juhul, kui ühe riigi valitseja pärib ka teise riigi krooni Petitsioon palvekiri Privileeg eesõigus Protestantism uspuhastuse tagajärjel katoliku kirikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protestantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism Puhverriik suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik Puritaanid Inglise kalvinistid Pärisorjus talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iselomustas sunnimaisus, kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ning teokohustus Reaktsioon vastupanu ühiskondlikule arengule Reform ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada
karistus. Siinne rahvas polnud küll kaugeltki vaba, kuid endisest sügavast pärisorjusest oli asi juba päris kaugel. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mõju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas tähtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi. Teisest küljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus mõjus kokkuvõttes hästi, sest genereeriti hulk värskeid, filosoofilisi ideid, samuti iseloomustas seda tugev rõhk rahvaharidusele. Kirikuelu liikus paremuse poole Rootsi ajal olid kirikuõpetajateks valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne on nende meeste töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Rootsi ajal pandi alus ka eestlaste hariduselule. Kuna luteri vaimulikud
Reformatsioon-XVI saj.toimunud usupuhastusliikumine,mille tagajärjel kujunesid katolooklusest eraldunud protestantlikud kirikud(nt luterlus,kalvinism,anglikaani kirik) Põhjused ja eeldused kujunesid jube keskaja lõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt . Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
