Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"reostamine" - 217 õppematerjali

reostamine – need on üksikud laialdased probleemid, mille kaitsmise ja säästmisega keskkonnakaitse tegeleb.
thumbnail
1
docx

Veekriis ja vee reostamine

Inimene suudab ilma veeta elada vaid 5-6 päeva. Hingatava õhu kõrval on vesi meie teine olulisim vajadus, sest inimkeha koosneb 66% ulatuses veest. Selleks, et inimene püsiks tervena vajab ta 2-3 liitrit vett päevas. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega. Kuna 97% veevarudest on soolane ja 2% moodustab igijää, peame allesjäänud 1% piisavalt tarvitamiskõlbliku vee eest hästi hoolt kandma. Siin saab igaüks anda oma panuse läbi vee säästmise ja korduvkasutamise. Näiteks sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett. Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Veekogude elukeskkonna säilitamis...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkond ja säästev mõtteviis

Tänapäeval leidub vähe haritud inimesi, kes poleks teadlikud kliima soojenemisest, õhu saastamisest, jäätmetega seotud probleemidest, röövmajandusest jms. Inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Miks on meid ümbritsev keskond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli alles alguses, ei osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid...

Geograafia
210 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keskonna ja looduskaitealane olukord minu kodukohas

Keskonna ja looduskaitsealane olukord minu kodukohas Keskonnd minu kodukohas on ikka üle keskmise puhas ja korralik võrreldes seda näiteks tallinna kesklinnaga, seal ei vedele prügi maas laiali ja õhk on värske, loodukskaitsajad aga ei tee selle koha ilu säilitamiseks erilist midagi viimase 5 aasta jooksul on välja antud minu kodu ümbrusest ~2km vähemalt 5 või isegi kuus väga suurt lageraie luba teeäärsed metsad on muidu ilusad ja üsna hooldatud aga kohati on lihtsalt suured augud ja lagedad alad seal metsade sees. Kuna tegu on suhtleiselt rahuliku kohaga kus politsei veriti kimbutamas ei käi siis sõidetakse seal metsades palju vanage logude mõne tuhane eest ostetud põlluralli autodega mis suitsevad ja tahmavad mis kole, atv-de ja krossitsikklitega rikutakse metsa aluskihti päris korralikult kuigi see on suht kiiresti taastuv näeb see ikkagi päris kole välja algul. Teede peal on asi palju paremaks läinud enam ei ole niipalju kruusateid...

Keskkonnakaitse
19 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Vee reostumine

3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas................................................................................ 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9 Kuidas puhastada saastunud vett?....................................................................................... 13 Kokkuvõte...

Bioloogia
93 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt

Osa sellest on põhjustatud looduse poolt, üha enam suureneb aga inimtegevuse osakaal. Ehitatakse uusi hooneid ning lammutatakse vanu, raiutakse metsi ja haritakse põlde. Tehased huugavad ja toodavad päevast päeva meie eluks vajalikke või seda lihtsustavaid hüvesid. Ent need hüved tulevad alati millegi arvelt ja kõik ei ole nii roosiline, kui paistab. Kuni 19. sajandini ei olnud inimkond võimeline oma elupaiga ümberkujundamisega suurt kahju tegema. Rahvaarv ning selle kasv oli veel väike ja loodus suutis enamiku kahjust ise korvata. Põhiliseks küttematerjaliks oli puit, teiste energiaallikate omadusi hakati alles katsetama. Kuid mida edasi tehnoloogiad täiustusid, seda rohkem kogunes inimese kätesse võimu. Tööstuslik tootmine ja elektri võidukäik oli sümboolne võit looduse üle ning me võisime siin ennast tunda pooljumalatena. Kõige selle kõrval on aga vähe tähelepanu pööratud oma tegevuse tagajärge...

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti keskkonna seisund ja probleemid

Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline...

Eesti ökoloogiline seisund
24 allalaadimist
thumbnail
42
doc

ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19.sajand mõisaparkide rajamine. 1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E. von Baer (ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele), kalavarude kaitse vajadus, valed...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
31 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

Toksilised ained Kansorogeensed ained Sööbivad ained Nakkust tekkitavad Mutageensed ained Teratogeensed ained Ökotoksilised (keskkonnaohtlikkud) ained Kodumajapidamises ohtlikkud jäätmed: Patareid, akud Elavhõbetermomeetrid Õlijäätmed Medikamendid, vanad ravimid Päevavalgustuslambid Happed, leelised Värvid, lahustid, lakid Putukamürgid Jäätmete keskkonnaprobleemid: · Õhu saastumine HCl, raskemetallid (Cd, Hg) jt. Ühenditega Org. keskkonnamürgid · Vee reostamine Toitained Orgaanilised ained Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, Cr jt. Mikroobne reostus · Müra · Närilised, linnud Jäätmekaitluse strateegia 1. Jäätmete tekke vältimine 2. Jäätmete koguse ja ohtlike jäätmete minimiseer. 3. Jäätmete käitlemine · Otsene taaskasutamine · Jäätmete töötlemine taaskasutamiseks · Bioloogiline taaskasutamine (kompost.) · Energeetiline taaskasutamine -põletam. 4. Ohutu hoiustamine taaskasutamiseks...

Keskkonnakaitse ja säästev...
962 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti erakonnad

o Eestis on hea elada (konservatiivne kodakondsus-ja immigratsioonipoliitika; haritud eestlased kodumaale tagasi; mitte-eestlastele tasuta keeleõpe algtasemel). o Loov majandus (valitsussektori eelarve tasakaalus; laene ei võta; tööturg paindlikumaks). o Inimesed maksust vabaks, tarbimine ja reostamine maksu alla (ettevõtte tulumaksusüsteemi kaitsmine; maksude maksmine võimalikult lihtne). Reformierakond Maailmavaade: Parem Eesti kõigile! o Esikohal on inimese vabadus. o Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga nende tarbimiselt. o Turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste inimeste ja firmade huvide ning vajadustega....

