Elektrijaamad - eksamiks kordamine (1)

Elektrijaamad
1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus
Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad:

• Kolle
  
• Põletid
  
• Küttepindade puhastusseadmed
  
• Aurustusküttepinnad
  
• Auruülekuumendi
  
• Auruvaheülekuumendi
  
• Toitevee eelsoojendi
  
• Ökonomaiser
  
• Õhueelsoojendi
  

Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad.
Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab – tahke, gaasiline, vedel.
Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt:

• Vabaringlusega katel
  
• Mitmekordse sundringlusega katel
  
• Otsevoolukatel
  

Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läbi katla järjestikku lülitatud küttepindade toitepump.
Katlaid võib liigitada veel ka otstarbe järgi – aurukatel , (kuuma)veekatel.
Suurem alaliigitus on veel ka tahkekütuse põletamistehnoloogia järgi:

• Tahkekütuse tükkpõletamine (kütusel selline kuju, nagu kaevandusest tuleb).
  
• Tahkekütuse tolmpõletus (kütus jahvatatakse enne katlasse minekut peeneks).
  
• Keevkihtpõletus, mis jaguneb omakorda kolmeks:
  

Atmosfääriline (mull) keevkiht (AFBC); põletamisel õhu kiirus 2 m/s ja temp 800 C.

Tsirkuleerivkeevkiht (CFBC); õhu kiirus 8...12 m/s, temp 800...950 C, kõige levinum tehnoloogia , kasutatakse Narvas Auvere plokis .

Rõhu all olev keevkiht (PFBC); kombitsükliga elektrijaamades, kõige parem; kasutegur 55 %, kasutataks ülerõhku 1,2...1,5 MPa.
2.Katelde sisend -väljund karakteristikud
Katelde põhilised sisend-väljund karakteristikud on:

• Kasuteguri sõltuvus katla koormusest ɳ(Q)
  
• Kütusekulu sõltuvus katla koormusest B(Q)
  
• Kütuse erikulu sõltuvus katla koormusest δ(Q)
  
• Kütuse marginaalkulu sõltuvus katla koormusest b(Q)
  
• Elektrilise omatarbe sõltuvus katla koormusest Pot(Q)
  

Tavaliselt määratakse katseliselt katla kasuteguri ja elektrilise omatarbe sõltuvused katla koormusest. Ülejäänud arvutatakse. Katelt katsetatakse soojustehniliselt kas otsese või kaudse bilansi meetodil. Otsese bilansi meetodil kütusekulu mõõdetakse ja katla kasutegur arvutatakse:
kus Qt on kütuse tarbimise kütteväärtus, B on kütuse kulu. See valem on otstarbekas vaid väikese võimsusega katla