Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal. See haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
asus ka ise kiiresti sinnapoole teele. (Vahtre, 2005) 2. Jüriöö ülestõus saaremaal 1343.aasta juulis algas ülestõus ka Saaremaal. Siingi tapeti kõik sakslased ; preestrid olevat uputatud merre. Pöide linnus alistus kaheksa päeva kestnud piiramise järel. Vaba lahkumise loa saanud kaitsja loobiti kividega surnuks. Seal toimunud ägedas lahingus langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Pole selge, kidas see täpselt välja nägi, kuid arheoloog Ain Mäesalu on oletanud, et ta võidi puua kiviheitemasina külge. (Vahtre, 2005) Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. (Parjõgi, 2006)
Seal langes foogt 5 orduvennaga ühes palju muu perega." Sakslaste kättemaks 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister aga väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette, millel krooniku Marburg Wigandi teate järgi olnud kolm väravat, mis olid kinnitatud puudega ja rinnatisega kaitstud. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. Sula tuleku tõttu olid ka ordu väed sunnitud kiiresti mandrile naasma. Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. Jüriöö ülestõusu tagajärjed Muistse vabadusvõitluse lõppjärk eestlased alistatakse
Vesse Saaremaa ülestõusnute juht, kes poodi üles kui orduväed korraldasid ülestõusu mahasurumise. E. Bornhöhe Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis ,,Tasuja". S. Vahtre ajaloolane, kes kirjutas populaarteadusliku raamatu ,,Jüriöö". 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1208-1227 Muistne vabadusvõitlust 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus 1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine. 1404 ehitati Tallinna raekoda 1421 Maapäeva teke 1492 Ivan III lasi rajada Novgorodi 1517 Reformatsiooni algus 1523 Usupuhastus 1524-25 Pildirüüste ja M. Hoffmann Tartus. 1235 Wandadt-Koelli katekismus
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle
abiväed Viiburist ja Turust, kuid Ordumeister oli juba Haapsalu all, kust eestlased laiali pagesid. Ülestõusu laienemine Juulis piirasid saarlased sisse Pöide ordulinnuse. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed. Liivi ordu palus abi Saksa ordu kõrgmeistrilt. Eestlaste valduses olnud linnused Varbola ja Lohu vallutati ning Harjumaa tapeti tühjaks. Veebruaris liikus orduvägi Saaremaale – vallutati linnus ja tapeti juht Vesse. Järmisel aastal tuli orduvägi tagasi ja siis palusid juba saarlased rahu. Eestlaste lüüasaamine Saarlased pidid loobuma relvadest, maha lõhkuma linnuse ja selle asemele ehitama Massilinna ordulinnuse ning jätkama piiskopilinnuse rajamist. Taani kuningas müüs Põhja Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule, kes valduse järgmisel aastal Liivi ordule üle andis. Aitäh!
a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna.Saarlased ei andnud armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid nad ära Pöide linnuse. Piirajate juurde saadeti saadikud rahusoovidega. Saarlaste viha oli aga suur ja nad loopisid väravatest väljuvad sakslased kividega surnuks. -1344. Aasta talvel lõppes saarlaste priiusepõlv ja tugev orduvägi liikus üle jää Saaremaa poole.Algas verine kättemaks ja julmalt tapeti saarlaste juht Vesse. -1346.aastal müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa ordule, kuna taanlased mõistsid, et nad ei suuda Eestit valitseda. Tagajärjed -Halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. -Pärast ülestõus läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestima hertsogkonnas. Miks me kaotasime? -Sakslastel oli koguaeg võimalus juurde tuua vägesid -Eestlastel polnud toetajaid.
