Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Plaatimine läbi ajaloo (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Plaatimine läbi ajaloo
Koostaja : Maris Metsmaa
Rühm: V11
Sissejuhatus
Plaatimine nõuab ettevalmistusi, kuid see ei pea vaevaline olema. Materjale saab valida mugavalt Internetis.
Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama sellega kui palju on vaja plaate ja muud materjali. Plaatide ostmisel või tellimisel küsige nõu ehituskauba müüjalt.
Mõõtudega joonise olemasolu teeks valiku ja arvestuse lihtsamaks. Plaatimine võib alata pärast hüdroisolatsioonikihi täielikku kuivamist. Seega ei ole plaatimine töö, mis valmib päevaga, tuleks arvestada kuni nädalaga. Kui kasutada vastavat plaadisegu , siis on võimalik töid ka kiiremini teostada, kuid sel puhul on plaatimine kallim.
Järgnevas referaadis on toodud välja erinevad plaatmaterjalid, nende kinnituseks kasutatavad valmis ja kuivsegudest ja hüdroisolatsioonist.
Veidi plaatimisest
Olenemata sellest, kas käsil uusehitus või plaanis remont , on iga ehitustöö juures oma spetsiifika, mida tööde tellija peaks teadma. Siinkohal mõned nõuanded plaatimistööde kohta.
 Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama järgmisega:
Kogus: plaatide ostmisel või tellimisel  küsi alati nõu ehituskaupluses müüjalt, sest tema oskab välja arvutada vajaliku koguse + kaoprotsendi varuks , konkreetse plaadi mõõtmeid arvestades. Kõige parem, kui sul on täpsete mõõtude plaatimisjoonised, kus on näha ka plaatide paigutused. Mõistlik on alati veidi rohkem plaate võtta, et oleks väike varu näiteks hilisemateks parandustöödeks.
Telli plaadid varakult: kuigi ehituskauplustes on valik suur, on sageli nii, et just sinule sobilik plaat tuleb tellida ja pead arvestama pikema ooteajaga (u. 1-2 kuud).
Plaatimissegud: soovitav on kasutada ühe tootja tooteid ehk nii aluskrunt pinnaga parema nakke saavutamiseks, hürdoisolatsioonisegu, plaatimissegu ja vuugisegu oleks ühe firma toodang. Sellisel juhul on toodete kokkusobivus testitud ja eeldused kvaliteetse tulemuse saamiseks oluliselt paremad.
Silikoonid:  niisketes ruumides peaks kindlasti valima silikooni, mis sisaldab hallitusvastast komponenti.
Vuugikaitse: soovitav on peale vuukimist katta pind ka vuugikaitsevahendiga, et muuta vuugitäidise paremini mustust ja vett hülgavaks. Hiljem on tänu sellele ka oluliselt lihtsam pindasid puhastada ja puhtana hoida. Teatud aja tagant on mõistlik protseduuri korrata (u. 1 x aastas), kuna vuugikaitse kulub pindade puhastamisega.
 
Plaatimistöid ei saa teha väga kiiresti. Pead varuma aega tööde teostamiseks. Tuleb arvestada plaatimistöödega kaasas käivate kuivamisaegadega (nii kruntimise, hürdoisolatsiooni, plaatimise kui ka  vuukimise etapis), nii, et isegi väiksemate tööde puhul alla 3-4 päeva korralikku plaatimistööd teha ei saa. On olemas ka kiirkivistuvad segud , mille kuivamisajad on kordades väiksemad, kuid need on oluliselt kallimad ja seetõttu nende kasutamine ei ole tavapärane. 
Erinevad plaatmaterjalid
Puitmaterjalid
Vineer
Vineeri valmistamiseks liimitakse paaritu arv spoonikihte kokku nii, et kahes kõrvuti asetsevas kihis on puidukiudude suund teineteise suhtes risti.
Vineeri toodetakse kolmes variandis : kase-, okaspuu - ja segavineer. Neist levinuim on kasevineer. Sõltuvalt kasutatavast liimist on tegemist kas sisetööde või niiskuskindla vineeriga. Kuna niiskuskindlus iseloomustab ainult liimi ja vineeri valmistamiseks kasutatav spoon säilitab kõik puidule iseloomulikud omadused, tuleb sellise vineeri välistingimustes kasutamisel lähtuda samadest viimistlusreeglitest kui puidugi puhul, pöörates erilist tähelepanu servade katmisele.
Puitlaastplaat
Puitlaastplaate toodetakse väikeste puidulaastude kokku liimimise teel ja paksuse ulatuses ei ole tegemist homogeense materjaliga . Et pinda saaks lihvida võimalikult siledaks (oluline pinnakatete nagu laminaat või spoon peale liimimisel), on kõige peenemad osakesed pinnakihtides. Seespool on osakesed suuremad, eriti kiu pikkuselt , see annab plaadile vajaliku tugevuse. Seda asjaolu tuleb arvestada puitlaastplaadi õhemaks lihvimisel , kui teha seda ainult ühelt poolt, võib plaat kõveraks tõmbuda. Puitlaastplaatide põhiline kasutaja on mööblitööstus, ehituses kasutatakse neid peamiselt aluspõrandate valmistamiseks. Põrandaplaadid on mõõtudega 620x2420 ja 620x1770 mm, paksused on 22 ja 25 mm, paremaks ühendamiseks on plaatidel servatapp. Puitlaastplaatide tihedus on ca 680 kg/m3.
OSB
Orienteeritud laastuga puitlaastplaat (OSB- oriented strand board ) erineb tavalisest puitlaastplaadist kasutatavate laastude suurema pikkuse (100- 150 mm, paksus 0,5- 0,7 mm) poolest. OSB on kolmekihiline , välimises kihis on laastud valdavalt pikema küljega paralleelsed, sisekihis risti. Seetõttu on OSB oma omadustelt üsna lähedane vineerile, sarnane on ka kasutus.
OSB sordid :
OSB2- kasutamiseks kuivades siseruumides;
OSB3- niiskuskindel, kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes, väljas vajab pinnakatet;
OSB4- suurem tugevus ja niiskuskindlus, vähe levinud sort.
Põhiliselt on kasutusel OSB3.
Puitkiudplaadid
Puitkiudplaate liigitatakse nende tiheduse järgi:
pehmed , tihedus ca 250 kg/m3;
keskmise tihedusega, MDF ( medium density fibreboard), ca 750 kg/m3;
kõvad, tihedus ca 900 kg/m3.
Kõvu puitkiudplaate toodetakse ka tsemendi lisandiga, tsementkiudplaadid (Minerit, Luja ) on veekindlad ja neid kasutatakse välisfassaadi katmiseks ning märgades siseruumides, näiteks kahhelplaatide alusena .
Pehmed puitkiudplaadid
Puiduhakke jahvatamisel tekkiva kiudmassi pressimisel ja kuivatamisel saadakse plaadid, milles liim puudub, sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud. Pehmetes puitkiudplaatides on palju poore, kuid struktuur on tihe ja liikuv õhk ei pääse läbi plaatide. Seepärast on pehmed puitkiudplaadid hea soojapidavuse ja helisummutusvõimega, omades ka tugevust, mis võimaldab nende kasutamist konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Ilmastikukindluse suurendamiseks lisatakse puitkiudplaatidele parafiini
Tuuletõkkeplaat
Parafiinilisandi tõttu on tuuletõkkeplaadid vettpidavad, kuid lasevad hoonest eralduva veeauru endast läbi. Kui soojustusmaterjal peaks mingil põhjusel märguma, laseb tuuletõkkeplaat veeauru läbi. Soojustuskihi kuivamist kiirendab ka see, et eriti paksem tuuletõke hoiab hästi sooja, niiskus eraldub kiiremini ja külmasilla tekkimise oht talvel on väike.
Eestis toodetava tuuletõkkeplaadi pikkus on 2700 mm, laius 1200 mm ning paksusi on kaks, 12 ja 25 mm.
Katuseplaat
Omadustelt analoogiline tuuletõkkeplaadiga, kasutatakse peamiselt plekk - ja kivikatuste aluskihina. Paksus 25 mm, pikkus 2500 mm ja laius 750 mm, ühendustapid on nii otstes kui külgedel. Kui katuse kalle on üle 20o, on tappide ( liitekohad tuleb teibiga tihendada) tõttu tagatud nii veepidavus kui ka külmasildade puudumine.
Põrandaplaat
Sobivad eelkõige parketi aluskihiks, tasandades aluspinna väiksemaid ebatasasusi, summutades käimisel tekkivat sammumüra ning muutes põranda soojemaks. Põrandaplaatide paksus on 7,4 mm, pikkus 850 või 1200 mm ning laius 590 või 600 mm.
 
