Milliseid reakts nim elektrokeemilisteks?

Vastus leiad õppematerjalist: Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keemia ja materjaliõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid protsesse nim elektrokeemilisteks?
Millised seadmed on akumulaatorid?
Milline protsess on elektrolüüs?
Mida käsitlevad Faraday seadused?
Milliseid reakts nim elektrokeemilisteks?
Milline nähtus on korrosioon?

Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused

Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne

Aine ja materjali mõiste.

Liht ja liitainete ,

Aine Valemite mõiste ja sel.

Ainete ja materjalide isel.:

Aatomi, molekuli, iooni jne.:

Gaasi ja auru mõiste jne.:

Vedeliku mõiste jne.:

Vedelike voolavuse, visk.:

Vedelate lahuste ...:

Ainete vees lahustuvuse isel.:

Loodusliku vee koostis

Vee dissotsiatsioon .:

Millised ained on happed

Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks .:

Tahkete ainete röntgen.:

Puistematerjalide ja pulbrite mõiste.

Mõisted kristallainete strukt. :

Millistel juht. toimub kem. reakts . elektr. vesilahustes :

Millised reakst. on tasakaalu reakts.:

Difusiooni mõiste.:

Millised reakts on redoksreakts.:

Tsingi korrosiooni seadusp . vees jne.

Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks?

Elektroodi mõiste.:

Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid .:

Soolade klassifikatsioon jne.:

Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.:

Millised seadmed on akumulaatorid?:

Värvide põhimõtteline koostis

Milline protsess on elektrolüüs?

Mida käsitlevad Faraday seadused?:

Milline nähtus on korrosioon

Raua ja raua sulamite korrosiooni...:

Milliste viisidega kaitstakse...:

Alumiiniumi korrosiooni seadusp.:

Betooni korrosioon jne

Betooni renoveerimise põhimõtteline skeem

Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.:.

Millised ained on alused.

Iseloomustage kaub. sool ja lämm.:

Kuidas valm. galv. ketteid.

Oksiidid.:

Molaarmassi mõiste sisu.:

Keemilise reaktsiooni toim. põhitunnus.:

Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel

Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine

Vase ja vase sulamite korr.:

Tina ja tina sulamite korr. seadusp.:

Terase tsinkimise meetodid.

Tsingi korros. seadusp.:

Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel.

Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne. Elementide perioodi-lisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrge-nevad metallilised ja tugevnevad mittemetalli-lised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalala-rühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paaritu-arvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nimetatakse suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementi- deks . Kõikides väikestes perioodides kasvab vasakult paremale liikudes elektronide arv aatomi välisel energia tasemel. Aatomite elektronkihtide perioodiline kordumine elementide järjenumbri kasvamisel toob endaga kaasa isoleeritud aatomite kogumi perioodilise kordumise.
Aine massi jäävuse seadus: reaktsioonist osa vätnud ainete mass võrdub reaktsiooni saaduste massiga. (Lomonossov, 1756)
Koostise püsivuse seadus: paljudel puhastel ainetel on püsiv koostis, sõltumata nende saamisviisist: C+O=CO; CaCO = CaO+CO; Tahkete ainete korral see seadus tihti ei kehti, s.t. koostis oleneb saamisviisist

Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel ( kasutamisel ) ei toimu keemilisi muutusi ( alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Aine võib esineda puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1) a. Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b. Nimes sisaldub mingi info ( sooraud , seebikivi); c. kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained ); 2) Valem: a. empii- riline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud molekulvõrega) N2; CH4; Tahkete ioonvõrega ainete puhul molekule ei ole. b. struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. c.valem tähtede ja numbrite kombinatsiooniga – E100 -E199 toiduvärvid. d.nomeklatuursed nimetused on standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt: H2SO4 – tetraoksosulfaat(VI) vesinik .

Liht ja liit.:Aine on puhas kui ta ei sisalda lisandeid (suhteline mõiste). Homogeenses segus on keemiline struktuur igas ruumiosas sarnane (õhk, lahused), heterogeenses aga ebaühtlane. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab piirpind . Süsteem on ruumiosa , mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) ja mitte (avatud süsteem). Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete konsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus oleneb : a) heterogeenses keskkonnas: 1)temperatuurist 2)konsentratsioonist 3)gaaside ja aurude korral nende rõhust; b) homogeenses keskkonnas : 1,2,3, vt. eelmiseid, 4) faaside kokkupuutepinna suurusest 5) reaktsioonisaaduste difusioonikiirusest 6) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast: Nt. A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k on reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) on reageerivate ainete konsentratsioon (mol/dm³), keemilise reaktsiooni kiirus jääval temperatuuril on võrdeline reageerivate ainete konsentratsiooni korrutisega. Üldkujul: nA+mB=C, v=k*(A)*(B)
4. Aine Valem: a. empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud molekulvõrega) N2; CH4; struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel: 1) kahe eineva aine osakesevahel: H+Cl2= 2HCl :reaktsiooni toimumiseks on vaja osakesi ergastada 2) Sama aine osakeste sees (lagunemis reaktsioon): C2H4 = 2CH2. Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oksüdatsiooni-astme järgi: a) kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks. b) kui elemendi oksüdatsiooni aste ei muutu, siis nimetatakse seda liitumis-, asendus-, või muuks reaktsiooniks. Keemilist reaktsiooni iseloomustab võrrand, kus vasakul pool on lähteained ja paremal pool on saadused

Ainete ja materjalide isel.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Ainete ja materjalide sertifitseerimine: a) agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril b) värvus c) tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus d) vedelike puhul viskoossus erinevatel temperatuuridel e) tihedus f) sulamis- ja keemistemperatuur g) koostiselementide või ainete ja lisandite sisaldused h) lisainfo . Gaaside ja aurude korral: (gaasid on ained, mis normaaltingimustes esinevad gaasina ja aurud esinevad normaaltingimustes vedelike või tahkete ainetena ) a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal.
Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape oleneb partnerist: CH3COO(a)+H2O(h)= CH3COOH (h)+OH(a)NH4(h)+ H2O(a)= H2O(h)+ NH4(a);

Aatomi, molekuli, iooni jne.: Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Molekul on elektriliselt neutraalne , normaaltingimustel iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake, ühe või erisuguste aatomi tuumade ja elektronide püsiv dünaamiline süsteem, mille sisemised vastasmõjud on suuremad kui vastastikmõjud ümbrusega. Mool on aine kogus, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12g süsinikus. Avogadro arvuks nimetatakse 1 moolis sisalduvate osakeste arvu (Na=6,02*10²³mol)
Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab piirpind. Süsteem on ruumiosa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) ja mitte (avatud süsteem). Veel võib olla poolsuletud süsteeme. Valemid jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem- näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahellist suhet. Erandjuhul valem väljendab aine molekulide koostist (gaasid, vedelikud jne.). struktuurivalem näitab peale elemendi ja elemendi gruppide suhte ka kuidas need on omavahel seotud.

Gaasi ja auru mõiste jne.:Gaas on aine, mis tavatingimustel esineb täielikult gaasilises olekus (toatemperatuuril (18-23 C) ja rõhk 1 atm). Aurud on gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked (vesi(vedel) ja ( jood (tahke)). Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on võimalik viia gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse ( temperatuuri alandatakse ja rõhku tõstetakse ja vastupidi). Sellest järeldub, et neil on sulamis-, tahkumis-, keemis-, ja veeldumistemperatuur. Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta. Kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal.Normaaltingimused:
P=101325Pa=760mmHg=1atm
T=273K ja 1 mol = 22,4 dm³ (1 mooli gaasi (auru) ruumala). Boyle -Mariotte- Gay-Lussaci võrrand :PV/T=P1V1/T1. Gaasi segude korral : P=P1+P2+…+Pn. Osarõhk on selline rõhk, mida vaadeldatav komponent omaks kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: pV=nRT. Gaaside ja aurude tihedus on madal. Difusioon on osakeste soojus liikumisest tulenev protsess, mille tulemusel antud aine konsentratsioon ühtlustub süsteemis. Difusiooni kiirus on otseses sõltuvuses temperatuurist, temperatuuri tõustes tõuseb ka difusiooni kiirus.

Vedeliku mõiste jne.:Vedelikud on ained, mis voolavad raskusjõu mõjul. Aurumine on aine üleminek vedelastolekust gaaasilisse. Kui aurude konsentratsioon gaasi faasis on konstantne , siis aurude osarõhku nimetatakse küllastunud auru rõhuks. Keemine on protsess, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest. Kondenseerumiseks nimetatakse aine taas üleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat . Tahkumine on aine üleminek vedelast faasist tahkesse.

Vedelike voolavuse, visk.: Voolamine on osakeste liikumine raskusjõu mõjul üksteise suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb. Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja rakendub vedeliku mahu sisse, sellest tingitult püüab vedeliku osake võtta max kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal selle märjata, mitte märjata ja laialivalguda (õli). 1) märgav vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega (H=2gr), kus on pindpinevus,  on tihedus ja g on raskus-kiirendus. Kohesiooni jõud on jõud aine osakeste vahel vedelikes , adhesioonijõud aga vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel. Neid on võimalik muuta lisandite viimisega vedelikku, tahke aine korral kaetakse selle pind. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi boorse vaheseina. P=RT/V=RTM , kus R on 0,082 dm*atm/mol*kraadi, M on molaarsus, P on osmoonne rõhk – rõhk, mida avaldab lahuse sammas. Looduses on osmoosseks anumaks rakk .

Vedelate lahuste ...: Lahus on vähemalt 2 aine homogeenne segu, üks ainetest on lahusti, teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1) küllastumata – kui vedelikku viidud väike kogus ainet veel lahustub 2) küllastunud – sama aine lisamisel see enam ei lahustu 3) üleküllastunud – lahustatavat ainet on rohkem kui on selle lahusti lahustuvus . Saadud lahus on ebastabiilne, mistõttu lahustatava aine osakeste lisamisel lahusesse toimub lahustunud aine välja kristalliseerumine kogu lahuse ulatuses. Lahusesse jääb niipalju ainet kui suur on selle lahusti lahustuvus antud temperatuuril, ülejäänud on tahkes faasis. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vedelik keeb siis, kui küllastunud auru rõhk saab võrdseks atmosfääri rõhuga. Keemisel on vedeliku temperatuur konstantne niikaua , kuni vedelik on läinud gaasilisse olekusse. Edasisel soojendamisel hakkab suurenema auru rõhk ja temperatuur. Lahusti külmub siis kui moodustuvad esimesed lahusti kristallid (nende tekke põhjuseks on molekulide vahelised jõud).

Ainete vees lahustuvuse isel.: Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide konsentratsioonide korrutis antud temperatuuril on jääv ja seda suurust nimetatakse lahustuvuskorrutiseks K. tahketel ainetel lahustuvus temperatuuri tõusuga suureneb, gaaside lahustuvus vedelikes aga väheneb. Rõhu tõstmisel gaaside lahustuvus suureneb. Ei ole olemas absoluutselt lahustunud ja absoluutselt lahustumatuid aineid. Ainete vees lahustuvust võib anda g/l, mol/dm³. Lahustuva aine lahustuvuse kasutamine: 1) tahke aine puhastamine, selleks tehakse tahkest ainest kõrgel temperatuuril küllastunud lahus, mille aeglasel jahtumisel lähevad lahustunud olekust tahkesse olekusse lahustunud ained. Toksilised ained jäävad lahusesse. 2) lahuses lahustunud aineid doseeritakse vajalikesse süsteemidesse.

Loodusliku vee koostis.:Loodusliku vee põhilised koostisained on: H2O,Ca²+,Mg²+,Fe²+,Na+,K+,Cl-,SO4²+,H+,OH- ja muda , savi . vee karedus on tingitud peamiselt tingitud Mg ja Ca sooladest. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees (mg-ekv)/dm² jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatak se keetmisel . Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2 , CaSO4 , Mg SO4, MgCl , mis keetmisel ei kõrvaldu. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit,keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja iooni vahetus meetodit ( ioniidid ). Vee kuumutamisel üle 65 C laguneb HCO3 =H+ +CO3²-, siis sadestub välja CaCO3,mis on katlakivi põhikompo- nent, milles on veel Fe2O3*n*H2O ja CaMg(CO3). Põhjavee kokkupuutel õhuga tekivad Fe(OH) 2 sade (punakaspruun). Kui see vesi juhtida läbi liivafiltri, saabki vähendada rauaioonide sisaldust vees.

Vee dissotsiatsioon.: Vesi dissotseerub vastavalt võrrandile : H2O=H+OH ehk 2H2O= H3O+OH. Prootonite ehk vesinikioonide konsentrat- sioonabil võib avaldada lahuse reaktsiooni, aga selle asemel võib kasutada vesinikioonide konsentratsioon negatiivset logaritmi, mida nimetatakse vesinikeksponendiks: pH=-log[H+]. Vesilahuste pH diapasoon võib ulatuda 0…14, kus 0…6 on happeline lahus, 7 neutraalne ja 8…14 on aluseline. Lihtsaim viis pH määramiseks on kasutada indikaatoreid, mis oma olemuselt on kas alused või happed. Olenevalt prootonite konsentratsioonist lahustes, nihkub nende dissotsatsiooni tasakaal kas paremale või vasakule, mis avaldub indikaatori värvi muutuses. Kui pH=2, siis [H+] =10² ehk 0,01M

Millised ained on happed.: Hape on osake, mis loovutab prootoneid, alus on osake, mis liidab prootoneid. Kas osake on alus või hape, oleneb partnerist NH4(h)+ H2O(a)= H2O(h)+ NH4(a); või siis CH3COO(a)+H2O(a)=CH3COOH(h)+OH(a). tugevaks nimetatakse aluseid ja happeid , milles suurem osa osakesi on dissotseerunud. Nõrk alus on ammoniaagi- vesilahus (pH=10,6) tugev alus on naatriumkloriid (pH=14,0), nõrk hape on äädikhape (pH=2,4) ja tugev hape on soolhape , lämmastikhape (pH1,0)

Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: Materjale ja aineid, mis omavad avatud süsteemis kindlat kuju ja mahtu, nimetatakse tahkeks. Tahke aine normaaltingimustes ei voola. Tahke aine molekule ja ioone seovad omavahel tugevad jõud. Tahke aine ja materjali omadused määrab ära selle aine ja materjali keemiline koostis ja struktuur. Eksiteerimise vormi järgi jaotatakse tahked ained kristalseteks ja amorfseteks. Kristal-setes ainetes ja materjalides elementide aatomid ja nendegruppid asetsevad korrapäraselt tasapinnati. Amorfsete ainete korral on korrapärasus väiksem. Praktikas esineb palju aineid, kus esinevad korraga amorfne ja kristalliline struktuur. Need on ainete segud. Klaas on kristalsete ja amorfsete ainete vahpeal. Tegelik tihedus saadakse, kui mass jagatakse pulbri mahuga, millest on lahutatud pooride maht. Efektiivne tihedus saadakse kui pulbri mass jagatakse pulbri mahuga. Sisemise struktuuri järgi jagatakse poorseks, kihiliseks, kiuliseks ja homogeenseks . Osakesed võivad olla : vaheldumisi positiivsed ja negatiivsed ioonid ( soolad ), molekulid (org.ained), neutraalsed aatomid (metallid).

Tahkete ainete röntgen.: Röntgenfaasianalüüsi kasutatakse ainete eksisteerimis vormi kindlaks tegemisel (eksisteerimise vormid : kristalne , amorfne või nende segu). Iga aine omab ainult talle iseloomulikku d väärtust ja reflekside intensiivsuste omavahelist suhet, mille saabki antud uuringul difraktogrammilt välja lugeda. Difraktogrammi järgi tehakse kindlaks uuritav materjal ja eksisteerimise vorm. Bragg -Wolfe’i võrrand: 2d*sinn kus d on kahe tasapinna vaheline kaugus paraleeltasapindde pakis, x- kiirte langemise nurk,  x-kiirte lainepikkus . Proov peab olema pulbriline, mille osakeste läbimõõt peab olema 500m ja pulbritel 100-500m, tolmul =50nm, mesopoorid 2-50 nm ja mikropoorid EX. Metallielektroodi potensiaali uurus oleneb metalli ioonide konsentratsioonist lahuses. Pingerida : K, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Fe, Ni, Sn, Pb, Cu, H, Hg, Ag, Au.

Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.: Nersti võrrand:
,kus EMe on elektroodi standardpotensiaal, R- universaalse gaasi konstant, T- absoluutne temperatuur, Can – vastavate ioonide konsentratsioon, F- Farady konstant, n- metalli iooni laeng. Võrrandist tuleneb, et kuna elektroodi potensiaal sõltub temperatuurist, materjalist, elektrolüüdi lahuse konsentratsioonist, siis galvaani element tekib : a) kui elektroodid on ühest ja samast materjalist ja samas lahuses b)kui elektroodid on ühest ja samast materjalist, sama temperatuuriga, siis erinevad elektrolüütide konsentratsionid. Elektrokeemiliseks polarisatsiooniks nimetatakse elektrolüüsivoolu läbijuhti-misest tingitud elektroodipotensiaali nihet selle tasakaaluotensiaaliga võrreldes. Polarisatsioon on tingitud elektroodiprotsessi mingi staadiumi aeglasest kulgemisest. Elektroodi polariseerumine kiirendab protsesse elektroodil ja võimaldab seega elektroodist vajaliku tugevusega voolu läbijuhtimist. Polariseerumisel nihkub katoodi potensiaal negatiivses ja anoodi potensiaal positiivses suunas. Seetõttu ongi potensiaalide erinevus elektrolüüsiraku elektroodidel suurem kui elektrolüüsil tekkiva elemendi elektro -motoorjõud. Põhiline asetleidev korrosioon on elektrokeemiline korrosioon, mis leiab aset sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul. See seisneb galvaani elementide moodustamises, milles hävib anoodiks olev metall või selle piirkond.

Soolade klassifikatsioon jne.: Klassifitseeritakse järgmiste tunnuste järgi: 1. Happe järgi, millest sool on saadud: kloriid , nitraadid , sulfaadid, fosfaadid , fluoriidid jt. 2.Prootoni ja hüdroksiidrühma sislduse järgi: a) happelised (NaHCO3, NAH2PO4, Na2HPO4), b) aluselised (Mg(OH)2CO3, Cu2(OH)2CO3, 3. Vees lahustuvuse järgi: a) hästi lahustuvad- NaCl, NaSO4, b)vähe lahustuvad- CaSO4 c) raskesti lahustuvad – PbSO4, BaSO4. Toatemperatuuril on enamik sooli tahked, osa sooli võivad sisaldada erineva hulga kristallvett. Osa sooladest on hügroskoopsed, st. seovad atmofäärist vett (CaCl2). Enamik sooli temperatuuri tõusul lagunevad. Soola hüdrolüüs on pöördprotsess. Tugeva happe ja tugeva aluse neutralisatsioonireaktsioon kulgeb lõpuni ja tekkinud sool ei allu hüdrolüüsile. Kui soola tekitanud komponentidest (happest või alusest ) on üks komponent nõrk ja teine tugev, siis hüdrolüüsub sool vähesel määral. Suuremal määral hüdrolüüsuvad soolad, mille hüdrolüüsil tekib kaks nõrka elektrolüüti. Kui hüdrolüüsilsaadused moodustavad rasklahustuva sademe või lenduvad kergesti, siis on hüdrolüüsireaktsioon mittepööratav.

Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.: Galvaani elemendid on seadmed, milledes keemiline energia muudetakse elektrienergiaks. Põhiliselt jagunevad galvaani elemendid (GE): 1) Volta GE(1799) on kaks elektroodi samas elektrolüüdi lahuses. Volta element ei ole pööratav, ta töötab seni, kuni tsink elektrood on lahustunud. Sisuliselt elektrivoolu saab redoksreaktsioonide ja oksüdatsioonireaktsioonide tulemusena. Elektronid liiguvad mööda elemendi juhet anoodilt (Zn) katoodile (Cu) Zn=Zn²-+2e ja 2H-+2e=H2. 2) Daniel -Jacobi GE-s on kaks elektroodi eri elektrolüüdi lahustes. See GE koosneb CuSO4 lahusesse sukeldatud Cu elektroodist ja ZnSO4 lahusesse sukeldatud Zn elektroodist. Elektronide liikumise suuna järgi välisahelas on katoodiks Cu ja anoodiks Zn.elemendi töötamisel kulgevad elektroodide ja lahuse vahel järgmised elektrokeemilised reaktsioonid: Zn-2e=Zn²- ja Cu²-+2e=Cu. Poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe . Poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood, teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel (terase poleerimisel on pinge 40-60V ja voolutihedus 400-600 /m² ja elektrolüüdiks on HClO4 lahus). Veel kasutatakse sama tehnoloogiat detailide täpseks töötlemiseks. Oksüdeerimise korral kasutatakse detaili anoodina. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidi kiht, s.o värvus, paksus, tugevus ja elektrilised omadused. Alumiiniumist detail, mis tuleb tootmisest omab 4-10 nm oksiidikihti, seda suurendatakse tehislikult 1000-2000 korda. Selleks kasutatakse kahte tehnoloogiat: 1) tekitatakse alumiiniumi pinnale oksiidi kiht, misjärel viiakse detail värvaine lahusesse, kus Al- oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale. 2) värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, kuid värvide valik on eelmisest väiksem.

Millised seadmed on akumulaatorid?: Akud on seadmed elektrienergia kogumiseks ja saamiseks. Elektrivool muundatakse keemiliseks energiaks ja siis see omakorda elektrivooluks. Esimena ehitas Volta. Sisuliselt on aku Daniel-Jacobi GE. D-J element on pööratav. GE jaotatakse elektrolüüdi järgi happe (plii) ja leelis (raud- nikkel ) akudeks. Pliiaku : laadimine , [+]- PbSO4+2e=Pb+SO4²-; [-]-PbSO4 +H2O=PbO2+4H-+ SO4²-+2e; tühjenemine: [+]Pb+SO4²-= PbSO4+2e; [-]PbO2+4H-+ SO4²-+2e= PbSO4 +2H2O; raud-nikkel aku: 2NiOOH+Fe+2H2O= 2Ni(OH)2+Fe(OH)2 (E=1,48V) ja 2NiOOH+Cd+2H2O=2Ni(OH)2+Cd(OH)2 (E=1,44V). parimate omadustega aku on Ag-Ni aku. Akule lisatakse järgnev info: a) saadav pinge, 2)võimsus ühe massiühiku kohta, 3) võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul.

Värvide põhimõtteline koostis.: Värvid koosnevad põhimõtteliselt sideainest, lahustist , pigmendist ja lisaainetest. Värve jaotatakse järgmiste tunnuste järgi: kile moodustumise viis, sideaine , kasutamisviis, pigmendid ( korrosioonikaitse (Al, Zn, värvus jt.), kasutamise kohad (puit, metall , betoon jne.), kasutamis järjekord (alus, vahe ja pealminevärv). Kile moodustumine : 1) füüsikaline- lahusti aurub, sideaine ja osakesed liituvad. a) kloor, kautsuk +lahusti, b) polüvenüül-kloriid+lahusti, c) mõni polümeer+vesi ( lateks värvid) d) eelnevad pulbrina, mis kuumutamisel hakkavad voolama ja katavad pinna kile kelmega. 2) Keemiline- kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena: a)kompaksed: al. monomeer + kõvendaja a2) pulber + vedelik (Zn +etüülsilikaat); b)komponentsed: b1)reageerivad õhu hapnikuga (alküüdlateksid), b2) kõvenevad kuumutamisel (polüestrid). Sünteetilised polümeerid lagunevad põhiliselt struktuuri muutuste järel, milledele kaasnevad mehaanilised sisepinged. Ükski polümeerne org,aine ei talu UVK (värvid).korrosioonid jagunevad : 1) vedelikud tungivad polümeeri, se paisub ja võib hakata siis reageerima . 2) gaasid ja aurud tungivad polümeeri. 3)pingekorrosioon on tingitud struktuuri muutustest polümeeri tunginud ainete ja UVK toimel.

Milline protsess on elektrolüüs? Elektrolüüs on sulas , tahkes elektrolüüdis või elektrolüüdi lahuses elektrivoolu toimel kulgev keemiline protsess. Alalis-voolu toimel siirduvad elektrolüüdi katioodid katoodile ja anioonid anoodile, ioonide või elektrolüüdi keskkonnas olevate molekulide osavõtul katoodil redutseerimis- ja anoodil oksüdeerimisreaktsioon. Lagunemis pinge on elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potensiaalide erinevusest. Elektrolüüsi abil toodetakse ühenditest (vesilahuses või sulatatud olekus) Na, K, Mg, Al, jt. Näiteks Mg-elektrolüüt on MgCl2-KCl-NaCl segu, temperatuuril >500C ja U=5,5-6V.

Mida käsitlevad Faraday seadused?: Farady I seadus:elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega I ja elektrolüüsi kestusega t – seegaelektrolüüti läbiva elektrihulgaga It. Farady II seadus: võrdsete elektrihulkade It mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside ja nende suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonilaengute suhtega: (m1/m2)=(M1*z1)/M”*z2). Summaarne valem on : m= MJt/zF, kus F on Farady konstant F= 9,6487*10 *4C/mol, J voolutugevus amprites, t aeg sekundites, ja z osakeste laeng. Elektrokeemiline oksüdatsioon: detail on anoodiks. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidikiht , s.o värvus, paksus, tugevus ja elektrilised omadused. Alumiiniumist detail, mis tuleb tootmisest omab 4-10 nm oksiidikihti, seda suurendatakse tehisli-kult 1000-2000 korda. Selleks kasutatakse kahte tehnoloogiat: 1) tekitatakse alumiiniumi pinnale oksiidi kiht, misjärel viiakse detail värvaine lahusesse, kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale. 2) värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, kuid värvide valik on eelmisest väiksem.

Milline nähtus on korrosioon?: Korrosioon on materjalide ja ainete hävinemine ümbritseva keskkonna toimel- õhk, vesi, erinevad ained gaasilises, vedelas ja tahkes olekus ning elusorganismid . Korrosiooni mehhanismi järgi jagatakse: 1) keemiline korrosioon – aine (materjal) reageerib gaasi ja aurudega ilma elektrolüüdita (metallide korrodeerumine kõrgel temperatuuril hapnikuga). 2) elektrokeemiline korrosioon toimub mikro galvaaniele-mentide moodustumise tulemusena elektrolüütdi lahuse või sulami juuresolekul. 3) erosioon ehk mehaaniline korrosioon seisneb aine ja materjali osakeste ärakandes liikuvate vedelike või gaasi voogude poolt. 4) bioloogiline korrosioon – mikroorganismid toodavad ühendeid (happed), mille toimel metall korrodeerub. Need on mikroorganismid, mis vajavad elutegevuseks antud metalli ioone. Ühtlast ja laigulist korrosiooni vähendatakse pinna katmisega, pisteliselt sobiva materjali valikuga vajalikule konstruktsioonile, piirpinna korrosioonile tuleb valida sobiv keevituse tehnoloogia ja ka materjal, pilu korrosiooni korral tuleb pind hoida puhas jne.

Raua ja raua sulamite korrosiooni...: Elektrolüütide lahustes kõige ohtlikumad korrosiooni kiirendajad on kloriidioonid ja lihtaine hapnik. Hapniku sisalduse mõju raua korrosioonile destilleeritud vees 25 C juures, kui hapniku sisaldus vees on 16cm ³/dm³, siis korrosiooni max kiirus on 300 mg*dm³/p. teras on raua sulam , kus on grafiiti , sementiiti,väävli, fosfori ja teisi ühendeid. Korrodeeruva metalli pinnale tekib niiskus kelme, milles on lahustunud õhu hapnik. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles on lahustunud mitmed õhus leiduvad gaasid, metall korrodeerub.Tekkinud mikrogalvaanelementide paarid raud –süsinik ja raud-sementiit on puhas raud aktiivsemaks elektroodiks ehk anoodiks. Põhimetalli pinnal toimub anoodne ja lisametalli pinnal katoodne reaktsioon.

Milliste viisidega kaitstakse...: Metalli pindade kaitsmine korrosiooni eest: 1) pinna katmine kattega (värvid, polümeerid, metallid, emailid, keraamilised katted ). 2) metalli pinnale tekitatakse mõõne ühendi kiht (oksüdeerimine, kroomimine). 3)protektor kaitse (anoodi materjaliks on tsink või selle sulamid , aga ka spetsiaalsed alumiiniumi sulamid:Mg-Al-Zn, Zn-Al-Cd, Al-Zn, Al-Zn-Sn). 4) katoodkaitse välise vooluallika abil. 5) anoodkaitse. 6) inhibiitorid ( Ca(NO3)2). Põhilised värvimise meetodid on: 1) madalsurve ehk õhkpihustus- mööbel, autod, väikesed detailid-puuduseks suur värvikadu ja värviudu teke. 2) kõrgsurve (20-400atm värv lastakse välja väikesest avast- laevade, sildade, mahutite, ehitiste ja syyrte pindade värvimine). 3) elektro staatiline (värvipihustamine- värv jaotub pinnale ühtlaselt, pulbri pihustamine ). 4) kuumpihustus (värv või lakk pihustatakse pinnale 30-80 C juures). Pilu korrosiooni ohtlikud kohad on näiteks keevitus kohad, kus jookseb vesi. Neid kohti on tavaliselt raske puhastada , aga ka raske avastada ja tõrjuda. Pilu korrosiooni vältimisviis on pinna puhtana hoidmine, inhibiitoriga katmine ja katood kaitse.

Alumiiniumi korrosiooni seadusp.: Alumiinium on vesilahustes kõige stabiilsem pH 5-8 juures. Looduskeskkonnas on Al vastupidavus suhteliselt väike. Korrosioonikindluse tõstmiseks valmistatakse Al pinnale Al2O3 kiht. Tööstusest tulev oksiidikiht on ebapiisav korros. tõrjeks (6-10µm). Piisav oksiidikiht on 3000-4000 korda paksem . See saadakse kahel meetodil: 1.saadakse ühes astmes värviline oks. kiht . 2. Oksüd. kahes astmes. Kaua peab vastu anodeeritud Al, kihi paksusega 25 või rohkem µm.

Betooni korrosioon jne.: Betooni valmistatakse tsemendist , täite-materjalist ja veest. Betooni korrosiooni all võib mõista 2 korrosiooni: tsementkivi ja metalliarmatuuri. Tsementkivi korrosiooni on 3 tüüpi: 1) tsementkivi väljakanne betoonist veega ( tsementkivi mineraalide hüdrolüüs ja produktide väljakanne.) 2) reageerimine betooniga kokkupuutuvas keskkonnas olevate ainetega (CO2, SO3, leelistega, hapetega). 3) faaside muutused betoonis, millele järgneb mahu suurenemine: sulfaatne korrosioon: 3(CaSO4*2H2O)+ 3CaO*Al2O3*6H2O + 19H2O= 3Ca* Al2O3*3CaSO4*31 + H2O ; soolade kristallumine poorides: NaCl=NaCl*2H2O (maht suureneb 2,3 korda), Na2SO4= Na2SO4*10 H2O (maht suureneb 4,1korda). Armatuuri korrosiooni tulemusena tekib Fe(OH)3 , mille maht on suurem, kui raual endal ja betoon praguneb. Betooni hooldamine ja korrosiooni tõrje viisid: armatuuri elektrokeemiline kaitse, armatuuri kaitse inhibiitoritega, kloriid iooni väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt, betooni taas leelistamine, betooni kaitse CO2, SO4 -, Cl-, ja H2O sissetungi eest pinna katesse, betooni poorsuse vähendamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel.

Betooni reageerimist kokkupuutuvas keskkonnas olevate ainetega (atmosfääris ja vees sisalduva CO2-ga nimetatakse karboniseerumiseks. Betooni kaitsmiseks keskkonna eest kaetakse ta pinnakatetega (CO2, H2O). Betooni poorsuse vähendamiseks ja tugevuse suurendamiseks täidetakse betooni poore. Betooni leelistamine. Cl ioonide väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt

Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.: HNO3 (konts. 65% ) on suitsev, pruunikas, happe peal on pruun gaas. Reaktsioonides on N aatomid alati oksüdeerijateks. Seetõttu on HNO3 tugevalt oksüdeeruv aine ja reageerib suhteliselt kiiresti. H2SO4 (konts. 98%) puhas kange hape on värvitu, tehniline võib olla pruunikas, sest sisaldab sageli süsinikku. Redoksreakts. on lahjendatud happe korral oks. H+, st. eraldub H2, konts. happe korral on oksüd. S aatomid eralduvad peamiselt SO2, harva ka H2S. Seob aktiivselt vett, “võtab ära" orgaanilistest ainetest H ja O veele vastavas vahekorras, lagundab ka eluskudesid. HNO3 lagundab valke elusrakkudes .

Millised ained on alused.

Iseloomustage kaub. sool ja lämm.: Soolhape on vesinikkloriidi vesilahus. Puhas HCl on konts. 35-37% ja värvitu “suitsev” vedelik. Suitsu põhjustab HCl, milline siis eraldub happes kui mahuti või pudel avada. HCl ärritab limanahkasid ja seetõttu tuleb konts. soolhapet kasutada tõmbe all. Elusat nahka kahjustab HCl võrreldes H2SO4 ja HNO3 suhteliselt vähe. Keemiline soolhape on sageli kollase värviga ja võib seetõttu segi ajada HNO3. Ta on kollane Fe3+ ioonidest. Seejuures on värvused nii lähedased, silma järgi on raske eristada. HNO3 (konts. 65% ) on suitsev, pruunikas, happe peal on pruun gaas. Reaktsioonides on N aatomid alati oksüdeerijateks. Seetõttu on HNO3 tugevalt oksüdeeruv aine ja reageerib suhteliselt kiiresti. HNO3 lagundab valke elusrakkudes.

Galvaanilisel katmisel on kaetav element katoodiks ja kattematerjal anoodiks. Elektrolüüdi lahus, kus seda katmist läbi viiakse peab sisaldama kattematerjali ioone. Saadava galvaaanilise katte omadused sõltuvad elektrolüüdi omadustest (koostisest,temperatuurist, pH-st ja konsentratsioonist) voolutihedusest (/m²) ja ajast. (kroomimine, hõbetamine ja kuldamine). Sama tehnoloogiat kasutatakse ka katete valikuliseks eemaldamiseks,ainult, et anoodiks on detail ja katoodiks puhas eemaldatav metall, erinevuseks on veelgi suurema pingega vool. Galvaaniliste katete puuduseks on see, et kate on ebaühtlane, teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tuleb paksem kiht. Põhimõttelised parameetrid on:U=10-30V ja 400-600/m². enne katmist puhastada detail sooladest vee või auruga, õlidest NaOH või hapete lahustega , roostest leekpuhastusega 150C juures, liivapritsiga või veejoaga , mehaaniliselt kaabitsaga (terashari) või hapetega töödeldes. Fosfaatimist kasutatakse pinna ettevalmistamisel värvimiseks.

Oksiidid.: Oksiide on kahte tüüpi: lihtoksiidid, kus hapnik on vahetult seotud teise elemendi aatomiga ja peroksiidid , milles on side -O-O-: H2O. SiO2- mineraal kvarts . Leidub puhta mineraalina ning kivimite koostises (graniit). Dolomiit -amorfne SiO2. CO2- atmosfääris 0.03% ja lahustumine vees. Al2O3*(nH2O)- oksiid ja hüdroksiidi vahepealsed ühendid- boksiidid. Fe3O4- magnetiit . Moodustumine: 1. Hapnikku sisaldavte ühendite kuumutamisel eraldub CO2, NO2, SO2.2. Reageerimisel hapnikuga. 3. Hüdr. kuumutamisel. Omadused: 1.Osa reageerib veega, moodustades seejuures aluse või happe. 2. Reageerivad omavahel. 3.Reageerivad hapetega või alustega. 4. Reageerivad redutseerijatega. Mitmeid elementide oksiide kasutatakse kuumuskindla materjalina. Kas siis vahetult või segus teiste ainetega – Al2O3, MgO, Cr2O3 . Vahtkorundi saab valmistada deatomiidist (SiO2).

Molaarmassi mõiste sisu.: Molaarmass M on ühe mooli mass grammides (g/mol). Hüdrofoobsus on aine ja vee vastastik mõju puudumine, need ained ei pundu ega märgu. Hüdrofoobsed ained on enamik metalle ja need org.ained, mille molekulid ei sisald polaarseid aatomi rühmi. Hüdrofiilsus on aine ja vee tugev vastasmõju, need ained märguvad hästi ja nad lahustuvad või punduvad vees. Hüdrofiilsed ained on anor.soolad, savid, tärklis, oleofiilsed ained (parafiin, tahm ). Org. lahuste korral antakse järgmised omadused: suhteline lenduvus , molaarmass, keemistemperatuur, inimesele ohutu piir konsentratsioon õhus (mg/m³). Näiteks vastavalt on benseenil 3,0; 78,1; 80,2; 35.

Keemilise reaktsiooni põhitunnus.: Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side. Keemilisi reaktsioone iseloomustab energia kiirgumine ( ekso - -deltaH) või neeldumine (endo- delta H). suletud süsteemis energia kiirgumise korral süsteem soojeneb ja vastupidi. Põlemissoojus on aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk , kuid praktikas kasutatakse orgaaniliste ainete põlemisel mõistet kütteväärtus (naftal 10400-11000 kcal /kg ja suhkrul 3940 kcal/kg). Hess’i seadus: reaktsiooni soojusefekt ei sõltu sellest, kas reaktsioon toimub ühes või mitmes etapis. H=H1+H2+…(etapid). Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub: 1) saaduste tekkesoojuste algebralise summaga , millest on lahutatud lähteainete yekkesoojuste algebraline summa. Soojus-efekti, mis esineb liitaine moodustamisel lihtainetest standardtingimustel, nimetatakse liitaine tekkesoojuseks. 2) lähteainete põlemissoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud saaduste põlemis-soojuste algebraline summa.

Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel.: Keemilise reaktsiooni põhitunnuseks on, et igale keemilisele reakts. kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine. Enamasti energia eraldub või neeldub soojusena. Soojuse eraldumine või neeldumine võib olla tingitud ka füüsikalistest protsessidest. Erandolukorras võib keemilistel reaktsioonidel sidemete lagunemisel neelduda sama palju energiat kui eraldub uute sidemete moodustamisel. Soojusefekti, mis esineb liitaine moodustumisel lihtainetest standardtingimustel, nimetatakse liitaine tekkesoojuseks. Põlemissoojus on aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk . Praktikas kütteväärtus. Ei tea mis jama see on... Valguse osa keemilistes reaktsioonides: fotosüntees- 6 CO2,+6 H2O =(valgus+ kloro- füll) C6H12O6 H=+15MJ/kg; valgus aktiveerib mõne reaktsioonist osavõtva aine osakest: H2+Cl2=2HCl (ilma valguse mõjuta antud reaktsioon ei toimu);valguse mõjul Cl2=2Cl, mis on vaba radikaaal, Cl+H2=HCl+H, H+Cl2=HCl+Cl; kõik järgnevad reaktsioonid toimuvad UVK toimel: CH4+Cl2= CH3Cl +HCl, CH3Cl+ Cl2= CH2Cl2+HCl, CH2Cl2+ Cl2=, CHCl3 ++HCl; Fotograafia – valguse toimel toimub filmi emulsioonis keemiline reaktsioon kulgemise määr oleneb valguse intesiivsusest. Ainete aktiveerimiseks mehaanilise energia abil kasutatakse järgmisi metood.: a) ainete (põhiliselt pulbritena, töötlemine valtsveskis suure surve all. Surve tekitab valtsi raskus ja sellele rakendatud lisajõud. b) ainete – pulbrid , vedelikud, töötlemine löökveskis – desintegraatoris. See on efektiivne teatud omadustega mat. jahvatamisel. Akt. võime on küsitav. Osad reakts. toimuvad elektrivoolu toimel või nende tulemusena eraldub elektrit. Kasutatav akudes jne.

Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine.: Alumiiniumist detail, mis tuleb tootmisest omab 4-10 nm oksiidikihti, seda suurendatakse tehislikult 1000-2000 korda. Selleks kasutatakse kahte tehnoloogiat: 1) tekitatakse alumiiniumi pinnale oksiidi kiht, misjärel viiakse detail värvaine lahusesse, kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale. 2) värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, kuid värvide valik on eelmisest väiksem.

Vase ja vase sulamite korr.: Vask ja vase sulamid on suhteliselt vastupidavad nii atmosfääris pinnaseks kui ka looduslikes vetes. Atmosfääris kattub Cu oksiidikihiga (must). Paari aasta jooksulreageerib aluselisteks sooladeks, millised on rohelist värvi.

Tina korr. saedusp.: Tina korrodeerub nii happelistes kui aluselistes vesilahustes. Toiduainete hoidmiseks on jama Tina pinnale moodustub Tina(II)oksiid. Maa atmosfääris korrodeerub aeglaselt, merel kiiresti. Lisandid suurendavad korr. kindlust .

Terase tsinkimise meetodid...: katmise meetodid: 1) Zn pulbervärv – kasutatakse väga peenikest pulbrit , kuivanud värvikihi massist 95% Zn. Vastupidavus korrosioonile on hea, aga terast kaitsvad omadused on kehvad. 2) kuumtsinkimine – 1741, hapetega puhastatus´d metallid või materjalid kastetaks terase tsingiga e või tõmmatakse läbi sula Zn-i. Zn sulamistemperatuur on 419,6 C, tsinkimisvanni temperatuur on 462 C. kate valmistatakse paksusega 40- 400m, vastupidavus korrosioonile ja terast kaitsvad omadused on väga head. 3) kuumpihustus – puhastatud detailile või konstruktsioonile pihustatakse sula Zn, selleks kasutatakse Zn pulbrit või traati, mis sulatatakse gaasi või kaarleegis. Võib saada 2-5 kuni 100-300m paksust kihti. Vastupidavus korrosioonile ja terast kaitsvad omadused on väga head. 4) elektrokeemiline (galvaaniline) katmine- detail on katoodiks, anoodiks on Zn, elektrolüüdiks on Zn-soola lahus. Kasutatakse rohkem väikeste detailide katmiseks, kate on suhteliselt õhuke, vastupidavus korrosioonile on väga halb, kuid terast kaitsvad omadused on väga head. 5) difusiooni meetod – puhastatud detailid pannakse koos Zn pulbriga trummlisse, trummel pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemperatuuri lähedale. Pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht. Vastupidavus korrosioonile on hea ja terast kaitsvad omadused on väga head.

Tsingi korros. seadusp.: Atmosfääris kattub 2ZnCO3 *3Zn(OH)2. Kiht on tihe, hästi haakunud ning kaitseb seega Zn. Vees on kate raskesti lahustuv. Raudbetoonides on armatuuriks terased. Betoonis on algselt aluseline keskkond ning seetõttu armatuuris korrosiooni ei toimu.

Põhilised kriteeriumid, millega hinnatakse Zn katte omadusi terasel on: ühildumine terasega (1), vastupidavus korrosioonile (2), terast kaitsvad omadused (3), vastupidavus mehaanilistele mõjudele (4), kontrolli võimalused (5), sobivus värvimiseks (6) ja esialgsed kulutused(7). Kuumtsinkimisel: 1-vhea, 2-vhea, 3-vhea, 4-vhea, 5-vhea, 6-hea, 7-eriti väiksed. Kuumpihustus: 1-vh, 2-hea, 3-hea, 4-hea, 5-h, 6-vhea, 7-kõrge. Elektrokeemiline: 1-vh, 2-vh, 3-hea, 4-hea, 5-h, 6-hea, 7-kõrge. Difusioonimeetod: 1-vhea, 2-hea, 3-vhea, 4-vhea, 5-vhea, 6-vhea, 7-väikesed. Tsinkpulbervärvimine: 1-vh, 2-hea, 3-h, 4-hea, 5-h, 6-hea, 7-kõrge.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 372 allalaadimist

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #1

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #2

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #3

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #4

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #5

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #6

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #7

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #8

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #9

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #10

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

372 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tohusbirgit Õppematerjali autor

1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne
2.Aine ja materjali mõiste.
3.Liht ja liitainete,
4.Aine Valemite mõiste ja sel.
5.Ainete ja materjalide isel.:
6.Aatomi, molekuli, iooni jne.:
7.Gaasi ja auru mõiste jne.:
8.Vedeliku mõiste jne.:
9.Vedelike voolavuse, visk.:
10.Vedelate lahuste ...:
11.Ainete vees lahustuvuse isel.:
12.Loodusliku vee koostis
13.Vee dissotsiatsioon.:
14.Millised ained on happed
15.Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.:
16.Tahkete ainete röntgen.:
17.Puistematerjalide ja pulbrite mõiste.
18.Mõisted kristallainete strukt. :
19.Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes :
20.Millised reakst. on tasakaalu reakts.:
21.Difusiooni mõiste.:
22.Millised reakts on redoksreakts.:
23.Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne.
24.Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks?
25.Elektroodi mõiste.:
26.Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.:
27.Soolade klassifikatsioon jne.:
28.Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.:
29.Millised seadmed on akumulaatorid?:
30.Värvide põhimõtteline koostis
31.Milline protsess on elektrolüüs?
32.Mida käsitlevad Faraday seadused?:
33.Milline nähtus on korrosioon
34.Raua ja raua sulamite korrosiooni...:
35.Milliste viisidega kaitstakse...:
36.Alumiiniumi korrosiooni seadusp.:
37.Betooni korrosioon jne
38.Betooni renoveerimise põhimõtteline skeem
39.Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.:.
40.Millised ained on alused.
41.Iseloomustage kaub. sool ja lämm.:
42.Kuidas valm. galv. ketteid.
43.Oksiidid.:
44.Molaarmassi mõiste sisu.:
45.Keemilise reaktsiooni toim. põhitunnus.:
46.Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel
47.Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine
48.Vase ja vase sulamite korr.:
49.Tina ja tina sulamite korr. seadusp.:
50.Terase tsinkimise meetodid.
51.Tsingi korros. seadusp.:
52.Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel.

keemia materjaliõpetus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keemia eksam

Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Nimetu

1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Keemia ja meterjaliõpetuse mõisted 1

2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (g

Keemia

doc

Eksami abimees!

www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. Kõikides väikestes perioodid

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011

Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi Anood tekib galvaanipaarides negatiivsema potensiaaliga metallist. 42. Terase Korrusiooni seaduspärasused - Pinnases - Metalli korrusiooni kiirus sõltub pinnase omadustest: pinnase tüüp, asukoht, struktuur, eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine hapesus, Ca ja Mg karbonaatide sisaldus. Kõige kiirem on pinnasest välja tuleva metalli juures kuna seal võib tekkida galvaanipaarid. MOLEKULAARNE KEEMIA Molaarmass aine ühe mooli mass, see on aine suhteline aatom- või molekulmass väljendatuna graamides. Hüdrofoobsed pinnad tõrjuvad vett, ei toimu märgamist Hüdrofiilsed pinnad hea vee märgavusega ning lahustuvusega pinnad. Sisaldab polaarseid või laenguga aatomrühmi, mis võivad moodustada vesiniksidemeid. (soolad, savid, tärklid, tahk) Märgumise kriteerium - Äärenurk 0

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Keemia eksam 2011

1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmi

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele. Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde. Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, ta võib esineda nii puhtana kui ühendites (on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega). Näide: hapnik Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (N: alumiiniumpott)

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Konspekt eksamiks

osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas: ??? (ei leidnud) kuid ma arvan, et kõige primitiivsem klassifitseerimisviis on liit- ja lihtmaterjal. Lihtmaterjalid on keerulise koostisega, kuid koostisosad ei eristu selgelt või on jaotunud juhuslikult, samuti ei erine need koostisosad üksteisest järsult mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest. Liitmaterjalid aga koosenvad mitmest(kõige sagedamini kahest) sootuks erinevate omadustega ainest. Üks tuntumaid liitmaterjale on raudbetoon

Keemia ja materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid