Soojus mõiste | Sõnu seletav sõnastik

4

Soojushulga tähis on Q, Soojushulga ühik on 1J ja 1cal Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cm∆t Q – soojushulk – 1J c – aine erisoojus – 1 J/kg oC m – keha mass – 1kg ∆t – temperatuuri muut - 1 oC Soojushulk, mis on vajalik keha soojendamiseks või eraldub keha jahtumisel, on võrdeline temperatuuri muuduga, keha massiga ja sõltub ainest.

Füüsika kordamine 10.klass

3

Soojusisolaator – Rasvunud inimene võib jääaugus supelda isegi kümmekond minutit, samas kõhn inimene kangestuks juba paari minuti jooksul.

Alusnahk

1

Soojuseraldusena on arvestatud 2 W/m2 s.o. 277,4=155 W. Arvestades inimese soojuseraldusega 80 W (ei sisalda varjatud soojust) on arvestatud 1,9 inimesega, kelle soojaeraldus on arvutatud vastavalt ISO 7730 standardile (1,2 met, 0,7 clo). Kasutusaste on 0,6. Inimesed on hoones vastavalt VVm. 258 lisas 6 esitatud profiilile, vt. Joonis 8.9. Ruumide kasutusprofiil on aasta ja nädala lõikes sama.

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

1

Soojusefekt – soojushulk, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörataval ja täielikul reageerimisel. Eksotermiline reaktsioon – soojus vabaneb siseenergia vähenemise arvelt (metaani põlemine: CH₄+2O₂CO₂+2H₂O) Endotermiline reaktsioon – soojus neeldub ja siseenergia kasvab.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

1

Soojustusmaterjalidena on põhiliselt kasutusel mineraalvill- plaadid (kivi- ja klaasvill) ning mullpolüstüreen-plaadid. Kui mõlema materjali soojusjuhtivus on ligilähedaselt sama (λ ~0,04 W/m 2K), siis veeauruläbilaskvus on mineraalvillal kuni 50 korda suurem ja selle tõttu niiskusrežiim välisseinas mõnevõrra erinev.

Energiasääst kortermajas

0

Soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks. Lämmastik ühendite eraldamine Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil - takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) ja töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused). Tänapäeval on kasutusel nn. Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega.

Ökoloogia

1

Soojushulk - keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele.[1J][1KJ][1cal] Soojusülekande liigid: Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra.

Soojusõpetus

0

Soojus - 2/3, jaama ehit odav, kiire, tahke Hüdro- 1/5, jaama ehitus kallis-aeg, ei vaja Tuuma- arenes sõjalis program, kallis ehit, kütus kaevanduspiirkonnas, vedel k tarbija palju tööjõudu, odav, ühtlust vee taset, vajab vähe toorainet, hea vähese ressursiga ligidale, söe v naftavarud, põlevkivi Eestis elekter madal omahind, vajab veehoidlat st riikidele, turvalisuse vajadus, ei paiska (USA, Hiina, Venemaa, Jaapan), peamised suure maa-ala üleujut, soojades kohtades atmosf.

Energiamajandus

1

Soojusjuhtivus – iseloomustab aine soojusjuhtivuse võimet ja määrab tunni aja jooksul seina piirdepinnalt 1 m2 teisele mineva soojushulga, kui seinte kaugus on 1m ja piirdeseinade temperatuuride vahe on 1 C. Soojuse juhtivust radiaalsuunas soodustab säsikiirte levimine puukoore suunas.

Puiduteaduse Konspekt

0

Soojuse ühikuks on džaul (J). Iga keha saab iseloomustada soojusmahtuvuse C abil, mis näitab, kui kiiresti kasvab soojushulk temperatuuri kasvamisel. Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist).Definitsiooni järgi on soojusmahtuvus:Ilmselt sõltub soojusmahtuvus sellest, millistel tingimustel soojuse ülekanne toimub, kas konstantsel ruumalal või konstantsel rõhul.

Rakenduskeemia

0

Soojusbilanss – soojusliikude summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Kaitsehaiguste eest – ninaõõnes ja hingetorus filtreerivad ripsmed, sülg, higi, pisaravedelik, maomahl, mittepatogeensed mikroorganismid, immuunsüsteem Immuunsuse vormid: tsellulaarne immuunsus (tapjarakud, hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga), humoraalne immuunsus (antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad selle ning märgistavad ta hävitamiseks fagotsüütide

Inimene

1

Soojusülekanne - keha siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele: Soojusjuhtivus-keha siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele, konvektsioon- soojusenergia levimine vedeliku või gaasi voolude liikumise teel, kiirgus- soojusenergia levib kiirgusena

Elektri spikker

0

Soojusvahetid on väga töökindlad tänu torude kinnitamisele ühe torulaua külge, mis võimaldab torudel vabalt paisuda ilma soojuspaisumisest tekkivate pingeteta (mis on iseloomulik sirgete torudega 2 torulauaga soojusvahetitele). Põhitagavaratankidest pumbatakse kütus läbi ventiilikarbi kütuse ümberpumpamis-pumbaga kulupaaki. Pihustipump võtab kütust kulupaagist läbi filtri ja suunab läbi eelsoojendi ning filtri katlapihustisse.

Laeva katlad

0

Soojuskanda - selle abil käivituvad turbiinid,eeb eralduva energia veeauruks. Milliseid reaktsioone nim sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? . Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti.

Aatom

0

Soojuselektri - jaam CO2 kahandamise meetodid  3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks  Põletamisjärgne – tavalise jõujaama heitgaasid suunatakse kuni 50m kõrgustesse absorbertornidesse, kus keemiliste protsesside käigus (reaktiiviks amiinid) seotakse 85-95% CO2-st. Seejärel absorbermaterjal suunatakse desorberisse, kus lisaenergia abil saab CO2 kätte, see veeldatakse kõrge rõhu all ja ladestatakse mujal.

Energiamajandus

0

Soojusenergiaks nimetatakse aktiivtakistuseks ka oomiliseks takistuseks (esineb ainsana alalisvoolu toimel). Absoluutset aktiivset takistust ei ole, kuid aktiivseks takistuseks võib lugeda elektrihõõglamp, elektrilised soojendusseadmed jne. Aktiivste takistust tähistataks R ja mõõdetaks oomides Ω (Joon. 1). Aktiivtakistuse korral voolutugevuse nullpunktid ja maksimaalväärtused langevad täielikult kokku pinge muutusega.

Elektromagnetism

0

Soojusmasinaks nim. siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet, milles iseloomustab energia muutumist mehaaniline töö. Soojusmasin koosneb soojendist(süsteemile siseenergiat andev keha), jahutist(süsteemilt siseenergiat saav keha) ja töökehast(siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha). Soojusmasina kasuteguri ŋ näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q1 muundab masin kasulikuks töök Akas.

Termodünaamika alused ( kokkuvõte)

1

Soojusjuhtivus on materjali omadus kanda soojust üle kuumematelt osadelt jahedamatele. See võib toimuda keha sees, kahe kokkupuutuva keha vahel või ühelt kehalt teisele, kui nad on teineteisest eraldatud kolmandaga.

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt

0

Soojus - vahetitele kiirguskonstant. Praktiliste arvutuste valem esitatavad nõuded: majanduslikkus, suur soojustootlikus, 4 etteantud tehnoloogilise protsessi ja kvaliteedi tagamine, lihtne  T  E0  C0   (w/m2). C0 = 5,67 (w/m 2) -> musta konstruktsioon, kompaktsus, seadme väike mass ja remont ning töökindlus ettenäht ekspluatatsioonile, praegune tehniline ja  100  esteetiline tase.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Soojuskandja temperatuur on kuni +40°C. • Tarbevee soojusvehetist on väljuva vee temperatuur tavaliselt +55°C. • Ventilatsiooni soojusvahetit kasutatakse siis, kui ventilatsioonisüsteemil on soojustagasti (ventilatsiooni- agregaat). • Kaugküttevõrgu asemel kasutatakse ka lokaalset katlamaja (gaasikatel, õlikatel). • Sel juhul paikneb katel samas hoones, eraldi katlaruumis ja soojus kantakse üle soojussõlme.

Elamute küttesüsteemi ehitus ja tööpõhimõte

0

Soojus - Soojusliku Prognoosi- Õhu liiku- Õhu verti- Sooja või Kiirgus- liku mugavuse tud soojus- miskiiru- kaalse tem- külma tempera- muga- indeks, lik eba- sega peratuuri- põrandaga tuuri vahe- vuse PMV mugavus, rahulole- jaotusega rahul- ga rahul- klass % matud, % rahulole- olematud, olematud, matud, % % % A PMV ±0,2 <6 <15 <3 <10 <5 B PMV ±0,5 <10 <20 <5 <10 <5 C PMV ±0,7 <15 <25 <10 <15 <10

Sisekliima

0

Soojustamine on ohtlik. See võib kergesti põhjustada toimub veeauru kondenseerumine ning kivivillast saab märg veeauru kondenseerumise kompress. Märgunud mineraalvilla soojusjuhtivus kasvab mõnel piirdesisesel jahedal üle kümne korra võrreldes kuivaga, seega pole sellest enam pinnal soojustust. Välistemperatuuri tõustes on see seina niiskunud osa aga suurepäraseks kohaks hallitusseente arenemiseks.

Energiasääst kortermajas

0

Soojus - Temperatuurid voo Termopaari mõõturi Isolatsiooni Mõõtevöö Mõõtevöö vabades Aeg min. näit all t1 all t2 peal t3 otstes τ mV mV °C mV °C mV °C °C mV 0 9,4 3,240 101,5 0,575 42 0,447 39 28 1,114 5 9,3 3,260 102,0 0,580 42 0,446 39 28 1,114 10 9,3 3,255 102,0 0,584 42 0,452 39 28 1,114 15 9,4 3,238 101,5 0,586 42 0,448 39 28 1,114 20 9,7 3,242 101,5 0,588 42 0,445 39 28 1,114

Soojustehnika labor 7 - Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine

0

Soojus - Temperatuurid voo Termopaari mõõturi Isolatsiooni Mõõtevöö all Mõõtevöö vabades Aeg min. näit all t1 t2 peal t3 otstes τ mV mV °C mV °C mV °C °C mV 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 7,8 3,386 101,3 0,498 36,1 0,374 33,1 24 0,951 5 7,9 3,407 102,6 0,509 36,4 0,385 34,4 25 0,992 10 8,1 3,397 101,5 0,525 36,3 0,398 33,7 24 0,951 15 8,2 3,406 100,9 0,528 35,9 0,402 32,8 23 0,911

Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine

0

Soojus - ‐erijuhtivus (λd, W/(m*K) arvestades temperatuuri mõju T1= 10℃ ning T2= 20℃ seejärel b) leia välisseina soojusjuhtivus U ( W/m2*K) c) korrigeerida seda õhupiludest tingitud parandiga ((U’’=0 ( W/m2*K)) ja külmasillast tingitud parandiga( välisseina – välissein 𝜓 = 0,2W/m*K; välissein- põrand 𝜓 = 0,3W/m*K; katus- välissein 𝜓 = 0,2W/m*K)

Ehitusfüüsika eksam 2013, lahendatud

0

Soojusi e. kütteväärtusi tuleb arvest soojusseadmete ja lahustis 5) normaalsus – lah-nud aine ekvivalentide arv ühes l-s Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvu rida mootorite konstr-l. lahuses 6) (moolimurd % )/100- lah-d aine moolide arvu suhe üld nimetatakse metallide pingereaks Pingereas eelpool 5.4 Entroopia (S). moolide arvusse.

Keemia eksami spikker

0

Soojusväärtuseks e. energiaekvivalendiks: glükoosi soojusväärtus on 2880 kJ/(6*22,4)l = 21,4 kJ/l Keskmised soojusvääärtused: Rasvadel 19,6 (19,2) kJ/l Sahhariididel 21,15 (21,4) kJ/l Valkudel 19,6 (19,3) kJ/l Hingamiskoefitsient, HK (RQ) = VCO2/VO2 Glükoosi metabolismil on hingamiskoefitsient: 6/6 = 1, rasvade korral 0,71 ja valkudel korral 0,85.

Loengud I-II

0

Soojusenergia erikasu - tuse vähenemine 65 %  radiaatoritega küttesüsteemi renoveerimine või väljaehitamine;  soojussõlme välja- ehitamine soojus- pumba lahendusele;  soojustagastusega sissepuhke- väljatõmbe- ventilatsioonisüsteem (η0,8);  akende vahetus: uued aknad U=1,1 W/(m2·K);  õhupidavuse parandamine: q50=8.5 m3/(h·m2).

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

0

Soojus - tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus – vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus – tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

0

Soojusenergia erikasu - tuse vähenemine 63 %  radiaatoritega küttesüsteemi renoveerimine või väljaehitamine;  soojussõlme väljaehitamine soojuspumba lahendusele  korteri- või hoonepõhine mehaaniline väljatõmbe ventilatsioon (η0,8);  akende vahetus: uued aknad U=1,1 W/(m2·K),  õhupidavuse parandamine: q50=8.5 m3/(h·m2).

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

1

Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta[W/m.K]. Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel

Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused

0

Soojuse koos - tootmine Eelised Suurem energiatihedus Potentsiaalselt Kõrge efektiivsus, kui keemilistel emissioonide vähe heitmeid, elementidel, puudumine, vaikne töö Kiire laadimine kõrge efektiivsus Võimsus 1 10 100 1 10 100 1 10 W W W kW kW kW MW MW Iga ACF MCFC kütuseelemendi klassi rakenduste SOFC võimsuste vahemik

Energia ja keskkond konspekt

1

Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu ja lakkamatu liikumine, toimub, sest molekulid saavad teineteise käest tõukeid.

Molekulide oleku kirjeldused ja nende vahelised jõud

0

Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks.

Referaat Soojuspumbad

1

Soojuslik tasakaal – nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrid püsivad kuitahes kaua muutumatuna

Füüsika mõisted

0

Soojuslik erikoormus - 24.1 KW/M**2 20.KESKM. TEMPERATUURIDE VAHE - 243.3 K 21.SOOJUSLABIKANDETEGUR - 99.5 W/(M*M*K) 22.SOOJUSYLEKANDETEGURID W/(M*M*K) KONVEKTIIVNE - 107.3 KIIRGUSLIK - 16.2 SISEMINE - 2255.5 23.SOOJUSLIKU EFEKTIIVSUSE TEGUR - 0.850 24.AURU MASSKIIRUS - 432.0 KG/(M*M*S) 25.SUITSUGAASIDE KIIRUS - 12.6 M/S

Katla projekt

1

Soojuspaisumine – on vedeliku ruumala ja seega ka tiheduse muutumine sõltuvalt temperatuurist jääva rõhu alla.

Hüdraulika I eksam

0

Soojus – kõige optimaalsem tamperatuur taimede kasvamiseks on 20-28 C. Mõjutab toitainete nii toitainete omastamise üldtempot kui ka järjekorda (jaheda ilmaga omastatakse paremini ammooniumlämmastikku, varakevadel). 7. Mulla õhustatus – õhuvaeses mullas on taimede normaalne toitumine häiritud.

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

1

Soojusliikumine – aineosakeste korrapäratu liikumine, mida kiiremini liiguvad, seda kõrgem on aine temperatuur.

Füüsika katseteks

0

Soojusjuhtivustegur - =Q/grad t w/m*k on igasugust lainetust (nende kaudu soojuse üle andmist). Kusjuures kiirgava ainet või materjali iseloomustav suurus ja ta sõltub aine keha siseenergia muundub elektromagnetlainete ja footonite omadustest, struktuurist, olekust ja temp-st. kiirguseenergiaks.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Soojuskiirguse näideteks on hõõglambist eralduv nähtav valgus, loomadelt eralduv infrapuna valgus ja kosmiline mikrolaine-taustkiirgus. Soojuskiirgus erineb soojusjuhtivusest ja konvektsioonist – lõkke lähedal olev inimene tunneb sealt tulevat soojuskiirgust, isegi kui teda ümbritsev õhk on väga külm.

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

1

Soojuslik tasakaal – püsiv Termodünaamiline süsteem liigub iseenesest soojusliku tasakaalu suunas.

10. klassi füüsika konspekt

0

Soojustussüsteemides on lubatud kasutada ainult selleks otstarbeks sertifitseeritud nael- ja kruvitüübleid. Tüübli arv, mark, pikkus sõltub hoone kõrgusest, aluspinnast, kasutatavast soojustusmaterjalist. Tüübli arv on hoone nurkades tihedam, pinnal harvem, kuna tuulekoormus on nurkades suurem.

SOOJUSTUSSÜSTEEMI PAIGALDUSTEHNOLOOGIA

1

Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid.

Mullastik

1

Soojusregulatsioon – toimib termostaadina, kuumust hoides või higistamise abil keha jahutades.

Mehhaanilise puhastuse asendusvõimalused

0

Soojusmasina kasutegur - Soojuse arvel tehakse tööd ,kasutegur on seda suurem ,mida väiksem on Q2(ära antav soojushulk).Q1=U2-U1+A1 U1-siseenergia ühes punktis ,U2-sen teises punktis ,Q1-juurde antav soojushulk,A1-välisjõudude vastu tehtud töö . A=Q1-Q2 η=A/Q1 η=(Q1-Q2)/Q1 η-kasutegur .

Skalaarid ja vektorid, kinemaatika, Newton

0

Soojus - ja veevahetus väliskeskkonnaga põhjustab külmunud vee pideva aurumise toote pinnalt (jää sublimatsioon). Külmunud tootes on peaaegu kogu vesi kristalses olekus, mistõttu jää sublimeerumisel tekib toote pinnal käsnjas kiht, mis liigub pidevalt sügavamale tootesse.

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

0

Soojusmasina tööks on vajalik, et soojendi temperatuur oleks jahuti omast kõrgem, T1 > T2 TD I SEADUS – Energia jäävuse seadus termodünaamiliste protsesside korral: Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja tööks, mida tehakse välisjõudude vastu.

Füüsika kordamine 10.klass

1

Soojuspaisumine - välj paisumisteguriga,mis näit materjali ja peenemate pooridega puidul.

Puiduteaduse puks

1

Soojusenergia kadu on viidud miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi.

Passiivmaja, ökomaja, nullenergiamaja

0

Soojusmonitoor uuring - satelliitidelt mõõdetakse infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja maapinnalt jälgitakse põhjavete seisundimuutusi 2. seismilised vaatlused- registreeritakse vulkaanialuse magma liikumsest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust.

Litosfäär

0

Soojusvahetiks nimetatakse tehnilist seadet, milles toimub soojuse ülekandmine kõrgema temperatuuriga keskonnalt(kehalt) madalama tempiga keskkonnale(kehale). Jagunevad: 1) Rekuperatiivsed soojusvahetid – töötavad statsionaarsel soojuslikul reziimil ja soojusvoolul on kindel suund.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

1

Soojusjuhid on need metallid, mis juhivad paremini ka looduslikke ja tehiskütuseid.

Soojustehnika teooria eksamiks

0

Soojusenergia on muutuv energia mis kohaneb ümbritseva keskkonnaga muutes selle kaudu keskkonnas eksisteerivat temperatuuri ja seda ei saa nimetada energiaks, sest energia ei muutu ja ei kao. Täpsem on öelda et energiaühiku programm ei kao aga energiakoostisosad vajavad uuendust.

Ainevahetus ehk looduse loomade ja inimese tekkimine maa peal.

0

Soojusjuhtivuse seadust on matemaatilisel kujul mugav formuleerida, vaadeldes soojuse levikut homogeenses vardas pikkusega ja ristlõike pindalaga S. Katse näitab, et kui varda otstes on fikseeritud erinevad temperatuurid T1 ja T2, siis varda ristlõiget läbib soojusvoog intensiivsusega

Füüsika protokoll nr. 27 kordamisküsimuste vastused

0

Soojuskiirgus – soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu, toimub ka vaakumis, kuna ainet pole vaja, konvektsioon – soojusülekanne, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu, ei toimu tahkises, kuna osakesed ei liigu.

Termodünaamika kokkuvõte

1

Soojuskiirgusega – nende kõigi puhul on tegemist elektromagnetilise energiaga.

Kuulsaimad füüsikud

0

Soojusmahtuvus – soojushulk, mille peame kehale andma, et tõsta selle temperatuuri 1 kraadi võrra ühik … J/K erisoojus – massiühiku aine soojusmahtuvus ühik … J/(kg*K) erisoojus cp – keha soojusmahtuvus jääval rõhul – gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const.

Gaaside erisoojuste suhe kordamisküsimuste vastused

0

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele soojusvahetuses. Termodünaamika on arenenud koos soojusmasinate leiutamisega - kõigis neis põletatakse kütust ja saadud energia arvel pannakse midagi töö tegemiseks liikuma (soojuse muundamine

11. klassi füüsika konspekt: Termodünaamika alused

0

Soojusmasina kasutegur on masina poolt tehtud (kasuliku) töö A ja juurdeantava soojushulga Q12 suhe: A Q 12 −Q 21 = = ≤1 . (4.3) Q 12 Q 12 Sageli tähistatakse Q s=Q 1≡Q 12 - soojendaja poolt kehale antav soojushulk; Q k =Q2 ≡Q 21 - kehalt jahutajale antav soojushulk.

Soojusõpetuse konspekt

0

Soojusmahtuvuseks nimetatakse sellist soojuse hulka kilodžaulides, mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra ja selle ühikuks on kj/kg °C. Soojusmahtuvus ei olene puidu tihedusest ja puuliigist, küll aga sõltub suurel määral puidu niiskusest.

Puit ja puitmaterjalid

0

Soojusjuhtivus – soojus antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu, 2) konvektsiooni voolud – tekivad aluspinna ebaühtlase hulka iseloomustab tema intensiivsus D, mille all mõistetakse ajaühiku (min) jooksul pinnaühikute (cm 2) langenud hajukiirgust.

Agrometeroloogia piletid

0

Soojuselektrijaam – elektrienergiat tootvaid generaatoreid käitavad soojusmootorid (auru või gaasi turbiinid või diisel mootorid). Väljastatava energia järgi jagunevad SEJ-id : kondensatsiooni elektrijaam - turbiinidest väljuv aur muutub kondensaatorites veeks.

Elektroonika

0

Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast (ei saa suurendada üle 90%). Looduses pole kõik protsessid määratud vaid energia jäävuse seadusega.

Termodünaamika konspekt

0

Soojuslikutasakaalu saaabumiseks on vaja teatud ajavahemik, kuna kokkupuutesee viidud kahe keha temp ei muutu kohe (n. Keha ja temomeeter) Soojusliku ehk termodünaamile tasakaalu olekuks nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrit püsivad kui tahes muutumatuna.

Termodünaamika 1

0

Soojusjuhtivus - nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel Konvektsioon- ????? Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel

Füüsika 10. klassi teemad

0

Soojusjuhtivus – iseloomustatakse soojusjuhtivuse koefitsendi lambda abil, mille all mõistetakse soojushulka kalorites, mis voolab läbi pinnaühiku(cm2) ühe ajaühiku (sekundi) jooksul eeldusel, et pinna ristjoone sihis temp muutub 1 kraadi võrra 1 cm kohta.

Agrometeoroloogia eksam

0

Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali pindalaga 1m2 ja paksusega 1m, kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1 °C. Pikikiudu 0,31 W/mxoC; ristikuidu 0,17 W/mxoC. (5.moodul 59lk) Mida niiskem on puit, seda parem soojusjuhtivus.

Kordamisküsimused, puiduteadus

1

Soojusjuhid on gaasid. Vedelikud jäävad sinna vahepeale.

Soojustehnika konspekt

0

Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K]. C=q/ΔT Soojusefekt konstantsel ruumalal ja konsntantsel rõhul.

Füüsikaline keemia konspekt

0

Soojuskandjaks on puhas vesi, mis reaktoris aurustub ja juhitakse pärast ülekuumendamist auruturbiini. Seega jääb ära survevesireaktorite korral kasutatav aurugeneraator, mis lihtsustab energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojuseks.

Tuumaenergeetika uurimistöö

0

Soojusvahetusele on iseloomu lik küllastustemperatuuriga auru eraldumine, kusjuures see vastab keeva agensi rõhule. Jahutatava keskkonna järgi jagunevad aurustid: vedela soojuskandja jahutami sega ja õhu jahutamisega (loomuliku õhuringluse korral aurustiks

Aurusti

1

Soojusõpetus on f. osa milles uuritakse soojus nähtusi.

Soojusõpetuse konspekt

0

Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetlainetust (ehk footonite suurt süsteemi), mis tekib keha molekulaarse (või atomaarse) siseliikumise ehk soojusliikumise tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus.

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

0

Soojusena – siseküte nt taliuinakust virguvad imetajad – kehatemperatuuri tõstmiseks. Inimestel on pruunrasvkude põhiliselt imikutel – siseelundite juures ja peapiirkonnas. b) ehituslik struktuur - funktsiooni täidab kehas olev rasvkude.

Lipiidid ja valgud

0

Soojushulk — füüsikaline suurus makrokäsitluses, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale (süsteemile) ülekantavat fikseeritud siseenergia hulka, mille tagajärjel soojushulga saanud keha või süsteemi olek muutub.

Soojusõpetus

0

Soojusjuhtivus - materjali soojusjuhtivus iseloomustab soojusjuhtivuse tegur k, see on võrdteguriks soojusvoo J avaldises: J=-k*dT/dx. Soojusülekanne toimub: 1( kritallvõre võnkeenergia ülekandumisena; 2( vabade elektronide energia plekandumisena.

Materjateaduse üldalused.

0

Soojusliikumise tõttu on need väljad suunatud korrapäratult ja kõikide molekulide summaarne magnetväli on null (aine ei ole magnetvälja tekitajaks). Keha asetamisel välisesse magnetvälja püüab see väli orienteerida molekulide mikroskoopilisi välju.

Magnetism konspekt

0

Soojus - Mis tdhtsus on anioonidel? r, -sega Seda miir- na ie(s merevee aeg- Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on ies t3nrurnises ja sooje- olulised hiidroksiiiil- (OHJ, karbonaat- (HC03- es l:rre des iimbrit- maa; nna voi ohuga.

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

0

Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks.

Soojuspumbad

0

Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul.

Soojusfüüsika

0

Soojusmasin – seade, mis muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks Soojusmasina kasutegur η – näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q1 muudab masin kasulikuks tööks Akas (antakse tavaliselt protsentides) Akas =Q1-Q2

Soojusnähtused

0

Soojustamata katused - efektiivse välistuulutusega tagatakse, et katuse aluspinnal ei tekiks terindeid kahjustavat kondensvett, katusekattematerjali valikul tuleb arvestada aluse võimalikke suuri deformatsioonem tuleks eelitada vihmavee välist

Hoonete konstruktsioonid

0

Soojustuse paigaldamisel on soovitav paneelide ühenduskohad lisaks aurutökkekilele katta ka ca 20 cm laiuste bituumenrullmatermaterjalist ribadega, et vältida vuukidest tõusva niiskuse kogunemist hüdroisolatsioonikihi alla ja aurukottide teket.

Referaat: "Katuse katmine bituumenrullmaterjaliga"

0

Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust.

Füüsika eksam

0

Soojusjuhtivus on vedelikel tänu tihedusele ja erisoojusele suurem kui gaasidel. Sisehõõre on vedelikes tänu molekulivahelistele tõmbejõududele tunduvalt suurem kui gaasides, temperatuuri tõustes soojuspaisumise tõttu väheneb.

Aine ehituse alused

0

Soojuspumbaks nimetatakse konditsioneeri, mille kompressorit juhitakse inverteriga, millel on peal ventiil ehk soojuspump, talvevarustus mis sisaldab küttekaablit, avasid välisseadme põhjas, karterisoojendust ning sulatusprogrammi.

Erinevad kütteliigid majapidamises

0

Soojustasakaalu häireks on palavik (hüpertermia), kus temperatuur on üle 37°, või alatemperatuur (hüpotermia), kus temperatuur on alla 35°. Normaalne kehatemperatuur on 36,0–37,0°. (Rektaalselt ja oraalselt 37,5). Palavik algab 37,1°.

Elutähtsate näitajate mõõtmine

0

Soojusjuhtivus - soojus kandub osakeselt osakesele, ilma, et aine ümber paigutuks  konvektsioon - soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides  soojuskiirgus - soojus kandub edasi kiirgusena

Esimese semestri füüsika eksami materjal

0

Soojusmasin – siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev seade (koosneb soojendist – siseenergiat andev keha; jahutist – süsteemilt siseenergiat saav keha; töökehast – siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha.

Konspekt füüsika eksamiks!

0

Soojusvoog on seda suurem, mida: • Suurem on temperatuuri gradient (näiteks: välis ja sisetemperatuuri vahe) • Suurem pind, mida mööda soojuskadu toimub • Pikem aeg • Õhem pinna paksus • Suurem soojusjuhtivustegur

TERMODÜNAAMIKA 1-3

0

Soojus - ja elektrijuhtivus – Parimad elektri- ja soojusjuhid on Ag, Cu, Al. Kulla värvus, ehete valmistamisel Sulamistemperatuur, hõõglambi niitide valmistamine Elektrijuhtivus, elektri- juhtmete valmistamine Cu ja Al

Metallid

0

Soojustamisel on oluline ka külmasildade võimaliku tekke jälgimine ja nende likvideerimine. Külmasildu põhjustavatel materjalidel kondenseerub õhuaur ja nende läheduses paiknevatel materjalidel suureneb seenkahjustuse oht.

Majavamm ja selle ärahoidmine

0

Soojusjuhtivustegur - Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või avatäite pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kelvin.

Füüsika protokoll nr. 27 kordamisküsimuste vastused

0

Soojus - ja elektrijuht Polümeerid: kovalentsidemed polümeeriahelates - elektronid seotud - nõrk soojus- ja elektrijuht (saab parandada täiteainete abil) Keraamika omadused jäävad metallide ja polümeeride vahele.

Tehnokeraamika referaat

0

Soojustekke suurenemine - KNS poolt indutseeritud lihasvärin; metaboolsete soojustekkeprotsesside aktivatsioon; türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusprodutsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude.

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

0

Soojusvahetiks nim. seadet, mis on ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt teisele. Seal toimuvad protsessid aurustumine, keemine:, kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud kombineetitud protsessid.

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Soojuse näide – kui soovime saada teada soojuse loomust, tuleb alguses koguda kõik teadaolevad soojuse juhtumid (mis tekib nt hõõrumisest) ja kirjeldama igale juhtumile iseloomulikke tunnuseid ilma eelnevate arvamusteta.

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 5 Kant - Induktsioon, deduktsioon

0

Soojustus – fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplaat 100 mm 3. Aurutõke – polüetüleenkile 0,1 mm 4. Tasanduskiht – tsementmört M5 min 20 mm 5. Kandetarind – raudbetoonpaneel või –plaat

Inseneri eksami vastused 2009

0

Soojusmasina tööks on vajalik : soojendi Q1, Töötav keha, kahuti e. Kondensaator Q2, Kasulik töö = Q1-Q2 A=Q1-Q2 soojusmasina poolt tehtud kasulik töö on võrdne soojendile suunatud ja jahutile antud soojushulkade vahega.

Füüsika eksami piletid.

0

Soojustusmaterjalid - tselluvill, mullpolüuretaan, mullpolüstüreen 35. Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest.

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

0

Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik ained, mis on absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga, eraldavad soojuskiirgust, mis on üks soojusülekande vormidest.

Soojuskiirguse mõju inimestele ja hoonetele

0

Soojuskiirgus on tasakaaluline (suurema energiaga taseme hõivatus on alati väiksem). Kirchhoffi seadus väidab, et keha soojusliku kiirgamis- ja neelamisvõime suhe on kindlal lainepikkusel ja temperatuuril konstantne.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

0

Soojusvahetid – kaasaegsetes kasutatakse soojusvaheteid mida nim veel kiirsoojusvahetiteks st soojustrassi kuum vesi voolab läbi soojusvaheti, annab soojuse ära. Torudes soojustrassi vesi ja torude vahel tagasivool.

Hoonete soojussüsteemid

0

Soojushulgad on suured, siis kasutame selle kordseid ühikuid - kilodžaule (kJ) ja megadžaule (MJ). See on loogiline, sest J on SI-süsteemi energiaühik ja SI-süsteem on kasutusel kohustusliku ühikutesüsteemina.

FAASISIIRDED

0

Soojusmahtuvusega – hoiab organismide temperatuuri(suhkur ja sool lahustub väga hästi) ORGAANILISED AINED : 1. Süsivesikud – sahhariidid on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik.

BIOLOOGIA - Ained ehk ühendid

0

Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikus. Sisehõõre puudub tahkises täielikult, amorfse aine korral esineb , kuid sisehõõrdetegur on palju suurem kui vedelikul.

Aine ehitus

0

Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel.

Põhikooli Füüsika

0

Soojusjuhtivus – iseloomustatakse soojusjuhtivuse koefitsendi λ abil, mille all mõistetakse soojushulka kalorites, mis voolab läbi pinnaühiku (cm2) ühe ajaühiku (sekundi) jooksul eeldusel, et pinna ristjoone

Agrometeoroloogia arvestus

0

Soojusmasinad - masinad, mis muudavad kütuse siseenergia mehhaanilseks energiaks( aurumasin, sisepõlemismootor) • Reaalse soojusmasina kasutegur- masina poolt tehtud töö ja soojendilt saadud soojushulga suhe.

Siseenergia

0

Soojustus – jäik mineraalvillplaat (50 kg/m3) 140 mm, tuulutuspiludega 4. Aurutõke – polüetüleenkile 0,1 mm 5. Tasanduskiht – tsementmört M5 min 20 mm 6. Kandetarind – raudbetoonpaneel või -plaat

Inseneri eksami vastused 2009

0

Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie umber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis.

Soojusmasinad

0

Soojusfüüsika aluseks on atomaarsushüpotees: kõik kehad koosnevad üliväikestest, silmale eristumatutest ning pidevas korrapäratus liikumises olevatest kehakestest- aatomitest ja molekulidest. Auto on soojusmasin.

Soojusnähtused autos

0

Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud.

Eesti põllumajandus

0

Soojustagastus on maksimaalne ≥ 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti). 9. tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms)

Passiivmaja, ökomaja, nullenergiamaja

0

Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju

Vundamentide isoleerimine

0

Soojuskiirgus on kontaktivaba. Soojuskiirgus on keeruliste aatomi siseste protsesside tulemusel ja kujutab endast kiirgava keha siseenergia leviku protsessi elektromagnetilise lainetuse või võnkumise teel.

Soojustehnika konspekt

0

Soojushulk - füüsikaline suurus, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale ülekantavat siseenergia hulka, mille tagajärjel soojushulga saanud keha või süsteemi olek muutub.

10. klassi mõistete definitsioonid

0

Soojustuskihi paksus on 150 mm, soojajuhtivus 0,17 W/ (m²K), välisseina paksus on 430 mm. Juhul kui hoone kaetakse lõhestatud silikaatkividega, on seinas soojustust 100 mm ja seina soojajuhtivus 0,22 W/ (m²K)

Projekti seletuskiri

0

Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A , ja soojushulga Q1 suhet . N = A/Q1 = Q1-Q2/Q1 , kuna kõik soojusmasinad annavad teatud soojushulga Q2 jahutile siis alati n on väiksem 1 .

0

Soojuspumba tööpõhimõte on sama, mis külmkapil, võtta külmemast keskkonnast (põhjaveest) iga tsükliga ära teatav soojushulk ja anda kuumemale keskkonnale (köetavale ruumile) üle sellest suurem soojushulk.

TERMODÜNAAMIKA ALUSED

0

Soojustasakaal - inimese kehatemp norm tasandil hoidmiseks, selleks peab organismis valitsema soojuslik tasakaal qtoodetud=qära antud termoleguratoorne mehaniśm mis reguleerib et kõik oleks võrdsed.

Hoone- ja soojusautomaatika

0

Soojusmasina tööks on vaja kolme osa : 1) soojendi 2) töötav keha 3) jahuti soojusmasina kasutegur – soojusmasina kasuteguriks on selle masina poolt tehtud töö ja soojendilt saadud soojushulga suhe.

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

0

Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, • tuulest erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks • maapinna reljeefist täidetud; teraviljad 10-15%; 1°C võrra.

Mullateaduse teine töö

0

Soojuskiirgus on elktromagneetiline lainetus ja nende lainete allikaks on kehade koostises olevad materjaalsed osakesed(elektronid, ioonid). Igasugust kiirgust iseloomustab lainepikkus ja sagedus.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Soojushulk q - ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel.

Termodünaamika materjal

0

Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K].

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

0

Soojusallikaks on hoones pelletikatel Fuzzy Logic 2, Kostrzewa, 15 kW mille võimsus vahemik on 5 – 15 KW ning veemahuti maht 65 L. Selline katel on valitud kuna antud katel suudab kütta ära

HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID

0

Soojuslik tasakaal - olukord, kus soojus-ülekandes osalevate kehade temperatuurid on võrdsustunud  Termodünaamiline tasakaal - olukord, kus keha T, p, ja V on püsinud pikka aega muutumatutena

Esimese semestri füüsika eksami materjal

0

Soojusenergia on soojushulk. Kõik energialiigid pärinevad millegi liikumisest või vastasikusest mõjust, taanudes lõpuks kas kineetiliseks või potensiaalseks energiaks.

PowerPoint - TEISI ENERGIALIIKE

0

Soojusmasinad on näiteks sisepõlemismootorid, reaktiivmootorid, auru- ja gaasiturbiinid jne. Igas soojusmasinas on järgmised põhiosad: 1) Soojendi – soojendina toimib kütuse põlemine.

11. klassi füüsika konspekt: Termodünaamika alused

0

Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel Põhimõõtühi 1J eesmärkidel.Soojusenergiat on võimalik muundada k elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas.

Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine

0

Soojuspump – seadeldis, mis töötab külmutusmasina põhimõttel, aga on ette nähtud ruumi soojendamiseks madalama temperatuuriga (välis)keskkonna arvel, nimetatakse soojuspumbaks.

Füüsika eksami konspekt

0

Soojustusmaterjal on materjal, mis iseloomustavad madal soojusjuhtivus, võime läbida soojust, ja kasutatakse ehituse konstruktsiooni termoisolatsiooniks, tööstusseadmeteks ja torustikuks.

Kompositmaterjalid

0

Soojusbilanss on võrdsus, mille ühel pool võrdusmärki on termodünaamilisse süsteemi antav soojus, teisel pool võrdusmärki süsteemis ärakasutatava soojuse ja soojuskadude summa.

Laeva katlad

0

Soojusefektide alusel – TTT diagrammide alusel (Time – Temperature – Transformation). Tuntumad maatriksvaigud: *Epoksüvaigud *Fenoolformaldehüüdvaigud *Polüestervaigud *Polümiidvaigud

Maatriksvaigud epoksüvaikude baasil

0

Soojuskiirgus - pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

0

Soojusmasin - perioodiliselt töötav masin , mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina poolt tehtud töö ja soojendilt võetud soojushulga

Füüsika mehaanika kursuse mõisted (10. klass)

0

Soojuse ühikuks on džaul (J). Termodünaamika I seadus Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks.

Füüsikaline keemia konspekt

0

Soojusjuhtivus – osakeste põrkumine 3. Konvektsioon – gaasi ja vedeliku voolude liikumise teel Soojushulk – siseenergia, mille keha soojusvahetusel juurde saab või ära annab.

Soojusõpetus - Konspekt

0

Soojuspumbad on laialt levinud Kesk- ja Lõuna- Euroopas. Põhjamaades on liiga külmad talved, mistõttu ei ole soojuspumbad väga effektiivsed. See on vähese kasutuse põhjuseks.

Küttesüsteemid

0

Soojusmahtuvus - soojushulk dzaulides, mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini võrra • Erisoojus - soojushulk, mis tõstab antud aine massiühiku (kilogrammi) temperatuuri 1 K

Testi küsimused-vastused 1.-10. loeng

0

Soojusvahetus <br>Lel<br>- protsess kus keha/kehad vahetavad omavahel soojust(soojuskiirgus,konvetsioon,soojusjuhtivus).Konvetsioon-aineosakesed vahetavad oma asukohti.

Molekulaarfüüsika alused

0

Soojusjuhtivus on väga väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väha õhuke õhukiht - Konvektsioonivoolud – tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel.

Agrometeoroloogia arvestus

0

Soojusmahtuvuse si - ühikuks on J / K. Aine erisoojus c näitab, kui suur soojushulk tuleb anda selle aine ühikulise massiga kogusele, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

0

Soojusefekt on negatiivne ja süsteem annab energiat ära. Näide. Keemilise sideme moodustumine 37. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks?

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

0

Soojusallikas on kinnise põlemiskambriga ning sisaldab ventilaatorit, mille abil põlemisjäägid suunatakse välja läbi spetsiaalse toru ning põlemisõhk võetakse õuest.

Küte ja ventilatsioon

0

Soojustus – ja tuuletõke: Kui kogu voodrilauda ei eemaldata saab eemaldatud voodrilaua kohta paigaldada ainult tuuletõkkepaberi. See ei tee konstruktsiooni paksemaks.

Puitfassaadid

0

Soojustusplaatide paksus on 12 või 25 mm, pikkus 2700 mm ja laius 1200 mm. 12 mm soojustusplaadi soojustusvõime on sama kui 44 mm puidul, 210 mm punasel tellisel või 450 mm betoonil.

Plaatimine läbi ajaloo

0

Soojus - tundlikkus Modakrüülkiududel on modakrüül võimaldab ka mõõdukas vastupidav parukaid olema hõõrdekindlus ja kaardunud ja soojuse väga madal visadus.

Tekstiilkiud

0

Soojuselektrijaamad on ette nähtud kas ainult elektrienergia tootmiseks (kondensatsioon- elektrijaam) või elektri ja soojuse koostootmiseks (termofikatsioon-soojuselektrijaam).

Toiteallikas

-1

Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 30. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel.

Bioloogia arvestuse küsimused

0

Soojusjuhtivustegur on igasugust ainet või materjali (keha) iseloomustav suurus ja ta sõltub aine omadustest (struktuurist), aine olekust (agregaatolekust) ning temperatuurist.

Soojustehnika küsimuste vastused

0

Soojusvoog – soojushulk soojusvahetuspinna ühiku kohta (q, W/m2). q = Q/A Temp.väljaks nim. temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides.

Soojustehnika eksami küsimused

0

Soojushulk on seda suurem, mida suurem on kehade temperatuuride vahe, mida suurem on kokkupuute pind, mida lähemal on kehad üksteisele ja mida kauem ülekanne kestab.

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

0

Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre – vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

0

Soojusläbikandeks nimetatakse komplitseeritud soojuse levi viisi, kus soojus antakse üle voolavalt vedelikult või gaaasilt tahke keha pinnale konvektsiooni ja kiirguse teel.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Soojusmasina kasutegur – näitab kasuliku töö ja kulutatud energia kulu: A Q Q T T   kas  1 2  100% või   1 2  100% (Ideaalne soojusmasin) Q1 Q1 T1

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

0

Soojus - ja molekulaarfüüsika areng Miks hakkas termodünaamika totmiliselt arenema just 17. s? Millised olid selle arengu eeldused ja praktilised vajadused?

Newtoni eelne füüsika areng

0

Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J).  Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt.

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

0

Soojusjuhtivus - on väiksem kui naturaalpuidul,puitlaastplaadi niiskusisaldus on 8 plus miinus 2 %,tootmises kasutavate formaatide mõõtmed võivad olla järgmised.

kõik tõed materjalidest (tisler)

0

Soojusjuhtivuseks nim. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele, kui need on vahetus kokkupuutes.

Soojushulk ja siseenergia

0

Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, võib kasutada elektriga soojendatavat veejooturit, veetoru tuuakse maa alt külmumise vältimiseks.

Lambakasvatus

0

Soojus võimusus on 240MW. Mustamäe võimsus 476MW. Selle kütte eelised: - Keskonna kvaliteedi parem ja odavaim tagamine ja võimalus heitmete paremaks hajutamiseks.

Hoonete soojussüsteemid

0

Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks.

Soojusenergia olemus, muutumise viisid ja soojuslikud nähtused

0

Soojusmahtuvus - soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra, kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut ega keemilist koostist.

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks

-1

Soojustuse alla on vajadusel asetatud PE-kile ning tihendatud liivaalus paksusega 50 mm ja tihendatud killustikalus paksusega 300 mm. keraamiline plaat (mattglasuur) paigaldussegul* 10 mm betoonplaat 90 mm vahtpolüstüreen EPS80F 150 mm PE-kile 0,2 mm tihendatud liivaalus 50 mm tihendatud killustikalus 300 mm _______ 600 mm * keraamiline plaat paigaldussegul 10mm

Seletuskiri projekti juurde

0

Soojusmasina kasutegur - näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin 3.Võnkumiste sumbumine- on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle kasulikuks tööks.

P. Otsnik Füüsika I eksam

0

Soojusvool on levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv soojushulk Q. Soojusvoolu väärtust ühe pinnaühiku kohta nim. soojusvooks q[W/m2]. q=Q/A.

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Soojusjuhtivuse korral on kehad omavahel kontaktis ja ühe keha molekulide või ka vabade elektronide põrked teise keha osakestega annavad energiat ühelt kehalt teisele.

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

0

Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Soojusmahtuvus Soojusmahtuvus on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe.

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

0

Soojusmahutuvus on arvuliselt võrdne keha erisoojusega, kui keha mass on 1kg (massiühik). Soojusmahutuvus on võrdne moolsoojusega, kui keha on võrdne ühe mooli

Füüsika eksamiks kordamine

0

Soojusmasina kasutegur – näitab kasuliku töö ja kulutatud energia kulu: A Q − Q2 T − T2 η = kas = 1 ⋅ 100% või η = 1 ⋅ 100% Q1 Q1 T1 (Ideaalne soojusmasin)

10 klassi füüsika kokkuvõte

0

Soojusarvesti – koosneb temp anduritest mis on paigaltatud peale voolavale veele ja tagasivoolu veele mis määravad temp-i ja annavad andmed soojusarvestisse.

Hoonete soojussüsteemid

0

Soojustus – fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm. 3.Aurutõke – polüetüleenkile 0,1 mm. 4.Kandetarind – profiilplekk.

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3

0

Soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu.

Kuu siseehitus ja kuu tekkimine

-1

Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K].ENTALPIA Kui süsteemi ruumala ei muutu ja paisumistööd ei tehta, siis on süsteemi koguenergiamuut võrdne süsteemile antud soojusega: ∆U = q (V = const) Keemias toimub enamus reaktsioone agakonstantsel rõhul (lahtises anumas). Siin teeb süsteem saadud soojuse arvel ka tööd ja tema siseenergia muutus on selle võrra väiksem.

Rakenduskeemia

0

Soojusjuhtivus - toimub tahketel kehadel, mis on üksteisega seotud, osad hakkavad kiiremini liikuma, kuna seotud naaberosadega kandub liikumine edasi ka neile.

Soojusõpetuse mõisted

0

Soojusmasina kasutegur - protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast.

Füüsika termodünaamika

0

Soojusbilanss - termodünaamilisse süsteemi siseneva ja sealt väljuva soojushulga jaotus süsteemi koostisosade või süsteemis toimuvate protsesside vahel.

Meteoroloogia ja klimatoloogia

0

Soojusjuhtivus – soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda molekulide omavaheliste põrgete tulemusena.

10. klassi mõistete definitsioonid

0

Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis 2. Mulla lasuvustihedusest läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² 3. Mulla struktuursusest rist-lõikega pinda.

Mullateaduse teine töö

0

Soojuskindlus on 60~180°C, mõnel kuni 200°C.  • Suur keemiline püsivus  • Suur vastupidavus veele, mineraalõlidele ja elektrisädelahendusele.

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

0

Soojusvahetus - protsess kus keha/kehad vahetavad omavahel soojust(soojuskiirgus,konvetsioon,soojusjuhtivus).Konvetsioon-aineosakesed vahetavad oma asukohti.

Molekulaarfüüsika alused

0

Soojusthenika – teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Soojusmahtuvus on seotud kristall võre sõlmades olevate osakeste võnkumisega, toimuvad tasakaaluasendis ümber suure sagedusega ja väikese amplituudiga.

Materjateaduse üldalused.

0

Soojusreostus – keskkonna reostumine soojuseks muutunud energiaga, nüüdisajal eelkõige elektrijaamade jahutusvee ja tööstuslike heitmete vahendusel.

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

0

Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad: 1) Keha poolt juhuslikul temperatuuril eralduv soojuskiirgus koosneb laiast sagedusspektrist.

Soojuskiirguse mõju inimestele ja hoonetele

0

Soojuspumbadeks nim. seadmeid mis on mõledud soojuse üleviimiseks keskkonna temperatuurilt või veidi kõrgemalt temperatuurilt kõrgemale temperatuurile.

Soojustehnika konspekt

0

Soojusliikumine on aineosakeste Soojuspaisumine on keha ruumala vedelikus ülespoole tõusma ja see liikumine, mis on seotud muutumine temperatuuri toimel.

Neljakoolikatsed füüsika

0

Soojusrežiim – pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases.

Agro

0

Soojusülekande liigid - 1.Kokkupuude 2.Kiirgusena-päikeselt või lõkkelt 3.Konvektsioon 3.Kandub alati kuumemalt kehalt külmemale soojusliku tasakaalu suunas.

9s klass-KONTROLLTÖÖ küsimused ja vastused

0

Soojustegur - COP..............................................................................................................11 ÕHK-ÕHK SOOJUPUMP.

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

-1

Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Q = |∆U| - soojusülekandel A = |∆E| - mehaanikas Soojushulga mõõtühik SI-düsteemis on džaul (J). Mittesüsteemne mõõtühik on kalor (cal).Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele.

Soojus

-1

Soojuskiirgus – 1) energia levib elektromagnetlainetena; 2) soojus kandub edasi ilma materjali vahenduseta; 3) kõik kehad, mille temperatuur on > 0K, kiirgavad soojuskiirgust; 4)soojuskiirgus sõltub: (kiirgava pinna temperatuurist; kiirgava pinna omadustest); 5) kiirgus jaotub (α - absorbeeruv osa; ρ - tagasipeegeldunud osa; τ - läbinud osa.

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

0

Soojus - ja niiskuslikust käitumisest, on vaja läbi viia pikaajalised (vähemalt aasta) mõõtmised arvutusliku niiskuskoormuse tingimustes.

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

0

Soojustus – jäik mineraalvillplaat (50 kg/m3) 140, tuulutuspiludega 4. Aurutõke – polüetüleenkile 0,1 mm 5. Kandetarind – profiilplekk.

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3

0

Soojusallikaks – koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus – kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist.

Metallurgia. kõrgahjutehnoloogia

0

Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on džaul-1J. Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele.

Keha soojusjuhtivus ja siseenergia

0

Soojus - ehk siseenergia-keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa 6.Laineenergia-laineliikumisega seotud energiasumma.

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

0

Soojusmasinaks nim. masinat, mis muudab kütuse siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auto-, laeva-, lennukimootor, keskkütteahi on soojusmasinad.

Soojusõpetuse põhimõisted

0

Soojusüle - kanne on väga komplitseeritud, mida mõjutavad vooluse iseloom, kiirus, seadme geomeetriline iseloom ja füüsikalised omadused.

Soojustehnika eksami küsimused

0

Soojus – energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele – energia voolab soojusena kõrgema temperatuuri osalt madalamale.

Rakenduskeemia

0

Soojus - või elektrienergiaks muundatav ressurss suuresti: a) geograafilisest asukohast ning b) kohalikest klimaatilistest tingimustest.

Alternatiivse energia kasutamise võimalused Eestis

0

Soojuselektrijaama kasutegu on kusjuures 30-40%. See ei saasta keskkonda ning on kergem kui samasuguse võimsusega mõni muu galvaanielement või akumulaator.

Keemilised Vooluallikad

0

Soojusjuhtivus – Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Soojusjuhtivuseks nim. soojuse leviku protsessi kehade sees, mis on esile kutsutud keha microosakeste liikumisest ja omavaheliest kontakteerumisest.

Soojustehnika konspekt

0

Soojusena hingamis - oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidevalt juurde saama.

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused

0

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Head soojusjuhid on metallid, halvad on vesi ja jää ja gaasid.

Soojusõpetus

0

Soojusläbikanne - soojus levib järjestikku konvektsiooni ja kiirguse teel seinapinnale, läbib soojustjuhtiva seina ja väljub teise keskonda.

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Soojusmahtuvus – Keha soojusmahtuvus näitab, kui suur soojushulk tuleb sellele kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra.

Meteoroloogia ja klimatoloogia

0

Soojusülekanne e. konvektsiooniks nimetatakse soojuse levikut, mis tekib vedeliku või gaasiosakeste edasiliikumise või segunemise tulemusel.

Kliimaseadmed

0

Soojusmahtuvuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne antud keha temperatuuri ühe kraadi võrra tõstva soojushulgaga.

Termodünaamika õppematerjal

0

Soojusmasina kasutegur — tavaliselt protsentides väljendatud suhe, mis näitab, kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab.

Soojusõpetus

0

Soojusjuhtivus on ülekandenähtus, kus molekulide soojusliikumise energia kandub omavaheliste põrgete tulemusel ühelt molekulilt teisele.

Ainete olekud, erisoojus

0

Soojuspaisumise suurus on erinev. Joonpaisumise tegur saadakse kui leitakse katsekeha pikenemine 1 mm kohta temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra.

Tehnomaterjalide eksami materjal

0

Soojustuseks on 100+100 mm mineraalvill puidust horisontaal ja vertikaal roovide vahel sammuga 600mm. Vill katta 30mm tuuletõkkeplaadiga.

Eramu eelprojekt

0

Soojus - , keemiline-, elektromagnetiline- (elektrivälja, magnetvälja, elektrivoolu, kiirguse), gravitatsiooni- ja tuumaenergia.

Füüsikaline maailmapilt

0

Soojusjuhtivus - siseenergia ülekandumine Kui kaks pindala suurusega S asuvad teineteisest kaugusel l ning ühel pinnal on kõrgem temp.

Termodünaamika

0

Soojuspaisumine – väljendatakse paisumisteguriga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri muutmisel 1 C võrra.

Puiduteaduse Konspekt

0

Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus.

Soojusõpetus

0

Soojusjuhtivuseks nimetatakse materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale.

Tehnomaterjalide eksami materjal

0

Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest.

Soojusnähtused saunas

0

Soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO 2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool.

Üldgeograafia 10.kl

0

Soojusülekande teel – Q=∆U (∆U – siseenergia muut) (Q – soojushulk – iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energia hulka)

Soojusnähtused

0

Soojus - Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust, liiga madal temperatuur võib avalduda taimede kehvas kasvus.

Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule

0

Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia.

Anorgaaniline keemia I praktikum 2 protokoll

0

Soojuselektrijaama kasutegu on kusjuures 30-40%. Kütuseelemendi tööigagi on küllalt pikk, küündides 10 aastani, ja tema mõõtmed väikesed.

Keemilised vooluallikad

0

Soojusjuhtivus - nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel.

Vedeliku ja tahkise omadused, tuum ja elektron, laser

0

Soojusmahtuvus - Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.

Füüsika definitsioonid

0

Soojushulk – siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel (soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus).

Molekulaarfüüsika alused

0

Soojusmahtuvuseks nimetatakse sellist soojuse hulka kilodžaulides, mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra.

Nimetu

0

Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja juurde juhtida ainele või kehale et muuta tema temperatuuri ühe kraadi võrra.

Soojustehnika küsimuste vastused

0

Soojustransformatsioon - nim. soojuse ülekandmist madalama temp-ga kehalt kõrgema temp-ga kehale. Seadmeid nim. soojustransformaatoriteks.

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Soojus - ja elektrienergiakulud 6 417 13,81% 6 506 14,69% 6 119 13,80% Materjalidekulud 3 629 7,81% 3 047 6,88% 3 110 7,01%

FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL

0

Soojusefekt — soojushulk, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörduval ja täielikul reageerimisel.

Füüsikaline keemia

0

Soojusefekt lahustumisel – 66. tõeline lahus – lahus, milles lahustunud aone on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena.

Keemia põhimõisted

0

Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada – st tõsta kehatemperatuuri.

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

0

Soojusülekandeks nimetatakse keha siseenergia muutmise viisi, kus energiat antakse mehaanilist tööd tegemata ühelt kehalt teisele.

Füüsika kordamine 9. klass

0

Soojushulk – Q = cm( t 2 − t 1 ) Q c m t2 t1 • Erisoojus – Q λ • Sulamissoojus – m Q L • Aurustumissoojus – m

Soojusõpetus

0

Soojus - efekti, mis esineb liitaine moodustamisel lihtainetest standardtingimustel, nimetatakse liitaine tekkesoojuseks.

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

0

Soojus on energiavorm, mida kandub kehade (süsteemide) vahel nende kehade (süsteemide) temperatuuride erinevuse tõttu.

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega

0

Soojusjuhtivus - nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise taajärjel

Füüsika mehaanika kursuse mõisted (10. klass)

0

Soojusjuhtivus on mitu korda suurem kui Al2O3. AlN on väike joonpaisumistegur (4,5∙10-6), mis annab talle suure termokindluse.

Tehnomaterjalide eksami materjal

0

Soojusjuhtivuseks nim. nähtust, mille juures soojuse levik kehades toimub keha väikeste osakeste omavahelise vahetu kontakti teel.

Soojustehnika eksami küsimused

0

Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat.

Referaat Soojuspumbad

0

Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale.

Füüsika, aine ehitus

0

Soojusjuhtivus - sü, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulide liikumise tõttu, ilma et keha ümber paikneks.

Termodünaamika alused ( kokkuvõte )

0

Soojuse äraandmine on suurenenud, nahk on pidevalt niiske ja roosakas. Kuna ainevahetus on kiirem, siis võib inimene ka kõhnuda.

Sisesekretsioon

0

Soojuskiirgus - nim.osa maapinnale jõudnud valguskiirgusest needub objektides nind muundub pikalainelisemaks infravalguseks.

Ökoloogia

0

Soojus e. soojushulk e. soojusefekt - energia ülekande mõõt, kui energia ülekanne avaldub temperatuuri muutusena.

Keemia alused konspekt

0

Soojushulk on võrdeline takistusega ja see tähendab, et alati takistuse vähenemine toob kaasa soojushulga vähenemise.

Alalisvoolu lühikonspekt

0

Soojusjuhtivus – soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel (metallid)

Soojusnähtused

0

Soojuskandjaks on puhas (boorhappelisandita) vesi, mis reaktoris aurustub ja juhitakse pärast ülekuumendamist auruturbiini.

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

0

Soojusmasinad on seadmed, mis opereerivad soojusega kahe või enama reservuaari vahel, selleks, et teha mehhaanilist tööd.

Soojusmasinad

0

Soojus - liikumise korrapäratuse mõõduks saab siis kasutada entroo-piat S, mis avaldub seosega (Max Planck, 1906)

Termodünaamika õppematerjal

0

Soojusenergia - , elektrikulu jne. Nii nagu varade suurenemine nii ka kulude suurenemine, kajastub kulukonto deebet poolel.

Tulud, kulud

0

Soojusjuhtivus on madalam (kuni 3 korda), mille tulemusel suureneb läbikeevitus ja termomõjutsooni temperatuur on kõrgem.

Roostevaba terase keevitus referaat

0

Soojusmasinaks nimetatakse masinat, mis saab oma energia kütuse põlemiselt – st kõik masinad, kus põletatakse kütust.

Füüsika KT küsimused, vastused, valemid, termodünaamika

0

Soojuspump on süsteem, mis ammutab soojusenergiat madalamast temperatuurist ja siirdab selle kõrgemale temperatuurile.

Elu päikeseenergial

0

Soojus - isoleerimiseks ning kuna ta on küllaltki niiskusekindel, tugev, sobib ta niiskete kohtade isolatsiooniks.

Vahtpolüstüreentooted

0

Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks.

Soojustehnika eksami küsimused

0

Soojusläbikanne - soojus …=100% . levib järjestikku konvektsiooni ja kiirguse teel seinapinnale, Kütuse kütteväärtus.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Soojusmahtuvuse pärast on planeedi pinnast kuni 90 kilomeetri kõrguseni õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine vaid mõni kraad.

Veenuse uurimine

0

Soojusõpetus on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat, aine ehituse aluseid ja faasisiirdeid.

Soojus õpetus

0

Soojus - , hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-, päikese- ja geotermaal- elektrijaamades.

Elektroenergeetika

0

Soojus - ja elektrijuhtning tal on kõrge soojusmahtuvus, seetõttu rakendatakse suletud naatriumi soojuskandjana.

Naatrium

0

Soojuskiirgus on oma olemuselt sarnane valgusele, kuid see on silmale nähtamatu elektromagnetlaine ehk infrapunakiirgus.

Soojuskiirguse mõju inimesele

0

Soojuskiirgus õhus on CO2 0,03% (kui infrapunane hajuks takistamatult oleks praeguse +15 asemel maakera keskmine õhutemp-18.C

Põhilised globaalprobleemid

0

Soojustus - jahutusaine Maakollektor  Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil.

Keskkonnafüüsika presentatsioon maasoojusenergia kohta

0

Soojuspumbal on heitmete kogus väiksem ainult lämmastikoksiidide osas ja sedagi ainult kerge kütteõliga võrreldes.

Soojuspumbad Konspekt

0

Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus.

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

0

Soojusmasin on seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks (või vastupidi – külmutusmasin, soojuspump).

Füüsika eksam inseneri erialadele

0

Soojustuseks on sarikate vahel 200 mm klaasvillaplaat Isover KL ja selle peal 50 mm jäik tuuletõkkeplaat Isover RKL.

Kursuseprojekt - ERAMU

0

Soojuskrakkimise on protsess, milles läbides kõrget kuumust ja temperatuuri toornaftas lagunevad molekulaarsed sidemed.

NAFTA, MAAGAAS

0

Soojusregulatsioonis – läbi naha veresoonte antakse organismist soojust ära. Soojakoormusega tõuseb 0,2 -0,3 l/min pealt

Nahk

0

Soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril.

Füüsika riigieksami konspekt

0

Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt kehalt teisele kehale või teiselt kehalt antud kehale.

Soojus, energija - Kontrolltöö küsimused ja vastused.

0

Soojushulk on keha siseenegia hulk, mis kandub sellelt teistele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale.

Kehade soojenemine ja jahtumine

0

Soojuskiirguseks nimetatakse ka soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu.

Füüsika Mõisted

-1

Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Hessi seadus _ Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest!

Rakenduskeemia eksami kordamismaterjal

0

Soojusmootorid on aurumasinad, gaasiturbiinid, sisepõlemismootorid ehk kolbmootorid, auruturbiinid, reaktiivmootorid.

SOOJUSJÕUSEADMED

0

Soojuskiirgus - kõikjalt Nähtav valgus – tähtedelt UV- kuumad taevakehad Röntgen ja gamma- kuumimad taevakehad

Kokkuvõte astronoomiast

0

Soojusülekanne – siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad.

Soojusülekanne

0

Soojusjuhtivus - seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa.

Aine ehitus

0

Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, metann, naerugaas jne. metann, naerugaas jne. Tuul ja õhuringlus Tuul ja õhuringlus

Armosfääri koostis ja ehitus

0

Soojuslikku taset ehk soojusastet või keha soojuslikku seisundit ● Füüsikaline suurus ● Ladina k - tasakaaluolek

0

Soojusmahtuvus – nim. soojushulka, mis on vaja juurde juhtida kehale, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus.

Mullastik

0

Soojusmasinaks nimetatakse perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt.

Soojusmasinad

0

Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Q=λ*m Ühik on džaul (J) Q=c*m*s*t

Energia jäävuse seadus

0

Soojuskiirgus on ainult üks nendest. Arvatakse, et elusate ja elutute kehade kiirguste lainepikkused on erinevad.

Maailmataju uusversioon

0

Soojuslik toime – avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises

Elektrivoolu toime inimesele

0

Soojuseks nimetatakse soojusenergiat, mis kandub ühelt kehalt teisele, kui kehade temperatuurid on erinevad.

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

0

Soojusjuhtivus on soojusülekande viis, milles antakse edasi osakeste võnkumise energia, aine ise kaasa ei liigu.

Füüsika kordamine 9. klass

0

Soojusjuhtivus u - väätuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi.

Ehitusfüüsika kodunetöö

0

Soojusmasin - Soojusmasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks.

Füüsika definitsioonid

0

Soojusmasina kasutegur – näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q 1 muudab masin kasulikuks tööks Akas.

Mehhaaniline liikumine

0

Soojusnähtusi on võimalik kirjeldada niisuguste füüsikaliste suuruste abil nagu ruumala, rõhk ja temperatuur.

Molekulaarfüüsika. Sissejuhatus

0

Soojuse tähtsus - metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist.

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

0

Soojushulk on Q . 1 cal = 4,2 J. 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee soojendamiseks 1 kraadi võrra.

Soojusõpetus

0

Soojushulk on leitav valemiga Q=λ·m, milles λ on sulamissoojus ja m-mass. Miks selles valemis ei ole ∆T?

Kogu 9.nda klassi füüsika materjal

0

Soojuskiirgus on ka silmale nähtamatu infravalgus .Millistes seadmetes ja milleks kasutab inimene infravalgust.

Valguse ja aine vastastikmõju

0

Soojusmahtuvus - keskimine soojusmaht on soojushulk Q, mida tuleb anda, et tõsta materjali temp 1 kraadi võrra.

Materjateaduse üldalused.

0

Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.

Soojustehnika konspekt

-1

Soojusjuhtivus on väga väike,siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga õhuke õhukiht.2)konvektsioonivoolud,mis tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel.Alumine,rohkem soojenenud õhk muutub hõredamaks ja seega kergemaks ning tõuseb ülespoole.Asemele voolab kõrvalt jahedamat õhku.

Hüdrometeoroloogia

0

Soojuskiirgus on pideva spektriga elektromagnetkiirgus, mida põhjustab kiirgavas kehas toimuv soojusliikumine.

Füüsika teemade konspekt

0

Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul

Soojusnähtused

0

Soojuspaisumist – gaasi(vedeliku) ruumala muutumist temperatuuri muutumisel Erinevad temperatuuriskaalad

Molekulaarfüüsika.

0

Soojusjuhtivus - Soojuse levik keskkonnas k6rgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda.

Aine ehituse alused

0

Soojusmahtuvus – väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse soojendamiseks 1*C võrra.

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Soojusmahtuvus c on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temp vahemik T läheheb nullile.

Materjaliteaduse üldaluste eksam

0

Soojustransformatsiooniks nimetatakse soojuse ülekandumist madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Soojusjuhtivus on kõigi tahkiste tavaline omadus, juhivad soojust paremini kui vedelikud ning amorfsed ained.

Aine ehituse alused

0

Soojustransformatsioon - soojuse ülekandmine madalama temperatuur maksimumini temp-ga kehalt kõrgema temp-ga kehale.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Soojus - ja tulekaitseisolatsiooniks kasutatav materjal ka heli kinni pidav ja täidab ka seda rolli.

Laevade ehitus eksam

0

Soojusallikaks on keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel.

Ehitusmasinate eksam 2010

0

Soojuse äraandmine on ülekaalus. See saavutatakse eelkõige tänu higistamisele ja higi aurumisele keha pinnalt.

Patoloogia

0

Soojusefekt on negatiivne. Tähendab seda, et süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustumine.

Üldbioloogia, Bioloogia

0

Soojuspaisumine – kui temperatuur tõuseb, on al. soojuspaisumine oluliselt suurem kui näiteks teraspoldil.

Juhtmete ühendamisliited ja teooria

0

Soojusvool on Eristatakse kahte suunda: Pärivoolusuund ja maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve.

Soojustehnika teooria eksamiks

0

Soojuse transformatsiooniks nimetatakse soojuse ülekannet madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale.

Soojustehnika küsimuste vastused

0

Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid.

Soojusfüüsika

0

Soojusliikumine – aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine.

Füüsika, aine ehitus

0

Soojusmahtuvusega – hoiab organismide fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp- temperatuuri.

Organismide koostis - konspekt

0

Soojus - pesuvee soojus 4.Aeg-leotamise ja küürimise aeg. Mustus on erinivate ühendite kompleks.

Köögi puhastusained

0

Soojusenergia - päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid.

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

0

Soojushulk – erisoojus – sulamissoojus – aurustumissoojus – kütteväärtus – soojusmahtuvus.

Molekulaarfüüsika

0

Soojusjuhtivus – füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kehade vahetu kontakti kaudu.

Termodünaamika

0

Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria

Soojustehnika konspekt

0

Soojus - ja kiirgusprotsessid klaaskasvuhoones. Soojuslik tasakaal kasvuhoones päeval ja öösel.

Atmosfäär

0

Soojus - ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad-

Majandus

0

Soojuse tootmiseks - Praegu saadakse biomassipõhist energiat peamiselt puidu põletamisest tekkiva soojusena.

Biomass

0

Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille kaudu soojus siirdub jahedamalt kehalt kuumemale.

Soojustehnika eksami küsimused

0

Soojusvahetiks nim. seadet, mis on ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt teisele.

Soojustehnika eksami küsimused

0

Soojusliikumine – aineosakeste pidev korrapäratu liikumine, mille iseloom sõltub aine agregaatolekust.

Molekulaarfüüsika alused

0

Soojusjuhtivus on iseloomulik tahketele kehadele ja soojusjuhtivuse tekkeks on vajalik temp-de erinevus.

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt

0

Soojuskandja kontuuri nimetatakse esimeseks kontuuriks ja töötava keha kontuuri vastavalt teiseks kontuuriks.

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

0

Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus kasvab keha temperatuuri tõustes.

Füüsika Mõisted

0

Soojuspump protsessides on alumise temp . Ülemisel . Seljuhul on tegemist mitmesuguste teiste madalte tempidega.

Soojustehnika konspekt

0

Soojus — makrokäsitluses soojushulga vaste juhul, kui konkreetne soojushulk on piiritlemata.

Soojusõpetus

0

Soojus - jõumasin, töötades samade temperatuuride vahel, ei saa omada kõrgemat kasutegurit.

Keskkonnafüüsika

0

Soojusmasinaks nimetatakse masinat, milles toimub kütuse siseenergia muundamine mehaaniliseks tööks.

11. klassi füüsika konspekt: Termodünaamika alused

0

Soojus - , elektri- ja mürajuht, vastupidav alustele ja enamikele hapetele, suure eripinnaga.

Keskkonnakaitse

0

Soojusallikana on üldjoontes sama, mis välisõhu kasutamine, kuid härmatiseprobleeme siin ei esine.

Soojuspumbad Konspekt

0

Soojuse transformatsioon – soojuse ülekandmine madalama põhikomponendid on savi (Al2O3, 2SiO2), ränioksiid,

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne.

Maa kiirgusbilanss. Atmosfäär. Kasvuhooneefekt. Tuul ja õhuringlus. Õhumassid

0

Soojusmahtuvus – soojushulk, mida on vaja antud ainekoguse temepratuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.

Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused

0

Soojusmahtuvus on suurem konstantsel rõhul, kuna osa saadud soojusest kulub paisumistöö tegemiseks.

Füüsikaline keemia

0

Soojusmasina kasutegur - kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.

