Passiivmaja, ökomaja, nullenergiamaja (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EV-12
Sigrid Pau
Passiivmaja , ökomaja, nullenergia maja
Referaat
Juhendaja : Einar Potter
Väimela 2013SISUKORD:

2. PASSIIVMAJA 4
3. ÖKOMAJA 6
4. NULLENERGIA MAJA 7
6. KASUTATUD KIRJANDUS 9
1. SISSEJUHATUS
Tänapäeva uus trend majade ehitamisel on võimalikult loodussõbralik. Minu töö eesmärgiks on uurida kolme maja, mis on igast küljest inimesele kasulik ning jätab võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje maailma, milliseid materjale kasutatakse nende ehitamisel ning püüan leida nende kolme maja erinevused.

2. PASSIIVMAJA

Passiivmaja on hoone, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele on aktiivsetest küttesüsteemist võimalik loobuda . Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. 
Energiasäästlikud komponendid on väga hästi isoleeritud hoone tarindid, väljamineva soojuse taaskasutamine ning talvisel perioodil päikesekiirguse kasutamine. Passiivmaja vajab kütmiseks ja jahutamiseks 80% vähem energiat kui teised tavapärastele standarditele vastavad uue hooned ja 90% vähem kui ülejäänud hooned.
Passiivmaja ehitamise olulisimaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küttearvete eest. Passiivmaja madal kütte- kui ka tarbeenergia kulu ning sellest saadav majanduslik kasu saavutatakse professionaalse projekteerimise abil.
Passiivmaja kasutamiskulud on väga madalad, kui:

hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik passiivset päikesekütte energiat vastu võtvatest akendest.

aknad on väga hea soojapidavusega.

lõunaküljel puuduvad päikest varjavad takistused (hooned, puud, maastikureljeef jms).

hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, tornid jms).

hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta.

garaaž on kütteta (auto varjualune ) ja asub põhjaküljel.

kodutehnika ja valgustuslahendused on võimalikult madala energiatarbega.

ventilatsiooni soojustagastus on maksimaalne ≥ 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti ).

tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms)
Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides.
Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva soojusenergia kadu on viidud miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi. Vähest ventilatsiooni kaudu väljuvat soojusenergia kadu kompenseerib üldjuhul kodumasinate, inimeste, lemmikloomade, valgustuse jms poolt eralduv soojus . Tavalise ventilatsiooni korral juhitakse väga suur osa toasoojast aga otse õue ning seetõttu pole ilma pideva kütmiseta võimalik maja soojana hoida. Õigesti projekteeritud sundventilatsioon tagab kõikides hoone osades ühtlase õhuvahetuse ning CO sisalduse. Sundventilatsiooni peamine eesmärk on tagada suurepärane hoone siseõhu kvaliteet.
Väga oluline on ka passiivse päikesekütte ära kasutamine lõunakaarde projekteeritud akende abil. Aknad on väga olulised passiivmaja osad, sest peale toasooja hoones hoidmise võimaldavad nad päikesepaisteliste ilmadega ka hoonet passiivselt kütta. Lisaks tagavad passiivmaja aknad hubase ja mõnusa äraolemise külmal perioodil kuna need ei õhka külma. Üheks passiivmaja siseruumide jahutamise võimaluseks suveperioodil ilma jahutusseadmeteta on projekteerida avatavad aknad selliselt , et öisel ajal oleks jahedamal õhul võimalik liikuda läbi maja. Passiivmaja planeeritakse selliselt, et üle 10% aastast ei ületaks hoone temperatuur +25ºC. 

3. ÖKOMAJA

Ökoloogiline mõtteviis levib üha laiemalt – paljud on aru saanud, et elukeskkond peaks olema võimalikult tervislik. Ökoehitis koosneb peamiselt looduslikest materjalidest ning on energiasäästlik. Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust, allergiavaba viimistlust, võimalusel taaskasutust ja madala difusioonitakistusega ehk “hingavaid” konstruktsioone. “Hingav” maja tasakaalustab õhuniiskuse taseme sarnaselt looduslikule palkmajale.
Majades on tervislik mikrokliima ja neis elamine on energiasäästlik, need majad vastavad energiatõhususe ja energiamärgise nõuetele. Terviklik ökoloogiline lahendus ja lähenemine teebki majast ökomaja.
Elamu teeb ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan – hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ning avade paigutus .
Ökoehitus tähendab lisaks looduslikule materjalivalikule ka võimalikult väikest töökulu, milles vahel tehakse kompromisse, tehes vannituppa näiteks küll loodusliku, kuid palju vaeva nõudva eksklusiivse viimistluse.
Kasutamise käigus kuluv energia peab ökomaja puhul olema minimaalne.
Enamik ökomajadest on ehitatud täispuidust. Tehtud on ka põhumaju, puitlaastplokist maju ja savimaju, kuid savimaju soojapidavuse poolest meie kliimasse eriti ei soovitata . Näiteks põhumaju on Eestis kokku paar-kolmkümmend.
Täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku , mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse. Siseviimistluseks sobib muidugi vaid savi- või lubikrohv, sest krohvil on suurem soojapidavus võime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana.

4. NULLENERGIA MAJA

Nullenergia majaks nimetatakse hoonet, mille väline energiatarve ja süsihappegaasi heited on aasta lõikes nullis. Ehk siis - nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.
Tegemist on majaga, mis ideaaljuhul tagab elanikele mõnusa äraolemise välisest infrastruktuurist sõltumatult. Kõnealune hoone on sarnaselt passiivmajadega väga hästi soojustatud , kasutavad hoone soojendamiseks päikeseenergiat ja jahutamiseks passiivset ventilatsiooni ning vajaminev elekter saadakse lokaalselt kas päikesepaneelide või tuulegeneraatorite abil.
Nullenergia maja võib olla elektrivõrgust sõltumatu, kuid enamik neist on siiski võrku ühendatud, kuna päike ega tuul ei taga pidevat energiavarustust. Sellisel puhul saadakse null- energiatarbe tasakaal, tarnides näiteks päikesepaistelistel päevadel või tuuliste ilmadega toodetud ülearune elekter võrku tagasi.
Nullenergia majadest räägitakse aga mööndustega, kuna ei arvestata ehitusmaterjalide tootmisele kulunud energiahulgaga. Samas on võimalik nullenergia maja püsti panna ka suhteliselt väikese ökoloogilise jalajäljega, kasutades looduslikke ja taaskasutatud materjale.
5. KOKKUVÕTE
Ülaltoodud säästlikel majadel on ühine eesmärk- keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, võimalikult vähe jätta ökoloogilist jalajälge ning ehitamise käigus arvestatakse geograafilise eripärandi ja loodusega. Energiatõhusa maja positiivsele energiabilansile aitab kaasa kõikvõimalike materjalide taaskasutamine, olgu siis selleks vanad tellised, palgid või karkassi tarbeks merekonteinerid.
Kuid millised on nende kolme maja erinevused?
Ökomaja koosneb peamiselt looduslikest materjalidest, näiteks täispuit, põhk, savi ja puitlaastplokk. Kasutatakse allergiavaba viimistlust ning võtmesõnaks on taaskasutus.
Nullenergia maja kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab, hoone on väga hästi soojustatud ning maja võib olla elektrivõrgust eraldatud – tänu tuule- ja päikeseenergia kasutamisele.
Passiivmaja energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise maja energiavajadusest. Taaskasutatakse väljaminevat soojust ning aknad võimaldavad hoonet päikesepaisteliste ilmadega passiivselt kütta. Passiivmajas pole vaja aktiivset küttesüsteemi, kuna väljuva soojusenergia kadu on viidud miinimumini.

6. KASUTATUD KIRJANDUS

• http://www.kalesy.ee/passiivmaja.htm?gclid=CM-1raKgzLUCFUWS3godUmEAYg
  
• http://www.passiivmajad.ee/index.php?page=100 &
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja
  
• http://www.madalenergia.ee/passiivmaja
  
• http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=19
  
• http://www.dolceta.eu/eesti/Mod5/Okomaja-ja-passiivmaja.html