Geograafia riigieksamiks materjal (4)

1. Tehnoloogilised murrangud:
I – Itaalias – varaindustriaalne – tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid, kellad ,trykikunst
II–Suurbritannias–hilisindustriaalne– aurumasin ,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik
III – Euroopas – hilisindustriaalne – teras, nafta , bensiin ,auto, telefoniside ,raadio, lennukid
IV - postindustriaalne – tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine

2.Riigi arengutaseme näitajad

a)Millised majanduslikud näitajad?
Sisemine kogutoodang - SKT – aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut)
Rahvuslik kogutoodang - RKT – aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma ,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo .
Ostujõu pariteet – erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites.
1.Madala sissetulekuga riigid – RKT – 785$
2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT – 10000$
3.Kõrge sissetulekuga riigid RKT- üle 10000$
Eesti 3330$ Soome24080$
Singapur 32940$ Tansaania 210$
Mehhiko 3680$ Kuveit 22110$
Naftariikidel üle 10 000$ aga alla 20 000$
Kõrgeltarenenud riikides on üle 50% tööjõust hõivatud III sektoris
Alla 10% tööjõust hõivatud I sektoris
b) Sotsiaal demograafilised näitajad (rahvastiku puudutavad näitajad)

• rahvaarvu kasvu kiirus
  
• keskmine eluiga
  
• imiku suremus
  
• vanuseline struktuur
  
• tervishoiutase
  
• haridustase
  

3.Kaasaegne maailmamajandus

Välisinvesteeringud

• otsesed – investeering millega kaasneb investori oluline osalus ettevõttes
  
• portfelli – investeeringud väärtpaberitesse
  
• muud - kõik mis ei kuulu esimesse ega teise
  

Sihtmaa – kuhu investeeritakse
Lähteriik – maa kes investeerib
1)Välisinvesteeringu eeldused

• tooraine ; ressursid
  
• odavtööjõud
  
• majanduslik stabiilsus
  
• siseturu olemasolu
  
• kuulumine majanduslikesse plokkidesse
  
• stabiilne poliitiline olukord
  
• suhted teiste riikidega
  
• valitsuse suhtumine investeeringutesse
  

2)Kasulikud Jooned sihtmaale

• uute majandusharude teke
  
• uued töökohad
  
• paraneb konkurentsi võime
  
• maine paraneb
  
• konkurents suureneb
  

Välisinvesteeringute tulemusena tekivad rahvusvahelised firmad.
GLOBALISEERUMINE
- rikkad saavad veel rikkamaks, vaesed jäävad veel vaestemaks
+ rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsete toodete turule tulekut
+ hinnad lähevad alla
+ suurenevad rahvusvahelised investeeringud
- investeeringud on teatud piirkondades
- suureneb rahvusvaheline migratsioon
- väikefirmad tõrjutakse turult välja

4.Rahvusvahelised majandus organisatsioonid

Jagunevad 3:
1)toorainekartellid – mingit toorainet või põllumajandussaadusi eksportivate riikide
ühendused. OPEC
2)majandusühendused – riigid teevad koostööd,kas mõnes või kõikides majandus valdkondades
Eesmärk:vabakauba vahetus.EFTTA,NAFTA, ASEAN ,APEC,EL
3)Maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid WTO,IMF,IBRD(Maailmapank)
1) OPEC – naftat eksportivate riikide org.(1960).
- 11 liiget ( Iraan ,Iraak,Kuveit, SaudiAraabia,Venezueela,Alžeeria, Indoneesia , Liibüa, katar , nigeeria, aüe)
- Kontrollib nafta hinda
- Kaitseb liikmete huve
2) NAFTA – Põhja-Ameerika vabakaubandus assotsiatsioon (1989)
- vabakaubandus + rahvusvaheliste firmade koostöö korraldamine
- 3 liiget ( Kanada ,Mehhiko,USA)
3) EUROOPA LIIT
Liikmesriigid: Belgia, Holland , Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa.
Suurbritannia , Iirimaa , Taani. Austria, Rootsi, Soome, Portugal, Hispaania , kreeka
Euroopa Liidu töö põhineb kolmel sambal :
- I Euroopa ühendus

• II Ühtne välis- ja julgeolekupoliitika
  
• III Politsei ja õiguskoostöö
  

Eesmärk oli saavutada Majandusliit – vaba kapitali liikumine, ühine välispoliitika, oma eelarve.

