Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused (1)

Q: Millest koosneb ökosüsteem?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused

Q: Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused

Q: Kuidas näeb välja doos reageeringu kõver?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused

Q: Mis on fotosüntees ja selle pöörprotsess?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused

Tallinna Tehnikaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

4 HEA

Esitatud küsimused

Millest koosneb ökosüsteem?
Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?
Kuidas näeb välja doos reageeringu kõver?
Mis on fotosüntees ja selle pöörprotsess?

Vasta pikemalt

Millest koosneb ökosüsteem?
Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma nišš. Biotsönoos – taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus . Toitumine – Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest)

Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?
Kasvuhoone efekt – põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimeks kasvuhooneefektt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Põhjused: kasvuhoonegaasid (CO2; CH4, veeaur, tolm), fossiilsete kütuste põletamine, loomakasvatus  lagunemine , vulkaanid , metsapõlengud.

Happevihmad , nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonale.
Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine , muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte  kidur kasv), Veekogude hapestumine  liikide kadumine, Ehitiste lagunemine/kahjustumine.

Atmosfääri saaste
Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed , vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, „saaste“ on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega.

Hüdrosfääri saaste
Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme.
Päritolu, omaduste ja mõjui poolest jagunevad nimetatud ained:

Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused
Hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained
Taimede toitekomponendid
Raskelt lagunevad sünteetilised ühendid
Soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe)
Radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld
Jääksoojus

Merevete saaste:

Damping ( dumping ) – erinevate jäätmete heitmine merre või ookeani.
Naftasaastega
Saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu
Puhastamata olme-ning tööstusreovete heidetega.
Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul.

Eriti aktuaalne aeglase veevahetisega merede puhul (Läänemeri, Must meri, Vahemeri)
Magevete saaste:
On veed soolade sisaldusega kuni 05,g/l

Tööstuse-,majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; nende lagundamiseks on vaja hapniku ning mikroorganisme.
Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused
Toitained (N ja P)
Anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid
Naftasaadused, pestitsiidid , sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne
Põhjasetted
Termiline reostus – jääksoojus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide

Litosfääri saaste
On maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). Inimtegevuse tulemusena ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Liiv ja kruus kuluvad täitematerjalide ja betooni tootmiseks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetisi ning 3 mln tonni mürkkemikaale ( pestitsiide , herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ja ülejäänud kanduvad laili tuulega . Arvestades maavarade ressursside lõplikkust ja ammendumist lähitulevikus pööratakse rohkem tähelepanu säästva arengu printsiipidele. Maapõuest kaevandatavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine „ seljakott “. Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult pärast kaevandamist (aheraine) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonas tarbimisemissioonidena.

Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos – reageeringu kõver? Seletage .
Uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele.
Jaguneb:

Kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga
Kohtulikuks
Õiguslikuks
Keskkonnatoksikoloogiaks – tegeleb toksiinide mõjuga.

Nimetag maa sfäär ning nende roll.

Magnetosfäär – maalähednae ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetvälja ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.

Atmosfäär – on maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Püsib gravitatsioonijõu ja gaasi molekulide termilise liikumise tasakaalu tõttu. (Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär)

Hüdrosfäär - vesikeskkkond. Veeaur on õhu koostisosa. On elukeskkond, aine ja energia kandja looduses, vahendab toitaineid pinnsasest taimestikule, salvestab päikeseenergiat. Vee kasutus – reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide tootmiseks, vee toimel tarduvad sideained , tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent (keetmine, lahustamine , lahjendamine, kristallimine), on energia ja soojuskandja (vesijahutus).

Biosfäär – on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu ( elusorganismid ). Toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Leiab aset kivimite mõjustumine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumine osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa ja biomass ehk elusaine .

Litosfäär – maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel.

Vee unikaalsed omadused

Suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteained ja ainevahetuse jääke
Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes.
Vee suur pindpinevus on oluline tegus füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes.
Vett läbi nähtavus ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest
Vee max tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal- tsirkulatsioon
Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel
Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril
Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades.

Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet
Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ooekanidest atmosfääri, kontinendtidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel.

Toiduahelad ja energiaülekanded
Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidevalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja – tarbija – lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed ( autotroofid ) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad.
Kaks põhitüüpi:

Karjatusahelad – algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjad
Laguahelad – mmis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid .

Kooselavate liikide vahelised suhted
Liik A
Liik B
Neutralism
0
0
Konkurents – likidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonaressursside pärast

-
Amensalism – popul suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise ei tunneta neg mõju

0
Parasitism (a-parasiit)
Kommensalism (a-kommensaal) – ühele liigile kasulik, teisel pole sellest kooselust kasu ega kahju
0
Kisklus (a- kiskja )
Sümbioos ( mutualism ) – on erinevate liiki isendite kasulik kooselu
Protokooperatsioon – on kahe popul suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik

Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage)
Rahvastiku põhinäitajad: arvukus, sündimus, suremus , keskmine eluiga, populatsiooni kasvukiirus, populatsiooni vanusegruppide struktuur.

Intensiivne- ja mahepõllundus (erinevused ja sarnasused)
Intensiivne: kaevandamine ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu
Mahe : looduslike kahjurite mõjutused, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vasstu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus, lainelised põlluread.

Mis on fotosüntees ja selle pöörprotsess? Illustreerige võrranditega.
Fotosüntees muundub valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöörprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne biolagunemine / hingamine .
CO2 + H2O + hv ˂=˃ + O2
Fotosüntees  aeroobne biolagunemine
< => CO2 + CH4
Anaeroobne biolagunemine

Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid
Looduses toimivad lisaks elementide ringele geoloogiline ringe ja vastavad alamringed:

Tektooniline
Hüdroloogiline – seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfäärri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel.
Kivimite – toimub Maa tahke materjali ja atmosfääri vaheline ringe, mida mõjutavad organismid. Ringluses osalevad tard —(laava), sette- ja metamorfsed kivimid.
Biogeokeemiline – osalevad taimed ja mikroorganismid, toitainete ringed , biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementiide ringete seas eristatakse 5 suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet.

Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet
Süsinikuringe – on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid , konsumendid, lagundajad, varis, huumus ). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (suletud) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb vette või õhku süsihappegaasina).
Aeroobsetes tingimustes – vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena.
Anaeroobsetel tingimustel – vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel.

Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet
Lämmastikuringe – on lämmastiku ja tema ühendite tsükiline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Õhus on vaba N2(lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelised redutseerima lämmastikku ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toitub mineraalseist lämmastikuühendeist (põhiliseltnitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele.
Biokeemilised muundumised lämmastiku tsüklis:

N sidumine molekulaarsest vormist orgaaniliseks
Nitrifitseerimine – ammooniumiooni astmeline oksüdatsioon NH4+ => NO3-
Denitrisitseerimine – nitraadi ja nitriti tagastamine atmosfääri N2-na

Bioloogiline lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetisteta. Lämmastiku akumulatsioon veekogudes nitraatidena põhjustab nende eutrofeerumist.

Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet
Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad .
Fosfor on tähtis toitaine loomade ja taimede jaoks, eriti olulised on ioonid PO43 - ja HPO42-. Fosforiühendid kuuluvad ka DNA-molekulide koostisesse, eeskätt energiarikastesse molekulidesse nagu ATP ja ADP. Fosfor etendab olulist osa ka inimeste ja loomade teatud anatoomiliste stuktuuride ülesehitamisel, näiteks luud ja hambad.
Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris – vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, Biosfääris – geneetilise materjalina nukleiinhapetes, taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad ja toksilised. Liifosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks.

Kirjeldage ja joonistage väävli ringet
Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste.
Väävliringe olulisimad etapid on järgmised:

orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S).
sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni ( SO42 -).
sulfaatide redutseerimine sulfiidideks
mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks.

Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina.
Tähtsamad ühendid:

H2S ( gaas )
Mineraalsed sulfiidid PbS jt
Happevihma põhjustava H2SO4
Proteiinides sisalduv seotud S

Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonas.
Lagundajad ehk destruendid lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte) Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsatekst anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, mineraalsoolaad), mida saavad taas kasutada taimed. Lõpliokeks lagundajateks on seened ja bakterid . Lahuahel on väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine, mis teeb toitained uuesti taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega.

Ökopüramiid
Väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset, esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbija.

Ökoloogiline suktsessioon
Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks.
Primaarne suktsessioon – kooslus kujuneb varem asustamata alale – näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad vastavalt mulla kujunemisele.
Sekundaarne suktsesioon – toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel), on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm.
Taimekoosluste vahetumine viib loomakooslutse muutumisele. Iga kooslus muudab elutingimusi, see tingibki järkjärgulise elustiku vahetumise. Sukstessioon toimub aeglaselt. Kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas. Lõpuks kujuneb püsikooslus, mida nimetatakse kliimakskoosluseks.

Keskkonnajuhtimine
Juhtimist võib teostada:

Globaalsel tasemel
Regionaalsel tasemel
Munitsipaalsel tasemel
Ettevõtte või ärifirma tasemel
Individuaalse kodumajanduse tasemel

Eesmärk: minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine.
Juhtimise põhivahendid: indikaatorite väljavalimine, seire ning mõõtmine, keskkonnamõju hindamine, „roheline“ toodang, kaupade ja teenuste ökodisain.
Keskkonna juhtimise tähtsaim osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Peamised andmed keskkona juhtimiseks saadaks keskkonnaseirest – tähtsamate keskkona parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine .

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 157 allalaadimist

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused #1

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused #2

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused #3

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused #4

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused #5

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused #6

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused #7

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused #8

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

157 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

allikaplika Õppematerjali autor

Ökoloogia esimese vahekontrolltöö küsimused ja vastused, lihtsalt ja arusaadavalt.

ökoloogia ökosüsteem kasvuhooneefekt happevihmad atmosfääri saaste hüdrosfääri saaste merevete saaste magevete saaste litosfääri saaste toksikoloogia maa sfäär vee unikaalsed omadused hüdroloogiline ringe toiduahelda energiaülekanne

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT

Aeroobne lagunemine- orgaanilise aine lagunemine õhuhapniku juuresolekul.  Ökopüramiidid. Troofiliste tasemete kvantitaiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid. Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4-6 taset. Esimesel tasemel on tootajd ning teistel erinevate astmete tarbijad Püramiidi tipus on tipptarbijad e tippkiskjad.  Arvukuse püramiid  Biomassi püramiid  Produktiivsuspüramiid Pööratud biomassi püramiidis ookeanikooslustes on esimese taseme produtsentide, väikeste arvukate planktonorganismide mass väiksem kui nende tarbijatel.  Ökoloogiline suktsessioon. Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale – näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad vastavalt mulla kujunemisele. Sekundaarne suktsessioon toimub aladel,kus eelnev

Ökoloogia

doc

Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

· Ökoloogiline suktsessioon Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) · Parasitism · populatsioon ühel ja samal territooriumil elaad sama liigi esindajad · Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul · Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. · produtsent tootjad, rohelised taimed, mida esimese astme konsumendid võivad tarbida. · Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine.

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. KT

1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslik

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1

aastate jooksul. 39. Parasitism kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. 40. Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. 41. Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul 42. Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 43. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid 44. Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. 45

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. kontrolltöö

peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. · Populatsioon ehk asurkond on ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. · Populatsiooni tihedus ehk asustustihedus näitab ühe liigi isendite arvu pinnaühikul. · Primaarproduktsioon algtoodang ehk esmatoodang, taimne bioproduktsioon, mis loob orgaanilist ainet anorgaanikast ja päikeseenergiast ning moodustab toiduahela esimese astme. · Produtsent ehk tootja on orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. · Säästev areng on looduslike ressursside ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. · Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

Ökoloogia 1. töö

ühisel territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. 40. Populatsiooni tihedus isendite arv pinnaühikul. Sõltub erinevatest teguritest. 41. Primaarproduktsioon ehk algtoodang(esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi, mis on baseeritud kogu elusloodusel. 42. Produtsent tootja, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. 43. Säästev areng selline looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise viis, et tagada praeguse elanikkonna vajadusi sel moel, et oleksid tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused. 44. Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 45. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

ÖKOLOOGIA 1. KT

ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia I kordamisküsimused

o Parasitism- kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. o Populatsioon- rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. o Populatsiooni tihedus- näitab kui palju elab sama liigi isendeid ühel territooriumil. o Primaarproduktsioon- algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Taimede produktiivsust nimetatakse esmaseks ehk primaarseks produktsiooniks. o Produtsent- tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. o Säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine, mille

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Rohkem sarnaseid