Termodünaamika alused

0

Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet.

Soojusliikumine

0

Soojuspump — termodünaamiliselt külmkapiga sarnane masin, mida kasutatakse ruumide kütmiseks.

Soojusõpetus

0

Soojushulk - füüsikaline suurus, iseloomustab ühelt kehalt teisele kandunud siseenergia hulka.

Füüsika mõisted 8. ja 9. klass

0

Soojusjuhtivus – on nähtus, kus soojusenergia kandub ühelt kehalt teisele (kuumemalt külmemale).

Meteoroloogia ja klimatoloogia

0

Soojuskiirguse neelajaks on veeaur,lisaks veel CO2 ,metaan,naerugaas,maalähedane osoon jt. gaasid,ka aerosool.

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

0

Soojuslik läbilöök on seotud dielektriku omadustega, kuid lisaks ka sellest valmistatud toote omadustega.

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil.

EMÜ keemia eksami kordamsiküsimused

0

Soojustuskrohve on palju kasutatud kivi- ja betoonhoonetel. Ka seal püsib risk vee seina sattumisele.

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

0

Soojusjuhtivusdetektorid on mittespetsiifilised, saab kasutada ka anorgaaniliste ainete kontside mõõtmiseks.

Lahutusmeetodid

0

Soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad põlevkivid annavad pulbrilise koksi.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Soojusvoog on alati suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama tem-peratuuriga kehale [7].

Automaatika andurid

0

Soojushulk on energia hulk, mille keha soojushulk Q 1J saab või kaotab soojusvahetuse käigus.

Neljakoolikatsed füüsika

0

Soojusjuhtivus on 24 x parem kui õhul, järelikult ellujäämise aeg külmas vees on palju lühem.

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

0

Soojuskiirgus - tagab toimetulekuks vajalikud kohastumused madalatele/kõrgetele temperatuuridele.

Ökoloogia

0

Soojuskiirgus - soojuse ülekandumine kiirgusena, selleks peab piisavalt kõrge temperatuur olema.

Lisa füüsika KT mehaaniline ja soojuslik maailmapilt

0

Soojusmahtuvus – soojushulk dzaulides (J), mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini (K) võrra.

Füüsika eksam inseneri erialadele

0

Soojusülekandeks nimetatakse energiaülekannet ühelt kehalt teisele, ilma seejuures tööd tegemata.

Kokkuvõte temperatuurist, temperatuuriskaaladest

0

Soojusallikaks on kuumad kerisekivid, millele leili viskamisega õhku lühiajaliselt niisutatakse.

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

0

Soojuskiirgus – füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kiirguse vahendusel.

Termodünaamika

0

Soojustagasti põhikomponendiks on soojusvaheti. Soojustagastid jagatakse regeneratiivseteks ja rekuperatiivseteks.

Soojustagastite võrdlus ja kriteeriumid

0

Soojustus – vahtpolüstüreenplaat 80 mm 5. Killustik ≥ 200 mm 6. Aurutõke 7. Aluspinnas

Inseneri eksami vastused 2009

0

Soojustuspaneelide tootmine on kallis, kuid kindlasti leidub sihtgrupp, kellele sellist lahendust saaks müüa.

Soojustuspaneelid vähesoojustatud paneelmajade lisasoojustamiseks – sünteesi staadium

0

Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas.

Soojusenergia olemus

0

Soojusjuhtivuseni – 0.22 W/m 2K. • Lisasoojustuse tegemise tasuvusaeg jääb l0 aasta lähedale.

Energiasääst kortermajas

0

Soojuslik toime - vooluga juht soojeneb, nt soojust andvad aparaadid pliit, hõõglamp, triikraud.

Alalisvool

0

Soojusmasina kasutegur – näitab, kui suure osa antud soojusenergiast muundab masin kasulikuks tööks.

Füüsika täiendõpe

0

Soojuspump on automatiseeritud. Maasoojuspumba puuduseks on suhteliselt suur alginvesteering.

KUIDAS TARBIDA SOOJUSENERGIAT SÄÄSTLIKULT ?

0

Soojusülekanne - siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale.

Soojusõpetuse mõisted

0

Soojushulk – Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekandes.

Füüsika kordamine 10.klass

0

Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik

10 klassi füüsika kokkuvõte

0

Soojuskiirgus - parem nool, maapinnalt üles Peegelduvkiirgus- vasak maapinnalt peegelduv nool.

Armosfäär Biosfäär Geograafia

0

Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Soojusmasin - Perioodiliselt töötav masin, mis muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks.

10. klassi soojusõpetuse mõisted

0

Soojus - , tuuma-, hüdro- + alternatiivsete energiaallikatel põhinevad elektrijaamad.

Geograafia riigieksamiks materjal

0

Soojus - elektrijaamade tõttu tekib palju kasvuhooneid, gaase ja tahkeid jääkaineid.

Energiamajandus

0

Soojus kadudesks on kaod(vt joonis 46 lk 9). Nendeks kadudeks on veel kaod ventilatsiooni õhuga.

Hoonete soojussüsteemid

0

Soojusallikaks on seal loodelised jõud kivimikihtides, mida põhjustab Jupiteri gravitatsioon.

Maateadus alused

0

Soojushulk on energia, mis antakse kehale soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel.

TERMODÜNAAMIKA ALUSED

0

Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis.

Inimene

0

Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel.

Kiired ja spektrid

0

Soojusmahtuvus on soojushulk, mida on vaja anda gaasile, et tõsta tema temperatuuri 1K võrra.

Kordamisküsimused

0

Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra.

Füüsika teooriaeksami küsimused+vastused

0

Soojussiire on võrdeline soojust äraandva pinna suurusega, seega geomeetriliste mõõtmete

Elektrotehnika eksamiküsimused

0

Soojustamisel on oluline ka külmasildade võimaliku tekke jälgimine ja nende likvideerimine.

Majavamm

0

Soojustuseks on 150 mm vahtpolüstüroolplaat, mis on kaetud mineraalkrohviga raabitsvõrgul.

Kursuseprojekt - ERAMU

0

Soojusvahetuse puudumisel on entroopia muutus tasakaalulises (ehk pöörduvas) protsessis võrdne nulliga.

Soojusõpetuse konspekt

0

Soojusbilanss - Kõigil endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine.

Inimene

0

Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikus.

Soojusfüüsika

0

Soojus - ja valgusenergiat  Muudab ühe gaasi teiseks  Energiaosake jääb üle

Esitlus päikesest

0

Soojushulk - soojuse edasiandmise protsessis keha poolt saadud või antud energia mõõt.

Füüsika

0

Soojushulk q on võrdeline voolutugevusega I ruuduga, juhi takistusega R ja voolukestusega.

Füüsika: elektriõpetus

0

Soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4, N2O, O3, aerosool , neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.

Atmosfääri koostis ja ehitus

0

Soojuslikust aspektist on soojussõlme põhiülesanded järgmised: - küttesüsteemi töö juhtimine.

Hoonete soojussüsteemid

0

Soojusarvutuse metoodika on esitatud katlaarvutusnormides ja normide alusel koostatud käsiraamatutes.

Katlatehnika kordamisküsimused

0

Soojushulk – siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsessis.

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

0

Soojuskiirgus - siseenergia levib kiirgamise teel Kõik metallid on väga head soojusjuhid.

Temperatuurid meie ümber

0

Soojuslikeks oleku - parameetriteks on aga suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süst.

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Soojusmasin - masin, mis teebehaanilist tööd kütuse põletamisel saadud energia arvel.

Füüsika

0

Soojusmasina kasutegur – näitab mitu % soojendilt saadud soojushulgast muutub kasulikuks tööks.

10. klassi mõistete definitsioonid

0

Soojus hulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mille keha saab või kaotab soojusülekandel.

Soojusõpetus

0

Soojushulk - siseenergia hulk, mille keha soojuse vahetamise teel saab või ära annab.

Füüsika soojusõpetus KT1.

0

Soojuskandja on vesi, kuid kasutatakse ka süsihappegaasi, heeliumi ja vedelat naatriumi.

Energia ja keskkond konspekt

0

Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

0

Soojuslevi on õpetus soojuse leviku protsessides ruumis, keskkonnas või kehade vahel.

Soojustehnika konspekt

0

Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde.

10 klassi füüsika kokkuvõte

0

Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandumise mikroskoopiline moodus.

Termodünaamika õppematerjal

0

Soojus - ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.

Elektrotehnika

0

Soojuse ülekandumine on seda intensiivsem, mida suuremad on temperatuurigradient ja kontaktpind.

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

0

Soojusenergia on ainuke, milleks võivad kõik teised energialiigid täielikult muunduda.

Elektrivool

0

Soojusenergia on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine.

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

0

Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusülekande teel ühelt kehalt teisele.

Füüsika kordamine 10.klass

0

Soojusjuhtivus - üks kolmest soojuse edasikandumise vormist, mis toimub tahketes kehades.

Puiduteaduse konspekt eksamiks

0

Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik temperatuuri tõstmiseks 1o võrra.

Kliimaseadmed

0

Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks.

Soojusmasinad

0

Soojusväli - Kivimimassiivis võivad esineda nii loomulikud kui ka kunstlikud soojusv.

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

0

Soojushulgasse q1 nimetatakse soojusjõumasina kasuteguriks: A Q1 − Q2 η= = . (5.29) Q Q1

Tahke keha mehhaanika.

0

Soojushulk – on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel.

Mehhaaniline liikumine

0

Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale

Ülevaade inimorganismi ehitusest

0

Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga

Bioloogia gümnaasiumile II - Inimese elundkonnad, kloonimine, kunstlik viljastamine, biotehnoloogia

0

Soojuskiirgus - sü, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise neelamise tõttu.

Termodünaamika alused ( kokkuvõte )

0

Soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vaja keha (mitte vee) soojendamiseks 1 kraadi võrra.

Füüsika

0

Soojusmasin – Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks.

Füüsika kordamine 10.klass

0

Soojusallikaks – koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik

Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia

0

Soojusefekt - soojushulk (q), mis eraldub või neeldub aine täielikul reageerimisel.

Keemia alused

0

Soojusjuhtivus – iseloomustab soojuse kandumist ühestosast teise paigalseisval aines.

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

0

Soojusjuhtivuseks nim. nähtust, mille juures soojuse soojusvaheti väiksema küttepinnaga.

Soojustehnika teooria eksamiks

0

Soojuskiirgus - hõõglamp,lõke. Ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel.

Valguse peegeldumine/dispersioon

0

Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

0

Soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.

Kordamine Geograafia eksamiks

0

Soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik süsteemi soojendamiseks ühe kraadi võrra.

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

0

Soojuskiirgus ehk radiatsioon; konduktsioon; konvektsioon; aurumine ehk evaporatsioon.

Bioloogia - Neuraalne- ja humoraalne regulatsioon, homöostaas.

0

Soojuskiirguseks nimetatakse optilist kiirgust, mis tekib soojusliikumise energia arvelt.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

0

Soojusliikumine - aine koosneb osakestest;aineosakeste korrapäratu,lakkamatu liikumine.

Füüsika mõisted 8. ja 9. klass

0

Soojusmasinad on seadmed, mis muundabvad kütuse siseenergiat mehaaniliseks energiaks.

SOOJUSÕPETUS 10. klass

0

Soojushulk on energiakogus, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsesis.

Füüsika konspekt katseteks

0

Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega.

Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil.

0

Soojusliikumine on molekulide korrapäratu liikumine, millest sõltub keha temperatuur.

10. klassi arvestused

0

Soojusmasin – selline masin, mis teeb soojendilt saadud soojushulga arvel tööd.

Molekulaarfüüsika alused

0

Soojusmasinad - On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks.

Renessanss

0

Soojusprotsessidel on alati kindel suund- soojus kandub alati soojemalt kehalt külmemale.

Termodünaamika teine printsiip

0

Soojuse eraldamiseks on vaja teha tööd, siis on see töö võrdne eralduva soojushulgaga.

Kordamisküsimused

0

Soojusjuhtivus – kantakse edasi energiat 3. sisehõõre – kantakse edasi impulssi

10 klassi füüsika kokkuvõte

0

Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme.

Põhikooli Füüsika

0

Soojuskiirgus on kehade poolt kiiratav, temperatuurist sõltuv elektromagnetkiirgus.

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

0

Soojusmahtuvus on kehale antav soojushulk, mille tagajärjel keha t tõuseb 1 võrra.

Gaaside erisoojuste suhe

0

Soojustehnilisest seisukohast on paremad need küttekehad mis väljastavad ruumi 1m2 soojust rohkem.

Hoonete soojussüsteemid

0

Soojusefekt on positiivne. See tähendab seda , et süsteem saab energiat juurde.

Üldbioloogia, Bioloogia

0

Soojushulk on energiahulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis.

Siseenergia

0

Soojuslik läbilöök on pikaajaline vuseks ja sellele vastavat pinget läbilöögipingeks.

Materjalid

0

Soojusläbikanne - soojus levib järjestikku konvektsiooni 39.Kütuse lendosa ja koks.

Soojustehnika teooria eksamiks

0

Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A’ ja soojendilt saadud

10. klassi arvestused

0

Soojuskiirgus – energia levib elektrimagentlainete levimise ja neelamise tõttu.

Füüsika 10. klassi teemad

0

Soojusmasin – masin, mis muundab kütuse siseenergiat mehaaniliseks energiaks.

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

0

Soojusmasina kasutegur – näitab, kui palju tööd muudab soojusmasin kasulikuks tööks.

Füüsika 1. eksami Lühike konspekt

0

Soojusmasinaks nimetatakse seadet, mis muudab siseenergia mehhaaniliseks energiaks.

Füüsika kokkuvõttev konspekt

0

Soojusmootor on masin, mis muundab pidevalt soojusenergiat mehaaniliseks tööks.

SOOJUSJÕUSEADMED

0

Soojusvahetus on võimalik ainult soojuskandja kokkupuutumise teelküttepindadega.

Laeva katlad

0

Soojusbilanss - soojusliikide summa, mida organism saab,kulutab või akumuleerib.

Ülevaade inimorganismi ehitusest

0

Soojuselektrijaam - (SEJ) onelektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks.

Elekter

0

Soojusmasina kasutegur - = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 *100% . Ideaalse soojusmasina kasutegur

Füüsika mõisted ja valemid

0

Soojusmasinad on seadmed, mis muudavad kütuse siseenergia mehaaniliseks tööks.

Füüsika põhivara

0

Soojuse ülekanne - keha siseenergia muutmise protsess, mille puhul tööd ei tehta.

Füüsika

0

Soojusmahtuvusest on tema temperatuuri tõstmiseks vajalik soojuse hulk samuti suur.

Inimese organismi keemiline koostis

0

Soojusmasinad on nt. Auruturbiin, aurumasin, sisepõlemismootor, reaktiivmootor.

SOOJUSÕPETUS 10. klass

0

Soojusvahetus - Protsess, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde.

10. klassi soojusõpetuse mõisted

0

Soojus - , hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-,

Energiamajandus: Energiavarad

0

Soojuse edasi - toimetamiseks kollektorist võib kasutada vedelikke või õhku.

Taastuvenergia

0

Soojusjuhtivus on tingitud metalli kristallis vabalt paiknevatest elektronidest.

Aine ehituse alused

0

Soojusjuhtivus - soojus kandub osakeslt osakesle ilma, et aine ümber paigutuks.

Füüsika - soojusõpetus

0

Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel.

Soojusenergia olemus, muutumise viisid ja soojuslikud nähtused

0

Soojusliikumine ehk kaootiline liikumine ehk aineosakeste korrapäratu liikumine.

Aine ehitus

0

Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks.

Termodünaamika spikker.

0

Soojushulk - siseenergia hulk,mille keha saab või kaotab soojusülekandel.

Elektri spikker

0

Soojushulk – energia, mida keha saab või annab ära soojusvahetuse teel.

Füüsika kordamine 10-nda klassi üleminekueksamiks

0

Soojushulk – Siseenergia, mida keha soojusvahetusel saab või ära annab.

Füüsika mõisted ja valemid

0

Soojuskiirgus - Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine.

Füüsika 1

0

Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega.

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

0

Soojusmasina kasutegur on masina poolt tehtava töö ja soojendilt saadud energia suhe:

Füüsika eksami konspekt

0

Soojuspumbad on efektiivsed, keskkonna sõbralikud ja neid on mugav kasutada.

Kuidas soojusenergiat säästlikult kasutada ?

0

Soojusbilanss – soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine.

Maks/Neerud - spikker

0

Soojusenergia - keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa.

Maa teke, Maa sfäärid

0

Soojushulk on termodünaamilist protsessi iseloomustav algebraline suurus.

Füüsika kordamine 10.klass

0

Soojushulk - siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära.

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile

0

Soojushulk on määratud entalpia ja tehnilise tööga q=du + l =dh + lt .

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Soojusjuhtivus - ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need omavahel kontaktis.

Kordamine - Inimene

0

Soojusmahtuvus c on soojushulk, mis kulub, et tõsta Süsteemi korratuse määr.

Mõisted füüsikalise ja kolloidkemia I vahetestiks

0

Soojusmootor on seade, kus soojusenergia muudetakse mehaaniliseks energiaks.

SOOJUSJÕUSEADMED

0

Soojuspaisumine – osakeste vahekaugused suurenevad, kristalli ruumala kasvab.

Füüsika eksami konspekt

0

Soojuspump on seade, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise.

Erinevad kütteliigid majapidamises

0

Soojus - vői sädemeallikaid ja et koht oleks hea ventillatsiooniga.

Referaat Aiatöömasinad

0

Soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks.

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

0

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele.

Füüsika, aine ehitus

0

Soojuskindlus – detailide omadus säilitada tugevus töötamisel kõrgetel

Masinaelemendid

0

Soojusmasina kasutegur - prots, väljendatav arv, mis näitab kui suure osa moodustab

Konspekt.

0

Soojuspaisumine on aatomite soojusliku võnkumise amplituudi kasvust tingitud.

Tehnokeraamika referaat

0

Soojustusplaatide liimimiseks on kaks meetodit: äär-punkt meetod ja täispinnaline meetod.

SOOJUSTUSSÜSTEEMI PAIGALDUSTEHNOLOOGIA

0

Soojus on energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele.

Füüsikaline keemia

0

Soojuse hulk on võrdeline tema takistusega ,voolutugevuse ruudu ja ajaga.

Füüsika kokkuvõttev konspekt

0

Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades.

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

0

Soojusjuhtivuse tõttu on nahaalune rasvkude organismidele nagu kasukas külma eest.

Rasvad - referaat

0

Soojuskiirgus - Kõige levinum on kehade soojendamisest saadud helendumine.

Füüsika II eksamipiletid

0

Soojusliikumiseks nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist

Füüsika kordamine 9. klass

0

Soojuspumba efektiivsus on seda suurem, mida madalam on soojendatava vee temperatuur.

Referaat Soojuspumbad

0

Soojusvahetus — protsess, kus keha või kehad vahetavad omavahel soojust.

Soojusõpetus

0

Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust.

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

0

Soojuse eraldumine on samuti raskentatud, sest siingi silindrid üksteise sees.

Vedelikamortisaator

0

Soojuse mõiste on väga vana, mõõtma õpiti teda aga suhteliselt hiljuti.

Füüsika konspekt

0

Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab.

TERMODÜNAAMIKA

0

Soojusjuhtivus - Soojusjuhtivustegur (λ-väärtus) sõltub temperatuurist.

Ehitusmaterjalid

0

Soojuskadu on üks põhilisi probleeme soojusenergia kasutamise juures.

Kuidas soojusenergiat säästlikult kasutada

0

Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur

Füüsika eksam2

0

Soojusmasinad on asjad, mis muudavad soojusenergiat mehaaniliseks tööks.

Termodünaamika ja soojusmasinad

0

Soojusenergia on aineosakeste korrastamata liikumises talletunud energia.

PowerPoint - TEISI ENERGIALIIKE

0

Soojuskadude vähendamiseks on eelnimetatud terastorud ümbritsetud veel klaastorudega.

Päikeseelektrijaam

0

Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena.

Soojusõpetus

0

Soojuspumpasid on võimalik juhtida tegutsema nagu kaugjuhtimispuldi abil.

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

0

Soojussõlm on vahelüli katla (soojusallika) ja küttesüsteemi vahel.

Hoonete tehnosüsteemide I KT küsimused

0

Soojus – külmus Kõrge intelligentsus – madal intelligentsus

Pedagoogilise suhtlemise osade teemade konspekt

0

Soojus ehk temperatuuritase. Töö ehk A= juurdeantav soojushulk.

Füüsika voolutugevus

0

Soojushulk – Tähis Q, ühikuks 1J (ka 1 ca). Edasi kanduv energia.

Termodünaamika ja energeetika alused

0

Soojusjuhtivusteguri si - ühikuks on üks vatt meetri ja kelvini kohta 1 W/(m K).

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

0

Soojuskiirguse suhtes on eriti tundlikud hügroskoopsed (vettimavad) materjalid.

Arhiivinduse vastused

0

Soojusmahtuvus c on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust 1K võrra

Füüsikaline keemia TTÜ lühikonspekt

0

Soojusmasin – masin kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks.

Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted

0

Soojusmasin on masin, mis muundab soojusenergia mehaaniliseks tööks.

ARVESTUSTÖÖ (soojusmasin, TD seadused, kasutegur)

0

Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel.

Soojusenergia olemus

0

Soojusjuhtivus - soojus kandub üldjuhul edasi kõikides valguskiirgust.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Soojusmasina kasutegur on 100%, kuna kogu antav energia läheb töö tegemiseks.

Füüsika - Termodünaamika

0

Soojuspaisumine – aineomadus kuumenedes paisuda ja jahtumisel kahaneda.

Materjaliõpetus

0

Soojusenergia - iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia.

Maa kui süsteem ja sfäärid

0

Soojuslikud omadused – soojusjuhtivus q=- λ dx S λ-soojusjuhtivustegur,S-

Füüsika eksami konspekt

0

Soojusmasin - seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks.

Mehaanika ja soojus

0

Soojustatud plokke on vaj nurgas lõigata, et vältida külmasildade teket.

Hoonete konstruktsioonid

0

Soojustusmaterjalidel on erinev struktuur, näiteks kiud, teraline, pooriline.

Keraamilised kiud

0

Soojusjuhtivus – soojuse levik molekulide vastastikmõju tulemusena.

Poska füüsika suuline arvestus

0

Soojuskandjaks on küttesüsteemis vesi, mida saadakse soojussõlmest.

Küte ja ventilatsioon

0

Soojusmasina kasutegur on kasuliku töö suhe soojendilt saadud soojushulgaga.

Füüsika eksami piletid.

0

Soojusmootorites on mittetasakaalsed, sest nad toimuvad suure kiirusega.

Soojustehnika konspekt

0

Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele.

Kokkuvõte füüsikast

0

Soojusallikaks on peaasjalikult Päike, Maa sisesoojused on tühised.

Mullateadus

0

Soojuselektrijaamad – toodetakse ligi 2/3 kogu maailam elektrienergiast.

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

0

Soojusvahetiks nim. seadet, mis on peamiselt alumine kütteväärtus.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele kehale.

Kehade soojenemine ja jahtumine

0

Soojus - vahetitele Seadmeid nim. soojustransformaatoriteks.

Soojustehnika teooria eksamiks

0

Soojusenergia arvelt – toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo.

Magnetism, magnet referaat

0

Soojusjuhtivus – soojuse levimine keskonnas soojemast külmemasse.

Gaasid, termodünaamika seadused

0

Soojusjuhtivus - ei vaheta aineosakesi(tahketes kehades).Soojushulga

Molekulaarfüüsika alused

0

Soojusjuhtivus on siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele.

Kehade soojenemine ja jahtumine

0

Soojuskiirgus – tekib suvalise aine/ioonide aatomite võnkumisel.

Ettevalmistus kvantmehhaanika eksamiks

0

Soojusmahtuvusele on vee temperatuurikõikumised suhteliselt väikesed.

Ookeani elustik

0

Soojusmasin on siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev seade.

Füüsika riigieksami konspekt

0

Soojuspaisumine - puidu om soojenemisel paisuda, jahtumisel kahaneda.

Tisleri eriala eksam

0

Soojuspaisumine on nähtus, kus aine mõõtmed muutuvad soojenemisel.

Aine ehitus

0

Soojustus – kergkruus ≥300 mm 5. Niiskustõke 6. Aluspinnas

Hoone osade Eksam

0

Soojus – kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist.

Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia

0

Soojuse ülekandeviise on 3: soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus.

Termodünaamika õppematerjal

0

Soojusmasin — masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks.

Soojusõpetus

0

Soojusmasin on soojust mehaaniliseks energiaks muudav jõumasin.

Füüsika eksam

0

Soojusmasin - masin, mis teeb mehaanilist tööd soojuse arvelt.

Füüsika kordamine 10-nda klassi üleminekueksamiks

0

Soojuspaisumine – kehade ruumala ja joonmõõtmete muutumine temp.

Soojusõpetuse konspekt

0

Soojuspaisumine – keha mõõtmete muutumine temperatuurimuutustel.

Rakendusmehaanika

0

Soojuspaisumiseks nimetatakse seda kui aine soojenedes paisuma hakkab.

Soojenemine ja termomeeter

0

Soojusülekanne – keha siseenergia levimine ühelt kehalt teisele.

Füüsika 8. klassi materjal

0

Soojus - , niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul.

Sisekliima

0

Soojuse eritarbimised on tingitud eelkõige puudulikust ventilatsioonist.

Hoonete ehitustehniline uuring

0

Soojuskiirguseks nim. Siseenergia levimist kiirguse teel.

Soojushulk ja siseenergia

0

Soojusläbikanne – kahe soojuskandja vaheline vääveldioksiidina.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Soojusmasinatel on tänapäeva ühiskonnas küllaltki tähtis koht.

Igiliikur

0

Soojuspaisuvus - metallide ruumala suureneb metalli soojendamisel.

Metallid ja mittemetallid

0

Soojusülekanne - siseenergia levimine soojumalt kehalt külmemale.

Soojusülekanne

0

Soojuse levik on statsionaarne: kütuse sisemisest struktuurist.

Soojustehnika teooria eksamiks

0

Soojuselektrijaamad – SEJ-d Psühhoneuroloogiahaiglasse – PsNH-sse

Eesti keele lühendid

0

Soojusjuhtivus – keha sisene või kehadevaheline soojuse levik.

Soojus- ja massilevi I vastused

0

Soojuspaisumise tegur on aga ~2 korda suurem tahkete komponentide omast.

Eksamiküsimused õppeaines „Betooniõpetus“

0

Soojus - idaneb 3...5 C. Optimaalne kasvu temp 16...18 C

Taimekasvatuse üldkursus

0

Soojusenergia kinnipüüdmist ehk kasvuhooneefekti. • Adiabaatiline protsess.

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED

0

Soojushulgaks nim. soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka.

Füüsika kokkuvõtlik materjal

0

Soojushulk – hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga.

Loodusvarad ja nende kasutamine

0

Soojusjuhtivus - soojus levib osakeselt osakesele põrgete teel.

Siseenergia

0

Soojuspaisumine - põhineb soojusliikumisel. Vedelik termomeeter.

Soojusõpetus

0

Soojusvoomõõtur on valmistatud kummivööna, mille paksus on 6mm.

Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine

0

Soojusjuhtivus - puit on poorse ehituse tõttu halb soojusjuht.

Tisleri eriala eksam

0

Soojuskadu soojuskiirgusena tähendab soojuskadu infrapunase kiirguse näol.

Inimene

0

Soojuskiirgus – soojuslekande viis, mis toimub ka tühjuses.

Füüsika kordamine 9. klass

0

Soojuskoormus on palju väiksem talvel vajaminevast energiast.

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

0

Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle

Füüsika teooria

0

Soojustusmaterjalide vahel on nende hügroskoopsuses ehk niiskusmahtuvuses.

Puitfassaadi soojustamine ja renoveerimine

0

Soojusülekanne - Soojuse ülekanne soojemalt kehalt külmemale.

Lisa füüsika KT mehaaniline ja soojuslik maailmapilt

0

Soojus ehk siseenergia levib vastastikmõju tulemusel.

Füüsika voolutugevus

0

Soojusbilanss – soojuse saamine sama suur kui soojuse kadu.

Kordamine - Inimene

0

Soojusefekt on positiivne ja süsteem saab energiat juurde.

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

0

Soojusjuhid on metallid, sest neis on palju vabu elektrone.

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

0

Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ].

Materjaliõpetus

0

Soojuskiirgus – kõik kehad kiirgavad infrapunast kiirgust.

Füüsika, aine ehitus

0

Soojusmasin on masin, mis teeb soojusenergia arvelt tööd.

Füüsika kordamisküsimused. 11. klass

0

Soojusprodukt - ne töövõime tagamise peamisi eeltingimusi.

Spordi üldained 1.tase

0

Soojusvahetus - kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel.

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

0

Soojus on pigem kingitus kui pika kooskäimise tulem.

0

Soojuselektrijaam on soojusest elektrienergiat tootev ettevõte.

Vahelduvvool

0

Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad:

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

0

Soojusmasinad - muudavad siseenergiat mehaaniliseks tööks.

Termodünaamika materjal

0

Soojuspumba efektiivsus on mida madalam on temperatuur kondensaatoris.

Soojustehnika konspekt

0

Soojusvaheti on ühendatud kuuma ja külma vee torustikuga.

Soojusvaheti

0

Soojusvöötmete piires on kliimaerinevused siiski suhteliselt suured.

Maakera loodusvööndid

0

Soojusülekanne on siseenergia levimine ühelt kehalt teisele.

Soojus, energija - Kontrolltöö küsimused ja vastused.

0

Soojuse suhtes on kirsipuud vähemnõudlikud kui ploomipuud.

Ilutaimede hooldusjuhend

0

Soojusliikumine on sirgjooneline liikumine põrkest põrkeni.

Füüsika eksam kaheksandas klassis.

0

Soojusliikumine on aineosakeste pidev korrapäratu liikumine.

Molekulaarfüüsika

0

Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja.

Ehitusmaterjalid KT 2

0

Soojus - Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus.

Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused

0

Soojusenergia ammutamiseks on kõige ebasobivam kuiv ja liivane pinnas.

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

0

Soojusjuhtivus - soojuse ülekandumine osakeselt osakesele.

Lisa füüsika KT mehaaniline ja soojuslik maailmapilt

0

Soojusliikumine on molekulide pidev ja arootiline liikumine.

Ideaalne gaas on mudel

0

Soojustekke allikad on lihased – nendes tekivad 80% soojusest.

Aine- ja energiavahetus. Toitumine. Termoregulatsioon

0

Soojushulk – soojusülekandel üleantav energiahulk.

Füüsika täiendõpe

0

Soojuslik tasakaal – antud ja saadud soojushulk on võrdsed.

Füüsika 8. klassi materjal

0

Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojendamisel.

TTK füüsika kordamisküsimused

0

Soojusülekanne on soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.

Loodusõpetuse eksami vastused

0

Soojus on madal. Madal toetus avastamistegevusel.

Arenguspsühholoogia konspekt

0

Soojusjuhtivus on väike, eriti väike vahtplastmassidel.

Ehitusmaterjalid kogu konspekt

0

Soojuskiirgus - on soojakadu infrapunase kiirguse näol.

Inimene

0

Soojusmasinad on masinad, mis muundavad soojust tööks.

Termodünaamika alused

0

Soojusmasinad - Masinad mis teevad tööd soojuse arvel.

Füüsika küsimused ja vastused

0

Soojustus - enamasti kasutatakse vahtpolüstüreeni.

Inseneri eksami vastused 2009

0

Soojustusmaterjalid on kombineeritud saematerjali jääkidega.

Soojustuspaneelid vähesoojustatud paneelmajade lisasoojustamiseks – sünteesi staadium

0

Soojuskiirgus – siseenergia levimist kiirgamise teel.

Soojusõpetus

0

Soojusmasinad on meie ühiskonnas väga tähtsal kohal.

Soojusmasinad

0

Soojus - kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4

Atmosfäär

0

Soojustus – vahtpolüstüreen 2x35 9. Aluspinnas

Hoone osade Eksam

0

Soojusvool – soojusvahetus ajaühikus (Q, W=J/s).

Soojustehnika eksami küsimused

0

Soojus - ja helisolatsiooniga konstruktsiooni.

Kergbetoonid

0

Soojuse koostootmine ehk termofikatsioon. kuumutamisel temp.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Soojuskiirgus - kõik soojad kehad kiirgavad soojust.

Soojusõpetuse mõisted

0

Soojusmasin – masin, mis muundab soojust tööks.

10. klassi mõistete definitsioonid

0

Soojusjuhituvus ON SUUREM TAHKES KUI VEDELAS OLEKUS JA

Soojusenergia olemus

0

Soojusjuhtivus on ca 12 korda väiksem, kui betoonil.

PALKMAJA SEINTE SOOJUSTAMINE, RENOVEERIMINE JA VIIMISTLEMINE

0

Soojusmahutavus - nim sellist soojuse hulka meetodiga.

Puiduteaduse puks

0

Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

0

Soojus masin on masin mis teeb mehaanilist tööd.

Füüsika eksami piletid.

0

Soojusjuhtivus - TERMILISE ENERGIA EHK SOOJUSENERGIA

Soojusenergia olemus

0

Soojusmasin on masin, mis muudab soojuse tööks.

Füüsika kokkuvõtlik materjal

0

Soojusmasina koostisosad on soojendi, töötav keha ja jahuti.

Soojusõpetus

0

Soojusmasina põhiosadeks on soojendi, jahuti ja töötav keha.

Füüsika kordamine 10.klass

0

Soojusmasinaid on võimalik ehitada väga erinevaid.

Soojusnähtused autos

0

Soojusta maja - siis kaotate ! Riiklik agitatsioon.

Mikro & marko ökonoomika

0

Soojus - siseenergia kineetiline komponent.

Siseenergia

0

Soojuselekrtijaamad on Indoneesia suurim elektriallikas.

Indoneesia

0

Soojushulga tähis on Q Soojushulga ühik on 1J ja 1cal

Füüsika kordamine 9. klass

0

Soojusmasinad on ka põhilised keskkonnasaastajad.

Soojusmasinad

0

Soojuspaisumine - osa materjale paisub temp tõusul.

Materjateaduse üldalused.

0

Soojuspaisumine - on keha mõõtmete röntgenfilmil.

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

0

Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks.

Iseseisev töö, ehitusfüüsika

0

Soojusjuhtivus on kõigi tahkiste tavaline omadus.

Vedeliku ja tahkise omadused, tuum ja elektron, laser

0

Soojusjuhtivus – võnkumisenergia antakse edasi.

Tahkised

0

Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne.

10 klassi füüsika kokkuvõte

0

Soojusjuhtuvus on kõigi tahkiste tavaline omadus.

Füüsika kontrolltöö kordamine, konspekt

0

Soojuskiirgus - pikalaineline infrapunane kiirgus

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

0

Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas.

Igiliikur

0

Soojusvahetuses on temperatuuri muutsed aeglasemda.

Agrometeoroloogia eksami piletid

0

Soojusjuhtivus – tunduvalt suurem kui gaasides.

10 klassi füüsika kokkuvõte

0

Soojuslikud omadused – soojusjuhtivus q=- λ dx S λ-

Füüsika eksam vastustega: liikumine

0

Soojustamisega - kasuta vett säästlikult, eriti

Milline on Eesti osa kliima muutumises?

0

Soojus - JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM

Hüdroloogia materjalid

0

Soojusjuhtivus - on väiksem kui naturaalpuidul.

Materjali õpetus

0

Soojuskiirgus - soojus kandub kiirgusena edasi.

Füüsika - soojusõpetus

0

Soojusenergia EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA.

ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE

0

Soojuskiirgus – soojuse levik kiirguse abil.

Soojus- ja massilevi I vastused

0

Soojuspumpades on levinud spiraal-kompressorid.

Soojuspumbad Konspekt

0

Soojustamata vundament on üks suurimaid külmasildasid

Vundamentide isoleerimine

0

Soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Soojus – on mikrofüüsikaline vorm.

FKI- eksami küsimused/ vastused

0

Soojuspaisumise tegur on märksa suurem kui pronksil.

Paagutatud Tribomaterjalid

0

Soojus - ja elektrienergia tootmisel.

Geograafia eksam

0

Soojuselektrijaamades söe - või naftavarudega riikides.

Soojuselektrijaamad

0

Soojushulga valem – ruumi õhult välisõhule.

Hoonete soojussüsteemid

0

Soojuskandjaks on veeaur aurkütte seadmetes.

Soojustehnika konspekt

0

Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus.

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

0

Soojuskiirgus – Soojendab ja jahutab kehi.

Termodünaamika ja energeetika alused

0

Soojuskiirgus - energia levib kiirguse teel.

Siseenergia

0

Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta [J/K].

Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused

0

Soojusefekt ühinemis - ja lagunemisreaktsioonides.

KEEMILISED REAKTSIOONID

0

Soojuselektrijaamade ehitamine on suhteliselt odav ja kiire.

Energiamajandus

0

Soojusenergiat - päike, tuli ja hõõglamp.

Optika ehk valgusõpetus - 8. klass

0

Soojushulk on võimsuse ja aja korrutis.

Vahelduvvool

0

Soojusnähtused on nähtused, kus keha temp.

Füüsika konspekt katseteks

0

Soojusüle - niiskus, t- tarbimisaine.

Soojustehnika teooria eksamiks

0

Soojuse tõttu on ta meile väga vajalik.

Miks mulle meeldib päike

0

Soojusjuhtivus on soojuse levimine aines.

Soojusõpetus

0

Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus.

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

0

Soojuslik saastumine on vee temperatuuri tõus.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test

0

Soojustus - ja isolatsioonimaterjale

SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL

0

Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa.

Ehitusmaterjalid KT 2

0

Soojusisolatsioonimaterjalid on kõige rohkem levinud.

Ehitusmaterjalid 2011 referaat

0

Soojusjuhtivus on 6x suurem kui terasel.

Üldiselt keevitamisest

0

Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, Soojeneb.

Armosfääri koostis ja ehitus

0

Soojusülekanne – Siseenergia levimine.

Termodünaamika ja energeetika alused

0

Soojusallikaks on keevituspõleti leek.

Keevitus

0

Soojusenergia on kõikjal meie ümber.

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

0

Soojushulk on füüsikaline suurus.

Füüsika kordamine 10.klass

0

Soojusleviku protsess on vahetult seotud temp.

Soojustehnika konspekt

0

Soojustada on soovitatav ka sokkel.

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

0

Soojus on elu alus ja tugevam.

Emakeele arvestus

0

Soojusjuhtivus on suurem kui gaasidel.

10. klassi mõistete definitsioonid

0

Soojuskiirgus on ainult üks nendest.

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

0

Soojusvahetust väliskesk - konnaga. Tehtav töö

Termodünaamika õppematerjal

-2

Soojushulk - siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Isotermiline protsess- jääval temperatuuril on antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus Isobaariline protsess- jääval rõhul on antud gaasimassi ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isohooriline protsess- jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga

Füüsika mehaanika kursuse mõisted (10. klass)

-1

Soojushulk – füüsikaline suurus, mis on võrdne keha selle siseenergiaga, mida keha saab/kaotab soojusülekandel juhul, kui mehaanilist tööd ei tehta ning ei toimu keemilist reaktsiooni.

Termodünaamika

-2

Soojuslikud protsessid – liikumapanevaks jõuks on temperatuuride vahe, takistuseks on soojusjuhtivus (kütte pind), kihi paksus ja viskoossus, oluliseks näitajaks on temperatuuride ühtlustumine. Massiülekande protsessid – liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioonide vahe, takistuseks on osakeste suurus, voolu kiirus ja kihi paksus, olulisemaks näitajaks on kontsentratsioonide ühtlustumine.

Tehnoloogiliste protsesside eksami küsimused

-1

Soojuskiirus on keskmisest suurem  Jäävate osakeste kiirus langeb, siis ka temperatuur langeb Millest oleneb aurumise intensiivsus?  Energia hulgast mis tuleb vastuvõetava

Aurumine

-1

Soojusisolatsioon on keskkonnasõbralik, sest isolatsiooni valmistamiseks nõutav energia saadakse sadades kordades tagasi hoone kasutamise ajal kokku hoitud soojusenergia arvelt.

Heliisolatsioon

-1

Soojusjuhtivuse koefitsient – näitab, kui suur hulk soojust läbib ühte pindalaühikut ajaühikus, kui temperatuuri muutus selle pinna ristjoonekihis on 1 kraad pinnasuseühiku kohta.

Agrometeoroloogia enamus loenguid

-1

Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur.

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

-1

Soojushulk – keha siseenergia hulk mis kandub teisele kehale või siis teistelt kehadelt antud kehale. Kunagi võeti 1g vett ja soojendati seda 1 kraadi võrra.

Soojusõpetus

-1

Soojuspaisumine - nähtus, kus kehad soojenedes paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku vedeliktermomeeter- koosneb vedeliku reservaarist ja kapillaartorust.

Soojusõpetuse mõisted

-1

Soojusjuhtivus - seisneb molekulide impulsside ülekandmumises, mille tulemusena aeglased ainekihid piiravad kiiremate liikumist ja vastupidi.

Aine agregaatolekud ja aurustumine ning kodenseerumine

-1

Soojusisolatsioon on soojustehnilisest seadmest, torustikust hoonest vm. väliskeskkonda või väliskeskkonnast soojusvoo tõkestamine.

Soojusõpetus

-1

Soojuslik tasakaal ehk soojustasakaal on keha või süsteemi olek, kus saadava ja äraantava soojuse (energia) kogused on võrdsed.

Põhikooli Füüsika

-1

Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur, kuna kinnistes õhk ei tsirkuleeri ja jääb seal soena.

Tiheduse määramine

-1

Soojusmahtuvus – soojuse hulk kilodžaulides, mis on vajalik 1kg materjali temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra.

Puiduteaduse Konspekt

-1

Soojusväljastust on võimalik muuta varjeerides mitmesuguseid parameetreid. 1. Muudame τ1 - kvalitatiivne reguleerimine.

Hoonete soojussüsteemid

-1

Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või vastupidi.

Keha soojusjuhtivus ja siseenergia

-2

Soojuslevi on soojusleviku protsess erinevate kehade vahel, lehade sees ja soojuslevil keskkonda. Soojuslevi jaguneb 3ks ja need on: 1) Soojusjuhtivus – Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

-1

Soojusreostus - soojusreostus võib tekkida, kui vett kasutatakse jahutusvedelikuna

Vee reostumine

-1

Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi.

Soojustehnika konspekt

-1

Soojuslik tasakaal - Q1+Q2….=0 keha siseenergiat saab muuta temperatuuri tõstes.

Soojusõpetuse mõisted

-1

Soojusisolatsioon on vajalik selleks, et komposteerumine jätkuks ka talvel.