Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test (0)

ÖKOLOOGIA JA
KESKKONNAKAITSE
ALUSED
TEST
· Nimi:
· Teaduskond:
· Kursus:
· Kuupäev:
Testi täitmine:
· Testis on 76 küsimust.
· Reeglina on küsimused vasakpoolsel väljal
ja vastused tuleb kirjutada parempoolsele
väljale, kui ei ole osutatud teisiti.
· Test on arvestatud, kui saadud punktide arv
on vähemalt 51%.
Hindamine
· Iga õige vastus annab ühe [1] punkti. Kui väljal on rohkem kui üks küsimus,
siis on õigete vastuste eest saadavate punktide arv märgitud küsimuse
järjekorranumbri järele nurksulgudes.
· Hinded - õigeid vastuseid:
· 91-100% - suurepärane (5; A);
· 81- 90% - väga hea (4; B)
· 71- 80% - hea (3; C)
· 61-70% - rahuldav (2; D)
· 51 - 60 % - kasin (1; E)
· 0 - 50% - puudulik (0; F) (mittearvestatud).
1. [8 p.] Märgi õiget vastust tähistav täht
teisele väljale vastava selgituse järele
· (a) ökoloogia;
· (b) inimese ökoloogia;
· (c) energia;
· (d) tsükkel;
· (e) populatsioon e. asurkond;
· (f) biotsönoos e elukooslus;
· (g) ökosüsteem;
· (h) biosfäär.
· 1) perioodiliselt korduvate sündmuste või protsesside jada
(d);
· (2) teadus, mis uurib elusorganismide ja nende
elukeskkonna vahelisi suhteid (a);
· (3) kõikide elusorganismide kogum planeedil Maa (h);
· (4) teatud territooriumi asustavate ühte liiki kuuluvate
organismide kogum (e) ;
· (5) võime teha tööd (c) ;
· (6) inimese poolt mõjutatud ökosüsteemide uurimine (b) ;
· (7) teatud territooriumi asustavate populatsioonide
kooselu (f) ;
· (8) vastastikustes seostes olev elukooslus ja eluta
keskkond (g) .
· 2. [1 p.] Mis on teaduse eesmärk?
· 3. [1 p.] Füüsikas käsitletakse valgust lainetena
või osakeste voona. Miks kahel erineval viisil?
· 2. Teaduse eesmärgiks on saada uusi teadmisi meid ümbritseva
maailma kohta ning anda tõenäoseid prognoose.
· 3. Mida rohkem erinevaid suundi uurimistes saab kasutada, mida
rohkem muutujaid, seda parema mudeli saame ehk seda
pädevamaid üldistusi saab teha.
4. [1p.] Milline loetletud lähenemisviisidest on
ökoloogias kõige tähtsam:
· a) energeetiline,
· b) tsükliline,
· c) populatsiooniline,
· d) ökosüsteemne
· e) kõik on võrdselt olulised.
4. e) - ükski lähenemisviis ei ole tähtsam
Üldiselt peetakse siiski populatsioonilist lähenemisviisi (c)
ökoloogias üheks kõige tähtsamaks.
Mõiste "lähenemisviis" rõhutab, et ökosüsteem kui tervik on sama,
kuid temas toimuvat võib analüüsida mitmeti, lähtudes erinevatest
vaatepunktidest.
Iga lähenemisviis või vaatepunkt võimaldab luua erinevaid mudeleid,
või lähtuda erinevatest andmehulkadest (muutujatest, faktidest). Tuleb
rõhutada, et ükski lähenemisviis ei ole tähtsam kui teine. Kõik oleneb
sellest, mis meid konkreetsel juhul huvitab ja millist prognoosi me
soovime.
· 5. [1 p.] Mis on süsteem?
· 6. [1 p.] Mis on avasüsteem?
· 7. [1 p.] Mis on küberneetiline süsteem?
· 5. Süsteem on osade või sündmuste kogum, mida võib vaadelda kui tervikut,
sest need osad või sündmused on omavahel seotud.
· 6. Avasüsteem käitleb sisendit ning produtseerib väljundit, kusjuures
väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub selle hulgast. Selleks, et
toimida vajab avasüsteem pidevalt sisendit.
· 7. Küberneetilistes süsteemides kasutatakse tagasisidet süsteemi seisundi
kontrolliks. Tagasiside on osa väljundist, mida kasutatakse sisendi
reguleerimiseks. Küberneetilisel süsteemil on tavaliselt nn. "ideaalne
seisund" ehk lähteseisund, millises süsteem püüab ennast hoida.
8. [4 p.] Nimeta joonisel tähtetega
a, b, c, d märgistatud skeemi osad:
(b)
mingi muutuja (näit. temp.) (a)
( c)
vähenemine suurenemine (d)
8. Nimeta kõrvaloleval joonisel tähtetega
a, b, c, d märgistatud skeemi osad:
· (a) lähtepunkt
· (b) positiivne tagasiside
· (c) negatiivne tagasiside
· (d) homeostaatiline platoo
·9. [6 p.] Joonise alusel vasta küsimustele
kõrvaloleval väljal:
A
B
sisend väljund
C
9. (1) Süsteemi B suhtes on süsteem A ülemsüsteem
· (2) Süsteemi B suhtes on süsteem C alamsüsteem
· (3) Süsteemi A suhtes on süsteem B alamsüsteem
· (4) Süsteemi C suhtes on süsteem B ülemsüsteem
· (5) Süsteemi B suhtes saab küsimust "kuidas B töötab?"
selgitada järgmiselt: B töötab süsteemide A ja C
vahesüsteemina: saab sisendi ülemsüsteemilt A ja annab
väljundi ülemsüsteemile A; annab sisendi alamsüsteemile C
saades sellelt väljundi
· (6) Süsteemi B suhtes saab küsimust "miks B on olemas?"
selgitada järgmiselt: B on supersüsteemi seletuse tase, aitab
analüüsida supersüsteemi komponente ja elemente.
· 10. [1 p.] Kas organismid on
avasüsteemid? (selgita)
· 11. [1 p.] Milline süsteemitüüp tagab
organismidele nende omapära? (selgita)
· 10. Kõik bioloogilised süsteemid on kindlasti avasüsteemid.
Selleks, et jääda ellu ja kasvada peab süsteem saama toitu
väljaspoolt. Süsteem peab eraldama keskkonda näiteks soojust,
kuna organismis toimuvad keemilised protsessid (hingamine).
· 11. Küberneetiline süsteem toimides avasüsteemi sees annab
sellele tasemele tema iseloomulikud jooned.
Näiteks rakk (süsteem) on avasüsteem, kuna tal on pidevalt vaja
toitu väljaspoolt ning eritada jääkaineid. Rakus on aga
küberneetiline süsteem membraanide näol, millised kontrollivad
rakku tulevaid ja sellest väljuvaid aineid. Kui piirid on ületatud,
korrigeerib negatiivne tagasiside olukorda.
Rakk elab kuna ta on avasüsteem, kuid rakk eksisteerib, sest
küberneetiline süsteem hoiab raku seisundi eluks vajalikul
tasemel.
· 12. [1 p.] Võttes aluseks teadmise, et
ökosüsteemid on elussüsteemid, selgita
mõningaid ökosüsteemide üldisi omadusi
kasutades süsteemiteooria termineid
· 12. Ökosüsteem on mitmetasemeline avasüsteem, mis sisaldab
igal tasemel ka küberneetilisi süsteeme. Ökosüsteem, (näiteks maa
biosfäär) on supersüsteem, mis saab sisendina energiat (näiteks
päikeseenergia), mida töödeldakse küberneetilistes
alamsüsteemides (näiteks fotosüntees). Seejuures sisaldab
süsteem nii elusat (näiteks fauna) kui ka sellega interakteeruvat
eluta (näiteks mineraalid) komponenti. Need moodustavad
alamsüsteeme, millel on omad iseloomulikud tunnused ning
hulgaliselt tagasisidetsükleid. Kogu ökosüsteem on aga paremini
mõistetav, kui seda käsitletakse ühtse tervikuna. Lõpptulemusena
annab avatud ökosüsteem tänu sisendina saadavale
päikeseenergiale väljundi (näiteks soojusenergia maailmaruumi).
II Energia kontseptsioon ökoloogias
· 13. [1 p.] Päikesekiirgus on oluline
elusorganismidele kuna ta varustab neid
(millega?)
· 14. [1 p.] Mis juhtub tuleva päikesekiirgusega
lainepikkuste vahemikus 0.2 kuni 4.0 mikronit,
kui ta jõuab Maa atmosfääri?
· 15. [1 p.] Mis juhtub kiirgusega lainepikkusega
12 mikronit, kui ta peegeldub maapinnalt tagasi?
· 13. Eluks vajalike protsesside toimumiseks tarviliku energiaga
(valgus- ja soojusenergia).
· 14. Päikesekiirgusest lainepikkusel 0.2 kuni 4.0 mikronit peegeldub
maa atmosfääri jõudmisel osa seal olevatelt pilvedelt, tolmult jmt.
tagasi maailmaruumi. Vaid 50% sellest lühilainelisest
valguskiirgusest jõuab maapinnani.
· 15. Pikalaineline kiirgus, mis peegeldub maapinnalt tagasi, läbib
samuti atmosfääri erinevad kihid, seal hulgas pilved, tolmu jmt. ning
muutub väljudes maa ökosüsteemist soojuseks maailmaruumis.
· 16. [1 p.] Kirjelda protsessi, mille kaudu
taimed salvestavad päikeseenergiat
· 17. [1 p.] Kirjelda, kuidas loomad saavad
igapäevaseks elutegevuseks vajalikku
energiat
· 16. Taimed saavad päikesevalguse ning muundavad selle fotosünteesi teel lehtedes
kompleksseteks energiarikasteks molekulideks.
Fotosünteesiks nimetatakse protsessi, mille käigus valgusenergia muundatakse
keemiliseks energiaks. Fotasüntees toimub keerulistes orgaanilistes molekulides ­
klorofüllis.
Fotosünteesi nimetatakse ka päikeseenergia fikseerimiseks.
Ilma fotosünteesita ei ole elu võimalik.
· 17. Loomad on heterotroofid (teistesööjad organismid). Nad on taimse orgaanilise
aine tarbijad (konsumendid). Nende organismid ei ole ise võimelised fikseerima
päikeseenergiat ja seetõttu peavad saama energiarikkaid molekule taimsetest
kudedest. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad protsessis, mida nimetatakse
hingamiseks e respiratsiooniks.
Organismis toimuvad ainevahetuse protsessid on keerulised. Saame neid vaadelda
lihtsustatud kujul. Fotosünteesi tulemusena moodustuvad energiarikkad suhkru
molekulid. Teised energiarikkad molekulid, nagu näiteks rasvad ja valgud
moodustuvad suhkrutest keemiliste reaktsioonide tulemusena. Kui "toitvad"
molekulid reageerivad hapnikuga, kujunevad väiksemad väga suurte energeetiliste
sidemetega molekulid. Selliseid molekule nimetatakse ATF (adenosiintrifosfaat).