Maailma rahvastik

1)Rahvaarvu iseloomustavad näitajad

• sündimus
  
• suremus
  
• ränded
  
• tööjõu struktuur
  
• linnarahvastiku osatähtsus
  
• haritus
  
• keskmine eluiga
  

2)Konkreetsed tegurid mis mõjutavad sündimust ja suremust

• ühiskond (mõttelaad) - USA
  
• usund - India
  
• sõjad
  
• näljahädad – Aafrika, Etioopia
  
• traditsioonid – Aasia
  
• demograafiline poliitika – Hiina
  
• tervishoid
  
• haigused – Indias
  

Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine

• kõrge suremus vaesuse, haiguste ja loodusõnnetuste tõttu
  
• sündimus kõrge
  
• keskmine eluiga lühike 40-45 a
  
• iive on väga madal
  
• rahvaarvu kasv on aeglane
  
• vähe vanureid
  

Demograafiline plahvatus

• Sündimus oli kõrge
  
• Suremus vähenes
  
• Iive tõusis
  
• Keskmine eluiga pikenes
  
• Noori 50%
  
• Rahvaarv kasvab hoogsalt
  
• Senega, Kongo ,Sudaan, Etioopia,Nigeeria
  

Rahvastiku vananemine

• sünimus langeb vähelapselise perekonna tõttu
  
• suremus tõuseb lõppjärgus
  
• iive kahaneb
  
• laste osatähtsus väheneb
  
• keskmine eluiga pikeneb
  
• vanurite osatähtsus suureneb
  
• kui suremus alla 10 ja sündimus üle 15
  
• Ladina-Ameerika,Lõuna – Aafrika Vabariik, Malaisia
  

Demograafiline kriis

• sündimus on madalam kui suremus
  
• negatiivne iive
  
• rahvaarv kahaneb
  
• vanurite osatähtsus on suurem
  
• Eesti
  

Kaasaegne põlvkondade vaheldumine

• madal suremus
  
• sündimus madal
  
• iive nullilähedane
  
• vanuseline koosseis tasakaalus
  
• keskmine eluiga rohkem kui 70
  
• Prantsusmaa, Jaapan, Kanada, Suurbritannia
  

RÄNDED

Rahvastiku liikumine: ränne – rahvusvaheline välisränne
- riisisisene siseränne
pendelränne – igapäevane
- perioodiline
1)Miks minnakse vabatahtlikult

• majanduslikud põhjused
  
• õppima
  
• paremad elutingimused
  
• maa puudused
  
• seiklushimu
  
• töökoht parem
  
• perekondlikud põhjused
  

2)Miks minnakse sunniviisiliselt

• loodusõnnetused
  
• sõjad
  
• küüditamised
  
• põgenike voolud
  
• usuline kiusamine
  
• haigused
  
• orjakaubandus
  

3) Mis on rännete tulemusteks?

• rahvusliku koosseisu kihistumine
  
• rahvastiku kasv
  
• tööturg kahaneb
  
• ülerahvastus
  
• põgenikevood
  
• kultuuride segunemine
  

4) Rändamisel Mehhikost -> USA-sse
Mehhiko
+ tööpuudus väheneb
+ palk on suurem
- haridus väheneb
- tööealised lahkuvad
USA
+ odavtööjõud
+ kultuur rikastub
- tööpuudus suureneb
- kulturiline mitmekesisus
Põllumajandust mõjutavad tegurid.

looduslikud tegurid
Kliima

• taimekasvu periood
  
• aktiivsete temp. summa (temp. üle 10C)
  
• niiskusolud
  

Muld

• viljakus (huumuskihi paksus) (lõimis)
  

Reljeef

• erosioon (kallak) terasspõllud
  

b) majanduslikud tegurid

• kapital (eeldus teiste hüvede tootmiseks)tõuloomad,põllumasinad,seemned jne
  
• tööjõud (oskused, hulk)
  
• turustusvõimalused (lõpptarbija, toiduained, tööstus)
  