Turu foogt pidi tulema leavastikuga 18.mai. Talinna alla. 4mail tapeti eestlaste esindajad. Ordu väed suunasid oma väed Läänemaale ülestõusnute vastu. Huvitatud oli 3 osapoolt: 1)Harju- Viru vasallid 2)Liiviordu 3)Maa põlisrahvas. Igal ühel neist olid omad huvid:1) kartsid kaotada oam seinised õigused 2)Liivi Ordu pidas end P-Eesti tegelikuks omanikuks. Nad olid nõus neid alasid ostma. 5)Jüriöö ülestõusu tähtsamad sündmused ja tulemus Saarlaste vanem Vesse tapeti. Ordu väed olid sunnitud lahkuma sula tõttu. Saaremaa jälle vaba.Ülestõus kestis rohkem, kui 2 aastat. Eestlased küll kaotasid selle, kuid ülestõusnutele sai osaks ragvusvaheline tunnustus. 6)Maarahva olukord peale Jüriöö ülestõusu Pärast Jüriöö ülestõusu järgnes maarahva laialdane karistamine. Aadlikud asusid elama oma mõisatesse. 15.saj. toimusid suured muutused L-Euroopa majanduses. Esikohale hakkas tõusma teotööorjus
Aadu Hint 10.01.1910 26.10.1989 Lapsepõlv Aadu Hint sündis Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. 192329 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis . Tema isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten Debora 1929 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 1941195...
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
Jüriöö park Venelaste ja rootslaste abivägi õigeks ajaks kohale ei jõudnud. Ülestõus oli sellega MandriEestis lõppenud. Saaremaa PõhjaEesti eeskujul alustasid saarlased ülestõusuga 24.06.1343. Nad suutsid kõik sakslased Saaremaalt minema ajada. Orduvägi tuli sõnakuulmatuid saarlasi alistama 1344. aasta talvel. Julmalt hukati saarlaste vanem Vesse. Lõplikult suudeti saarlased alistada siiski alles1345. aastal Taani kuningas müüs PõhjaEesti 1346. aastal ordule. Eesti Vabariigi loomiseni oli jäänud 572 pikka aastat! Tänan kuulamast!
26. mal algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda. 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, kus lõõdi maha sakslased ja uputati preestrid merre, seejärel piirati 8 päeva Pöide linnust ja viskasid alistunud sakslased, nende hulgas ka foogti, kividega surnuks. Harjumaal surus Liivi ordu Saksa ordu abiga ülestõusu maha 1343. aasta lõpus aga ülestõus ei olnud veel läbi. 1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas (poos üles) saarlaste kuninga Vesse. Lõplikult alistati saarlased alles 1345. aasta alguses ja sellega oli ka ülestõus maha surutud. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas -- Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346. aastal müüs
niisuguse ilme, nagu oleksid nad ähvardanud sakslasi viimse meheni maha lüüa. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Ülestõusnud jäid juhita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi 1343 24. juulil üritasid saarlased ülestõusu, nad tõusid võõrvõimu vastu üles 1344 tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel Tagajärjed Eestlaste vägi purustati, hulk eestlasi tapeti Taani kuningas müüs oma valdused Liivi ordule. Nüüd oli Eestimaal kolm riiki 1) Saare-Lääne piiskopkond 2)Tartu piiskopkond 3)Liivi ordu Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul. Aegade jooksul arenes välja kõigepealt sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus
Piiskop Albert ristisõdijate juht + mõni lahing. Lembitu Sakala vanem, 1217. langes. Kaupo liivlaste juht, 1217 langes. Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas tallinna. Lüüasaamispõhjused: Teistel sõjaline ülekaal, oma riik puudus, maakonnad ei võidelnud ühiselt, vähene abi. 4) Jüriöö ülestõus aeg: 23.aprill.1343-1345. Põhjused: Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist + võideldi raskete koormiste vastu. Juhid: 4 kuningat, Vesse. Lahingud: Padise kloostri vallutamine. A tglt lahingud Sõjamäe ja Kanavere. Ülestõus Saaremaal. Talupojad kaotasid. Tagajärjed: talupojad pidid ehitama Maasilinna kindluse. Koormised tõsteti raskemateks. 5) Talurahva sotsiaalne liigendus: adratalupojad võimekust mõõdeti adramaades, üksjalad nende koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, maavabad neile kuulus talu, mis muutis neid vabaks, vabatalupojad olid osadest adratalupoegade koormistest
Aadu Hint Koostajad: Põlvnemine ja kujunemine Aadu Hint,õieti Adolf Edmund Hint (10. jaanuar 1910 Külasema 26. oktoober 1989 Tallinn) Kodukohaks pidas siiski Lümanda vallas asuvat Kuusnõmme küla. Sealne loodus ja meri on A. Hindi kujunemises suurt rolli mänginud. (Muide ka paljud kunstnikud on seda piirkonda atraktiivseks pidanud) A. Hindi ema Marie on pärit Muhumaalt ja isa Alaksander Kuusnõmmelt Vanemate jaoks oli tähtis lastele haridus anda. Lapsi oli peres peale Aadu veel 3 Isa tahtis, et vanimast pojast Aadust saaks Kopli talu pärija Haridustee 1916. aastal läks A. Hint Loona külakooli 1917. aastal läks Lümanda Algkooli, seal paistis silma näitlemisoskuse ja fantaasiarikkusega Pärast Lümanda kooli jätkusid õpingud Saaremaa Ühisgümnaasiumis(1923). Pedagoogikaharu, kuhu Hint kuulus, komplekteerus halvematest õpilastest, kellele ülikooli uks jäi...
7. Kuidas on jüriöö ülestõusuga seotud Haapsalu, Turu, Tallinn, Saaremaa? Ülestõusnud piirasid sisse Tallinna, soovides seda vallutada, kutsusid abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt(abi jäi hiljaks). Läänemaalased piirasid sisse Haapsalu piiskopilinnuse. Paides toimusid läbirääkimised, kus tapeti neli eesti kuningat ja kolm sõjasulast. Saaremaa alistati kõige viimasena(1345talv). Saarlaste mässujuht Vesse. Padisel pandi põlema klooster ja tapeti 28 munka. 8. Millised jõud olid huvitatud Balti alade vallutamisest? Riikidest: Taani, Rootsi, Saksamaa Jõud: 1) katoliku kirik- tahtsid oma võimu laiendada, võitlus paganate vastu(ristimata rahva), Leedu ristiti viimasena. 2) kaupmehed- sest me oleme ida ja lääne piir, head kaubandusteed. 3) feodaalid, rüütlid- ordu sõjalise jõu moodustasid
· Orduväed purustasid lahingutega harjulaste maleva Kämbla külas, Kanaveres, Tallinna all, appikutsutud väed märkimisväärset rolli ei etendanud. · Ülestõus Saaremaal algas 24. juulil 1343. · Ülestõusnud Saaremaal asusid piirama Pöide ordulinnust, mis 8. päeval alistus ning linnusest lahkujad loobiti kividega surnuks. · Ülestõusu mahasurumiseks korraldasid orduväed Saaremaale kaks sõjaretke 1344 lõpus ja 1345 alguses, ülestõusu juht Vesse poodi üles. · 1346. müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa Saksa ordule. Millised võisid olla ülestõusu põhjused? Eestlaste olukord oli halb ning taheti oma iseseisvust taastada(?). Millised oli 3 maakonda, kus 1343.a. ülestõus toimus? Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Kuidas olid ülestõusu sündmustega seotud Maasilinn ja Kuressaare? Saarlased pidid karistuseks ehitama Maasilinna linnuse. Ordumeister Burchard von
säilinud. 5. VANA-LIIVIMAA HALDUSJAOTUS maapäev:Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks nt:müntmisküsimused, tüliküsimused, sõja- ja rahu küsimused. Haldusjaotus: EESTI JA LÄTI Suhted: Vaenlased: Valitsemise linnad: (lk 55) tallinn, haapsalu, vana-pärnu, uus-pärnu, rakvere, viljandi, narva, tartu, paide 6. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Põhjus: Sakslaste rõhumine Tulemus: Saaremaa vaba, eestlased kaotasid,Saarlaste vanem Vesse tapeti. Jüriöö ülestõus: Algas 1343. Aastal 23. Aprill.Harju-, Lääne- ja Saaremaal tõusid eestlased ja tapsid kõik sakslased kelle nad kätte said. Ülestõusu mahasurumiseks Taanile kuuluvatel aladel sekkus saksa ordu. Taani kuningal on olnud juba kaua aega plaan see provints maha müüa ja saksa ordu ostiski selle peale ülestõusu mahasurumist. 7. MÕISA JA LINNA SUHTED · Mõisast toodi linna vajaliku toorainet: sööki, puitu, materjale jms. Seega toimus
Kuna piiratutel polnud abilootust ja nad olid juba kaheksa päeva kannatanud, asuti saarlastega läbi rääkima. Üheskoos otsustati linnu ära anda. Tõotati, et iga lahkuja saab kaasa võtta kaks hobust ja vara nii palju, kui moonakotti mahub. Sakslased avasid värava ja hakkasid lahkuma. Saarlaste viha, aga oli võõraste vastu nii suur, et nad ei pidanud oma lubadust ja lahkujad pilluti kividega surnuks. 1344 aastal liikus tugev Orduvägi üle jää Saaremaale. Julmalt hukati saarlaste juht Vesse. Sellega, aga ei olnud saarlaste vastupanu veel lõppenud. Orduvägi lasi jalga ja lõplik hävitustöö võeti vastu järgmise aasta talvel. Saarlased alistati. Neilt võeti ära sõjariistad, mis viidi Lihulasse. Samuti nõuti pantvange. Rajati kaks tugipunkti: Kuressaare linnus ning ordulinnus Maasilinna.
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
Ordumeister oli Burchard von Dreileben. Läbirääkimised toimusid 1343a 4 mai. Kohal oli ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Aga tema kirjutised on moonutatud ordu tegude õigustamiseks. Kanavere lahing. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit.(24.juuli). Asuti piirama Pöide ordulinnust. Sakslased kutsusid abiväge. Eestlased kindlustasid ennast Varbola ja Loones linnustes. Kolm aastat hiljem ründasid nad saaremaad(kuna enne polnud korralikku jääd).ja ründasid linnust Karjas. Pealik Vesse poodi üles. Maarahvas XIV-XVI saj Peale ülestõusu arvestati talupoegade õigustega palju vähem. Haagi-ehk adrakohtunikud. Pagenud talupoegade otsimiseks ja tagasitoomiseks palgatud inimesed. Üksjalgade kiht adratalupoegade lased kes koju ei mahtunud ja ise talu rajasid. Vabatalupoeg ei pidanud teotööd tegema, vaid maksis koormisi rahas. Maavabad ei tasunud koormisi....aga pidid sõjategevuses feodaali ratsaväes teenima.
Turust. Paraku pidid nad kohe ka tagasi purjetama, kuna Ordumeister oli juba Haapsalu all. Suvel tegid lestusu harjualsed, ja nende eeskujul tusid juulis les ka saarlased. Saarlased piirasid sisse Pide ordulinnuse, mis alistuma sunniti. Liivi ordu vgedest ji vheks ja abi paluti Saksa Ordu krgmeistrilt Preisis. Nad tungisid Harjumaale ja laastati maa. 1344.veebruaris oli Saaremaa aeg. Suurte kaotustega hvitati saarlaste linnus ja tapeti nende juht Vesse. Tulemused: Eestlased tegid tsise jupingutuse kuid, alal jdi. 1346ndal aastal ms Taani Kuningas Eesimaa hertsogkonna 19 000 Lbeki marga eest Saksa ordule, kes selle jrgmie aastal Liivi ordule edasi andis. Harju-Viru vasallide laiu igusi see ei krpinud, need laienesid edaspidi veelgi. 6) a) Ristisjaga vallutatud Eestit ja Ltit nimetati keskajal lhidalt Liivimaaks, tnapeval nimetame teda selguse mttes Vana-Liivimaaks. b) Phja-Eesti oli Taani valduses. Saare-Lne piiskopkond omas Saaremaad,
Võib olla pidid eestlased ka mujalt abiväge saama, kuid kui see ka nii oli, siis see abivägi ei tulnud. See on jäänud täpsustamatuks. Viiburi foogt tuli eestlastele appi 18. mail, kuid pöördus tagasi, pealeseda, kui sai teada, et eestlased oli juba kaotanud. Tartu piiskopkonda tungiti sisse. Seda tegi Pihkva vägi ja see toimus 26. mail. Saaremal hakkas ülestõus 24. juulil. Sellega piirati sisse Pöide linnus ning see ka alistati. 1344. aasta veebruaris hukati Saaremaa vanem Vesse. Orduvägi oli tunginud Saaremaale. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas oluliselt ja järsult eesti rahva olukorda. Tänu sellele ei saanud eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Liivi ordu sai peale ülestõusu kõik tähtsamad Taani linused Eestimaa hertsogkonnas. Need olid Tallinn ja Rakvere, mis saadi kätte aastal 1343 ja Narva aastal 1345. Eestimaa hertsogkond müüdi Saksa ordule aastal 1346
kohustus kanda sõjaväeteenistust, oma maa harimine Jüriöö ülestõus 1343-1345: Harju: Vallutati mõisad, Padise kloostri valluamine; Kanavere lahing lõppes eestlaste taganemisega Sõjamäele, kus nad kaotasid. Saare: Pöide ordulinnus- 8p kestnud piiramise järel alistusid selles olijad nind kui nad linnusest väja läksid visati nad kividega surnuks; 1344- tungisid Ordu väed Saarde, rünnates Karja linnust, vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles, Saaremaa sai vabaks ordu lahkumisega, 1345- sõlmiti rahu: saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Välisvaenlased: vene, taani, rootsi, norra, poola, leedu. Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine.
1343. aasta mais Paide läbirääkimised- Liivimaa ordumeister Burchard von Dreileben viibis Venemaal sõjaretkel, ei jõudnud vägedega õigel ajal kohale -> kutsus ülestõusu juhid, 4 kuningat, Paide lossi läbirääkimistele- juhid tapeti. (guase rex-justkui kuningas) Pöide- 24.juulil algab ülestõus Saaremaal, Pöide orduloss(võõrvõimu peamine tugipunkt) vallutatakse ja purustatakse eestlaste poolt. Karja- viimane lahing Karjal Kooljamägedel->ülestõus suruti maha, saarlaste liider Vesse sai surma (poodi küünarnukke pidi üles) Vesse- saarlaste liider Jüriöö ülestõusu ajal. Tema juhtimisel vallutati P Maasilinn – oli karistuslinnus ordule, mille pidid ehitama saarlased, samuti pidid nad lõpetama Kuressaare piiskopi linnuse ehitamise. Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani müüb oma valdused Saksa ordule, sest ei olnud enam suuteline Eestimaad enda käes hoidma, kes omakorda Liivi ordumeistile, kes oli tunduvalt kindlakäelisem kui Taani kuningas
P ärast Muistset vabadussõda 1227. aastal jagati Eestimaa 4 võitja vahel. Eestis ja Lätis vallutatud alad kokku olid tuntud Liivimaana. Põhja-Eest alad olid tuntud Eestimaana. Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnn...
Piibli tõlkimist, sh. Eesti keelde Emakeelset jumalateenistust kirikutes 20. Kuidas võrrelda Eesti linnade elanike arvu keskajal ja tänapäeval (arutle) 21. Drang nach osten vabadusvõitluse põhjused; piiskop Albert Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra ; Mõõgavendade ordu Saksamaa vaimulik rüütliordu ; 22. Stensby leping - Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi Koosseisu. ; Vakk(us) - 100 talu ; vesse viimane eestlaste eest võitleja, saaremaa ülestõusu pealik ; Taani hindamiseraamat 1241, esimene rahvusloendus. ; must surm - katk ; 23. teoorjus - talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas ; sunnismaisus - kohustus elada seal kus ta sündinud on ; kodukariõigus - mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda ; raad
Suvel ülestõus jätkus, kui juulis tõusid üles ka saarlased, kes piirasid ja alistasid Pöide linnuse, tappes kõik seal olnud sakslased. Ülestõusu mahasurumiseks jäi Liivi ordul jõudu väheks ja kutsuti abi Saksa ordu kõrgmeistrilt Preisimaalt. Sakslaste ühendvägi tungis seejärel Harumaale kus peale linnuste vallutamist maakond praktiliselt tühjaks tapeti. 1344 jõudis ühend-orduvägi üle jää Saaremaale. Seal vallutati raskete kaotustega Saarlaste linnus ja tapeti nende juht Vesse. Lõplikult suruti ülestõus maha 1345 kui orduvägi uuesti Saaremaale tungis ja suure rüüstamise ette võttis. Saarlased palusid rahu ja olid sunnitud oma relvad loovutama ja sakslastele linnused Saaremaale ehitama (Kuressaare linnus on pea puutumatult tänaseni säilinud). tagajärjed: 1. Eestlaste lõplik alistamine. sh. saarlaste tingimusteta alistumine. Eestlase vanemkond hävitati lõplikult. - muinasiseseisvuse lõpp © Siimo Lopsik 2013 2
1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? · Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. · UUE LAEVATÜÜBI KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. · Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgaless...
põhjalikult laastatud. Kõik see murdiski eestlaste vastupanuvõime Harjumaal lõplikult. 1344. aasta veebruaris, kui meri oli viimaks jäätunud, asusid orduväed ka sõjaretke Saaremaale. Saarlased olid end kindlustanud linnuses, mida arvatakse asuvat praeguse Pamma küla lähedal Kooljamägedel. Seal toimunud ägedas lahingus langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Kaotatud lahing ei murdnud siiski saarlaste võitlusvaimu. Juba samal kevadel, kui orduväed saarelt lahkusid, puhkes taas ülestõus. 1345. aasta alguseks kogus ordu kokku suure armee, kuhu tuldi nii üle Euroopa kui ka mujalt Liivimaalt. Armee tungis taaskord üle jää Saaremaale. Seekord toimus otsustav lahing Maasilinna juures toona tuntud Maansaare nime all. Saarlased jäid kaotajaiks ning pidid ehitama Maasilinna ordulinnuse (saksakeelne
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi.Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus,kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. . Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk,. Uut välitööde järku tahtis talurahvas alustada vabana feodaalidest, sealhulgas ka teotööst mõisapõldudel. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega. Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile anda signaal,. Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel või a...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS - TEGELIKKUS VÕI VÄLJAMÕELDIS? Ramon Aru 10HB Muistne vabadusvõitlus - tegelikkus või väljamõeldis? Selline küsimus mõjub esialgu üllatavalt, sest eestlane on alati uhkusega rääkinud kaugetest esivanematest, kes olid peremehed omal vabal maal ja nende võitlusest sissetungijate vastu. Võib see tõesti väljamõeldis olla? Uurisin, mida on muistse vabadusvõitluse kohta kirjutanud teatmeteosed, õpikud ja ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadu...
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
· Kanoonik toomhärra; · Praost - kapiitli eesotsas olev isik; · Dekaan - praostist järgmisel tähtsusel paiknev isik kapiitlis. · Missa - pidulik jumalateenistus; · Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; · Vikaar kirikuõpetaja; 18. Isikud: · Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jüriöö ülestõusu ajal. · Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jüriöö ülestõusust. · Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal. · Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. · Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga võitlemiseks Eestis.. · Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. · H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri õpilane. · J
Appi jõudis Rootsi väed, aga nad olid hiljaks jäänud. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit 24.juuli puhkes ülestõus saaremaal. Asuti terroreerima Pöidet. Võõrad alistusid, tingimusel et nad võivad vabalt lahkuda., aga kõik loobiti kiviega surnuks. Saksaordu läks kõrgmeistri poole abipalvega. Ja saadi abiväge. Varbolas ja Loones kaitsesid end harjulased. Ordu tuli saarele 1344, jääga. Rünnates karjas, sakslased kaotasid 500 meest. Saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Ordu lahkus ilma tõttu. 1345 tuli ta tagasi ja vallutas lõplikult saaremaa.. Karistuslinn Maasilinn ja lõpetati Kuressaare linnus .. Kokkuvõte 3 suurt maakonda hõlmas( põhjaeesti). Eestlased kaotasid oma vabadust täiega. Muiste vabaduse jätk. Maarahvas xiv-xvi sajandil Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvastikuline koosseis Algas talurahva laialdane karistus ja seadusetus. Talupoegadel eriti õigusi polnud enam. V sajandil
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võ...
Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66. Berthold 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67. Albert Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a. Tahtis rajada Liivima kirikuriigi. Alustas Riia linna ehitamist. 68. Kaupo liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 69. Lembitu Sakala vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 70. Vesse - saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 13431344 71. Modena Wilhelm - Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis Liivimaal luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad. 72. Dietrich Damerow Tartu piiskop aastatel 13791400. Haritud, laia silmaringiga. Oli töötanud Karl IV sekretärina. Oli ordu vastase liikumise juht. Otsis toetajaid välismaalt
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu ...
. Ja pöörusid ordu , kui ainsa sõjalise jõu poole Ordumeister kutsus aja võitmiseks Ka eestlased loodsid aega võita , kuid nad tapeti.. ( 4.mai 1343) Esimene lahing eestlaste ja ordu vahel toimus Kanaveres Teine lahing toimus tallinna lähedal Sõjamäel 11.12.2012 Ülestõus Saaremaal 24.juulil 1343 puhkes ülestõus Saaremaal See oli suunatud võõrvõimude ja maksu kogumise vastu 1343. a algul läks ordu kariustus retkele Saaremaale Piirati Karja linnust Linnus vallutati ja Vesse tapeti.. Pärast jüriöö ülestõusu kolisid mõisnikud elama maale Talupojad protesteerisid maksude maksmine vastu. Näiteks: ei teinud tööd , põgeneti välismaale või linnadesse, kaevati mõisinkud kohtusse, 17.12.12 Linnad ja kaubandus Linnade valitsemine - Linnade tegevuse õiguslikuks aluseks olid seadused. Tln, Rkv , Nrv-kehtis Lüübeki õigus. - Tartu , Vlj, Prn, Paides-Riia õigus Linnavalitsuseks olid raad
Asuti piirama võõrvõimu tugipunkti-Pöide linnust, 8 päeva kestnud piiramine, alistusid vastased tingimusel et võivad lahkuda. kui nad linnusest väljusid, loobiti kõik kividega surnuks. Ordu jõud oli otsakorral, paluti abi saksa ordu kõrdmeistrilt. Oktoobri lõpul saabus abivägi. Harjulased kindlastasid end Varbolas ja Loones. 1344. veb tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Terve päev rünnati linnust Karjas, Kooljamägedes. Linnus vallutati, saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Jää sulas, pidid lahkuma, saaremaa oli jälle vaba. *Alles 1345. algul suutis liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks. lisati ka piiskopkondade väed. sunniti kaasa minema liivlasi, lätlasi, mandrieedstlasi, kurelasi, semgaleid. Vägi peatus 8 päeva Karjas,rüüstas paljaks. Saarlasede nõustusid rahuga. pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma, sõjariistad Lihulasse viima. Kohustati ehitama karistuslinnus Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise
Linnad keskajal. Õp. I osa lk 55, 69-70, 110. (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, raad ja selle ülesanded, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda) 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345. Õp. I osa lk 55-56. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, ülestõusu põhjused, Paides toimunud läbirääkimised mais 1343, eestlaste kuningate tapmine, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn, Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla) 8. Maarahvas 14.-16. saj. Õp. I osa lk 64-67. (talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu, haagi- ehk adrakohtunikud, pärisorjus ja sunnismaisus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis. Õp. I osa lk 75-81. (katoliku kiriku roll, kirikuelu juhtimine (piiskop, toomkapiitel, sinod), missa,
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V s...
õige raske võitluse tagajärjel. Surmavalt said haavata kaks kõrgemat orduhärrat. Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister aga väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette, millel krooniku Marburg Wigandi teate järgi olnud kolm väravat, mis olid kinnitatud puudega ja rinnatisega kaitstud. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. See võitlus toimus nähtavasti Karja maalinna lähedal Pamma metsas ning ei rahustanud kogu Saaremaad. Sula tuleku tõttu olid ka ordu väed sunnitud kiiresti mandrile naasma, nii et mõned vene allikad räägivad isegi ordulaste lüüasaamisest. Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Ühine vägi- 10000 meest kogunesid Tallinna alla, hinnates oma võimalusi otsustati abi paluda ka Turu foogilt. Vahepeal oli puhkenud õlestõus ka Läänemaal. 5) Neli kuningat Paides, läbirääkimised Ordumeistriga. 4 kuningat tapetaks. 6) Kanavere lahing Eestlased kaotasid, Sõjamäe lahing 7) Abivägi jäi hiljaks, Turu foogtilt polnud abi, ei andnud abi. 8) Pöide võitlused, Võitlused Saaremaal, Saare kuningas Vesse, tapeti väga julmalt. 8. Ülestõus sai lüüa. Peale ülestõusu müüs Taani kuningas valdused Liivi ordule. Vaimuelu keskajal *1525 trükiti esimene eestikeelne raamat (pole kahjuks säilinud, aga on tõestatud, et oli olemas) *1535 - luterlik katekismus ehk usuraamat seotud kaks meest: Wandradt(koostas raamatu), Koell (tõlkis eestikeelde)
Comarket Raatuse Jõgeva Pae Konsum Kaupmees Kadaka Comarket Rüütli Jõgeva Selver Kaupmees Kivilinna Comarket Ümera Järva-Jaani A ja O Keila Rõõmu Kaubamaja Giga kauplus Järva-Jaani Toidukaup Kose Pirko kauplus Kaubamaja Toidumaailm Järvesuu kauplus Maksimarket Laagri Kaupmees Ringtee Koeru kauplus Natural Maksimarket Vesse Konsum Eedeni Koeru Konsum OG Elektra Maardu Konsum Karete Kuressaare Selver OG Elektra Paasiku Konsum Kivilinna Märjamaa AT Kauplused OG Elektra Tammsaare 133 Konsum Meltsiveski Otepää Konsum OG Elektra Tammsaare 93 Konsum Veeriku Paide Konsum OG Elektra Viimsi Konsum Ülenurme Paide Maksimarket Prisma Kristine
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Jõud olid otsakorral ning ordumeister pöördus tungiva abipalvega Saksa ordu kõrgmeistri poole. Oktoobri lõpul saabus suur abivägi, mkille põhijõud liikus novembris Harjusse, ähvardades tappa kõik elanikud. Harjulased olid end kindlustanud kahes linnuses, arvatavasti Varbolas ja Loones. Ordu laastas Harjumaa täielikult 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Terve päev rünnati linnhust Karjas, mille tagajärjel hukkus palju sakslasi ning saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Kuid ordu võit polnud lõplik, sest ilmade soojenemisega olid nhad sunnhitud kiiresti lahkuma ja Saaremaa oli jälle vaba. 1345. aasta algul koondas ordu suured väed ning vägi peatus 8 päevaks Karjas ning rüüstas ümbruse täiesti paljaks. Seejärel nõustusid sakslased rahu sõlmima. Ordu võidu tingimused ja põhjused: · saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
