Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Energiamajandus (1)

1 Hindamata
Punktid
Energiamajandus
Mida kättesaadavam energia seda kiiremini areneb tehnika ja vähem vaja teha füüsilist tööd.
Riigi majand areng sõltub en hinnast , ning kas riik energeetiliselt iseseisev
Energiamajandus- majandusharu , tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük
Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin (1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi
Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid.
Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas , nafta , maagaas, põlevkivi)
Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul)
Traditsioonilised energiaallikad -kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia , vesi, puit
Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid
Kütusetööstus-kütuse tootmine
Elektroenergeetika -elektri tootmine, müük
Tahked kütused: turvas, puit, kivisüsi ( taimedest , suurem süsinikusisaldus suurem kütteväärtus) (USA, Hiina, India, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa), põlevkivi (väike kütteväärtus, elektrijaamades ei kasutata, va Eesti)
Nafta 1847 Galicias, nüüd peamine energiaallikas, puurauku tuleb pressida vett v gaasi, toornaftat vaja eeltöödelda (Vene, USA, Kuveit , Saudi Araabia , Iraan , Hiina, Venezuela, Alzeeria ) torujuhtmed, tankerid.
Maagaas 20saj, (Vene, Iraan, Türkmenistan, USA, Põhjameri) lihtne toota, pole vaja pumbata, ei vaja erilist töötlemist, torujuhtme kaudu ökonoomne transport, vähem saastab kuna põleb peaaegu jäägitult, kasutamine mugav. Kuid ei sobi keemiatööstuse tooraineks , tülikas toimetada üle mere. (tarbib USA, Vene, Holland)
Elektroenergeetika valgustus, küte, jõuallikas.
Suurimad tootjad: USA, Hiina, Jaapan, Venemaa, Kanada , Saksamaa
Tarbimine 1 inimese kohta: Norra, Island , Kanada, Rootsi, Soome, USA, Austraalia
Soojus - 2/3, jaama ehit odav, kiire, tahke kütus kaevanduspiirkonnas, vedel k tarbija ligidale, söe v naftavarud, põlevkivi Eestis (USA, Hiina, Venemaa, Jaapan), peamised reostajad, mida madalam kütteväärtus seda rohkem. Surgut2 suurim, maagaas
Hüdro- 1/5, jaama ehitus kallis-aeg, ei vaja palju tööjõudu, odav, ühtlust vee taset, elekter madal omahind , vajab veehoidlat st suure maa-ala üleujut, soojades kohtades veepaise, tammid takist kalade rännet, Norra 99,6%, juurde e.mahukaid ettevõtted (Kanada, Brasiilia,USA) Itaipu Brasil
Tuuma- arenes sõjalis program , kallis ehit, vajab vähe toorainet, hea vähese ressursiga riikidele, turvalisuse vajadus, ei paiska atmosf. Kahjust gaase, jahutusveekogu olemasolu, uraan en rikas, odav energia, probleem jäätmetega, jõukohane p.riikidele, Austraaliast uraan, ( Prants ,Leedu jne)
Sosnovõi Bor, Loviisa, Ignalina
Alternatiivenergia
Päikese en. päikesekollektorid(soojend vett pesemiseks), päikesepatareid(valgus en elektri en’iks), nõutav piisav päikesevalgus, keskkonnasõbralik, elektri en muundamine tehniliselt keeruline, ei saa kasut kõikides kliimavõõtmetes (USA, Prants, Jaap, Saks , Itl) päikesepaneelides kaadmiumsulfaat mürgine
Tuule en nõutav ühtlaselt tugev tuul ( rannikud , tasandikud, kõrgustikud) k. sõbralik, ebaühtlane kasut võimalus, väike võimsus, mõjut maastikupilti (Saksamaa, Hispaania , Taani)
Tõusu-mõõna en nõutav t ja m taseme suur vahe, k.sõbralik, seadmete kiire roostet soolase vee tõttu, tehn keerukas (Hiina, India, Kanada)
Geotermaal en e maasise soojus , sisemiselt aktiv piirkonnad, maa seest kuum vesi v aur (USA, Filipiinid , Itl)
P-Am suurim tootja-tarbija. Hästi varust nafta,maagaasi,kivisöega. Areneb alternatiiv en. Import Pärsia lahe äärest, Vene.
Ida-Aasias arenenuim Jaapan. Põhineb import kütusel. Arendab tuuma en. Hiinas palju kohalikku kütust, hüdroen
Eesti tulevik: energ salvest metanooli abil, Peipsi tuulepark
Ökoloogiline jalajälg-igapäevase tarbimise keskkonna alane surve maakerale, inimese tarbitus taastuvate loodusvarade hulk võrreldes nende taastusvõimega. Eestlasel 6.4 ha elaniku kohta
EL energiapoliitik: 18% naftatoodang, 37% gaas , 54%kivisüsi
Eesmärk: taastuven osakaalu tõus 20%ni, biokütuse ok tõstmine 10%ni, kasvuhoonegaaside vähendamine 2020ks
Põlevkivitööstus: tarbijate vähesus-juhit palju en Narva jõkke, suur rikutud maa-ala, jäätmete ladust, magevee suurkasut, CO2 õhkupaiskaja
Energiamajandus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor khlk Õppematerjali autor
energiamajandus, mõisted, võrdlused

Sarnased õppematerjalid

Energiavarad ja energiamajandus
2
doc

Energiavarad ja energiamajandus

viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid. Mis on OPEC? OPEC'i riigid. Nafta: Paiknemine: Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venezuela, Katar, Lähis-Ida. Tootjad: Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada, Venezuela, Mehhiko. Eksport: Saudi-Araabia, Venemaa,

Geograafia
Energiamajandus-Energiavarad
65
ppt

Energiamajandus: Energiavarad

Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiilsete kütteainete moodustumise alus. Milleks on energiat vaja? Valguse ja soojuse saamiseks Toidu valmistamiseks Mootorikütuseks Masinate tööks Tahked kütused Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas ­ saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas ­hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas­ võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 ­20saj

Geograafia
Energiamajandus
20
doc

Energiamajandus

GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika ­ elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem

Geograafia
Geograafia teine kursus- põllumajandus-energiamajandus-maavarad
14
rtf

Geograafia teine kursus | põllumajandus, energiamajandus, maavarad

KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses kliimas.) 8. Kuidas

Geograafia
Enegiamajandus
13
doc

Enegiamajandus

SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. ­ 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel

Geograafia
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
Maailmamajanduse geograafia
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata

Maailma majandus
Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia




Kommentaarid (1)

Ketus profiilipilt
Ketus: keskpärane
00:59 15-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun