Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks ?
  • Millised seadmed on akumulaatorid ?
  • Milline protsess on elektrolüüs ?
  • Mida käsitlevad Faraday seadused ?
  • Milliseid reakts nim. elektrokeemilisteks ?
  • Millised seadmed on akumulaatorid ?
  • Milline protsess on elektrolüüs ?
  • Mida käsitlevad Faraday seadused ?
  • Milline nähtus on korrosioon ?
 
Säutsu twitteris
Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused
  • Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne
  • Aine ja materjali mõiste.
  • Liht ja liitainete ,
  • Aine Valemite mõiste ja sel.
  • Ainete ja materjalide isel.:
  • Aatomi, molekuli, iooni jne.:
  • Gaasi ja auru mõiste jne.:
  • Vedeliku mõiste jne.:
  • Vedelike voolavuse, visk.:
  • Vedelate lahuste ...:
  • Ainete vees lahustuvuse isel.:
  • Loodusliku vee koostis
  • Vee dissotsiatsioon .:
  • Millised ained on happed
  • Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks .:
  • Tahkete ainete röntgen.:
  • Puistematerjalide ja pulbrite mõiste.
  • Mõisted kristallainete strukt. :
  • Millistel juht. toimub kem. reakts . elektr. vesilahustes :
  • Millised reakst. on tasakaalu reakts.:
  • Difusiooni mõiste.:
  • Millised reakts on redoksreakts.:
  • Tsingi korrosiooni seadusp . vees jne.
  • Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks?
  • Elektroodi mõiste.:
  • Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid .:
  • Soolade klassifikatsioon jne.:
  • Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.:
  • Millised seadmed on akumulaatorid?:
  • Värvide põhimõtteline koostis
  • Milline protsess on elektrolüüs?
  • Mida käsitlevad Faraday seadused?:
  • Milline nähtus on korrosioon
  • Raua ja raua sulamite korrosiooni...:
  • Milliste viisidega kaitstakse...:
  • Alumiiniumi korrosiooni seadusp.:
  • Betooni korrosioon jne
  • Betooni renoveerimise põhimõtteline skeem
  • Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.:.
  • Millised ained on alused.
  • Iseloomustage kaub. sool ja lämm.:
  • Kuidas valm. galv. ketteid.
  • Oksiidid.:
  • Molaarmassi mõiste sisu.:
  • Keemilise reaktsiooni toim. põhitunnus.:
  • Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel
  • Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine
  • Vase ja vase sulamite korr.:
  • Tina ja tina sulamite korr. seadusp.:
  • Terase tsinkimise meetodid.
  • Tsingi korros. seadusp.:
  • Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel.

  • Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne. Elementide perioodi-lisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrge-nevad metallilised ja tugevnevad mittemetalli-lised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalala-rühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paaritu-arvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nimetatakse suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementi- deks . Kõikides väikestes perioodides kasvab vasakult paremale liikudes elektronide arv aatomi välisel energia tasemel. Aatomite elektronkihtide perioodiline kordumine elementide järjenumbri kasvamisel toob endaga kaasa isoleeritud aatomite kogumi perioodilise kordumise.
    Aine massi jäävuse seadus: reaktsioonist osa vätnud ainete mass võrdub reaktsiooni saaduste massiga. (Lomonossov, 1756)
    Koostise püsivuse seadus: paljudel puhastel ainetel on püsiv koostis, sõltumata nende saamisviisist: C+O=CO; CaCO = CaO+CO; Tahkete ainete korral see seadus tihti ei kehti, s.t. koostis oleneb saamisviisist
  • Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel ( kasutamisel ) ei toimu keemilisi muutusi ( alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Aine võib esineda puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1) a. Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b. Nimes sisaldub mingi info ( sooraud , seebikivi); c. kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained ); 2) Valem: a. empii- riline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud molekulvõrega) N2; CH4; Tahkete ioonvõrega ainete puhul molekule ei ole. b. struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. c.valem tähtede ja numbrite kombinatsiooniga – E100 -E199 toiduvärvid. d.nomeklatuursed nimetused on standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt: H2SO4 – tetraoksosulfaat(VI) vesinik .
  • Liht ja liit.:Aine on puhas kui ta ei sisalda lisandeid (suhteline mõiste). Homogeenses segus on keemiline struktuur igas ruumiosas sarnane (õhk, lahused), heterogeenses aga ebaühtlane. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab piirpind . Süsteem on ruumiosa , mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) ja mitte (avatud süsteem). Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete konsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus oleneb : a) heterogeenses keskkonnas: 1)temperatuurist 2)konsentratsioonist 3)gaaside ja aurude korral nende rõhust; b) homogeenses keskkonnas : 1,2,3, vt. eelmiseid, 4) faaside kokkupuutepinna suurusest 5) reaktsioonisaaduste difusioonikiirusest 6) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast: Nt. A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k on reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) on reageerivate ainete konsentratsioon (mol/dm³), keemilise reaktsiooni kiirus jääval temperatuuril on võrdeline reageerivate ainete konsentratsiooni korrutisega. Üldkujul: nA+mB=C, v=k*(A)*(B)
    4. Aine Valem: a. empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud molekulvõrega) N2; CH4; struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel: 1) kahe eineva aine osakesevahel: H+Cl2= 2HCl :reaktsiooni toimumiseks on vaja osakesi ergastada 2) Sama aine osakeste sees (lagunemis reaktsioon): C2H4 = 2CH2. Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oksüdatsiooni-astme järgi: a) kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks. b) kui elemendi oksüdatsiooni aste ei muutu, siis nimetatakse seda liitumis-, asendus-, või muuks reaktsiooniks. Keemilist reaktsiooni iseloomustab võrrand, kus vasakul pool on lähteained ja paremal pool on saadused
  • Ainete ja materjalide isel.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Ainete ja materjalide sertifitseerimine: a) agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril b) värvus c) tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus d) vedelike puhul viskoossus erinevatel temperatuuridel e) tihedus f) sulamis- ja keemistemperatuur g) koostiselementide või ainete ja lisandite sisaldused h) lisainfo . Gaaside ja aurude korral: (gaasid on ained, mis normaaltingimustes esinevad gaasina ja aurud esinevad normaaltingimustes vedelike või tahkete ainetena ) a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal.
    Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape oleneb partnerist: CH3COO(a)+H2O(h)= CH3COOH (h)+OH(a)NH4(h)+ H2O(a)= H2O(h)+ NH4(a);
  • Aatomi, molekuli, iooni jne.: Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Molekul on elektriliselt neutraalne , normaaltingimustel iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake, ühe või erisuguste aatomi tuumade ja elektronide püsiv dünaamiline süsteem, mille sisemised vastasmõjud on suuremad kui vastastikmõjud ümbrusega. Mool on aine kogus, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12g süsinikus. Avogadro arvuks nimetatakse 1 moolis sisalduvate osakeste arvu (Na=6,02*10²³mol)
    Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab piirpind. Süsteem on ruumiosa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) ja mitte (avatud süsteem). Veel võib olla poolsuletud süsteeme. Valemid jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem- näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahellist suhet. Erandjuhul valem väljendab aine molekulide koostist (gaasid, vedelikud jne.). struktuurivalem
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #1 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #2 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #3 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #4 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #5 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #6 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #7 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #8 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #9 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #10 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 352 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tohusbirgit Õppematerjali autor

    Lisainfo


    1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne
    2.Aine ja materjali mõiste.
    3.Liht ja liitainete,
    4.Aine Valemite mõiste ja sel.
    5.Ainete ja materjalide isel.:
    6.Aatomi, molekuli, iooni jne.:
    7.Gaasi ja auru mõiste jne.:
    8.Vedeliku mõiste jne.:
    9.Vedelike voolavuse, visk.:
    10.Vedelate lahuste ...:
    11.Ainete vees lahustuvuse isel.:
    12.Loodusliku vee koostis
    13.Vee dissotsiatsioon.:
    14.Millised ained on happed
    15.Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.:
    16.Tahkete ainete röntgen.:
    17.Puistematerjalide ja pulbrite mõiste.
    18.Mõisted kristallainete strukt. :
    19.Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes :
    20.Millised reakst. on tasakaalu reakts.:
    21.Difusiooni mõiste.:
    22.Millised reakts on redoksreakts.:
    23.Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne.
    24.Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks?
    25.Elektroodi mõiste.:
    26.Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.:
    27.Soolade klassifikatsioon jne.:
    28.Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.:
    29.Millised seadmed on akumulaatorid?:
    30.Värvide põhimõtteline koostis
    31.Milline protsess on elektrolüüs?
    32.Mida käsitlevad Faraday seadused?:
    33.Milline nähtus on korrosioon
    34.Raua ja raua sulamite korrosiooni...:
    35.Milliste viisidega kaitstakse...:
    36.Alumiiniumi korrosiooni seadusp.:
    37.Betooni korrosioon jne
    38.Betooni renoveerimise põhimõtteline skeem
    39.Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.:.
    40.Millised ained on alused.
    41.Iseloomustage kaub. sool ja lämm.:
    42.Kuidas valm. galv. ketteid.
    43.Oksiidid.:
    44.Molaarmassi mõiste sisu.:
    45.Keemilise reaktsiooni toim. põhitunnus.:
    46.Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel
    47.Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine
    48.Vase ja vase sulamite korr.:
    49.Tina ja tina sulamite korr. seadusp.:
    50.Terase tsinkimise meetodid.
    51.Tsingi korros. seadusp.:
    52.Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel.

    keemia , materjaliõpetus

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    fastreix profiilipilt
    Reimo Oja: Mõistetele on vähemasti vastatud, aa kui palju sellest eksamil abi on eks näis.
    11:34 09-01-2011
    tonn1 profiilipilt
    tonn1: väga hea!
    22:54 24-12-2010


    Sarnased materjalid

    30
    docx
    Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
    33
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011
    33
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam
    68
    docx
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
    11
    pdf
    Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega
    15
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused
    19
    docx
    Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte
    14
    doc
    Eksami abimees



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun