Valguse ja aine vastastikmõju (1)

Tööleht : Valguse ja aine vastastikmõju
1. Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused:
Valguse sirgjooneline levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt
Kiirte sõltumatuse seadus : kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist
Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed
Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus
Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi pärija vastassuunas ühte teed mööda
2. Valguse murdumise põhjuseks on : valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda .
3. Mida nimetatakse murdumiseks?
Murdumiseks nimetatakse seda kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise ,siis kiire suund muutub.
4. Valguse murdumist kasutatakse (millistes kehades ja seadmetes )?
Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes ,kuid palju kasutatakse ka prismades mis on tähtis optiline detail mitmes optikariistades nagu spektomeeter ja monokromeeter.
5. Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja ? (kiiruse kaudu)
Näitab seda kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem kui antud aines . Valguse kiirus vaakumis on 3*10m/s ja vees on 2,25*10 (astmel 8)
6. Millisel juhul valgus ei murdu ,kuigi läheb ühest keskkonnast teise?
Sellisel juhul kui langemisnurk on null kraadi .
7. Mille poolest erinevad kumer -ja nõgusläätsed?
Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest.
Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest.
nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad sellepärast nimetatakse selliseid läätsi hajuvateks läätsedeks.
8. Läätse fookuseks nimetatakse punkti kus ?
kus kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist.
9. Kuidas ja mis ühikutes arvutame läätse optilist tugevust ?
Läätse optiliseks tugevuseks on D, D=1/f. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates.
10. Kujutis mida näeme ,aga ekraanile tekitada ei saa ,nimetatakse: Näivaks kujutiseks.
11. Kujutis mida saame ekraanile tekitada nimetatakse : Tõeliseks kujutiseks
12.Tõelist kujutist saame tekitada ainult Kumer läätse abil.
13.Kus peab ese asetsema ,et kumerlääts töötaks luubina ja kas kujutis on tõeline või näiline
Ese peab asetsema fookuse ja läätse vahel. kujutis on näiline .
14. Millise järelduse tegi Newton valguse kohta(katse prismaga)
Et valge valgus on liitvalgus mis koosneb paljudest värvilistest valgustest,mida on üksteisest võimalik prisma abil eraldada .
15. Millest sõltub aine absoluutne murdumisnäitaja ? Valguse sagedusest või lainepikkusest.
16. Valguse dispersiooniks nimetatakse. valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest(lainepikkusest).Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju
17.Vikerkaare põhjuseks on : Vikerkaar tekib sellepärast ,et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskadeks.
18. Spektriks nimetame diagrammi mis : näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi.
19.Spektreid tekitatakse spektraalaparaatide abil, mille põhiosaks on spektomeeter või spektroskoop .
20.Kiirusspektreid liigitatakse : pidevspektrid ja joonspektrid.
21.Spektraalanalüüs lubab spektri põhjal kindlask teha : üliväikesi ainekoguseid.
22. Aatom saab olla kindla energiaga olekus ,mida kirjeldavad energiatasemed ja neile vastavaid energiaväärtusi tähistavad arvud,mida nimetatakse peakvantarvudeks(n=1,2,3 jne).Olekus kus elektron on tuumale kõige lähemal,on tema energia minimaalne ja n=1.Kui aatom saab energiat juurde ,siis ta läheb suurema energiaga olekusse ja öeldakse et aatom on : ergastatud . (n=2,3,4...)
22. Aatom kiirgab valgust kui ta läheb suurema energiaga olekust väiksema energiaga olekusse ja neelab ,kui ta : läheb väiksema energiaga ,suuremasse olekusse.
23.Enne kui aatom pole ergastatud ,ta valgust (või teisi elektromagnetlaineid) kiirata ei saa.Soojuskiirguse korral ergastatakse aatomid : Soojusenergiaga.
24.Soojuskiirgus on ka silmale nähtamatu infravalgus .Millistes seadmetes ja milleks kasutab inimene infravalgust.?
Infravalgust näevad mitmed öise eluviisiga röövloomad .Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseade ,kontaktivabad termomeetrid ,ja liikumisandurid.
25. Kuidas ergastatakse aatomid luminestsentskiirguse korral? Too mõned näited ergastusviisidest ja luminestsentsi kasutusaladest.
Aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide ,mitte soojuse arvel. Kasutatakse nt : päevavalguslampides,kompaktpirnides e. säästupirnides.
26. Pidevspektris on esindatud kõik nähtava valguse lainepikkused (värvused).Pidevspektri annavad kõik : Kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Pidevspekter on nt : Päikese või hõõglambi valgus.
27. Joonspektri annavad kõik : Gaasilised ained madalal rõhul .Joonspektri annab näiteks päevavalguslamp ,mis on täidetud elavhõbeda auruga.
28.Spektraalanalüüsi kasutatakse (kus ja milleks ) ?
Kasutatakse nt : ainete keemilise koostise analüüsimiseks .Uurib ka taevakehade koostist