Ühiskonnaõpetus
342 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Globaalprobleemid - kliima soojenemine

Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb...

Bioloogia
160 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Reostuse vältimiseks puurkaevude läheduses on iga veehaarde ümber moodustatud sanitaarkaitseala, kus luuakse kaitsereziim. *Põhilise osa veevarudest moodustab jõgede vooluvesi. Suurimad veekasutajad on põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. Veevarusid on võimalik säästa puhta vee kulu vähendamisega tööstuses. Vett püütakse ka kasutada korduvalt. Rannikumere reostamine on põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Heitvee hajutamiseks ja reostuse väendamiseks kasutatakse süvalaskusid. Suureks ohuks on naftareostused. Selle eemaldamiseks kasutatakse ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid. *Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Põhiliselt kasutatakse mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. *Mehaanilise puhastamisega eraldatakse reoveest ujuv praht ja tahked osakesed, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja....

Geograafia
115 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pedosfäär

2) RELJEEF ­ tasandikusel maastikul on mulla tekketingimused ühtlasemad, liigestatud reljeefil mitmekesisemad. 3) AEG ­ muldade vanus ja väljakujunemisaste sõltub konkreetse asukoha vanusest 4)KLIIMA ­ temperatuur ja sademed 5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK ­ jäänuste kõdunemine ja väljaheited 6)INIMTEGEVUS ­ kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine , põlluharimine) MULLA PROFIIL ­ mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID ­ erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra ­ TUNDRAGLEIMULLAD ­ savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets ­ LEETMULLAD ­ suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets ­ LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets ­ PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD ­ suht...

Geograafia
130 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

Poeg on juba paari päeva vanuselt võimeline vajaduse korral ujuma. Imetatakse poegi umbes kaks kuud. Suguküpsus saabub vahel nelja, tavaliselt viie aasta vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil 40 aastat. Koht Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad. Vanaloomadele on ökosüsteemis ainsaks vaenlaseks inimene. Ohustatus ja Viigerhüljest ohustab peamiselt inimtegevus: keskkonna reostamine kaitse mürkainetega, kalapüüdmisel kasutatavad võrgud ja röövküttimine. Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. 8 Hallhüljes Liiginimi eesti keeles Hallhüljes. Liiginimi ladina Halichoerus grypus Farb. keeles Rahvapäraseid nimesid Kehamõõtmed Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5...2,7 (harva üle 3) m ja...

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida va...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vaalalised

Selles rühmas on kokku 70 vaalaliiki. Hammasvaalad jahivad kalu ja kalmaare kuid hiiglasuured kiusvaalad, kelle hulka kuuluvad sinivaal ja heeringavaal, toituvad veest kalu ja krevetisarnaseid loomi sõeludes. Hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel on kaks. Kuigi ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Enamik vaalalisi on karjaeluviisiga, osa sooritab igal aastal pikki rändeid. Vaalalisi on ka Eesti vetesse sattunud. Vaaladel kehakuju on arenenud voolujooneliseks, mis aitab vees kergemini edasi liikuda. Tugevad külje - ja sabalihased tõukavad neid edasi. Ka uimed on voolujoonelised. Vesi on külm elupaik, seepärast on vaalalistel paks kehasoojust hoidev rasvakiht. Kui saabub talv,...

Loodusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Endiselt teenis venestamise eesmärki ka välistööliste jätkuv saabumine NSV Liidust: massilise muukeelsete kolonistide sissevoolu tõttu vähenes põlisrahva osakaal oma kodumaal aastail 1945­1989 97,3%lt 61,5%le. Eestlased jäid lisaks Kirde-Eesti linnadele vähemusse ka pealinnas Tallinnas. 1970. aastate lõpus sai sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine Eestis üha selgemaks. Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes. Ühiskonnas süvenes pessimism ja sotsiaalne apaatia, alkoholism ja kuritegevus. Olukord Baltimaades tekitas rahutust demokraatlikes naaberriikides. 14 Kultuurielu Juba esimesed nõukogude võimu poolt Eesti kultuuri suhtes 1940. ja 1941...

Ajalugu
223 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti NSV

Eesti NSV · Üldperiodiseering · Sõjajärgne segadus · Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile. · EKP ­ Eestimaa Kommunistlik Partei ­ Keskkommitee 1. sekretär ­ Tegelikult täitis Moskva korraldusi. - N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele) - J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB. · 1940 teine pool ja 1950. algus ­ Stalinismi tippaeg Eestis. - Pea...

Ajalugu
292 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskkonnakaitse

Jäätmete keskkonnaprobleemid: A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1)Õhu saastumine: *HCl, raskemetallid (Cd, Hg) *Org. 1. heitvesi jaguneb: *Olme- ja majandusheitvesi Keskkonnamürgid 2)Vee reostamine : *Toitained *Tööstusheitvesi *Sadevesi *Orgaanilised ained *Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, 2. Heitvete kogumine ja ärajuhtimine: *Ühisvoolseks Cr jt. *Mikroobne reostus 3)Müra 4)Närilised, linnud (ehk segasüsteemiks) *Lahkvoolseks (eraldi süsteemid Jäätmekäitluse strateegia *Jäätm tekke vältim *Jäätm heitvee ja sadevee tarbeks) koguse ja ohtlike jäätmete minimiseerim *Jäätm käitlem...

Keskkonnakaitse ja säästev...
388 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...

Majandus
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun