Vee kriis ja veekogude reostumine Kõik elusorganismid vajad oma elutegevuseks vett. Inimene suudab ilma veeta elada vaid 5-6 päeva. Hingatava õhu kõrval on vesi meie teine olulisim vajadus, sest inimkeha koosneb 66% ulatuses veest. Selleks, et inimene püsiks tervena vajab ta 2-3 liitrit vett päevas. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega. Kuna 97% veevarudest on soolane ja 2% moodustab igijää, peame allesjäänud 1% piisavalt tarvitamiskõlbliku vee eest hästi hoolt kandma. Siin saab igaüks anda oma panuse läbi vee säästmise ja korduvkasutamise. Näiteks sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett. Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Veekogude elukeskkonna säilitamis...
Massiturism on lõbu- ja puhkamisreis, huvitutakse kohalikust kultuurist ning sihtkohaks on tavaliselt troopilised ja rannaäärsed alad. Massiturismi nimi ütleb ka seda, et turistide arv teatud riiki või linna on meeletult suur ning valitud sihtpunkt sõltub tavaliselt hooajast. Antud turismiliik annab juurde töökohti, reklaamib enda riiki, kultuuri, traditsioone ning toob üldjuhul majandusliku kasu. Samas on massiturismil ka palju negatiivseid aspekte nagu näiteks: rikkumine ja looduse reostamine. Tänapäeval peaksime rohkem keskenduma just negatiivsetele aspektidele, et neid vähendada ja turismi aina paremaks muuta. Kui inimesed ei hakka sellest praegu mõtlema, siis ei pruugi 20. aasta pärast teatuid loomaliike või ajaloolisi kohti enam alles olla. Paraku ei aima paljud turistid, et nende käitumisel või tegudel on halvad tagajärjed. Nemad arvavad, et tulid puhkama ja võivad teha mis tahavad, küll kohalikud ära klaarivad.
Meie elukeskkond on pidevas muutumises. Osa sellest on põhjustatud looduse poolt, üha enam suureneb aga inimtegevuse osakaal. Ehitatakse uusi hooneid ning lammutatakse vanu, raiutakse metsi ja haritakse põlde. Tehased huugavad ja toodavad päevast päeva meie eluks vajalikke või seda lihtsustavaid hüvesid. Ent need hüved tulevad alati millegi arvelt ja kõik ei ole nii roosiline, kui paistab. Kuni 19. sajandini ei olnud inimkond võimeline oma elupaiga ümberkujundamisega suurt kahju tegema. Rahvaarv ning selle kasv oli veel väike ja loodus suutis enamiku kahjust ise korvata. Põhiliseks küttematerjaliks oli puit, teiste energiaallikate omadusi hakati alles katsetama. Kuid mida edasi tehnoloogiad täiustusid, seda rohkem kogunes inimese kätesse võimu. Tööstuslik tootmine ja elektri võidukäik oli sümboolne võit looduse üle ning me võisime siin ennast tunda pooljumalatena. Kõige selle kõrval on aga vähe tähelepanu pööratud oma tegevuse tagajärge...
Keskkond ja säästev mõtteviis Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Tänapäeval leidub vähe haritud inimesi, kes poleks teadlikud kliima soojenemisest, õhu saastamisest, jäätmetega seotud probleemidest, röövmajandusest jms. Inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Miks on meid ümbritsev keskond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli alles alguses, ei osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid ...
Jakob Westholmi Gümnaasium Vee saastumine Bioloogia referaat Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas................................................................................ 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9 Kuidas puhastada saastunud vett?....................................................................................... 13 Kokkuvõte........................
Keskonna ja looduskaitsealane olukord minu kodukohas Keskonnd minu kodukohas on ikka üle keskmise puhas ja korralik võrreldes seda näiteks tallinna kesklinnaga, seal ei vedele prügi maas laiali ja õhk on värske, loodukskaitsajad aga ei tee selle koha ilu säilitamiseks erilist midagi viimase 5 aasta jooksul on välja antud minu kodu ümbrusest ~2km vähemalt 5 või isegi kuus väga suurt lageraie luba teeäärsed metsad on muidu ilusad ja üsna hooldatud aga kohati on lihtsalt suured augud ja lagedad alad seal metsade sees. Kuna tegu on suhtleiselt rahuliku kohaga kus politsei veriti kimbutamas ei käi siis sõidetakse seal metsades palju vanage logude mõne tuhane eest ostetud põlluralli autodega mis suitsevad ja tahmavad mis kole, atv-de ja krossitsikklitega rikutakse metsa aluskihti päris korralikult kuigi see on suht kiiresti taastuv näeb see ikkagi päris kole välja algul. Teede peal on asi palju paremaks läinud enam ei ole niipalju kruusateid...
lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. 27.Maailmamere reostumine: Tööstuse ja linnade reovesi.Heitveed. Reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige rohkem naftareostusi põhjustavad tankerite avariid. Osa veeelustikust hävineb.Nafta mõju võib veeelustikule mõjuda kaua.Joogivee reostamine jne. Kõige tähtsam,miks peaks maailmamerd kaitsma on veeelustiku pärast. 28.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Jõe veereziim, vooluhulga suurus, kliima, temperatuur. Veedefitsiidi põhjused: Liigne auramine. Üleujutuste põhjused:
Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front loodesse ja põhja. 15. Nimeta rannaprotsessid! · Setete kuhjumine · Rändeprotsessid · Kulutusprotsessid. 16. Maailmamere reostamine ja kaitse! · Reostamine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt · Kaitse: tammid, veehoidlad 17. Iseloomusta veeringet maal! 18. Maailmamere mõju kliimale! · Hoovused: poolustelt ekvaatorile- külm hoovus, ekvaatorilt poolustele- soe hoovus
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline
,1998; Rassi, et al., 2001). Võrreldes selgroogsete loomadega on selgrootute loomade kaitse alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõgede reostamine. Ebapärlikarp Ebapärlikarpon EestisI kategooria looduskaitseall olev liik, Eesti Punaseraamatu järgi kuulubta1. kategooriasseja IUCNi PunaseNimestiku eriti ohustatudkategooriasse. Kiiljajõekarbi levila on Euroopa, kaasaarvatudEuroopaVeneosa. MitmesEuroopariigison taohustatudliik (näiteksLeedusjaSaksamaal; agaka Hiinas). (Vikipeedia) Teod Teod Pisitigudeleon suurimaksohuks, agaelupaikadekuivendamineja kõik
+ Saab rajada tuuleparke Tuulekiiruse ajaline ebaühtus Tekib mürareostus Kasutus piirkond on piiratud Biomassienergia Tavaliselt mõeldakse selle all materjali, mida energia saamiseks põletatakse või kääritatakse.Biomassina kasutatakse ka metsa ja puidutööstuses,põllumajanduses,olmes, jm tekkivaid jäätmeid ja jääke. Biomassienergia puudused ja eelised + Taastuv energiaallikas + Kergesti kättesaadav Kulukas Veekogude reostamine Geotermaalnenergia puudused ja eelised + Mõju keskonnale minimaalne + Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Kasutusala piiratud Kulutused energiatootmisele suured Energia transportimine kulukas Taastumatud energiaallikad Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. TÄNAN KUULAMAST!
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Nimetatud keskkonnaprobleemid on tekkinud ja kestavad aga järgmistel põhjustel:
tarbimisühiskonnaks. Päev päevalt tarbivad inimesed rohkem ning see kahjustab nii meid ennast, kui ka meie planeeti, kus elame. Eestlane on hakanud tarbima liiga palju peae iseseisvumist, sest vanasti ei olnud nii suurt valikut ja asjad ei olnud kätte saadavad. Kuid Eesti pole ainuke, kes liigselt tarbib. Skandinaavia poolsaar ja Euroopa, Aasia, Ameerika ja ülejaäänud maailm on juba tarbinud rohkem ja kauem kui meie. Kõige halvemaks tagajärjeks on planeedi reostamine. Kogu see pakend, mis on tarbitavate kaupade ümber, näiteks kohukeste paber kohukeste ümber, kilekotid poest ja nii edasi, visatakse loodusesse. Looduses ei lagune plastmass, kilekotid ning Lisaks planeedi reostamisele on ka inimestel liigsest tarbimisest šoppamis hullused. Kuna raha raisatakse poodides riiete, tehnika, reisimiste, aksessuaaride peale ära, siis inimesed muutuvad vaeseks, hakatakse laenusid võtma ning kui neid ei jõuta tagasi maksta lähevad inimesed pankrotti
Vee kasutamine : põldude niisutamine, Tõõstus , elanikkond. Vett kokku hoida : vett taas kasutada., üks tähtsaimaid kekkonna kaitse eesmärke on kindlustada kvaliteetne joogivesi ja kaitsta vett saastumise eest. Kõige enam on ohustatud ranniku - , mere piirkonnad. Meri kannab reostuse randa. Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine. Puhastatakse reovee puhastites. Kasutatakse põhiliselt 1) mehaanilist puhastamist : setitamine ja filtreerimine. 2) bioloogiline puhastamine : Puhastamine toimub mikro organismide toimel. 3) Veekeemiline puhastaine : Kloor.
sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasutatakse liiga intensiivselt, kurnatakse muld ära. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna nad on kangemad ja võivad lihtsamini keskkonnareostust põhjustada. Keskkonnareostuste tagajärjed Hapniku sisaldus õhus väheneb Osoonikihi hõrenemine tänu kahjulikele gaasidele Suurenend haiguste levik ning teke Loomade hävinemine reostuse tõttu Kliima soojenemine Põhjavee reostamine Probleemide vältimine Energia kokkuhoidmine(nafta, metsad, maavarad) Reostunud kohtade puhastamine(veekogud, inimeste tekitatud prügimäed) Jäätmete kogumine ja sorteerimine Õhukvaliteedi parandamine(ühistranspordi kasutus) Keskkonnareostused Eestis Põlevkivi kasutamine Nafta reostused Läänemeres. Metsades vedelevad prügihunnikud Intensiivse põllumajanduse mõju veekogudele Pildid Narva elektrijaam, üks Eesti suurimaid reostajaid Pildid Naftareostus Läänemeres Pildid
1)LÄHTEKIVIM annab mulda mineraalse aluse ja füüsikalised ja keemilised omadused. 2) RELJEEF tasandikusel maastikul on mulla tekketingimused ühtlasemad, liigestatud reljeefil mitmekesisemad. 3) AEG muldade vanus ja väljakujunemisaste sõltub konkreetse asukoha vanusest 4)KLIIMA temperatuur ja sademed 5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK jäänuste kõdunemine ja väljaheited 6)INIMTEGEVUS kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht
Vanaloomadele on ainsaks vaenlaseks inimene. Kaitse Kaitse Eestis. Viigerhüljes kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Oht Viigerhüljest ohustab peamiselt inimtegevus: keskkonna reostamine mürkainetega, kalapüüdmisel kasutatavad võrgud ja röövküttimine. Sigimine Innaaeg on neil kevadel märtsist maini. Tiinus kestab 9…10 kuud. Poegib jää peal asuvas lumekoopas veebruaris- märtsis. Tavaliselt on pesakonnas üks, haruharva rohkem poegi.
Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus. Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Probleemid Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee reostamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ja suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Tänan kuulamast!!!
rohkem viise, kuidas loodusega ühes elada nii, nagu seda teevad arengumaade inimesed. Inimesele, kui liigile, on hävitav toota masside kaupa kunstlikult valmistatud toiduaineid, mis sisaldavad rohkem halbu koostisaineid kui häid. Samas leian ma ka seda, et kuna maailmas on hetkel ülisuur toidu tootmine, siis peaks seda vähemalt jagama kogu maakera peale nii, et kõik saaks söönuks. Teine suur probleemide valdkond on eelmisega tihedalt seotud, milleks on maailma reostamine inimese poolt. Maakera on elus ning seda tuleks kohelda, kui teist inimest, kuid paljud meie hulgast ei hooli üldse, kas nende prügitükk läheb prügikasti või muru peale. Plastiku ja muude mittelagunevate toodete juurdetegemine on niivõrd suur, et tekkinud prügi ei mahu enam kuhugile. Palju sellest satub aga maailmamerre, kus elavad kalad ja teised mereloomad peavad prügi vahel ujudes leidma endale õiget toitu. Tihti juhtub aga see, et
levis roheliste ideoloogia. Euroopa Liit tõusis poliitika keskmeks, 1992. aastal toimus ÜRO üks tähtsamaid konverentse, kus arutati tähtsaid keskkonnaga kaasnevaid probleeme ning hakati otsima ühiselt neile lahendusi. Juba see näitab, et inimesed tahavad keskkonda säilitada ja püüavad seaduste abil, vastavate organisatsioonide ja ettevõttete kaudu suunata inimesi tegema seda, mis on loodusele parim. Elupaikade hävimine, kliima muutumine, liikide väljasuremine, õhu saastamine, vee reostamine need on üksikud laialdased probleemid, mille kaitsmise ja säästmisega keskkonnakaitse tegeleb. Probleeme täielikult lahendada on väga keeruline, erinevad piirid ja seadused on paika pandud, näiteks kalastamise ja jahinduse puhul on kindlad hooajad ja kogused kui palju võib elusolendeid enda tarbeks tarvitada. Selleks, et kõik muutuks keskkonna jaoks aina paremaks, peab terve inimkond kaasa aitama ja pidama kinni piiridest.
Bioloogilise Kalandus mitmekesisuse Metsandus hävimine on Transport seotud Tööstus inimtegevusega . KALANDUSE MÕJU BIOLOOGILISE MITMELESISUSELE Üksikute liikide arvukuse oluline vähendamine Veekogude reostaminepüünistes hukkunud kalaga Mõju teiste loomarühmade bioloogilise mitmekesisele Veekogude reostamine kalatöötlemise jääkidega Laevade mehhaaniline mõju METSADE HÄVIMISE MÕJU BIOLOOGILISE MITMEKESISUSELE Kaovad paljude looma- ja taimeliikide elupaigad Keskkonna elurikkus väheneb TÖÖSTUSE MÕJU BIOLOOGILISE MITMEKESISUSELE ENERGEETIKA (maavarade MASINA-, APARAADI- JA METALLITÖÖSTU kaevandamine) ained nagu SO2 , NO , HF , HCl , H2S KERGETÖÖSTUS
kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. 30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad
käigus hävitatakse Click to edit Master text styles loomade ja Second level taimede elupaiku. Third level Fourth level Näiteks Fifth level hävitatakse metsi ja kuivendatakse soid ning nende asemele rajatakse põlde ja linnu. Reostunud ümbrus Õhu saastatus Keskkonna reostamine kemikaalidega - väetiste sattumine veekogudesse põhjustab nende kinni kasvamise Happevihmade tagajärjel muutub keskkond happeliseks - okaspuudel kaovad okkad, puudel vähenevad samblikud, mille tulemusel toimub üleüldine elustiku harvenemine Küttimine Loomade küttimine nende naha, sarvede, sulgede jms eesmärgil. Click to edit Master text styles Second level Third level
mis on tugevalt seotud ka muutustega atmosfääri koostises. Puhta vee varud ja bioloogiline mitmekesisus väheneb kiirelt. Inimeste tegevuste tagajärjel saastub õhk, kahaneb osoonikiht. Tekib globaalne soojenemine, pinnas ja vesi saastuvad. Mürgised kemikaalid satuvad pinasesse, vette ja atmosfääri, ja nagu juba varem öeldud väheneb looduse mitmekesisus ja loodusressursid. Seda kõike põhjustab metsade raie, keskkonnavaenulike ainetega looduse reostamine, veesoonte tühjaks pumpamine, jõgede ümberkujundamine ja palju muud. Õnneks on paljud inimesed aru saanud inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest. On hakatud hooldama metsi, selleks on mitu erinevat moodust. Näiteks hooldusraie nagu valgustusraie, harvendusraie ja sanitarraie. Valgustusraidega kujundatakse liigilist koosseisu ja parandatakse valgus- ja toitetingimusi.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole. Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja
- inimesed astusid Kommunistlikusse Parteisse. - Eestil oli majanduses iseotsustamis võimalus. · 1970 ja 80-ndate esimene pool Stagnatsiooni periood - seisakuaeg ühiskonnas - arengut ei toimunud - kommunistliku partei suur mõjuvõim - majanduslikud raskused - pidev defitsiit kaubapuudus (talongid) - demograafiline probleem eestlased hakkasid vähemusse jääma. - NSVL rahaloomine, koma saveticus - vene keele ja kultuuri jõuline peale surumine - looduse reostamine(suur ettevõtted, suur majandid ja sõjavägi.) - sotsiaalne pessimism käega löömine (alkoholism, enesetapud) · 1980-ndate teine pool ja 90-ndate algus Eesti taasiseseisvumine · 1991... Taasiseseisvunud Eesti. + eestlaste haridustaset tõsteti ; Eestil võrreldes teiste NSV riikidega oli suurem kontakt välismaailmaga; Helsingi-Tallinna laevaliin; rahva kultuuriaktiivsus. -
Tagajärjed: vee saastumine levitab nakkushaiguste levikut, veepuudus paljudes maakera piirkondades, nafta reostus põhjustab loomade hukkumise. Lahendus: vee tarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, veehoidlate rajamine, liustike vee kasutamine joogiveena, merevee destilleerimine, vihmavee kodgumine. Olulisemad keskkonna probleemid eestis: õhusaastumine, jääkreostus, põjaveevarude hoolimatu kasutamine, veekogude reostamine, taastumatute maavarade ammendumine. Lahendus: kasutada taastuvaid energia allikaid, vähem autosid kasutada. Globaalne soojenemine- atmosfääri- ning ookenitemperatuuride tõus. Tekkepõjused: inimtegevus, kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris.
Kuna loodus teeb meie heaks nii palju, siis peaksime me temast rohkem hoolima. Igakord kui oleme looduses, peaksime me nautima selle ilu ning ande. Mina arvan, et peaksime loodusele andma sama palju vastu, kui tema meile annab ning loomulikult külastama teda tihedamalt. Alati peab looduses valitsema ka tasakaal. Selle säilitamisele saame me ka ise kaasa aidata, kui näiteks istutame puid sinna, kus neid pole, kuid kus need olema peaksid. Minuarust on kõige suurem kuritegu loodusele selle reostamine. Tihtipeale viskavad inimesed oma prahi loodusesse, selle asemel, et oodata järgmist prügikasti. Arvatakse, et sellest ei juhtu ega olene midagi. Kuid paneme end ise korraks looduse olukorda. Kas meil endil on hea, kui keegi tuleb meie koju ja viskab maha igasugust soga ja prahti? Kas meil on hea sellises keskkonnas elada? Ei, ei ole. Kuid mida peab siis loodus tundma? Kui loodus on reostunud ei saa ka sealsed elavad taime- ja loomaliigid normaalset kasvada ja elada
poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Viigerhüljest ohustab peamiselt inimtegevus: keskkonna reostamine mürkainetega, kalapüüdmisel kasutatavad võrgud ja röövküttimine. Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTAUD KIRJANDUS et.wikipedia.org www.miksike.ee bio.edu.ee 10
aastal toimunud Tsernobõli tuumakatastroof, kus Tsernobõli tuumaelektrijaam plahvatas. Peale plahvatust oli piirkond väga ohtlik, kuna radioaktiivne aine paisati plahvatuse käigus õhku ning see oli elusloodusele ülimalt kahjulik ja hävitav. Suure radiatsiooni tõttu tekkisid paljudel inimestel erinevad haigused ning ilmnes ka väärarengut. Elamis- ja põllumaad on kohati senini kasutuskõlbmatud. Radioaktiivsust võib tänase päevani leida Tsernobõli lähistelt. Samuti veekogude reostamine arengumaades tekitas palju haiguseid ning surmasid, kuna sealset jõgede ja järvede vett kasutati igapäevaelus. Kõige selle tulemusel hakkasid inimesed mõistma, et nii ei saa jätkuda ning midagi peab muutma. Nad olid ju ise tekitanud sellise olukorra. Üha enam hakati välja mõtlema uusi loodussäästlikumaid tehnoloogiaid. Aina rohkem jõuti selgusele, et loodus ei olegi kõikvõimas ja aina uuenev. Tänapäeva ülemaailmseks trendiks on kujunema hakanud üha rohkem mahetoodete
RAIL BALTIC ARVAMUS ARTIKKEL Rail Baltic on täna tekitanud väga palju erinevaid arvamusi, raudtee ehitamise kohta. Rail Baltic on Poolat, Leedut, Lätit ja Eestit ja ka Soomet ühendav uus, Euroopa standartdele vastava ca 950 km. pikkuse rahvusvahelise raudtee projekt. Eesti elu muutuks ka positiivsuse poole, näiteks: väheneks maanteeliikluse koormus, liiklusõnnetuste arv, keskkonna reostamine heitgaasidega, Tallinn ja Pärnu saaksid kiire rongiühenduse, kaubavedu tooks tulu, pääseksime kiirelt ja mugavalt Lätti ja Leetu (kiirest ühendusest Varssavi ja Berliiniga ei saa tegelikult veel rääkida). Kui aga hakata mõtlema negatiivsetele asjadele, on need palju suuremad ning muret tekitavamad, kui positiivsed. Mõtleme nüüd nendele küladele, mis on väga ammu asustatud ning elujõulised- seal pole senini olnud suuri maanteid või raudteid
CO2 + H 2O H 2CO3 happelisteks ja omavad seega SO2 + H 2O H 2 SO3 söövitava toime. SO3 + H 2O H 2 SO4 Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina... ..
Loodust uue vastu ei vaheta Looduse reostamine võib tuua tõsiseid tagajärgi. Loodus on osa meist kõigist ja vajalik meie olemasolule, seega peame seda hoidma austama ning selle eest hoolt kandma. Räägitakse isegi, et kui niimoodi edasi meie looduskeskkonda igatpidi reostada, võib see peagi muutuda üpriski elukõlbmatuks või siis isegi võimatuks. Looduse olemasolu on eluks vajalik, kuidu kui kaua see piisavalt heas olukorras püsib, et elu maal saaks toimida?
Läänemeri on üks kõige tihedama laevaliiklusega piirkondi maailmas, mis toob paratamatult kaasa olulise mõju keskkonnale(peamised kaubaliigid on toornafta, nafta, konteinerid, väetis).Vaatamata asjaolule, et laevatransporti on alati peetud üheks keskkonnasõbralikumaks kaupade ja inimeste vedamise viisiks, on siiski palju keskkonnamõjudega seotud probleeme. Näiteks juhuslik reostus, laevadelt pärinevate jäätmetega reostamine, õhureostus ja võõrorganismide tahtmatu sissetoomine. Ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Lahendused Mere murettekitav seisund on tõstnud teadlaste ja poliitikute teadlikkust,
• Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: Happevihmad. • Veekogude reostamine ja veevarude ammendamine, seda eriti just neis piirkondades kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Kasutatud kirjandus: • http://et.wikipedia.org/wiki/Okasmets • http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-14-1.ht m • https:// www.google.ee/search?q=okasmetsade&biw=1024&bih= 673&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=3MEaVeT8N 8m6UfGeg-gB&ved=0CDwQsAQ&dpr=1 • Õpik lk 28-33. Videod:
happelisteks ja SO2 H 2O H 2 SO3 omavad seega SO3 H 2O H 2 SO4 söövitava toime. Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina… …on paljude
ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. OHUSTATUS: Kalu ohustavad peamiselt: 1. Ülepüük- kogust mida iga kalur püüab pole võimalik jälgida ning seepärast kasutavad kalurid võimalust ära ja püüavad lubatust rohkem 2. Veekogude reostamine- inimesed viivad oma mitte biolagunevat prügi (plastikut, kilekotte jne.) järvedesse, merre või jõgedesse 3. Võõrliigid- kui rändama juhtunud röövkalad või loomtoidulised kalad satuvad võõrastesse vetesse, võivad nad hakata sööma sellele veekogule omaseid liike ja nad võivad seal ka paljunema hakata 4. Tõkked rändeteel- kalad ei pruugi saada läbi paisudest mis takistavad nende teed kudema MIDA NENDE JAOKS TEHA SAAB: 1
Tõrjet on tehtud palju aastaid ning tulemuselt on näha, et kahjureid hävitades ei sure ainult kahjurid, vaid ka teised asjasse mittepuutuvad liigid. Kummaline on see, et inimene ei saanud sellest aru ning jätkas oma hirmast tõrjetööd. Mõtlematud oldi ka tuule suhtes. On ilmselge, et tuul kannab kemikaale edasi sadade kilomeetrite kaugusele, mis puudutab juba seal elavaid organisme. Kemikaalide all kannatavad õhk, jõed, mered ja maapind ning see reostamine on suurelt osalt paratamatu. Üks seesuguseid aineid on strontsium-90, mis satub õhku, kus omakorda tuleb vihmaga maapinnale tagasi, või sadestub tolmuna, talletub mullas, tungib kasvavasse rohtu, teravilja ja lõpuks leiab see end inimese organismis, kuhu jääb surmani. Kemikaali koosmõju päikese ja õhuga annab tulemuseks uued ühendid, mis tapavad taimestiku, teevad haigeks loomad ja linnud ja toovad seninägematud haigused ja tüsistused inimestele. Kahjuks ei ilmne
tarbimisühiskonnas on praktiliselt võimatu vältida pakendijäätmete teket. Taara- ja jäätmekogumispunktide külastamist ei tasuks pidada häbiasjaks, vastupidi see näitab hoolimist ümbritseva keskonna suhtes. Rootsis peab näiteks isegi McDonaldsit külastades tekkinud prahi enne lahkumist eraldi sorteerima. Tarbimise kasvu põhjustab kaupade ja teenuste küllus ning lääneliku tarbimiskeskse elulaadi propageerimine. Probleemiks on ka veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus. Linnadest pärinevat heitvett tuleks samuti puhastada. Euroopa Liidus koostatakse valglapõhiseid veemajanduskavasid. Põhieesmärgiks on saavutada aastaks 2015 Euroopa Liidu liikmesriikides kõikide veekogude, rannikumere ja oluliste põhjaveekihtide hea keemiline ning bioloogiline kvaliteet. Saastatud toiduained on inimese tervisele kahjulikud. Geneetiliselt
Pean kahetusega tunnistama, et aega ajalt kasutan isegi neid väljendeid, kuid ei ole selle üle uhke. Meie keele hävig algab väikestest detailidest ning kolm eelnevalt toodud "sõna" on alles algus. Lisaks kõnekeelele hävitatakse julmalt ka kirjakeelt. Ei saa olla tolerante selle suhtes, kui eesti keelde hakatakse "ks"i asemel "x" panema ning et "i" asendatakse "y". Tekste, milles tähti väärkoheldakse, on kurb lugeda. Eesti keele mitte õppimine ja teadlik reostamine näitab ka inimeste rumalust. Ei ole meeldiv suhelda lolli inimesega. Lisaks teeb kogu kõnekeelde "mitte eesti keelsete" väljendite toomine ning kirjakeeles "mingi veidra interneti kood-kirja" kasutamine pikas perspektiivis kahju meie keele säilimisele. Minu jaoks, eestlasena, on meie keele säilitamine ja edasi kandmine tähtsaim ülesanne. Minu jaoks ei kõla ükski keel paremini, kui minu emakeel.
fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Ülle Krigulson Saastetasud Saastetasu on , mida tasub või üksikisik keskkonna saasteainete või jäätmetega kahjustamise eest. Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Saastetasu ei ole sundinud ettevõtteid muutma oma tehnoloogiat keskkonnasõbralikumaks, sest odavam tuleb reostamine kinni maksta. Ülle Krigulson Saastekvoodid Saastekvoodid kujutavad endast ettevõtjatele jagatavat piiratud õigust heita atmosfääri süsinikdioksiidi. Saastekvootidega kauplemiseks on Euroopas loodud vastav süsteem. Seda võib pidada praegu kõige olulisemaks vahendiks kliimamuutuse vastases võitluses nii EL-s kui Eestis. Saastekvoodi müük toob Eestisse sadu elektriautosid ja üleriigilise laadimisvõrgustiku. Riik soetab sotsiaaltöötajatele 500 elektriautot
Praegusel hetkel Eestis fosforiiti ei kaevandata ja uusi kaevandusi ei ole hetkel võimalik kasutusele võtta mitmesuguste keskkonnaprobleemide tõttu. Tulevikus on kõige potentsiaalsem fosforiidi kaevanduskoht Toolse, mille katendis on ka muid maavarasid (aluriitne savi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi). Peamisteks probleemküsimusteks on esitatud: Hüdrogeoloogilised muutused-kaevandamisel tekkiv liigne pinna-ja põhjavee mõjutamine ja reostamine. Taastumatu loodusvarana on seda järgi väga vähe, ainult 700mln t. Raskused maardlate kompleksel kasutamisel jne. Kaasa aitaks aga parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtt ja parima keskkonnapraktika rakendamine.
tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid( поселения). • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata( захватить) sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. • Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete( трубопровод) ja veehoidlate (водохранилище) rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade ( промышленные зоны) lähedus: happevihmad • Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine ( исчерпывание), seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused( шахты) ja tselluloositööstused.
tahtlikult. Rahvastik aina suureneb ning tekib aina rohkem olmejäätmeid. Iga elaniku kohta koguneb aastas umbes 300kg olmejäätmeid ning see on vaja kuskile panna. Meie prügila on piiratud ala ning seda ala pole kuskilt juurde võtta. Õnneks on hakanud inimesed siiski mõtlema looduse säilitamise peale ning on kasutusele võetud jäätmekäitlus ja taaskasutamine, mis on viimastel aastatel palju arenenud. Vähenenud on ka kodanike enda tehtud prügilad metsades ja metsade tahtlik reostamine. Paljud inimesed on sellest aru saanud, et loodust tuleb hoida, kuid mõnda inimest miski muu ei huvita, kui iseenda heaolu ning jätavad oma prügi metsa alla. Paljudele inimestele on mets kui lõbustuskoht, kus nad saavad puhkepäevadel käia. See on hea, sest igale inimesele meeldib puhata puhtas kohas. Kuigi inimesed arvavad, et metsi raiutakse liiga palju, eelistavad nad ikka puidust mööbliesemeid ning ehitusmaterjale. Inimesed ei mõtle sellele,
tähistati kuuemiljardilise e lanikkonna täitum • Aastast 2011 ist. on maailmas umb seitse miljardi inim es est. • Rahvastiku kiire kasv on kogu planeeti mõjutav globaalprobleem ja see loob pinnase teiste globaalprobleemide ilmnemiseks. Näiteks: • Vee ja toitu puudus. • Looduse ja veekogude reostamine. • Kõrbestumine. • Osoonikihi hõrenemine. • Haigused. • Ja muud. Linnastumin • Linnastumine on linnade a e rvu ja suuruse kasv. • Linnastumise tempod on aga väga kiired, sest inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. • Ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid
Koeb päikesepaistelistes puhtaveelistes küla- ja talutiikides. Ohutegurid: pestitsiidid, väetamine, kuivendamine, võsastumine. Sugukondlased: mudakonlased o Mudakonn – 8 cm, kulles kuni 15 cm. Pupillid on püstised, tagajalal kühvlitaoline köbruke, mille abil kaevub pinnasesse. Häälitsus – vaikne koputus, häälitseb vee all. Öise eluviisiga. Elupaik: liivased alad, väldib kiviseid alasid. Koevad tiikides ja lompides. Ohutegurid: veekogude reostamine ja kalade veekogudesse laskmine. Selts: sabakonnalised Sugukond: salamandrilised Harivesilik ja tähnikvesilik. o Harivesilik – suur ja tume kobrulise nahaga vesilik. Selja peal on karvane hari. Eelistab avatuid suuremaid tiike ja väiksemaid järvi, elab ka karjäärides ja kobraste poolt üleujutatud metsades. Ohud: veekogude kinnikasvamine, kuivendamine, asustamine kaladega, hävitamine, intensiivne metsa- ja põllumajandus.
Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on tõenäoliselt nii suur seetõttu, et siin kasutatakse elektritootmiseks peamiselt põlevkivi. Põlevkivi kaevandamine ning põletamine on Eesti suurim saastetekitaja, kuna aastas tekib 5-7 mln tonni tuhka ning 1 mln tonni poolkoksi, mida tuleb kuhugi ladestada ning neist taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ning vee reostamine. Bioloogiline kandevõime on Eestil 9 gha/in a, mis tuleneb sellest, et meie riiki katab ca 60% ulatuses mets. Aastaks 2012 oli keskmise eestlase jalajälg langenud 6,9 gha/in a. 5 aastaga langes see 1 gha/in a. See tuleneb tõenäoliselt sellest, et igapäevaselt kasvab inimeste keskkonnateadlikkus ning üha enam reklaamitakse tegevusi, mis aitavad antud väärtust kahandada. Viimase näiteks võib tuua viimasel ajal levima hakanud üleeuroopaline autovaba päev
ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Vee reostamine Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest.
kasutus vähenenud- näiteks autodel kasutatakse katalüsaatoreid. 9) Mis on mõju avaldanud Eesti maastike kujunemisele? Aluspõhja kujunemine Kvaternaari jäätumine Mere ja voolava vee tegevus Eesti poolsaareline asend Läänemere ääres (üleminek mereliselt kliimalt mandrilisele) Saarterohkus rannikualadel Inimtegevus- kaevandamine, põllumaade kuivendamine, metsade lageraie ja veekogude reostamine 10) Mllised on viimase kahekümne aasta suurimad keskkonna muutused? Õhukvaliteedi halvenemine, atmosfääri koostise muutumine mille tõttu Maa kiirgusbilanss muutub ja see põhjustab kasvuhoone nähtust ja üldisi kliimamuutusi Maailmamere reostumine vähendab kalasaaki ja vaesestab pajlude inimeste toidulauda Mullastiku saastumine või hävimine põhjustab saagikuse ja toidu kvaliteedi langust
annaabi.ee 
