Iseseisev töö, ehitusfüüsika (0)

Kivi- ja betoonkonstruktsioon ehitus
Aivo Must
Ehitusfüüsika iseseisev töö
Juhendaja : Kalev Sepp
Pärnu 2014
Puithoone soojustamine
Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada.
Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk , pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni.
Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind.
Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud.
Soojustusmaterjalid
Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks . Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem . Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke.
Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid
Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud. Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine , kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina temperatuur kogu välispiirde ulatuses sama.
Termografeerimisel leitud peamised vead seostuvad soojustuse ja tuuletõkke paigalduse kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel . Külm õhk tungib läbi välisseina ruumi kas halva tuuletõkke või soojustuse sees olevate läbivate kanalite tõttu.
Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil.
Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad , välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima .
Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul.
Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused:
·Katuste läbijooks ja toolvärgi mädanemine, vihmaveetorude roostetamine ja puudumine ning maja nurgaelementide mädanemine.
·Kõikvõimalike katteplekkide läbiroostetamine ja kaetavate elementide mädanemine.
·Ümbritseva maapinna tõus ja soklilähedaste elementide niiskumine ja mädanemine.
·Kivisokli hüdroisolatsiooni puudumine või kõdunemine ning pinnasevee pääs seina alumistesse elementidesse.
·Niiskusealtides kohtades keemilise mädanemisvastase kaitse puudumine.
·Madal soojapidavus, mis kohati on tingitud varem kasutatud soojustusmaterjali allavajumisest või ka niiskumisest ja mädanemisest või algusest peale madalast soojapidavusest.
·Vähene heliisolatsioon.
·Suured talade läbivajumised või ebaühtlased vajumid.
·Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine.
U-arv järgi soojustuse valimine
Mida väiksem on U-arv seda paremate soojapidavusomadustega on materjal. Erinevate ehitusmaterjalide soojusjuhtivus on enamasti tootekirjeldustes leitav. Kõige parem oleks puitseina soojustada kivivillaga või klaasvillaga, sest nende U-arv on kõige väiksem. Nad on kõige levinumad soojustusmaterjalid ka. Tuuletõkkeplaat tuleb valida täpselt samamoodi, kõige väiksema u-arvu järgi ja võimalikult paks ka, sest seda rohkem ta peab tuult kinni ja hoiab sooja.
Tuuletõkkeplaadi paigaldamine

Tavaliselt kinnitatakse tuuletõkkeplaadid otse hoone karkassile. Vuukide alla jäävate karkassipostide min laius on puitkarkassil 45 mm
2. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks kasutatakse kuumtsingitud laiapealisi naelu min mõõduga 35 x 2,5 mm, või Gyproc Quick QU 29, QU 41 kruvisid. Naelte/kruvide pead peavad kinnitamisel jääma plaadipinnale pinnakartongi rikkumata.
Plaadi alumise serva ja vundamendikonstruktsiooni vahele jäetakse 10-20 mm vahe. Vahe on vajalik vee kapillaarse absorptsiooni takistamiseks. Samas peab konstruktsioon jääma õhutihedaks.

Kõik vajalikud avad lõigatakse plaati alles peale nende kinnitamist. Võimalikud läbiviigud tehakse vahetult enne fassaadikatte paigaldamist.

Seoses üha kasvavate hoonete välispiirete õhutihedusnõuetega tuleb kõik tuuletõkkeplaatide vuugid tihendada. Tihendamiseks kasutatakse Gyproc GTS tihendusteipi. 60mm laiuse teibiga tihendatakse kõik tasapinnalised vuugid. Konstruktsiooninurkade tihendamiseks kasutatakse 100mm laiust toodet. Teipide paigaldamist alustatakse konstruktsiooni alumisest servast ja liigutakse ülespoole. Teibid kleebitakse 50mm ülekattega.

Teipidega tihendatakse ka kõik konstruktsioonides olevad avad.
Aurutõkke kohta

Soojustatud konstruktsioonid vajavad kaitset hoone sees tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu.

Ehituses kasutatakse mitmeid erinevaid aurutõkkematerjale. Kõige odavamad on paberi baasil, kus paber on lamineeritud kilega . Kõige kallim on foolium , mis on oma aurupidavuse andmetelt sarnane aknaklaasiga. Fooliumi valimisel tuleb arvastada seda, et õhuke foolium on mehhaaniliselt nõrk, seetõttu on fooliumarutõkke valmistajad lisanud sinna paberit, mis teeb toote odavaks ja hoiab õhukest fooliumit rebenemast. Paberi ja fooliumi baasil aurutõkkeid ei ole soovitav paigaldada niisketesse rumidesse, kuna paber mängib õhuniiskusega ja aurutõke võib selle käigus rebeneda. Samuti ei tohi fooliumit, mis on katmata kilega, kasutada kokkupuutel märja betooniga . Selline kooslus hävitab fooliumi väga kiiresti ja kogu konstruktsioon ei vasta enam ettenähtud tingimustele.
Kõige universaalsem aurutõke on kile, mida paksem see on, seda parem. Tavalise kile puhul tuleb arvestada sellega, et hapnikuga kokkupuutel kile vananeb kiiresti ja võib hävineda seinas isegi 20 aastaga. Seetõttu kasutatakse sertifitseeritud aurutõkkekiledel vananemiskindlust tõstvaid lisandeid, mille kasutamise kohta on tehtud "kolmhargi" kujuline märge tootel ja sinna juurde trükitud vastavus ehitusnormile. Vastavalt normidele on ette nähtud kile eluea garanti 50 aastat. Erinevatel tootjatel on erinevad aurutõkkekile brändid, kuigi oma sisult on nad samad. Näiteks Triofol, Isofol, Elephant skin, SFS.