• valitsuse poliitika (kaitsetollid, subsiidium – valitsuse toetused)
  
• äriteenused
  
• kaubandus
  
• tõu- ja sordiaretus
  

2. Maailmamaa kasutus
Põllumajanduslik maa 30%
Rohumaa 20% Haritav maa 10%
( luhad , niidud, karjamaad ) Põld Istandus (aed)
4. Mullatekketegurid
Mulda kujundavad tegurid:

• kliima soojus ja niiskus režiim
  
• reljeef
  
• inimene
  
• lähtekivim
  
• taimed
  
• mullaelustik
  
• loomad
  

7. Kalandus ?
*ülepüük (püük on reguleeritud) – püügi kvoodid
* reostus
territoriaalveed – 3-12 meremiili rannikult, kus tegevus toimub rannikuriigi loal.
Maj. veed /vöönd – kuni 200 meremiili rannikust, kus laevasõit on vaba, kuid kalandus on rannikuriigi loal.
Kalanduse vormid:

• korilaste algeline kalapüük (väike maht, mitte müügiks)
  
• hajali rannapüük
  

• elatakse rannakülades, kala töödeltakse, müüakse sise-või välisturul)(väike ulatus) Ida-Aasia, Kagu-Aasia, Norra
  

• kontsentreeritud rannapüük
  

• suurima tähtsusega
  
• laevad, maj. vetest või kaugemalt pika aja jooksul).
  

müügiks.
- Kõrgelt arenenud riigid, L.-Am. Läänerannikul

• ookeanipüük (avamerel, laevastikuga, kallis) Jaapan, Vanemaa, USA
  
• kalakasvatus (maailmamaj. tähtsust pole) (siseveekogudes kasv. endale) Ida-Aasias
  

Export – Hiina, USA, Kanada, Tsiili
9.Energiavarade eriline tähtsus.Masinatööstuse eriline tähtsus tööstusstruktuuris.
Maailmaenergiamajandus
*energiavarud, millel on eriline koht loodusvarade hulgas
Esmased
Teisesed
Kolmandad
-pole muundunud
-maa pöörlemise energia
- tuumaenergia
-gravitatsiooni energia
-termotuuma energia
-päikese energia
-muundunud 1x
-tuule energia
-vee-energia
-biomassi energia
- maasisene energia
-lainete energia
-muundunud 2x
-foss. kütused
-nafta
- gaas
-põlevkivi
- turvas
-süsi
■ Naftatööstus.
Tootmise paigutamise alused:
1) seal, kus leidub naftat
2) läheduses palju mootorikütuse tarbijaid
3) sealt on lihtne saadusi laiali jagada
4) sinna on lihtne toornaftat vedada
5) spets . naftasadamad – tankerid
6) suurlinnadest eemal
7) pol.
transprt : 1) tanker
2) odavam torujuhtmed - geogr . tingimused
-keskkonna probleemid.
■ Maagaas
-torujuhtme ekpsort
-Venemaa 40% maailma maagaasist. Ka Kanada, USA, Mehhiko
-Euroopas: Rumeenia , Holland, Suurbritannia, Nigeeria
-Veel: Brasiilia, Venezuela , Tsiili, Argentiina , Austraalia , Indoneesia
■ Tahked kütused – kivi, puuküte, koksi -süsi, turvas
Koksi on maailmakaubanduses:
Eksport : USA, Austraalia Kanada, Hiina Import : Jaapan
Elektroenergeetika:
Soojus-, tuuma-, hüdro- + alternatiivsete energiaallikatel põhinevad elektrijaamad.
1) Tuumaenergeetika
Eelised: Toorainet on palju müüa (odavalt), energiavaestele riikidele kasulik, suur energiasisaldus, ei saasta.
Puudused: Suur kapitalimaht, arenenud teadus, ohtlik, rikastele, U ( uraan )
2) Hüdroenergeetika
Eelised: Elektrit saab vahetada muude kaupade vastu, ei reosta
Puudused: Suur jõgi, kallis, vee alla jääb palju maad, vaja kapitali, oskusi, vaja turgu, palju tarbijaid.
3) Soojusenergeetika
Eelised: Kohalik, mitmekesine tooraina (põlevkivi, süsi, turvas, nafta, gaas)
Puudused: Saastatus , aheraine
Alternatiivenergia kasutamine:
soodne
ebasoodne
Tuuleenergia :
kahjulik mõju min., taastuv ressurss
Kallis, kasutada saab osadel aladel, ajaliselt ebaühtlane
Päikeseenergia:
----“----
----“----
Geotermaal energia (maasisene):,
----“----
Kallis, keeruline, vähe tasuv
Loodete energia (tõusu, mõõna):
Vajalik on kitsas laht.
Lainete energia:
Masinatööstuse harud:
Vanad
Uued
Uusimad
kuj. aeg : harud
enne 19. saj, 19. saj
-laevaehitus
-vedurid, vagunid
-soojusseadmed
-raskemasina ehitus
19. saj lõpp, 20. saj. algus
-autotööstus
- elektrotehnika
20. saj. II pool
-tuuma, kosmosetehnika
-arvutitööstus
paiknemise seaduspärasused
toorainete lähedal, odav tööjõud
odav tööjõud – oskuslik tooraine, hajali ettevõtted.
oskuslik tööjõud, side uurimis- ja arendusetapiga, eriti ei haju .
töökorraldus
toodete või saaduste liikide vahel valmistatakse algusest lõpuni.
valitseb kooperatsioon , teaduspargid
----‘’ ----
tähtsus majanduses
nõudmine väheneb, võib isegi kaduda
tähtsad, suure toodanguga
globaliseerumine, turustus, hooldusetapp
Vanade harude geograafia (laevaehitus) :
*Miks levis söebasseinide juures ?
Vajati odavat metalli, mida sulatati söebasseinides, sealsed jääkained läksid tooraineks keemiatööstusele.
Kergetööstus. Jaguneb:
1)tekstiilitööstus (kangas) jaguneb: -siid
-lina
2)õmblustööstus
3)trikotaazi tööstus
4)naha- ja jalatsitööstus
Paigutamine :
*Tarbija lähedal
*Odav, töökas tööjõud
Sai alguse käsitööst.
Kadukäsitöönduskäsitöömanufaktuuridvabrikudrõivastus kompleks
12. Transport e. veondus
Veoprotsessi etapid: 1) Kaupade kogumine rong,autod
2) Ladustamine
3) Põhivedu – rong, laevad
4) Ladustamine auto
5) Kaupade laialivedu
Transpordi liikide eelised ja puudused :
milleks kasutatakse?
Maismaatransport, autotransport .
*parajalt kaupa
*uksest ukseni
*marsruudi muutus
*kiire
*paindlik
* maanteed kallid
*vähe kaupa
*laadimisel suured kulud
*kallis
*heitgaasid
toiduained, lilled, loomad
Raudteetransport
*usaldusväärne
*palju kaupa
*odav
*väiksed tööjõu kulud
*ümberlaadimine väga aeglane
*ei pääse igale poole
nafta, maavarad , tooraine, masinadetailid, vili, puit, masinad
Meretransport
*suur maht
*odav
*väike tööjõu kulu
*looduslik tee
*aeglane
*sadamad kallid
*saastatus
nafta, peaaegu kõike
Siseveetransport
*väiksed tööjõu kulud
*suur maht
*looduslik
*ei ole igal pool
*sadamad kallid
tooraine, lõbusõit, liiv, kivisüsi, puit
Õhutransport
*kiire
*ligipääsvus
*kallis
*suured tööjõu kulud
post, kiirestiriknev kaup, lilled, puuviljad, haiged, doonorelundid
Torutransport
*pidev
*palju
*vähe tööjõudu
*uuendamine odav
*ohtlik
*teatud ained
nafta, maagaas, vesi

Globaalprobleemid

osooniauk – külmutusseadmetes kasutatakse erinevaid keemilisi aineid mida satu järjest rohkem õhku. Nad vähendvad osooni hulka Maad ümbritsevas osoonikihis. Osoonikiht aga kaitseb kõiki elusolendeid ultravioletkiirguse hävitava toime eest.Osoonikihi hõrenemine põhjustab ka temperatuuri langust.
temperatuuri kasv – hakkab sulama polaaralade igijää ja tõuseb merevee tase.Rannikul olevad asulad ja külad jäävad vee alla
kasvuhooneefekt – tekib:linnades paiskavad vabrikud ja tehased õhku suurel hulgal süsihappegaasi ja muid kahjulikke aineid.milles seisneb?kogu maakera kliima võib soojeneda selle tagajärjel.
reostus
kõrbestumine
metsade maharaiumine - hävitatakse loomade taimede ja lindude elupiagad,seega on nad määratud väljasuremisele
Laamtektoonika
– õpetus, mis seletab maa pinnamoe kujunemist laamade liikumise tagajärjel
Laam – maakoore hiigel plokk

Maa sisejõud

* maa sisejõudude- endogeenide - tegevus mitmekülgistab reljeefi - aine masside liikumine põhjustab
1)Kõikuvliikumised – maakoore aeglased tõusud ja vajumised,pole tajutavad,on laia ulatuslikud
Platvorm – stabiilne ala, kus esineb kõikuvliikumisi
Antarktika , Austraalia, Indo - Euroopa, Aafrika, Siberi platvorm
2)Kurrutusliikumised – orogeneetilised liikumised – liikumised mille tagajärjel tekivad maakoore lained,kurrud

• kurdmäestik – nooremad
  
• pangasmäestik – keskmine
  
• kurdpangas - vanemad
  

3)V ulkanism - seotud magma tekkimisega maakoores, seotud murrangu vööndiga
Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam
Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid :
a) Lõhepurske vulkaanid – tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood

Keskpurske vulkaanid

• Kilpvulkaanid – Mauna kea
  
• kuhikvulkaanid – Etna
  

Tuff – vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal
Kuumaveeallikad – geisrid – vulkaanide levikuga seotud
4) Maavärinad

• seismograafiga
  
• lumelaviinid
  
• võivad kaasneda maa nihked
  
• mudavoolud e. selid mägedes
  
• purustused
  
• rusuvoolud
  

Hüpotsenter –maavärina tekke kolle
Tsunaami –maavärina tekitatud hiidlaine
Epitsenter – punkt maakoore välispinnal, mille vertikklne telg ulatub hüpotsentrini

Maa ja mere mõju õhu tsirkulatsioonile

erinev soojenemine – õhurõhu erinevused

erinev kliimatüüp – mandriline

• mereline
  

3)vesi alalises liikumises = hoovused

• soojad – – niiskust
  

Madagaskarit mõjutab soe hoovus – Madagaskari hoovus
Brasiilia idarannikut mõjutab soe hoovus – Brasiilia hoovus

• külmad – poolustelt ekvaatorile - kuivust
  

California poolsaart mõjutab külm hoovus – California hoovus
Tulemaad mõjutab külm hoovus – Folklandi hoovus
4)Kaugus merest – mereline kliima, mandriline kliima

Pinnamoe mõju kliimale

* pinnamood takistab õhumasside liikumist
*võib tekkida kõrgvööndilisus

• Põhja – Ameerika idaosa on suhteliselt madal ja seepärast arktilised õhumassid ulatuvad kaugele sisemaale
  
• Andid – ei lase õhumasse üle
  
• Apalatšid – külm Labradori hoovus mõjutab
  
• Himaalaja – tiibeti kiltmaa ei lase õhumasse põhja
  
• Austraalia – Suur Veelahkmeahelik ei lase hoovust maapinnale
  
• Kesk-Euroopa põhja osa on tasane ja merelt tulevad õhumassid mõjuvad kaugele sisemaale.
  

Kõik jõed toituvad põhjavetest!
1)Segatoitumisega jõed – Parasvöötme jõed. Toituvad kevadel sulanud lumest, suvel põhjaveest , sügisel sademetest, talvel põhjaveest. N: Doonau , Volga, Emajõgi, Dnepr, Mississippi
2)Vahemere tüüpi jõed – toituvad sademetest, suurvesi esineb talvel. N: Ebro
3)Mussoonkliima jõed – toituvad vihmavetest. Suurvesi suvel, sügise alguses suurem äravool. N: amuur, huange, jangtse, mekong
4)Ekvatoriaalse kliimaga jõed – toituvad vihmavetest, aastaläbi veerohked .N: Amazonas, Kongo
5)Liustike sulavetest toituvad jõed – suurvesi suvel N: Colorado, Kolumbia
Mõisted:

Tootmisviis – majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neid võimaldavad inimvahekorrad ja töökorraldus.

Sõltuvindustrialiseerimine – ( koloniseerimine ) üleminek uuele tootmisviisile surutakse teise maa poolt peale ja on viimase huvides

Iseseisev industrialiseerumine – üleminek uuele tootmisviisile toimub loomulikult. Riik on sellest ise huvitatud.

Koloonia – riik, mis poliitiliselt sõltub mõnest teisest riigist.

Rahvusvaheline firma – suur firma, mis tegutseb mitmes riigis.

Rahvusvaheline kooperatsioon – ühe toote valmistamise jagamine mitme riigi vahel.

SKT – sisemajanduse kogutoodang. Aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.

RKT – rahvamajanduse kogutoodang. Aasta jooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo.

Inimarengu indeks – seda kasutatakse riikide arengutaseme võrdlemiseks. Selle komponendid on sisemajanduse koguprodukt inimese kohta, eluea pikkus ning kirjaoskus .

Loomulik iive – sündimuse ja suremuse vahe (loomulik juurdekasv).

Rändesaldo – sisse- ja väljarände vahe (mehaaniline juurdekasv).

Demograafilise üleminek – (siire) rahvastikuprotsess , millest oleneb rahvastiku arvukus, vanuskoosseis ja nende muutumine. Selle käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga.

Rahvastiku vananemine – demograafilise ülemineku järk, mis algab sündimuse langemisega seoses üleminekuga vähelapselisele perele. Rahvaarvu kasv on selle ajal veel kiire, kuid aeglustub pidevalt ja lõpuks lakkab. Väheneb laste osatähtsus rahvastikus, vanurite osatähtsus kasvab.

Linnastu – mitmest linnast kokku kasvanud linn, mis toimib ühtse tervikuna .

Linnastumine – elanike ümberasumine maalt linna ja linnaelanike osatähtsuse kasv kogu rahvastikus.

Tsüklon – madalrõhuala. Iseloomustab niiskus, sademed, torm , tuuled, jahedam suvi, soojem talv.

Antitsüklon – kõrgrõhuala. Iseloomustab kuivus , ilus ilm, soe suvi ja külm talv.

Keemiline murenemine – ( porsumine ) niiske kliimaga aladel (humiidse kliimaga).

Füüsikaline murenemine – ( rabenemine ) kuiva kliimaga aladel (ariidse kliimaga). Mineraalide tõttu, temperatuuri ööpäevased kõikumised, taimejuured aitavad kaasa.

Erosioon – vooluvee kulutav tegevus (jagatakse pinnaliseks erosiooniks ja lineaarseks erosiooniks).

Litosfäär – maakera suhteliselt kivimiline kest, mis hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa (tükeldab laamadeks).

Astenosfäär – litosfääri alune osaliselt üles sulanud kivimitega vöönd. Selle abil liiguvadki laamad .

Pedosfäär – biosfääri osa, mis hõlmab muldkatet.

Atmosfäär – õhukiht.

Hüdrosfäär – veesfäär.

Kionosfäär – atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kui aurub, sulab.

Biosfäär – sfäär, kus on elu. Hõlmab atmosfääri alumise osa, hüdrosfääri, litosfääri ja pedosfääri ülemise osa.

Laam – litosfääri hiigelblokk.

Laamtektoonika – õpetus laamade ehitusest ja liikumisest .

Veerežiim – veetaseme kõikumine aastaringselt.

Suurvesi – kindlal perioodil korduv veetaseme tõus.

Kõrgvesi – ( tulvavesi ) erandlik veetaseme tõus.

Kliimadiagramm – on kahe ilmaelemendi aastase käigu graafiline kujutis. (Kui temperatuurijoon on nõgus - asub lõunapoolkeral)

Kõrbestumine – maa kasutuskõlbmatuks ja kõrbeks muutumine tänu liigkarjatamisele, metsa maharaiumisele, liiga palju põlluna kasutamisele vms.

Kasvuhooneefekt – pikk seletus, mida igaüks teab niikuinii.