ATF sisaldub kõikides organismi rakkudes ning see on universaalne "valuuta"
energiavahetuses. ATF võib salvestuda tulevikuks või kuluda rakustruktuuris.
Kõiki neid protsesse kokku nimetatakse hingamiseks ja see koosneb rohkem kui 70
erinevast keemilisest reaktsioonist.
· 18. [1 p.] Sõnasta termodünaamika esimene
seadus
· 19. [1 p.] Sõnasta termodünaamika teine
seadus
· 18. Energia võib üle minna ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao.
Teisisõnu energia võib muunduda, kuid tema koguhulk ei muutu.
· 19. Iga kord, kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud
vormist üle vähem organiseeritud, rohkem hajutatud vormi.
Teisisõnu ei ole energia muundumine kunagi efektiivne ­ osa energiast
muundumisel hajub ega ole enam kasutatav.
· 20. [1 p.] Millisest termodünaamika
seadusest tuleneb väide, et me saame igas
ökosüsteemis mõõta sissetulevat ja väljuvat
energiat.
· 21. [1 p.] Millisest termodünaamika
seadusest tuleneb väide, et energia läbides
ökosüsteemi kaotab võimet teha tööd
· 20. Väide, et energia ökosüsteemis on mõõdetav tugineb mõlemale
termodünaamika seadusele. On võimalik mõõta energiat enne ja
pärast muundumist. Esimese seaduse põhjal peaksme saama
mõlemal juhul ühesuguse tulemi, teise põhjal peaks muundunud
energiahulk olema väiksem.
· 21. Väide, et energia läbides ökosüsteemi kaotab võimet teha tööd,
tugineb termodünaamika teisele seadusele ­ muundumisel osa
energiast hajub ning seda ei saa enam kasutada ehk kasutatava
energiahulk süsteemis väheneb.
III Toitumissuhted ja produktiivsus
· 22. [2 p.] Toitumissuhteid taimede ja
loomade vahel on võimalik formaliseerida
diagrammidega, nimeta need:
22.
· a)toiduahela diagramm - korduv üksteisele järgnev ärasöömiste
jada, mille käigus kandub energia ühelt organismilt teisele.
b) Toitumisvõrgu diagramm - mitu ristuvat toiduahelat moodustavad
keeruka toitumisvõrgu.
· 23. [2 p.] Milliste toitumissuhteid iseloomustavate
diagrammidega on tegemist joonistel?
A B
d j
i
c f h
g
b e
c d
a
a b
23
· a)toiduahela diagramm
· b)toitumisvõrgu diagramm
· 24. [7 p.] Vii loetletud organismid
vastavusse teises tulbas olevate
terminitega.
(Märgi teises tulbas olevad numbrid
õigesse kohta esimeses tulbas.)
24. · (1) tootjad e.
produtsendid
· (a) rohttaimed (1) (2) · (2) tarbijad e.
(4) konsumendid
· (3) lagundajad e.
· (b) metskits (1) (2) (5) destruktorid
(6)
· (4) autotroofid
· (c) hunt (1) (2) (5) (7) · (5) heterotroofid
· (6) herbivoorid
(d) bakterid (1) (2) (3) · (7) karnivoorid
(5)
25 [8p].Täida lüngad kõrvaloleva joonise põhjal,
teades, et skeemil on kujutatud toiduahel:
(a)
(b)
(c)
(f) (d) (g)
(e)
(h)
· 25. Täida lüngad teades, et skeemil on kujutatud
toiduahel janool vasakult tähistab teistest toiduahelatest
tulevat orgaanilist ainet ja toitaineid, (c) ristik,
(d) põldhiir,(e) kodukakk, (g) lagundajad bakterid.
(a) päikesekiirgus
(b) kasutamata päikesekiirgus
(c) autotroof
(d) herbivoor heterotroof
(e) karnivoor heterotroof
(f) hingamine
(g) destruktor heterotroof
(h) jääkproduktid
· 26. [4 p.] Täida lüngad (määra toiduahela
tüüp kirjutades numbri vastava tähe järgi
vasakus tulbas)
26. · (1) roosteseen kasvab nisu
vartel ja saab niiviisi
· (a) parasiidi toiduahel produtsendilt energiat;
(1), (4) · (2) väikesed putukad ja
bakterid elavad mäestikes
tuule poolt kõrgele kantud
tolmuteradel;
· (b) detriidi toiduahel
· (3) krabid elavad estuaaris
(2), (3) (madal meri jõesuudmes)
taimejäänustel, mis on
sinna kantud mujalt;
· (4) paeluss elades inimese
soolestikus saab energiat
inimese organismist ning
võib olla eluohtlik.
· 27. [1 p.] Mis on troofiline tase ? Too näide.
· 27. Troofiliseks tasemeks nimetatakse astmete arvu, mis eraldab
organismi primaarsetest produtsentidest. Näiteks on vetikad
produtsentidena esimesel troofilisel tasemel. Teisel troofilisel
tasemel on austrid, kes toituvad vetikatest. Neist omakorda
toituvad mudakrabid, kes on kolmandal troofilisel tasemel.
Neljandal troofilisel tasemel on omakorda mudakrabidest toituvad
tursad.
· 28. [5 p.] Uuri toidtumisvõrku kõrvaloleval
joonisel : numbrid 1 ja 2 tähistavad
produtsente, teised numbrid konsumente.
· Täida lüngad kirjutades vastavad numbrid
tähtede järgi.
· (a) - organismid, millised
28. hõivavad ainult esimese
troofilise taseme 1 ja 2
· (b) - organismid, millised
hõivavad ainult teise
troofilise taseme 3, 4 ja 5
9 10 · (c) organismid, millised
hõivavad ainult kolmanda
6 7 8 troofilise taseme 8
· (d) organismid, millised
3 4 5 hõivavad ainult neljanda
troofilise taseme 10
1 2 · (e) organismid, millised
asuvad rohkem kui ühel
troofilisel tasemel 6, 7 ja 9
· 29. [1 p.] Sõnasta "Kümne protsendi
seadus"
· 29. "Kümne protsendi" seadus ütleb, et ainult
ligikaudu 10% teatud troofilisel tasandil olevast energiast võib üle
kanduda järgmisele troofilisele tasandile.
· 30. [4 p.] Täida lüngad kõrvaloleval väljal
arvestades "Kümne protsendi" seadust
30.
· Produtsent V omastab 12, 400 suurt kalorit
(C) päikeseenergiat.
· Herbivoor W saab 1,24 C süües ära kogu
produtsendi V massi.
· Karnivoor X saab 0,124 C süües ära
herbivoori W massi.
· Tippkarnivoor Y saab 0,0124 C süües ära
karnivoori X.
· Lagundaja Z saab 0,00124 C süües ära
tippkarnivoori Y jäänused.
31. [4 p.] Nimeta joonistel olevad ökoloogilised
püramiidid
· (1) arvukuse püramiid
· (2) biomassi püramiid
· (3) energia püramiid
· (4) Milline oluline toitumissuhe puudub
skeemidel? lagundajad
31.
1) 1 poiss
5 vasikat
20 000 000 lutserni taime
2) poiss ­ 42 kg
loomaliha ­ 900 kg
lutsern- 7140 kg
3) inimese koed ­ 8300 C
produtseeritud liha -1 190 000 C
taimne mass ­ 14 900 000 C
saadud päikeseenergia ­
63 000 000 C
· 32. [2 p.] Ligikaudu 50% kudedes sisalduvast
energiast, mida saavad kõrgemal troofilisel
tasemel olevad organismid, kulutatakse
hingamiseks (niisiis, see ei jõua kõrgemate
troofiliste tasemeteni).
· 1) Ained, mis ei osale hingamisel ega eritata
organismist väljaheidetega, ladestuvad keha
kudedes. Mis juhtub nende ainetega
toiduahelas?
2) Too mõned tuntud näited
· 32.
· 1)kudedesse ladestunud mittevajalikke
aineid tarvitavad lagundajad,samuti
tarvitavad neid karnivoorsed parasiidid
· 2)bakterid ja parasiidid
IV Inimese energiatarve
· 33. [1 p.] Kirjelda inimese sisemist
(bioloogilist) energiatarvet
· 34. [1 p.] Kirjelda inimese välimist
energiatarvet
· 33.Sisemine energiatarve on tarve toiduenergiatarve, samuti
energiatarve toidu töötlemiseks organismis. Aegade jooksul on
need tarbed püsinud üsna stabiilselt.
· 34.Väline energiatarve on energiavajadus tootmisele,
põllumajandusele ja muudele tegevusvaldkondadele. See tarve
on ajajooksul üha suurenenud.
· 35. [1 p.] Millisel troofilisel tasemel asub
inimene?
· 36. [1 p.] Teades, et mingi populatsioon
(suguharu, kogukond, ühiskond) tarbib
palju liha, millise üldistuse võite teha
lähtudes troofilistest tasemetest?
· 35. Pea kõikidel, väljaarvatud esimene,sest toitub nii
produtsentidest, herbivooridest kui ka karnivooridest. Inimest
nimetatakse ka tippkarnivooriks. Kuid ta ei suuda otse fikseerida
päikeseenergiat, ei ole võimeline fotosünteesiks.
· 36. Saame üldistatult järeldada, et see populatsioon asub
troofiliste tasemete tipus ehk on tippkarnivoorid.
· 37. [1 p.] Mis on (defineeri) bioloogiline
produktiivsus?
· 38. [1 p.] Mis on bioloogiline produktsioon?
· 37.Bioloogiline produktiivsus on organismi või muu bioloogilise
süsteemi (populatsioon näiteks) võime toota elusainet ehk
teisisõnu määr, mille võrra elusorganismid sünteesivad uut
biomassi.
· 38. Bioloogiline produktsioon on mingi ala biloogiline
viljakus.Taimne ja loomne produktsioon väljendatakse süsiniku
massi ühikuis või biomassis sisalduva energia ühikuis.
· 39. [6 p.] Maa erinevates ökosüsteemides
varieerub produktiivsus suures ulatuses.
Hinda loetletud piirkondade suhtelist
produktiivsust skaalal:
kõrge, keskmine, madal
39.
1) Süvaookean keskmine
2) Kõrb- madal
3) Niiske rohtla- kõrge
4) Madal järv- kõrge
5) "Moodne" põllumajandus- keskmine
6) Estuaarid, rannikumeri- kõrge
40. Loetle inimese peamisi energiaallikaid.
Millised keskkonnaprobleemid on seotud
nende energiaallikatega?
· 40. Fossiilkütused ­ lõpevad otsa ja reostavad
· Taastuvenergia ­ kulukas ja tülikas
· Tuumaenergia - ohtlik
· 41. Loetle inimese tuleviku energiaallikaid.
Millised keskkonnaprobleemid seonduvad
nende energiaallikatega?
· 41. Päikeseenergia ­ ebaefektiivne paljudes piirkondades
· Tuuleenergia ­ tekitab müra- ja vibratsioonisaastet, kasutatav
piiratud aladel
· Tuumaenergia ­ jäätmed vajavad ladustamist, võimaliku avarii
korral suur keskkonnarisk
· Geotermaalenergia ­ selle raske kättesaadavus ning
kasutatavus paikkonniti
· Energia biomassist ­ keskkonna saastumine
V Astronoomilised ja geosüsteemi tsüklid
· 42. [1 p.] Mis on atmosfääri liikumise põhjuseks?
· 43. [1 p.] Selgita, kuidas on võimalik, et
maakeral on suhteliselt ühtlane õhutemperatuur
vaatamata sellele, et ekvaator saab palju
rohkem päikese energiat pinnaühiku kohta kui
poolused ning pool maakerast on pidevalt
pimedas (öö)?
· 42. Atmosfääri liikumise põhjustab päikesekiirguse ebaühtlane
jaotumine ­ ekvaatorile enam, poolustele vähem. See tekitab
temperatuuride erinevuse ning selle tulemusel tekib atmosfääris
liikumine.
· 43. Ühtlane temperatuur on maakeral tulenevalt selle ja
atmosfääri liikumisest.
· 44. [2 p.] Kuidas on tahked aineosakesed
(tolm, tahm jm) seotud atmosfääri tsükliga?
Kus ja kuidas enamus atmosfääris
hõljuvaid osakesi satub maa pinnale
tagasi?
· 45. [1 p.] Nimeta peamised kohaliku
atmosfääriõhu saastumise põhjused?
· 44. Atmosfääris leiduvad tahked osakesed hajutavad
päikesekiirgust, samuti maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust.
Atmosfääris tahked osakesed segunevad gaasi ja veeaurudega
ning jõuavad nii tagasi maapinnale.
· 45. Tööstus, transport, inimeste poolt kasutatav keemia,
fossiilkütuste põletamine.
· 46. [1 p.] Mida nimetatakse suduks
(smog)?
· 47. [1 p.] Mis põhjustab nn ,,New Yorgi"
tüüpi sudu?
· 48. [1 p.] Mis põhjustab nn ,,Los Angelese"
tüüpi sudu?
· 46. Sudu on suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud
udu, mis tekib saastunud õhus udu ja tuulevaikuse kaastoimel.
· 47.Liiklustekkeline sudu.
· 48. Fotokeemiline sudu.
· 49. [1 p.] Mis on geoloogiline tsükkel?
· 50. [1 p.] Mis on kontinentide triiv ja millega
seda seletada?
· 51. [1 p.] Kuidas tekivad settekivimid?
· 49. Geoloogiline tsükkel on korduva iseloomuga geoloogiline
aineringlus.
· 50. Kontinentide triiv on nende omadus ajajooksul oma arengus
asukohta muuta. See on seletatav maakera ehitusega, kus
kõvade pealiskihtide, mis moodustavad maakoore, on pidevas
püdelas olekus kiht, mis koos muude geoloogiliste protsessidega
tingib laamade liikumise.
· 51. Settekivimid tekivad maapinnalt murenevate kivimite osade
kuhjumisel, settimisel ning aja jooksul taas kivistumisel.
52. [6 p.]Kirjelda vee tsüklit kõrvaloleva joonise
alusel täites tähtedega tähistatud lüngad
pilved
(d) (f)
(a)
(b) (e)
Litosfäär
Hüdrosfäär
(c)
· 52.
· (a)maapinnalt auruv vesi koguneb pilvedesse
· (b)pinnavooluveed voolavad hüdrosfääri
· (c)maapinnale langevad sademed jõuavad põhjavette ja saalt
taas maapinnale
· (d)transpiratsiooni kaudu atmosfääri jõudev vesi
· (e)aurumine hüdrosfäärist atmosfääri.
· (f)sademed atmosfäärist hüdrosfääri
· 54. [1 p.] Loetle veekasutuse viise
· 54. Tootmine, transport, elutegevus
· 55. [1 p.] Kui palju vett tarbib ,,keskmine
kodanik" päevas ainuüksi toiduga?
· 56. [1 p.] Kui palju tarbitakse vett inimese
kohta päevas?
· 55. Toiduga tarbib inimene 0.6 kuni 1,2 liitrit ehk keskmiselt 0.9
liitrit vett.
· 56. Tööstusriikides tarbitakse inimese kohta 220 liitrit vett
ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit.
· 57. [4 p.] Iseloomusta veesaaste tüüpe:
(a) mehaaniline saaste on vee saastumine tahkete osiste, võõrkehade
jmt. sellega võib kaasneda muud liiki saasteid. Teke võib olla nii
loduslik kui inimtregevuse tagajärg.
(b) antropogeenne eutrofeerumine on inimese poolt tekitatud vete
saastumine, mis tekitab neis toitainete liigrohkuse
(c) toksiline saaste on vee saastumine mürgiste ainetega. Peamised
tekkeallikad tööstus ja põllumajandus.
(d) termaalne e. soojuslik saastumine on vee temperatuuri tõus.
Peamiselt toimub see nähtus põhjavees, mille saastumine võib
toimuda maasisesoojuse arvel. Vee temperatuuri tõus toob kaasa
ainete parema lahustumise vees.
· 58. [1 p.] Mis on suurlinnades ja
tööstuspiirkondades põhjavee taseme
alanemise põhjuseks?
· 59. [1 p.] Mis on depressioonilehter?
· 58. Eelkõige liigne tarbimine
· 59. Depressiooni lehter on veevarude ammendamise tagajärjel
veest tühjaks jäänud setete tihenemise tagajärjel vajunud
maapind.
· 60. Loetle olulisemaid joogiveega
seonduvaid probleeme.
· 60. Joogivee kättesaadavus, selle puhtus, saastumise eest
kaitsmine, kvaliteet, puhastamine, tekkiva reovee
kanaliseerimine ja puhastamine.
VII Biogeokeemilised tsüklid
· 61. [1 p.] Millisel viisil sisenevad enamus
toitaineid biogeokeemilise tsükli bioloogilisse
faasi?
· 62. [1 p.] Mis on elusaine?
· 61. Taimedes toimuva fotosünteesi kaudu.
· 62. Elusaine on energiat sisaldav aine, mida on tarvis energia- ja
aineringluse toimumiseks, on aluseks loomse ja taimse biomassi
tekkele.
· 63. Millised on elusaine biogeokeemilised
funktsioonid?
· 63.
· (a) elufunktsioon ja
· (b) kontsentratsioonifunktsioon ja
· (c) biokeemiline funktsioon ja
· (d) taandamis-hapendamisfunktsioon
· (e) gaasifunktsioon
· (f) lagundamisfunktsioon ja
· 64. Kirjelda energiavoo, vee tsükli ja
biogeokeemiliste tsüklite vahelisi seoseid:
· 64. Energiavoog on elu alus. Et maalejõudev energiavoog saaks muutuda
elusloodusele kasulikuks, peab toimuma hulga protsesse. Enamus
looduslikest tsüklitest hõlmavad nii elus kui eluta ainet. Biogeokeemiliste
tsüklite hulka kuuluvad hapniku, süsiniku, lämmastiku, fosfori ja paljude
teiste elementide tsüklid, nende hulgas ka inimtegevusest tekitatud toksilised
ja saastained.
· Hüdroloogiline ehk veetsükkel on looduses üks põhilisemaid protsesse.
Reageerides päikese soojusele ja teistele mõjutustele, aurab vesi õhku ja
muutub veeauruks. Veeaur tõuseb atmosfääri, jahtub ning muutub
veetilkadeks või jääks, moodustades pilvi. Kui veepiisad või jääkristallid
saavad küllalt suureks, langevad nad tagasi maa peale vihma või lumena.
Maapinnale jõudnud vesi imbub mulda ja imendub taimedesse või nõrgub
allapoole põhjavee veehoidlatesse.
Vesi osaleb paljudes tähtsates keemilistes reaktsioonides ning enamus aineid
lahustuvad vees. Tänu suurele lahustamisvõimele esineb päris puhas vesi
looduses harva.
Vaid väike osa maale jõudvast energiavoost jõuab lõpptarbijani. See
toimub mitmete biokeemiliste tsüklite kaudu, millest suur osa toimub
vee kaastoimel (veetsükkel on nende osa või osaleb neis).
· 65. Inimtegevus on kaasajal muutunud
globaalseks mõjutades suuremal või
vähemal määral peaaegu kõiki looduslikke
protsesse. Üldistatult nimetatakse seda
inimese biogeokeemiliseks rolliks biosfääris.
Kõrvaloleval väljal on neid rolle nimetatud.
Millised selles loendis on õiged?
65.
· (a) energiaringluse kiirenemine ja
· (b) aineringluse kiirenemine ja
· (c) loodusele mitteomaste keemiliste ühendite loomine ja
· (d) inimtegevus on sarnane geoloogiliste protsessidega ei
· (e) inimtegevus viib biosfääri üle noosfääri staadiumi ja
· (f) inimtegevus kiirendab evolutsiooni ja
· (g) inimtegevuse tulemusena väheneb entroopia ja
VIII Populatsiooniökoloogia
· 66. [1 p.] Mis on populatsioon?
· 67.Millised on populatsiooni iseloomustavad
muutujaid ?
· 66. Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite
(organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat
territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus,
vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal.
· 67
a) liikide arv EI
b) arvukus JA
c) geneetiline struktuur JA
d) vanuseline struktuur JA
e) sooline struktuur JA
f) morfoloogiline struktuur EI
· 68. [1 p.] Kõrvaloleval joonisel on
kujutatud populatsiooni arvukuse
kasvukõver. Milline osa kõverast (tähega
märgitud) peegeldab keskkonna
mahutavust?
· 68. (a)......., (b).......,
(c)Keskkonna mahutavus
700
Pärmirakkude arv
(c)
(b)
(a)
0 18
Aeg tundides
· 69. [1 p.] Kõrvaloleval joonisel on samuti
populatsiooni arvukuse kasvukõver.
Mida saab joonise alusel öelda
populatsiooni kohta?
69.
n
aeg
69. Teatud aja jooksul saavutab populatsioon
teatud arvukuse, millest kaugemale ei saa
tingimuste tõttu areneda. Piiri saavutamine
· 70. [1 p.] Mida kirjeldab ,,Tolerantsuse
seadus"?
· 70. *Shelfordi ehk tolerantsuse reegel kirjeldab isendite leviku piire
mingi ühe teguri suhtes. Igal liigil on keskkonnatingimuste suhtes
tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi isendid elada.
· 71. Nimeta abiootilisi faktoreid, millised
piiravad (limiteerivad) organismide kasvu ja
paljunemist
· 71. Kliima, geoloogia, vesi või selle puudumine, atmosfäär ja
selle koostis, päikesevalguse hulk
IX Inimpopulatsioon e. rahvastik
· 72. [1 p.] Mille poolest erineb
inimpopulatsiooni arvukuse kasv
loomapopulatsioonide arvukuse kasvust?
· 72. Inimpopulatsiooni kasv on tugevalt mõjutatud kunstlikest
teguritest, populatsioon ise on võimeline oma kasvu reguleerima;
loomapopulatsioon on peamiselt mõjutatud keskkonna poolt
pakutavatest mõjuritest ega ole ise võimeline oma kasvu
reguleerima.
· Pealegi asuvad inimesed kõrgemal troofilisel tasemel.
· 73. [1 p.] Inimkonna ajaloost on teada
vähemalt kolm perioodi, kus rahvastiku
juurdekasv on olnud väga kiire. Millega seda
seletada?
· 73. Need hüppelised juurdekasvud on olnud seotud tootmises
toimunud revolutsiooniliste arengutega, mis toovad kaasa eluviisi
muutuse. Kui on suurenenud tööviljakus, on paranenud
elutingimused, pikenenud eluiga, on suurenenud rahva
juurdekasv.
· 74. [1 p.] Kuidas lühidalt iseloomustada
kaasaegset rahvastiku juurdekasvu?
· 74. Tormiline kasv Aafrikas ja Aasias, taandareng arenenud
riikides (Euroopas, Euraasias). Vaid vähesed arenenud riigid
suudavad pakkuda kahe esirinnas oleva maailmajao riikide
arengutele konkurentsi.
· 75. Milliseid seoseid näed juuresolevatel
,,maailma" mudelitel, võrdle neid!
· 75
Graafikutel on mõlemal juhul võetud jälgimisele ühed ja samad näitajad:
ressursid, rahvastik, tööstustoodang, saastatus ja toit.Mõlemal juhul on
toimib ressursside kõver sarnaselt. Mõlemal juhul on näha rahvastiku
kasvu ja toidu vaheline seos: teatud rahvaarvu saavutamisel suudavad
inimesed toota rohkem toitu, kuni saavutatakse tase, kus rahvastik
hakkab kasvama kiiremini, kui suudetakse toota toitu.Samuti näeb
mõlemal juhul kahe eelneva mõju tootmise arengule ning saastatusele.
Kasvupiiridega arengu mudel näitab mõjude järske muutusi, piirideta arengu
mudel aga stabiilsemat arengut.
Kasvupiiridega arengu mudel viitab tsüklilisusele ­ kuna pärast
populatsiooni kõrgseisu, mis järgneb tootmise kõrgseisu saavutamisele,
saabub järsk langus, mis viib toidu defitsiidi vähenemisele, võib loota taas
rahvastiku kasvu. Samale viitab ka tootmise järsk langus , kuna rahvastik
väheneb. Samas võtab mudeli põhjal algseisule lähedase oleku
saavutamine kõige enam aega saastatusel, mis ilmselt hakkab samuti
taastõusma, kui eelpool nimetatud kõverad uuesti tõusule pöörduvad.
Piirideta arengukõver näitab aga märgatavalt stabiilsemat toimingut.
Kõrgtase saavutatakse aeglasemalt, kuid ka ühtlasemalt. Silma torkab
olemasolevate ressursside suurem ärakasutus, mille tagajärjel
saavutatakse küll madal saastatuse tase, kuid kaotatakse kiiresti
olemasolevaid ressursse, erinevalt piiridega arengumudelist.
Kasvupiiridega maailma mudel, (1.)
" Piirideta kasvu" mudel (2.)
· 76. Millised on Eesti olulisemad
keskkonnaprobleemid?
76.
(a) joogivee puudus
· Eesti elanikkond on suhteliselt hästi varustatud joogiveega, iseloomulik on väikese tootlikkusega ühisveevärkide rohkus (77%), mis varustavad joogiveega 14% elanikest. Suuremateks probleemideks on vananenud ja lekkivad veetorustikud
ning madalate salvekaevude halb tehniline seisund.
Eestis üldiselt tundmatu, kuid olukord on muutumas ­ tehnoseadmed vajavad ulatuslikku uuendamist. Majanduse areng toob kaasa suuri muutusi põhjavete olukorras.
(b) pinnaveekogude eutrofeerumine
· Enamus Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis.
Põllumajandustootmise vähenemise tõttu on taimetoitainete ärakanne Läänemerre kaheksakümnendate aastatega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda.
Halvas seisundis või sellise seisundi lähedal on Pihkva ja Lämmijärv ja mitmed väikesed vooluveekogud Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas, Tallinna ümbruses ja intensiivse põllumajandustootmise aladel. Vooluveekogude või nende osade halva
seisundi põhjuseks on sageli tõkestusrajatised, mis takistavad kalade rändeteid.
Seni on olukord järjest paranenud. Kuid taas laieneva majandusega võib olukord halvenema hakata.
(c) happevihmad
· Vääveldioksiidi heitkogused vähenesid perioodil 1990 kuni 2003 ligikaudu 63% võrra. Seega pole tegu hetkel kõige põletavama probleemiga, kuid samas on viimastel aastatel märgata taas kerget tõusutendentsi. Seejuures annab suurema
osa happevihmu tekitavast heitmest energeetikatööstus. Aasta keskmine sademete väävlisisaldus Eestis (0,5 mg S/l) on silmatorkavalt
madal (v.a Kirde-Eesti mõõtejaamades, kus aasta keskmine kontsentratsioon ületab 1mg S/l).
Eesti siseselt pole hetkel kõige olulisem probleem.
(d) tolm
· Peente tahkete osakeste piirnormid on märkimisväärselt karmistunud,
mistõttu välisõhu saastatuse taseme piirväärtuste ületamiste arv on suurenenud.
Peente osakeste saastatuse tase on põhiliseks probleemiks linnaõhus.
(e) radioaktiivne saastatus
· Keskkonna radioaktiivsuse tõusu Eestis võib põhjustada radioaktiivse saaste kandumine meie territooriumile üle riigipiiri. See võib
juhtuda, kui toimub reaktoriavarii meile lähimates tuumajõujaamades Sosnovõi Boris, Loviisas või Ignalinas. Keskkonna radioaktiivne
saastumine Eestis asuvate kiirgustegevusega seotud objektide poolt on äärmiselt vähetõenäoline.
Probleem hetkel tõsine väljast tulla võiva saastuse osas. Olukord võib muutuda vastavalt praegu toimuvate protsesside arengutele (kuidas lahendab Eesti energiaprobleemi).
(f) autotranspordi heitgaaside hulga kiire kasv
· Aastatel 1990­2003 vähenesid lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused 42,8% võrra. Seejuures langesid transpordist tingitud heitkogused 69%, seda seoses bensiini ja diisli tarbimisevähenemisega (vastavalt 45% ja 36%).
Ajavahemikul 1990­2003 vähenes NOx heitkogus transpordist üle kahe korra.
Ajavahemikul 1990­2003 vähenesid CO heitkogused ligikaudu 67%, mis oli muuhulgas tingitud mootorikütuste kasutamise ja viimastel
aastatel ka bensiinimootoriga autode arvu vähenemisest.
Alates 1995. aastast alustati Statistikaameti andmetel Eestis pliivaba bensiini kasutamist ja juba 1996. aastal langes transpordi osa plii summaarses heitkoguses 36,2%-ni ning 2003. aastal 10%-ni. Alates 2000. Aastast ei kasutata Eestis
etüleeritud bensiini ja turustatava
bensiini pliisisalduse piirnormiks on määratud 0,013 g/l. Ajavahemikul 1990­2003 vähenesid plii heitkogused 72%, mis on lisaks
transpordis toimuvatele muudatustele tingitud ka Narva elektrijaamade koormuse langemisest.
Välisõhu suurimad saastajad kaadmiumiga on energeetika-ettevõtted (sh on põlevkivi- elektrijaamade heitkoguse osakaal 85,6%), transpordi osa on väike ­ 0,6%.
Linnaõhu seirejaamades mõõdetud välisõhu saastatuse tase lämmastikdioksiidiga näitab viimastel aastatel suurenemist. Selle põhjuseks on tõenäoliselt transpordivahendite arvu kasv.
Linnaõhu seisund on enamuse saasteainete osas paranenud alates 1990ndate keskpaigast, kuid viimastel aastatel võib täheldada lämmastikoksiidide välisõhu saastatuse taseme suurenemist.
Tõenäoliselt on põhjuseks sõidukite arvu ning liikluskoormuse kasv. Vedelkütuste väävlisisalduse piiramine on samal ajal avaldanud
positiivset mõju välisõhu saastatuse taseme vähendamisele vääveldioksiidi osas.
Vastupidiselt rahva seas levinud arvamusele on olukord kättesaadavate andmete põhjal paranenud. Siiski vajab probleem jälgimist, sest piirkonniti on märgata tagasilangusi.
(g) väävliühendite emissioon
Tuginedes
· eelpool toodud andmetele hindan probleemi praegu tagasihoidlikuks. Kuid selle tähtsusaste sõltub suuresti tööstuses, eriti energeetikatööstuses toimuvast ning on piirkondi, kus see probleem on terav.
(h) kavuhoonegaaside emissioon
Probleem
· peamiselt selles, et kipume selles osas positiivset muutma sissetulekuallikaks.
(i) vähene olmejäätmete taaskasutamine
Suur
· probleem ­ parimaks oleme pidanud kuni viimase ajani prügilatesse ladustamist. Siiski on loota paranemist - juba on hakatud tekitama taaskasutatavate jäätmete kogumisjaamu. Suureks probleemiks on jäätmete äravedu ­ vähemalt
väiksemates asustuskeskustes veetakse jäätmed endiselt ära segajäätmetena ­ nii on ka jäätmete sorteerimine inimese jaoks mõttetu.
(j) madal keskkonnateadlikkus
Probleemiks
· pole mitte niivõrd madal teadlikkus kuivõrd laiskus ja mugavus ­ enamik inimesi teab keskkonnast ja selle kaitsmisest üsna laialdaselt, kuid kui asi puutub temasse endasse, siis lüüakse käega ja püütakse kergemini läbi ajada.
(k) keskkonnakaitse seadusandluse ebapiisavus
.· Keskkonnakaitse seadusandluse koostamisel kasutatakse samasugust üha keerulisemaks muutuvat keelt, mida teistegi alade seadusandluses ning mis pole üldjuhul seadustekstidega harva kokkupuutuvatele inimestele üldse mõistetav.
Kahjuks on see ka spetsialistidele vaevaliselt arusaadav. Selline olukord toob praktikas (mida seadusandlus peab raamides hoidma ja reguleerima) kaasa lõputuid tõlgendusi, targutusi, valestimõistmisi ja käega löömisi.