Soojustusplaat
Soojustusplaate kasutatkse hoonesiseste seinte, lagede ja teiste konstruktsioonide soojustamiseks ning pehmete soojustusmaterjalide toestuseks. Soojustusplaatide paksus on 12 või 25 mm, pikkus 2700 mm ja laius 1200 mm. 12 mm soojustusplaadi soojustusvõime on sama kui 44 mm puidul, 210 mm punasel tellisel või 450 mm betoonil.
Siseviimistlusplaadid
Siseviimistlusplaadid on kaetud tapeedi või tekstiiliga, nende pind ei vaja täiendavat viimistlust . Vajadusel on nad lihtsalt värvitavad lateksvärviga. Siseviimistlusplaadi paksus on 12 mm, seinaplaadi pikkus on 2550 või 3000 mm ja laius 600 või 580 mm. Laeplaadi laius on 300 mm ja pikkus 3000, 3600 või 4250 mm. Neljast küjest tapiga laeplaadi pikkus on 1800, laius 300 mm.
Jpm
Keraamilised plaadid
Põrandaplaadid
Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100 kraadi juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind on alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimis -seguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata . Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt puhastatavad ega vaja lisaviimitlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus( ei summuta müra).
Plaatide värvus sõltub savist ja kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda aga erinevaid värvitoone.
Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad(100-300 mm), paksus 5-10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga.
Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka klinkerplaadid , mis on märksa kõrgemas temperatuuris põletatud, nad on väga ilmastikukindlad ja sobivad kasutamiseks ka välistöödel. Libeduse vältimiseks on nad reljeefse pinnaga.
Siseseinaplaadid
Tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Tagakülg on alati reljeefne(kleepuvuse tagamiseks) Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja lisaviimistlust.
Fassaadiplaadid
Paigaldatakse kas müüriladumisega ühel ajal või kleebitakse valmis seinale.
Müüriga kokkulaotavate plaatide servapikkus on 200-500 mm ja paksus 20-30mm. Neil plaatidel ontagumisel küljel väljaulatuv ribi, mis ulatub müüri sisse. Suured plaadid on tavaliselt glasuurimata. Valmis seinale kleebitavad plaadid on väiksemad. Nad on glasuuritud või glasuurimata.
Mosaiikplaadid
On väga väikesed, serva pikkus on 20-50 mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse kuni 1 m2 suuruste vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegude vahele.
Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvililistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid.
Segude tüübid
Kuivsegud
Näiteks MIRA tooted:
mira 3000 standardfix (hall)
Plaatimissegu absorbeeruvate või profiilse tagaküljega keraamiliste plaatide kinnitamiseks õhukese kihina
Omadused
  • Hea nakkega
  • Veekindel
  • Külmakindel
  • Lihtne kasutada
  • Horisontaalsetele ja vertikaalsetele  pindadele
  • Kasutamiseks sise- ja välistingimustes
  • Kihi paksus 2-10 mm

mira 3100 unifix (hall)
Elastne plaatimissegu keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiik - ja looduslike plaatide kinnitamiseks õhukese kihina
Omadused
  • Elastne
  • Väga hea nakkega
  • Veekindel
  • Külmakindel
  • Lihtne kasutada
  • Horisontaalsetele ja vertikaalsetele pindadele  
  • Kasutamiseks sise- ja välistingimustes
  • Köetavatele põrandatele

mira 3110 unifix (valge)
Elastne plaatimissegu keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiik- ja looduslike plaatide kinnitamiseks õhukese kihina
Omadused
  • Elastne
  • Väga hea nakkega
  • Veekindel
  • Külmakindel
  • Lihtne kasutada
  • Horisontaalsetele ja vertikaalsetele pindadele
  • Kasutamiseks sise- ja välistingimustes
  • Köetavatele põrandatele
  • Marmorile ja õhukestele, läbipaistvatele plaatidele
  • Valge tsement vähendab aluselist värvumist

mira 3130 superfix (valge)
Väga elastne plaatimissegu keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiikplaatide, marmori ja õhukeste poolläbipaistvate looduskiviplaatide kinnitamiseks õhukese kihina
Omadused
  • Väga elastne
  • Väga hea nakkega
  • Veekindel
  • Külmakindel
  • Lihtne kasutada
  • Horisontaalsetele ja vertikaalsetele pindadele
  • Kasutamiseks sise- ja välistingimustes
  • Köetavatele pindadele
  • Õhukestele ja poolläbipaistvatele plaatidele
  • Valge tsement vähendab aluselist värvumist
  • Terrassidele ja rõdudele

mira 3150 planfix (hall)
Spetsiaalne, elastne plaatimissegu eeskätt mitteabsorbeeruvate suureformaadiliste keraamiliste plaatide, klinkerplaatide ja mitteläbipaistvate looduskiviplaatide kinnitamiseks põrandatele keskmise paksusega kihina
Omadused
  • Kiirkivinev
  • Elastne
  • Hea nakkega
  • Veekindel
  • Külmakindel
  • Horisontaalpindadel
  • Kasutamiseks sise- ja välistingimustes
  • Suure koormusega põrandatele
  • Kergelt voolav, isetasanduv
  • Tasandab aluspinna ja plaadi väiksemad ebatasasused
  • Tagab täieliku kontakti plaadi ja liimikihi vahel kerge vajutusega
  • Ideaalne suureformaadilistele ja mitteabsorbeeruvatele plaatidele
  • Terrassidele ja rõdudele

mira 3230 superrapidfix (valge)
Väga elastne, kiirkivinev plaatimissegu keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiikplaatide, marmori ja õhukeste poolläbipaistvate looduskiviplaatide kinnitamiseks õhukese kihina
Omadused
  • Kiirkivinev
  • Väga elastne
  • Väga hea nakkega
  • Veekindel
  • Külmakindel
  • Lihtne kasutada
  • Horisontaalsetele ja vertikaalsetele pindadele
  • Kasutamiseks sise- ja välistingimustes
  • Köetavatele pindadele
  • Õhukestele ja poolläbipaistvatele plaatidele
  • Valge tsement vähendab aluselist värvumist
  • Terrassidele ja rõdudele

mira 3250 superplanfix (valge)
Spetsiaalne, väga elastne plaatimissegu eeskätt mitteabsorbeeruvate suureformaadiliste keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiikplaatide, looduskiviplaatide (näit marmor ) kinnitamiseks keskmise paksusega kihina
Omadused
  • Kiirkivinev
  • Väga elastne
  • Väga hea nakkega
  • Veekindel
  • Külmakindel
  • Ainult horisontaalpindadele
  • Kasutamiseks sise- ja välistingimustes
  • Suure koormusega põrandatele
  • Kergelt voolav, isetasanduv
  • Silub aluspinna ja plaadi väiksemad ebatasasused
  • Ideaalne suureformaadilistele ja mitte-absorbeeruvatele plaatidele
  • Tagab täieliku kontakti plaadi ja liimikihi vahel kerge vajutusega

mira 3600 multicrete (valge)
Polümeeri baasil liim keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiikplaatide ja looduskiviplaatide (näit. marmor) kinnitamiseks kriitilistes tingimustes.
Omadused
  • Ülielastne
  • Väga hea nakkevõimega
  • Survevaba vett taluv

mira z-fix (valge)
Tsemendi baasil valmistatud, eriti kerge, parandatud omadustega elastne plaadiliim  seinade ja põrandate plaatimiseks.
  • Eriti kerge plaadiliim
  • 30% parem katvus
  • Sobib nii sise- kui ka välitingimustes
  • Kuivades ja niisketes ruumides
  • Pindadel, kus võib esineda mõõdukaid deformatsioone
  • Hea koormustaluvus, plaadid ei nihku vertikaalpindadel paigalduse ajal

Valmissegud
mira 3500 multiflex (valge)
Kasutusvalmis, plastne , dispersiooni baasil liim keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiikplaatide, marmori ja looduskiviplaatide (näit marmor) kinnitamiseks eeskätt puitpindadele kuivades ruumides
Omadused
  • Väga elastne
  • Väga hea nakkevõimega
  • Lihtne määrida
  • Horisontaal- ja vertikaalpindadele
  • Sisetingimustes kasutamiseks
  • Kasutusvalmis

Ceresit toode:
CM 77 UltraFlex
Silaanmodifitseeritud elastne liim keraamiliste katete paigaldamiseks keerulistele pindadele
  • erakordselt tugev ja elastne
  • enamik pindu ei vaja kruntimist
  • kasutusvalmis
  • vastupidav kemikaalide toimele
  • vee- ja lahustivaba
  • kulu: 4 mm hambaga segukamm - 1,4 kg/m²
  • pakend: 8 kg
  • säilivus: 12 kuud

CM 77 kasutatakse keraamiliste, marmorist, looduslikust kivist ja klinkrist plaatide ning puitlaastplaadi, portselani, klaasmosaiigi jne liimimiseks. Kasutatav ka struktuurielementide, valmiskomponentide, profiilide ja sektsioonide liimimiseks. Sobib kasutamiseks nii sees kui väljas. CM 77 tagab püsiva nakke kõigi keeruliste   (ka vibreerivate)  pindadega. Liim nakkub ilma krundita metalli, puidu, betooni, tsementkrohvi , (vähemalt 28 päeva vanuse) tsementpõranda, kiudtsementplaatide, puitlaastplaatide, olemasolevate keraamiliste plaatide,  kunstkivist põranda ning köetava põrandaga. CM 77 võib kasutada ka värskel betoonil või põrandal. Sel puhul tuleb pinnad kruntida (CT 19 või CN 94). Samuti sobib CM 77 kemikaalirünnakule alluvate ja pidevalt märgade pindade jaoks (näit.  autopesulas, spaas, suurköögis, õlletehases, silohoidlas, laudas, meiereis, basseinis ja laboris).
Hüdroisolatsioon
Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest
Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist – tervisekahjustustest. Niiskuskahjustused hoones loovad soodsa keskkonna mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks. Nii mikroobid kui ka õhku sattuvad seeneeosed võivad teatud kontsentratsiooni korral osutuda tervisele ohtlikuks. Hallitusseente eoseid leidub mõõdukalt nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuskahjustustega ruumides võib nende sisaldus õhus normaalsega võrreldes tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida.
Ruumide jaotus:
Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse
vannituba , dušširuum, sauna leili ja pesuruum .
Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks.
Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim,näiteks dušši ümbruses. See tsoon nõuab väga efektiivset veetihendust ning ruumi kujundamisel tuleb jälgida, et detailid, mis ei koosne niiskuskindlatest ja niiskuse suhtes stabiilsetest materjalidest, nagu uksed-aknad jms inventar , oleksid kaitstud otseste veemõjutuste eest. Niiskete ruumide ja märgade ruumide niiskete tsoonide töötlus on analoogilised. Põrandad: märjaks tsooniks
loetakse kogu põrandapind ja10 cm ülespööret seinale.
Seinad: jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. Torude läbiviikude projekteerimist põrandasse ja seinte märga tsooni peaks vältima.
Tööde käik
Pesuruumide põrandad ja seinad kaetakse suuremas osas keraamiliste plaatidega. Hüdroisolatsioonimaterjalid liigituvad bituumen-rullmaterjaliks, mördiks, plastvaibaks ning võõbana pealekantavateks. Viimaseid on kõige lihtsam kasutada.
NIISKUSTÕKE NING HÜDROISOLATSIOON RUUMIDES
Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, tellis, silikaat , kergbetoon-, kergkruusa-, gaasbetoonplokk, kipskartongplaat ja puit.
Üldine nõue: niisketes ruumides kasutatavad materjalid peavad taluma lühiajalist niiskust, ilma et nad seejuures deformeeruksid. Materjalide ning tarindite vahele tuleb tingimata jätta elastsed deformatsioonivuugid. Isoleeritav pind peab olema kuiv, terve, sidus, stabiilne, tasane , puhas ja tolmuvaba. Ebatasasused seinal ja põrandal tasandatakse selleks niiskesse ruumi sobivate tasandussegudega, mustus eemaldatakse. Põrandad peavad olema vee äravooluks piisava kaldega (1:80, trapi juures 1:50).
Eeltöötlus
Kogu niiskustundlik aluspind krunditakse. Selleks sobib niiskustõke, mida on tootja juhendi järgi veega lahjendatud. Müügil on mitme tunnustatud tootja akrüüli baasil valmistatud niiskustõkked, mis kantakse pinnale kahe kihina: esimene lahjendatuna krundiks, teine reeglina kontsentraadina.
Hüdroisolatsioon
Märjad tsoonid kaetakse elastse hüdroisolatsioonimastiksiga kahe kihina. Esmajärjekorras
tihendatakse materjalide ning tarindite liitekohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, toruläbiviigud jms. Hüdroisolatsioonimastiks kantakse pintsli või rulliga 10 cm laiuselt nurga mõlemale küljele, mastiksisse asetatakse armatuurriba. Kohe kantakse peale ka teine kiht, nii et armatuurkangas oleks täielikult kaetud ning läbi imbunud. Põrandaga toimitakse analoogselt. Hüdroisolatsioonimastiksi kihtide vahele jäetakse armatuurkangas, mitmes tükis paigaldatuna peab ülekate olema 10 cm. Seinad kaetakse samamoodi kahe kihina. Juhul kui kangast ei kasutata, tuleb lasta esimesel kihil enne teise pealekandmist kuivada. Erilise hoolikusega tuleb tihendada trapi ümbrus ning torude läbiviigud. Selleks on saadaval spetsiaalsed äärikud.
Üldist
• Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist peab ehitusaegne niiskus olema välja kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid kahjustusi.
• Hüdroisolatsiooni ülespöörete ülaservad ja muud lõpud peavad olema teostatud nii, et vesi ei saaks tungida nende kaudu tarinditesse.
Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket.
• Kate peab olema üleni aluse küljes kinni, kattes ega selle all ei tohi olla tühemikke ega muid nõrgestavaid defekte.
• Edasisi töid tohib alustada pärast materjali tootja poolt ettenähtud kuivamisaega.
Kasutatud materjal:
  • Ehitusmaterjalide õpik
  • www.mira.ee
  • www.ceresit.ee
  • www.ehitusmeistrid.ee
  • www.uus.puuinfo.ee
  • www.4seina.ee

Vasakule Paremale
Plaatimine läbi ajaloo #1 Plaatimine läbi ajaloo #2 Plaatimine läbi ajaloo #3 Plaatimine läbi ajaloo #4 Plaatimine läbi ajaloo #5 Plaatimine läbi ajaloo #6 Plaatimine läbi ajaloo #7 Plaatimine läbi ajaloo #8 Plaatimine läbi ajaloo #9 Plaatimine läbi ajaloo #10 Plaatimine läbi ajaloo #11 Plaatimine läbi ajaloo #12 Plaatimine läbi ajaloo #13 Plaatimine läbi ajaloo #14 Plaatimine läbi ajaloo #15 Plaatimine läbi ajaloo #16 Plaatimine läbi ajaloo #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maris Metsmaa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Plaatimine
7
odt

Plaatimine

28. Võrdle hüdroisolatsiooni ja niiskustõket? Niiskustõke on vedelik mis hoiab ära niiskust, aga hüdroisolatsioon on kummimõgin mis kaitseb aluspinda vee eest, täielikult veekindel 29. Võrdle: kive e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid? Klinkerplaadid on vähem poorsed 30. Millistele nõuetele peavad vastama plaaditud pinnad? Põranda puhul peab kalle olema trappi poole suunatud. Plaadid tuleb korralikult vuukida, et vesi ega niiskus läbi ei pääseks. Lõigatud plaadi ääred peavad jääma alla või vastu seina. Seinavuugid jäävad sügavamad kui põrandavuugid. 31. Plaadikavandi teostamine. Selleks et plaatimist alustada, tuleb kõigepealt teha vajalikud arvutused materjali kulu kohta ja palju see lõpuks kõik maksma läheb. Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda

Ehitusviimistlus
Plaatimine
7
odt

Plaatimine.

Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 25. Põrantate plaatimine Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 26. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate

Ehitusviimistlus
PAHTLID-PLAATIMISSEGUD JA PÕRANDAVALAMISSEGUD
12
doc

PAHTLID, PLAATIMISSEGUD JA PÕRANDAVALAMISSEGUD

Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv eelnevalt liivapaberiga matistada ja seejärel tolmust puhastada. Vetonite Siloite sobib ka mineraalsete pindade pahteldamiseks (nt. krohvitud pinnad) . Segamisel kasutatakse puhast toatemperatuuril olevat vett. Veekulu u. 8-9 l/25 kg kuivsegule. Segatakse trelli otsa kinnitatud vispliga kaks korda: esimene segamine(u. 2-3 min.) viiakse läbi vähema veega, segul lastakse seista 10-15 minutit, teine kord segatakse (u.2-3 min.) kergelt ja lisatakse ülejäänud vesi. Valmissegu kasutusaeg peale vee lisamist on 2 ööpäeva (suletud nõus). Tööde teostamisel peab aluspinna, segu ja ruumi temperatuur olema üle +10. 1.2 Vetonit L- täitepahtel Vetonit L on seinte ja lagede aluspahtel kuivadesse ruumidesse (ei sobi niisketesse ja märgadesse ruumidesse). Sideaine polümeerliim. Veega segamisel saadakse valmis viimistlussegu

Ehitusviimistlus
Plaatimine
5
docx

Plaatimine

TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud

Plaatimine
Hüdroisolatsiooni materjallid
6
doc

Hüdroisolatsiooni materjallid

JUHIS seinapahtliga. Krundi tasandatud või betoonpind enne isolatsioonitööga alustamist suhtes 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga. Enne kasutamist sega veetõke hoolikalt. Seinapindadel kata Fibergumiga esmalt püstnurgad, kruvipead, ehitusplaatide ja teiste aluspinnamaterjalide vuugid. Aseta värskele Fibergumile Kiilto Nurgatugevduslint (20 cm laiune nurkadesse ja 10 cm laiune vuukide kohale) ja hõõru hoolikalt kinni. Kontrolli, et nurgatugevduslint on Fibergumiga hästi läbi imendunud. Toruläbiviikude jaoks kasuta Kiilto valmis läbiviigutükke läbimõõduga 55 mm ja 110 mm või lõika u. 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast ning lõika selle keskele toru välisläbimõõdust u. 4 mm väiksem auk. Kinnita tugevdustükid värskele Fibergumile ja hõõru kinni. Kanna Fibergum rulliga kogu isoleeritavale seinapinnale ja lase kuivada u. 2 tundi (värvimuutus). Kanna pinnale teine kiht Fibergumi ja lase kuivada vähemalt 6 tundi (värvimuutus)

Hüdroisolatsiooni tööd
Ehitusmaterjalid töö
16
docx

Ehitusmaterjalid töö

Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Hõõrduvus - on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.

Ehitus
Puitplaadid
30
docx

Puitplaadid

....................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat.....................................................................................................................6 5. Wafer – plaat...................................................................................................................7 6. Puitkiudplaadid...............................................................................................................8 7. MDF – plaat.....................................................................................

Puidutöö




Kommentaarid (1)

kruusel.laura profiilipilt
kruusel.laura: ei ole midagi kirjutatud plaatimisest
13:14 19-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun