Emakeele arvestus (4)

Q: Miks Hrutr oli tülis Unnriga?

Vastus leiad õppematerjalist: Emakeele arvestus

Q: Kuidas vürst oma ratsu läbi sureb?

Vastus leiad õppematerjalist: Emakeele arvestus

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Miks Hrutr oli tülis Unnriga?
Kuidas vürst oma ratsu läbi sureb?

EMAKEELE ARVESTUS

Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke
Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.–11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand – 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand – 16. sajandi algus).
Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk . Kirjandusžanrid: Proosas : romaan, novell . Lüürikas: sonett , ballaad , romanss . Draamas: müsteerium, miraakel , farss .. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel.
Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492).
Egill Skallagrimson ( skald -islandi laulik ), Benoit de Sainte -Maure (rüütliromaan „Trooja romaan“), Chretien de Troyes ( nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, „Parziwal“), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, „Tristan“), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, „Väike testament “, „Suur testament“).

Keskaja kirjanduse olulisemad žanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti.
Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule , linnaluule , linnaromaan,keskaegne draama .
Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof , sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest)

Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid . Finn ja Ossian.
Iirimaad juba 1. aastatuhandel eKr asustanud keltide veel sugukondlikus ühiskonnas olid lauljad – vanade pärimuste ettekandjad ja talletajad – suure au sees. Iiri saagad olid proosa vormis, neid iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse.
Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchulainn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagade kangelased olid Finn/Find/Fingal ja tema poeg Ossian.
Bardid – nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile.
Filid – oli kuningate lähedased nõuandjad ja ennustajad, jäädvustasid eepilistes lugudes sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi.
Laulikute mõte oli näidata, et kõik siin maailmas on ilus.
Finn ei olnud ainult vapped sõjamees, vaid ka laulik ja prohvet ning Ossiani isa. Finn olevat elanud 3. sajandil, tema isa oli sõdalane Cumhaill ja ema luigekaelne Murna, jumaliku tuathade (tuatha de danaan – Danu lapsed, Danu oli kõikide jumaluste ema), rassi järeltulija.

Germaani kirjanduse vanimad lood: maailma loomine, siduda Völuspaa teemaga .
Vanimad lood : „Vanem Edda “, „ Snorri Edda/ Noorem Edda“, „ Beowulf “.
Maailma loomine 1.= kõigepealt oli tühjus (rohkem kui mitte midagi), mis kahestus: soe naba ja külm naba. Soe naba tõmbab jääd külmalt nabalt enda poole. Soojus on elu alus ja tugevam. Jääst eraldus tilgake (Ümir). Ümiril sünnib 2 last: talv ja suvi(2 poolust sai kokku). Nad on hiiglased ja toituvad ürglehma piimast (Augundla). Ta on inimeste elu aluseks. Ta lakkus kaljut ja sealt sündis Bur, kelle naiseks saab hiiglane ja neil on 3 last: Odin ,Vili ja Ve. 3 võitlesid Ümiriga ja tapsid tema ja kõik hiiglased. Nad olid nüüd tühja maailma valitsejad, mille nad lõid Ümyri nahast. Soojalt nabalt toodi tuletukid valguseks. Ööl ja pimedusel sündis poeg Dag(päev), kellel on 2 last: Manil (kuu) ja Sol (päike). Järsku tulevad hundid ja ajavad kuud/päikest taga, kuni nad alla neelavad (Fenrir neelab päikese). Saabus pimedus ja Kaali päev!
Maailma loomine 2.= Hea ja kurja vaheline võitlus. Algul on ees 3 paha. Seal on hiiglased, kääbused ja haldjad (hoidjad). Haldjad teevad tammest tugevad inimesed ja lepast nõrgad inimesed. Asgard (tammeots jõuab taevasse e. jumalate paik), Mitgard(meie maa), Niflheimis on lohe (põrgu). Völuspaa-nägijatari kuulutus “ on veel üks versioon muistse maailmapildist. Maailmalõpu-visioonides on leitud usuvahetusaja meeleolusid. Tulevase aja ennustuses on otsitud ristiusu mõju. Range kompositsioon , sisemine dramatism ja lakooniline sõnastus annavad laulule erakordse väljendusrikkuse. See lõppeb maailmalõpuga.

Germaani tuntumad jumalad, räägi 3 tähtsast ja nendega seotud lood.
Tuntumad germaani jumalad: Odin ( peajumal , Woden/ Wodan/ Godan/ Valfödr/ Herfödr/ Herjan/ Haar/ Sigfödr jne.), Loki, Thor, kaksikud Freyr ja Freya , Heimdallr, Tyr.
Odin - sõja, surma, tarkuse , ennustamise, nõidumise ja poeesia jumal. Teda austasid eeskätt kuningad, pealikud ja sõjamehed. Odini relv oli oda Gungnir, tema hobune oli kaheksa jalaga Sleipnir. Ta valitses sõjaõnne üle ja otsustas, kes pidi lahingus langema . Odin oli jumalatest vanim, ta lõi koos oma vendade Vili ja Véga maailma ja ta oli teiste jumalate isa. Odini naine oli Frigg. Odin oli salapärane ja ettervamatu, ta võis muuta oma kuju. Tal oli kombeks käia ringi vana, halli habeme ja ühe silmaga mehe kujul, kelle nägu varjas lai kübar. Teise silma ohverdas ta, et juua Mímiri tarkuse allikast ja omandada võime näha kogu maailma minevikku , olevikku ja tulevikku. Odin tundis ruune, selle oskuse hankis ta puues end püha saarepuu Yggdrasilli otsa. Odini kaarnad Huginn ja Muninn lendasid iga päev maailmas ringi ja tõid Odinile teateid kõigest, mis toimus. Kaarnad seostusid Odiniga kui sõjajumalaga — raipesööjatena olid nad lahinguväljadel tavalised külalised. Odini järgi on nime saanud kolmapäev skandinaavia keeltes (onsdag), inglise keeles ( wednesday ) ja hollandi keeles (woensdag). Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Selle nime all on saart esmakordselt mainitud ühe taanlase reisikirjas XIII sajandist. Enne II maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstain, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid.
Thor - Odini ja Jörði poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena . Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas. Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks ülesandeks oli hiidudega ja muude kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal. Thori järgi on nime saanud neljapäev taani, norra ja rootsi keeles (torsdag), inglise keeles (thursday), saksa keeles (donnersdag), hollandi keeles (donderdag) ja soome keeles (torstai). Muistsete saarlaste peajumalas Taarapitas (Taaras-Toorus) on mõned uurijad näinud germaani Thori algupära.
Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna . Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi.

Mis on ruunid , mis on spruhhid, kes olid valküürid, kes on kabu, mida tehti Valhallas.
Ruunid – germaani rahvaste tähestik koosnes 24 tähest või kujundist, mida nimetati ruunideks. Esimesed tõendid ruunidest pärinevad 2. Sajandist pKr, kuid tõenäoliselt kasutati neid juba varem. Germaani rahvastel puudus pärgament mistõttu uuristati ruunid puusse, kivisse või luusse – see selgitab ka nende nurgelist kuju. On oletatud, et ruunid arenesid ladina keelest pärast kokkupuuteid roomlastega, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad. Vana-skandinaavia sõna ruun tähendab tõlkes mõistatus, saladus , sosin. Sageli seostatigi ruune maagiaga.
Spruhhid - manamised, lausumised. Germaani spruhhid olid kaheosalised. Sisaldasid nõidumist, needmist, õpetamist.
Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest , kes langesid , said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus ( Ragnarok ). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld , Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul.
Kabu – tänapäeva kasutusse tulnud sõnana kabuhirm. Kabuhirm tähendab kartust selle ees, et esmasündinud laps on tütar, mis tähendas, et laps tuleb hukata.
Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal , lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis .

Egyll Skallagrimson, loomingu lühiülevaade, proosa-saagade temaatika.
Egill Skallagrimsson (900-982) - sündis Norras, kolis Islandile. Elu oli ohtlik ja seiklusterohke, mis on kirja pandud „Egilli saagasse“. Proosasaaga:

sugukonna saagad; b) ajaloolised saagad (reaalsed pildid vahelduvad fantastikaga, palju armastust ja raskusi, kuid lõppeb alati ablieluga); c) Erik Punapea saaga (retk ameerikasse).Vanem Edda on luuleline (Saemundri Edda) ja Noorem Edda on proosa Edda (Snorri Edda). Eddade sündmustik on 9-13.saj.

Vanem Edda, viited meie aladele
Fenrir õgis ära päikese = Kaali metoriit ja sellele järgnev pimedus.

Thrymri lugu
Thrymri lugu= Jördipoeg Vingthoorr ärkas ning avastas, et vasar on kadund. Ta oli maruvihane ning otsis kõikjlat. Ta ütles Lokile, et vasar olla varastatud . Nad läksid Freyja(Njördri tütar) aeda , et talt linnurüüd laenata. Loki lendas aaside maalt edasi hiidude kodumaale . Seal nägi ta tursside kuningat Thrymri, kes kullast kette koertele kaela sidus ja hobuste lakka kammis. Ta küsis jöötunilt Hloorridi vasarat.nad saavad selle tagasi juhul, kui Freyja läheb Thrymrile naiseks, kuid naine pole sellega nõus ning Thor läks ise pulma pruudina maskeerunult. Pulmas hakkas Thrymr kahtlema, kuid Loki tüdrukuna õigustas meie pruuti . Nüüd toodi vasar ja Thori tappis kõik ära ning sai oma vasara tagasi.

Vöölundri lugu
Vöölundri lugu = Finnide kuningal oli 3 poega : Slagfildr, Egill ja Vöölundr. Nad ehitasid endale Uulfsaiiari jõe äärde maja. Ühel hommikul nägid nad vee ääres 3 valküüri ketramas. 2 olid kuningas Hlövedri türed: Svanhviit ja Alvitr, kolmas oli Kjaarri tütar Ölruun. Mehed viisid nad koju. Salgfilr sai Svanhviiti, Egill Ölruuni, Vöölundr sai Alvitri. Nad olid õnnelikud 7 talve, kuid siis naised kadusid metsa. Vennad läksid naisi otsima , Vöölundr jäi koju naist ootama.Ta rööviti rootslaste kuninga Niidudri poolt, kellele ta pidi väärisehteid tegema (kõõlused läbi lõigati). Ta tappis vihast kuninga pojad ja kinkis nende osad kuningaperele tagasi. Siis vägistas kuningatütre Bölvidr ning sai lennata , kui oli kätte maksnud.

Odini ja Zeusi võrdlus, Odini loitsud, Odini lind.
Odin oli hiidude poeg, Zeus oli titaanide poeg. Mõlemad olid peajumalad. Odin tappis Ümiri, Zeus tappis Kronose . Odini sõda hiidudega, Zeusi sõda titaanidega. Mõlemad vahetasid kuju. Mõlemal oli palju lapsi ja armukesi. Püha puu on mõlemal tamm. Mõlema püha lind oli kotkas.

Noorem Edda, autor, erinevus vanemast saagast, põhiteemad.
Noorema Edda aurotiks on Snorri Sturluson, Vanemal Eddal puudub autor. Noorem Edda koosneb 4 osast: Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles käsitletakse mütoloogiat ja poeetilist keelt, eriti heitisid ja kenningeid. Háttatal on 102 stroofist koosnev näidisluuletus, mis ülistab Norra kuningat Håkonit ja jarl Skúlit. Luuletuses demonstreeritakse 100 erinevat värsivormi.
Teost nimetatakse ka proosa-Eddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist.

Njalli saaga ajastu ja üldiseloomustus
Njalli saaga ajastu on dateeritult X-XI sajand.
Islandil loodi Alting -maailma vanim rahvaesinduskogu, sellega seoses tekkis riikluse vorm „Rahavõim“. Vaimuliku elu ja ka kohaliku tsiviilvõimu korraldajad olid goodid -paganlikest preestritest ülikud. Islandil polnud sel ajal kuningat, keskvõimu. Ristiusk võeti seal vastu 1000. Aastal. Demokraatlik põhimõte tol ajal oli, et riik peab rajanema seadustel. Islandil oligi parajasti ristiusu vastuvõtmise periood. Toimus saare koloniseerimine skandinaavlaste poolt, enamasti tulid sinna elanikud Lääne-Norrast. Norras oli kuningas Harald Kaunisjuus, kes püüdis kohalikke ülikuid allutada ja luua ühtset kuningriiki, mis tekitas vastuseisu. Siiski uusasukaid oli ka rootslaste, taanlaste ja keltide hulgast.

Eestiga seotud lood Njalli saagas
Njálli saagas on kirjeldatud mereretkel olevaid Islandi viikingeid. Retke käigus sattusid nad kõigepealt Rafalasse, kus pidasid lahingu, ja seejärel Saaremaale (Eysyslasse), kus kohtasid Taani päritolu orja Tofit.
Ka on räägitud sellest, kuidas Alsmundr Adalsysla läänerannikul olevat tapnud lohe. Selleks arvatakse olevat Lääne-Eesti rannik .

Gunnarri olemus ja altingid
Gunnarr – Tuntud oma julguse poolest, kuid tal on tahtmine teisi inimesi tappa. Kõigist parem vibulaskur. Temale polnud milleski võrdset.Igati kombeline, salliva loomuga, helde ja lahke , muheda meelega ja talitsetud, sõpruses kindel ja valiv. Jõukas mees.
Alting – 930. Aastal asutatud rahvakogu , mida peetakse maailma esimeseks parlamendiks. Altingil kuulutati välja seadusi, arutati kohtuasju ja muid vaidlusaluseid küsimusi. Istungid toimusid vabas õhus kõrge kaljuseina läheduses, mis lõi kõnepidamiseks hea akustika . Kõikidest Islandi piirkondadest piirkondadest kokku sõitnud ülikud ja vabamehed elasid Tingi Väljadele püstitatud suurtes onnides, mis kaeti telkkatusega. Alting toimus suvel ja kestis kaks nädalat. Altingil sõlmiti tutvusi ja lepiti kokku kosjakaupades, seal toimusid ka rahvamängud ja spordivõistlused. Altingi istungite ajal püüti enamasti rahu säilitada, kuigi seal toimusid ka kahevõitlused. Seadusi kuulutati Altingil välja Seaduse Kalju juures ja seda pidi tegema selleks valitud seadusekuulutaja. Rahvavõimu aegadel olid maa valitsejateks paganausu preestrid goodid ja sugukondade ülemkiht – hövdingid. Kõik goodid koos moodustasid seadusandliku ja kohtukogu.

Miks Hrutr oli tülis Unnriga?
Sest Unnri isa soovis Hrutrilt vara tagasi, mis kulus pulmade korraldamiseks aga Hrutr kutsus ta hoopis kahevõitlusele ja ütles, et kui Mördr peaks võitlusest keelduma , siis peab ta oma varanõudmisest keelduma. Unnr oli pahane, et Hrutr kasutas vana meest oma jõuga ära lihtsalt.

Hallgerdri ja Bergthora lugu
Kord kui Gunnarr jälle oma naise Halgerdiga Njalli juurde talveks külla läks, läksid Halgerd ja Bergthora söögilaua ääres tülli , sest Halgerd unustas ära kes on maja perenaine. Hiljem süttis nende vaen sellest, kui mehed olid Altingil ja Bertghora saatis oma sulase Njalli ja Gunnarri ühisesse metsa puid tegema ja Halgerd võttis seda kui Bergthora soovi varastada Gunnarri tagant kõik puud ära. Halgerd lasi selle sulase tappa ja nii hakkas nende omavaheline sulaste tapmine pihta. Mehed maksid üksteisele koguaeg nende naiste tegude eest.

Njall kui oma ajastu mõistuse ja kohustuse peegel
Njall oli parim seadusetundja ja temale polnud sellel alal võrdselt. Ta andis kõigile head nõud. Ta oli üllas ja tasakaalukas. Oma ajastu meestest oli ta rahulikuma loomuga ja kunagi ei öelnud ära teiste abistamisest. Oli eeskujuks kõigile käreda ja sõjaka loomuga tolle aja viikingitele, elanikele. Alati pidas oma lubadust ja oli oma sõpradele truu. Ta ei valetanud ega petnud. Nende iseloomuomaduste tõttu võib küll öelda, et ta oli tolle aja mõistuse ja kohustuse etalon ja eeskuju, sest ta erines oma mõõdukuse ja ülla meelega teistest omakasupüüdlikest meestest.

Loetud raamatute põhjal püüa lahti seletada Tofi lugu
Tofi oli ori, keda Gunnarr kohtas saaremaal, kui nad maale jõudsid ja olid juba suure varanduse kokku kogunud . Tofi hoiatas neid 2 venna eest, kes neid teisel pool saart ootavad ja teavad neist kõike ning valmistuvad lahinguks. Tofi lubas neile näidata suure varanduse asukohta , kui nad vennad võidavad ning just nii see lugu läkski. Vastutasuks soovis Tofi saada tagasi oma kodumaale Taani, kus Gunnar läks kuninga jutule ja sai sealt kinke. Tofi oli viidud vendadega kaasa ning taheti jätta ta sinna saarele , kuid ta teadis aarde asukohta. Sealt on tulnud Tapa rand ja Käsmu viikingi mõõk, kuna need jäid maha. Kõigile anti kingiks varandust ja ori ei olnud meie kliimas see, kes ta oli põhjamaades - siin oli ta rohkem nagu sulane . Võis olla väga tark.

Beowulfi I osa lood
Beowulf sõitis appi taani kungale Hrothgarile, kelle maad hirmutab koletis Grendel. Beowulf võitleb esimesel kohaloleku ööl Grendeliga ja saab teda tugevalt vigastada jättes ta ilma käest. Hiljem läheb Beowulf võitlusse Grendeli emaga kui too käis samuti mõdusaalis rüüstamas. Beowulf läheb järvesügavustesse nende lossi, kus ta tapab Grendeli ema ja leiab eest surev Grendeli, võtab temalt pea ja seega pääsatb Hrothgari riigi kurjusest.

Beowulfi II osa lood, mis on märgiks uuest ajajärgust
Teises osas saab Beowulf geatimaa kuningaks. Tema maal elab lohe, kes valvab eelmiste valitsejate varandust. Üks rännumees satub aga kogemata lohe koopasse ja varastab seal kannu. Lohe saab vihaseks ja läheb rüüstama geatimaad. Olles põletanud maha ka Beowulfi lähedaste kodu, satub Beowulf raevu ja läheb lohe vastu oma sõjasalgaga. Enamus löövad koopa juures araks ja Beowulf võidab lohe vaid ühe noore sõdalase abiga, kuid vigastuste tõttu sureb ise samuti.
Uue ajastu saabumisest on aru saada, kuna kasutatakse piibellikke mõisteid ja saabunud on vahepeal ristiusk nende aladele.

Grendeli olemuse avaldumine
Grendel oli kade ülejäänud rahva peale, et nood said päevavalges lõbutseda ja elu nautida samal ajal kui tema pidi olema pimeduses kuni öö saabumiseni, sest ta oli jumala poolt ära tõugatud. Grendel ei olnud väga julge, pigem pisut arg ja kui Beowulf talle vastu hakkas ehmatas ta sellest väga ära ja sai kiiresti haavata-käsi lõigati otsast.
Tema ema oli veel hirmsam koletis kui tema laps. Ta tuli tagasi Heoroti Grendeli eest kätte maksma. Beowulf suundus seepeale nende koopasse järvepõhjas, mis oli kui põrgu-seal oli kottpime ja hirmus.

Relvad muinas-germaani saagades
Njalli saagas sai Gunnarr viikingitega võideldes nende relva tapperi, mis oli relv, mille vastu keegi ei saanud. See oli kardetuim relv. See pidavat surmahoopi andes lagedale tooma hirmsa hääle, mida on kõikjale kuulda.
Beowulfis sai Beowulf oma sõjamehelt mõõga, mis oli suurim ja võimsaim, kuid mis murdus pooleks kui ta Grendeli ema ründas
Põrgu seinalt leidis Beowulf aga veel ühe mõõga, millega ta tappis Grendeli ema.

Hildebrandi lugu ja thjoste mõiste
Hildebrand oli Nibelungide laulus Etzeli vasall. Ta tappis Kriemhildi . Hildebrandi laulus võitleb ta oma pojaga. Ta pidi jätma oma kodu ja kui ta naaseb 30 aasta pärast valitseb ta enda poeg tema riigi üle. Kui nad kohtuvad kitsal mäeteel siis saab mööda see, kes teise võidab. Enne peavad nad kindlaks tegema, et kumbki pole sugulane teisega.Hadubrand, tema poeg ütleb, et ta on Hadubrand Hildebrandi poeg ja arvab, et Hildebrand kasutab enda nime aint et tüssata Hadubrandi, sest ta teadis, et ta isa suri. Võitlusse minnes ei jää Hildebrandil muud üle kui tappa oma poeg.
Thjoste – kahevõitlus

Kangelaslaulude esitajad Saksamaal ja Prantsusmaal, „ Rolandi laul“.
Prantsusmaal- elukutselised kangelaslaulude esitajad, laulikud = žonglöörid
Saksamaal – špiilmannid
Nende laulikute esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõna saatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii žestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Nende kaudu teisenesid laulude motiivid, eeposte värvikamad episoodid pakkusid omakorda ainet lühemates vormides rahvaluulele.
Rolandi laul – vanim prantsuse eepos . Dramaatiline süžee algab vaenust Karli õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Kui Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, siis Ganelon omalt poolt sepitseb kättemaksuks sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teises frangi sangarid. Liiga hilja appi saabunud Karl ei saa neid enam päästa, kuid ta maksab kätte, purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega.

Laul minu Cidist
Hispaanlaste kangelaslaul.
Assonantsriimis (iga värsi viimase silbi täishääliku kordamine).
Käsitleb XI sajandi sündmusi. Võitlevad kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega(mauride e. Saratseenidega). Näitab Cidi kohustust sõdida mauridega, mis pole talle mitte nagu püha ülesanne vaid pigem töö. Rõhutataksi Cidi inimlikkust, mitte kangelaslikkust.. Ta on oma käitumises suuremeelne ja lihtne ja tema vahekord sõjameeste ja lihtrahvaga on sõbralik ja usalduslik.
Cid (rodrigo dias de vivar) satub Kastilia viha alla valekaebuse tõttu ja ta kuulutatakse lindpriiks. Ta läheb maapakku, talle järgneb hulk vasalle. Läheb mauride vastu võitlema, oma nime puhtaks tegema. Ta võidab palki . Ta lepib ära Kastilia kuningaga, kes pakub talle krahvi poegi tema tüdarde kaasadeks. Nad abielluvadki, aga koduteel seovad krahvi pojad Cidi tütred puu külge ja lahkuvad varaga. Cidi vasall pääsatb nad. Cid tahab kättemaksu-krahv peab tasuma vara ja häbi verega.Toimub kahevõitlus.Cidi vasallid tapavad seal krahvi pojad ja Cidi tütred leiavad paremad kaasad. Lõpeb abieluga.

Parciwali loo olulised elemendid
Eschenbachi raamat u. 1170- 1220 . Põhiteemaks on Püha Graal . Graal vabastab ja õnnestab inimese. Südame headus on ülim vaimsus . Palju vana kultuuri sisse minevaid motiive . Graal on südametarkuse märk.
Sündmus käib Graali(maagiline ese või talisman keldi folklooris ) leidmise ümber ja sellest, kuidas Parziwal seda otsib ja lõpuks leiab. Graal aga pole mitte karikas vaid kalliskivi , mil on võime täita kõik inimese soovid, teda noorendada ja talle uut elujõudu anda. Selle eest saab võtta sööke- jooke ilma, et need kunagi lõppeks. Graal on tema loos õnne ja täiuse sümbol.

Nibelungide laul, ülesehitus, mitu värssi, olulisemad tegelased ja tegevuskohad.
Paarisriimid, korrastatud nelikvärssideks, nn nibelungide stroofiks
Siegfried -mehine väärikas, aus ja õigalne. Esindab nibelungide algset moraalset terviklikkust.
Tronje Hagen-sõjamehena vapper ja hulljulge. Ei põlga oma tegudes salakavalust ja reetlikkust. Vastanduv negatiivne sangar.
Gunther-nõrgapoolne nii jõult kui moraalilt. Siegfriedi sõber, kuid kiidab heaks tema tapmist
Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Sisuliselt jagatakse „Brünhildi muistendiks“ ja „Burgundide hukkumise muistendiks“

Nibelungide kangelase Sigfridi lugu
Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub , et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane , vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Tal oli tavaliste inimeste ees mitmeid eeliseid : Ta nahk oli kaetud sarvkihiga (supeldes tapetud lohe veres, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks), tal oli nähtamatuks tegev võlunahk ja maailma kõige teravam mõõk.

Nibelungide laulu naiste kättemaksumotiivid, kuidas mehed on kaasatud.
Brünhild saab teada, et tema neitslikkuse on röövinud ’ori’ Siegfried, on see tema jaoks talumatu solvang ja ta laseb Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Siegfriedi naine Kriemhild asub mehe eest kätte maksma, kuid aja jooksul asendub see ihaga kätte saada nibelungide aare . Ta tapab oma vennad ja Tronje Hageni raevust, et Reini jõkke uputatud aare jäi tal kätte saamata.

Vana-vene kirjandus, Novgorodi kiri, kirillitsa ja ustav.
Vana-vene kirjandus on arvatavasti üle 1000 aasta vana, tekkinud umbes 10. sajandil. Väga vähe on säilinud kirjalikke allikaid , alles on jäänud vaid mõned kiriklikud tekstid ehk klerikaalsed tekstid.
Novgorodi kiri – Novgorodist on leitud kõige vanemad kirjalikud märkmed. Novgorod oli sel ajal demokraatlik hansalinn . Nii mehed kui naised kirjutasid kasetohule, kiri sarnaned ruunikirjaga.
Kirillitsa – 9. Sajandil lõid pühakud Kyrillos ja Methodios vanaslaavi ruune ja kreeka tähestikku ühendades uue tähestiku, mis sai nimeks kirillitsa. Mõningate teisendustega kasutab kirillitsat enamik slaavlasi tänepäevalgi.
Ustav – vana-vene kirkukiri, tekst millel puudus kirjavahed

Keelatud lugu, kuidas jumal lõi inimese.
Räägib, kuidas jumal lõi mehe.
Keha mullast, luud kivist, veri merevahust. Juaml võtab päikesetükid inimese silmadeks. Vahepeal tuleb teisitimõtleja e. Saatan, võtab orgi ja torkab inimesse 80 auku-iga auk oli haigus. Jumal näeb, et ta kätetöö on rikutud. Jumal loob mehe kõrvale kaitsja- koera . Saatan hakkab inimest kuisama, koer aga läheb talle kallale-tekib riid. Saatan on sunnitud taanduma. Ta rebib koeralt saba. Kui koeralt võtta saba, on ta haavatav saatana poolt. Koera sabast teeb jumal naise.

Pühakute elulood , millal loeti, ülesehitus.
Igal päeval oli oma pühak ja igal hommikul loeti ette vastava pühaku elulugu. Tavaliselt on pühak noormees , kes käib koolis, on ideaalne laps, kuid ei naera kunagi. Vanemad tahavad teda karistada, kuna ta on teistsugune. Vanemad valivad talle naise, abielluvad, kuid pulmaööl ta põgeneb, sest ta on puhas. Ta läheb rändama (et leida ennast peab minema kaugele). Kui ta ring on täis, tuleb ta tagasi, kuid on veel rohkem erinev kui varem ja see käib inimestele närvidele. Nad peksavad ta surnuks. Kui ta sureb siis juhtuvad imed ja saadakse aru, et ta oli pühak. Nii saavad teised puhtaks, sest nad kahetsevad-saavad puhtaks läbi teise kannatuste.

Kroonikad ja letopissid, mõlemale vähemalt 1 autor ja lugu, erinevused.
Kroonika – ajaraamat. Esimese kroonika kirjutas Nestor
Letopiss – algas alati maailma lõpu ja uue alguse looga. Esimese letopissi kirjutas sakslane Scholtze.
„Lugu Igori sõjaretkest“ –tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine . Utori jaoks peegeldab lugu Kiievi-Vene killustumise tagajärgi. Teeb temast terve Venemaa eest võitleja. Esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised s.o. taevakehadesse puutuvad sümbolid, samuti hingestatud loodus.

Vürstinna Olga kättemaks
Drevljaanid tapavad Olga mehe vürst Igori ahnuse eest. Kiievisse jääb valitsema Olga, kes tahaks kätte maksta aga ei saa. Drevljaanid pakuvad oma vürsti Olgale uueks meheks, saates oma saadiku Kiievisse. Olga on nõus ühel tingimusel, kui kogu drevljaanide vägituleb jää sulamise ajal mööda jõge alla. Palju mehi saab loomulikult surma. Need, kes kohale jõuavad, lähevad Olga kasu kohaselt end sauna pesema, ning põlevad sisse.

Kuidas vürst oma ratsu läbi sureb? Ennustuse motiiv antiikajal ja germaani müütides.
Ennustus ütleb, et vürst Oleg sureb oma ratsu läbi. Kuna hobune on vürsti elu mitmel korral päästnud, ei suuda Oleg teda tappa ning laseb hobuse vabadusse . 10 aasta pärast, kui Oleg rändamast tagasi tuleb, saab ta teada, et tema hobune on surnud. Oleg läheb ja otsib oma truu looma korjuse üles, kuid ei märka hobuse rinnakorvis olevat madu, kes teda hammustab ja tapab.
Ennustuse motiiv on jäänud samaks läbi aastatuhande, näidates, et kuidas inimene ka ei püüaks, ei ole tema võimuses tulevikku muuta või oma saatuse eest põgeneda ning, et ennustus läheb alati täide.

Vürst Vasilka, loo moraal .
Vürst Vasilka oli Novgorodi vürst. Ta sõdis oma 2 kadeda vennaga ja võitis kogu aeg, kuid tal oli hea süda. Vennad tahavad Vasilkale õpetust anda ja kutsuvad ta peale paari aastat vaherahu enda juurde. Vasilka tuleb ilma relvadeta. Kui ta kohale jõudis, võeti ta kinni ja tal torgati silmad välja. Vasilkal murti ka roided puruks ning jäeti ta siis vereloiku vedelema. Vana naine tuleb ja hakkab hädaldama kuidas kõik on räpane. Surev Vasilka ütleb naisele, et tema on puhas aga see, mis tema vendi katab, on mustus.
Moraal on, et isegi oma lihaseid vendi ei saa usaldada , sest rikkus ja võim muudavad kõik pimedaks .

Joann Novgorodist
Joann oli väga vaga munk . Saatanale ei meeldinud mõte, et üks munk võib nii vaga olla ning saatis teda igal õhtul kimbutama naiste hääled. Igal õhtul muutuvad hääled aina valjemaks ning lõpuks otsustab Joann Saatana üle kavaldada. Kui Saatan õhtul Joannile õhtul eriti lähedale satub, haarab munk põrgulisest kinni ja enam lahti ei lase. Saatan sipleb ja sipleb, kuid munga haare ei lõdvene. Saatan hakkab juba muretsema hommiku saabumise üle, sest kui kukk kireb on tema lips läbi. Anub ja palub siis Saatan Joanni, lubab täita munga soove. Joann mõtleb ja ütleb, et tahab minna püha linna Jeruusalemma. See linn on aga nii püha, et Saatan sinna minna ei tohi, kuid kuna elu talle kallis on siis on nõus tingimusel, et Joann ei tohi retkest mitte kellelegi rääkida. Joann ja Saatan sõlmivad lepingu ning munk sõidab põrgulise seljas Jeruusalemma. Järgmistel päevadel ei suuda Joann nähtut enda teada hoida. Öösel kuuleb ta jälle naiste hääli, ta sängitatakse kivist kirstu ning munk sõidab seejärel mööda jõge põrgu.

Rüütlikirjandus ja trubaduurid , tuntumad luuletajad, jutusta mõne loo sisu, Adam de la Halle ja Bernard de Ventadorn .
12. sajandi rüütlikirjanduse keskuseks oli Provincé. Kogu rüütlikirjanduse õitsenguaeg oli 12.-13. sajand. Kahjuks hävitab katoliku kirik selle kultuuri.
Trubaduur – rüütlisoost kirjanik, pidi olema innovaatiline laulik. Kõige võimsam trubaduur oli Inglismaa kuningas, kes nimetas ennast truvääriks.
Rüütlikirjandus e. kurtuaasne kirjandus sai alguse XII sajandi keskpaigas Lääne-Euroopast. See kirjandus seostub Prantusmaaga, kuigi ka Saksamaal oli samalaadne kirjandus.Mõjukaks sai juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Provinces tekib trubaduuride lüürika. Trubaduurid pidi dolema head muusikud , sageli olid nad kuningad. Leiutasid stroofivorme.
Adam de la Halle-kirjutas 1285 „Robini ja Marioni laulu“.
Bernard de la Ventadorn- tõi sisse daamikultuse, rüütel pühendas laulu lemmikdaamile. Sõtta minnes kandis selle daami riietuse värvi rõivaid.
Lugu: Aucassin ja Nicolette. Peategelased on Garin, Beaucaire krahv, tema poeg Aucassin, ja Nicolette, saratseenist orjatar. Aucassin ja Nicolette tahavad meeleheitlikult abielluda , kuid Garin keelab sellee ning vangistab nad, kuigi hiljem pääsevad nad mõlemad põgenema. Pärast mitmeid seiklusi, noored armastajad siiski abielluvad. Tuleb välja, et Nicolette on saratseenide printsess .

Olulisemad luuležanrid rüütlilüürikas. Luuleread.
Alba - hommikune äratuslaul
Serenaad- õhtune laul
Sirventees- sõttamineku laul
Tentsoon- vaidluslaul
Ballaad- tantsulaul
Romanss- kaebelaul
Pastoraal- karjaselaul , alati sisaldas dialoogi, nendest tekivad esimesed näitemängud.
Nt romanss „Mauritar Moraima“: Olen mauritar Moraima, mauritar sirge ja peen, mu õnnetu väravale tuli üks kristlasest mees.

Rüütliromaan, üldine sisu, mõni tuntum teos.
Rüütliromaanides räägitakse suguvõsade juurtest, peamine on armastuse teema. Ainest pakkusid muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli brittide kuningas Artur. See tekib Inglismaal. Annavad aluse paljudele tänapäeva muinasjuttudele.
13. sajandi tuntuim rüütliromaan on „Aucassin ja Nicolette“, milles on jooni keldi rahvaluulest.

Pretooni romaan, Tristan ja Isolde .
Tristan ja Isolde on romantiline ja traagiline jutustus ning legend rüütel Tristanist ja iiri printsess Isoldest.
Tristan peab tooma Isolde Cornwalli oma kuningast onu Markele naiseks, kuid reisil tärkab noorte vahel armastus. Isolde laseb oma ustaval sõbral ja teenijal Brangänel valmistada keelatud kire lunastuseks surmajooki, kuid viimane vahetab selle armujoogi vastu. Tristani onu ja Isolde abielluvad, kuid noorte tunded teineteise vastu ei kustu.

Chretien’i looming ja kuningas Arturi lood. Lancelot jne.
Chretien oli nimekaim prantsuse truväär, ning oli ka esimene, kes rüütliromaanis algatas Graali teema.
5 suurt värssromaani:“Lancelot“, „Ivain“, „Graali lugu“ jne. „kuningas Arturi lood“-Artur on võimas Euroopa valitseja, kelle õukond on rändrüütlite ideaalne vennaskond. Täiuslik rüütel peab olema olnud Arturi õukonnas ja istunud ümmarguse laua taga, mis näitas vendlust ja võrdsust.

William Langland, tema teose iseloomustus ja mida tähendab ditaktilist laadi luule.
William Langlandi „Lugu Peeter Künnimehest“. Räägib tõelise kristlases elust kesaegse katoliiklase vaatenurgast. Tegevuseks on tõe otsimine.
Didaktiline luule on õpetuslik.

Linnalüürika erinevused rüütliluulest.
Algselt ladina keelne, esitasid seda skaldid (üliõpilased, rändõpetlased jt.)
Muutusid popiks fabliood-lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadestPiitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. Mõjutusi palju idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest . Rüütlikirjandusega võrreldes oli linnalüürika lustlikum ja rääkis lustlikumast elust. Oli demokraatlikum.

Švank ja fablioo, üldiseloomustus, peamised tegelaskujud, keelekasutus. Fragmendid lugudest.
Švank-prantsuse fablioodega sarnane naljakas lühike värssjutustus, neid hakati hiljem kirjutama proosas. Švank üliõpilane paradiisis .
Fablioo oli lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest. keelekasutus mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust. Piitsutati aplust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. Mõjutusi ohtralt idamaistest juttudest ja antiiksetest valmidest. Fablioo poolitatud tekist.

Fablioo poolitatud tekist
Mees arvas , et vanaisa ülal pidamine on kulukas ja laseb pojal viia vanaisa õue ja anda kaasa hobusetekk tuule vastu. Laps lõikab teki pooleks ning isa läheb sellest marru, kuid poeg vastab vaid, et ma lõikasin teki katki, kuna sina saad ka kunagi vanaks ja ma pean siis sulle ka midagi kaasa andma . Isa muudab meelt ja vanaisa jääb koju .

Eesli testament
Prantsusmaa peapiiskop saab teada, et üks piiskop on oma eesli matnud kirikuaeda, pühasse mulda. Peapiiskop saadab sõnumi piiskopile, et viimane põhjendaks oma tegu. Piiskop vastab, et eesel pärandas peapiiskopile 20 liivrit (tollal suur raha). Peapiiskop oli rahul, et saab raha ja lubas isegi piiskopi kodulinna tulles piiskopi eesli hauda õnnistada. Peapiiskop hoolis ainult rahast.

Švank üliõpilane paradiisis
Õpilane reisis ringi, kõht tühi. Astub tallu, palub süüa ja naine on hästi lahke. Ära minnes teatab tütarlaps, et läheb Pariisi, kuid naine saab aru, et ta läheb paradiisi ja saadab kottidega asju kaasa oma mehele, keda ta peaks kohtama paradiisis.

Švank Püha Peetruse palgasõdurid.
Koguaeg on sõda ja palgasõdurid on moraalitud. Palgasõdurid tahavad elada elu täiel rinnal ja neil pole aega serenaadide jaoks(?). Nad on nii moraalitud, et ei taevas ega põrgu ei võta neid vastu ja nad jäävad taeva ja maa vahele kõlkuma. Niisiis nad lubavad Peetrusele, et kui ta nad taevasse vastu võtab, käituvad nad hästi. Kohe kui nad paradiisi jõuavad, hakkavad laamendama. Peetrus mõtleb mida teha. Talle meenub, et sõdurid peavad alluma korraldustele ja ta lööb taevavärava taga sõjatrummi ja nad marsivad kõik kolonnis ilusti taevast välja.

Rebase ja roosi romaanid
13. sajandi prantsuse kirjanduse kaks suurteost on „ Roosiromaan ja“ Rebaseromaan “.
„Rebaseromaan“ on loomaeepos, 13. Sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart’i keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistsemaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti ülirikka Ida loomajuttude varamuga. Teost läbib sotsiaalne stiir, loomades ja nende seiklustes pole raske näha ühiskonnasuhete peegeldusi. Samas kujutab raamat endast ka humoorikat kommete kirjeldust ja rahvatarkuste kogu.

Rebase ja roosi romaanid
„Roosiromaanil“ on kaks autorit, Guillaume de Lorris ja Jean de Meung. Jean de Meung jätkas Guillame de Lorris’ alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Esimene autor, püritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse.
Noormees näeb unes, kuidas ta satub imekaunisse aeda ja näeb seal Roosi. Amori nool tungib ta südamesse ja ta armub kirglikult. Ent kuigi talle tuleb vastu lahke Trevitus, takistavad teda Roosi noppimast Keelepeks, Häbi, Hirm ja teised vaenulikud tegelased. Tervitus saab liitlaseks Suuremeelsuse ja Kaastunde, kuid vastasleeri lisanduvad Kadedus ja Valevagadus, kusjuures Tervitus heidetakse vangitorni õela Vanamoori valve alla.
Linnakodanlusest pärit teine autor muudab teose loodusfilosoofiliseks traktaadiks, kus ta teeb peategelasteks Looduse ja Mõistuse. Ta ründab usupimedust ja rumalust, püüab elunähtuso seletada teaduslikult, mõistusest lähtudes. Romaani lõpus õnnestub Noormehel Looduse ja Amori toetusel siiski Roos noppida.

Francois Villon’i elu ja looming
Francois Villon 1431-1463. Sündis väkeaadlike perre, jäi varajases eas orvuks. Tema onu oli Pariisis mõjukas kirikutegelane , tänu kellele pääses Francois Pariisi Ülikooli, kus ta õppis magistriks, olles samal ajal boheemitsev üliõpilane. Galantse välimusega, millega kaasnesid seiklused õrnema sugupoolega, samas ka kuritegelikud eluviisid . Francois elab koos hulkuritega, satub kuritegelikku kampa. Talle meeldib kakelda , onu peab teda pidevalt kitsikusest välja aitama . Francois jäi vahele väikevargustega, ning mõrvas kõrge vaimuliku. Ta mõistetakse surma, kuid juurdluse käigus selgub, et tegemist oli hädakaitsega, Francois läheb vangi. Natukese aja pärast ta põgeneb ja ühineb röövlijõuguga. Satub uuesti vangi ja mõistetakse surma, kuid see asendatakse pagendusega. Tema haua asupaika ega surma põhjust ei teata. Villon kogub oma luuletused kahte raamatusse „Väike Testament“ ja „Suur Testament“. Ta ülistab hulkurielu, pilkab rüütellikku armastust, toob sisse sensuaalsust ning ülistab madalaid instinkte. Langenuna ahastab hukka läinud elu pärast. Ta kirjutab põhiliselt trondoone ja ballaade . Ühel hetkel oli kaalutlev, tark ja harras, kuid järgmisel hetkel oli küüniline, rõve ning miski polnud talle põha. „Kadedad keeled“ ja „Poodute ballaad“.

Keskaja draama: žanrid ja nende iseloomustus.
Keskaegset draamat nimetatakse ka liturgiliseks draamaks.
Müsteerium – piibliepisoodidele üles ehitatud näidend
Miraakel – apostlite ja jumalaema imeteod
Moralitee – õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega
Farss – jämekoomiline olustikuline lühinäidend, kus oli väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt.
Sotii – narrimäng, mille tekst kohati improviseeriti, võisid nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 124 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

124 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

snowflower Õppematerjali autor

Keskaja kirjanduse kokkuvõte, 55 vastatud küsimust. Välja on toodud kõik tähtsamad mõisted žanrid, näidislood. Süvitsi analüüsitakse Vanemat Eddat, Beowulfi, Nibelungide laulu ja Njalli saagat.

keskaja kirjandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Antiik- ja keskaja kirjandus

KORDAMINE ANTIIKKIRJANDUS: 1. MÕISTED Skeene Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone. Theatron Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber orkestra. Dionüü

Kirjandus

docx

Vanem-Edda

Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik olendid sündisid aga

Eesti keel

docx

Vanem Edda lugemisabi

Kirjandus

doc

Keskaja kirjandus

§2. Keskaja kirjandus Piibel 1) Mis on piibel? Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat. 2) Kui vana on piibel? Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr. 3) Mis osadest piibel koosneb? 1. Vana-Testament 2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks. Uus-Testament jaguneb aga evangeeliumiteks, ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunastajast, peamiselt rõõmusõnumid. 4)

Kirjandus

sxw

Skandinaavia Mütoloogia

Skandinaavia mütoloogia Sisukord 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3.1 Odin 8 3.2 Loki 8 3.3 Thor 9 3.4 Baldur 10 3.5 Freya 10 3.6 Tyr 11 4. Kokkuvõte

Ajalugu

docx

Vanem Edda konspekt

Vanem Edda konspekt Kes oli Rauametsa moor (millise rahva esindaja). Ta oli Fenriri, Midgardrimadu ja Heli ema. Härmahiiutar. Ta oli Loki armuke. Saarerahva esindaja. Kes oli Baldur ja miks tema pärast sõda algas? Mis toimus ja miks? Haari templis? Baldur oli Odini ja Friggi teine poeg. Tema pärast algas sõda,sest Loki suunitles trikkide abil Hödri (pime jumal) Balduri ära tapma puuvõõrikust tulnud surmanoolega. Loki tunnistas ülesse et tema oli süüdi ja siis põgenes. Jumalad nõudsid Odinilt et ta karistaks lokit, karistamisega murdus loki ja odini vaheline vanne ja see viis sõjani. Esimesed inimesed?( kes lõi näo, kes hinge) Askr( esimene mees, “saarepuu”) ja Embla( esimene naine, “jalakas”). Odinilt said hinge. Höönrilt näo? Loodorrilt (Loki) värvid ja lämbe veresse. Maailma loomine Völuspaas Ümir(ürghiid, Ymir), ürgaeg, koletu kuristik→ Burri (Odini isa) pojad tegid Midgardri (Maailma) valmis, päike lõunast, võrs

Kategoriseerimata

docx

Kirjanduse KT

1. PIIBLI ÜLESEHITUS, TÕLKIMINE Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Biblia tuleb foiniiklase linnast Biblos, kus toodeti papüürust. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust. Vanas Testamendis on 39 raamatut, kirjapanek kestis 1000a. (1200eKr- 165eKr) Algab maailma loomisega. 1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit.. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Te

Kirjandus

doc

Viikingid kui kultuurikandjad

VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad .......................................................

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (4)

Tannnuu: Ikka super! Kõige kasulikum asi, mille annaabist saanud olen. Ilma selleta kulutaks KÜMNEID tunde info otsimisele, väga põhjalik, ainult selle varal õppides hinne 5.

04:26 16-12-2010