Hoonete konstruktsioonid (1)

Hoonete konstruktsioonid

Vajalikud materjalid;
www.mkm.ee/index.php?id= 1727
www.ehitusteave.ee/tooted.htm
www.evs.ee Eesti standardikeskus
www. riigiteataja .ee
www.ehituskeskus.ee
T.Masso „Väikemajad” 1990
E.Neofert „Architekts Data” igasugused möödud
Ehituskonstruktori käsiraamat

Ehitiste planeerimine ja projekteerimine

Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik.
Planeeringute liigid:

• Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine
  
• Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine , tiheasustusega alade määramine loodusvarade, maastike ja looduskoosluste kaitsmise säilitamine, (seaduses täpsemalt)
  
• Üldplaneering omavalitsuse tasemel, sätestab detailplaneeringu kohustuseta ja kohustusega alad, määrab arengu põhisuunad, ehitustingimuste määramine, jpm (seaduses täpsemalt)
  
• Detailplaneering tiheasustusalade detailne maakasutus- ja ehitustingimuste sätestamine, lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, linnades ja alevikes koostamine kohustuslik, kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, haljastuse ja heakorra põhimõtted, tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine jne
  

Ehitamine ja projekteerimine

Nõuded sätestab ehitusseadus .
Ehitis on kohtkindlalt aluspinnaga ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi.
Väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega, projekt pole nõutav.
Ehitamine on

• Ehitise püstitamine
  
• Ehitise laiendamine
  
• Ehitise rekonstrueerimine
  
• Ehitise tehnosüsteemide muutmine
  
• Ehitise lammutamine
  

Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusloale märgitud:

• ehituse ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamiseks
  
• ehitist või selle osa laiendada
  
• ehitist või selle osa rekonstrueerida
  
• ehitist või selle osa lammutada
  

Hoone projekteerimist korraldab peaprojekteerija: projekteerimistööde peatöövõtja ( arhitekt , ehitusinsener või tehniliste eriosade projekteerija ). Vastutaval spetsialistil peab olema kutsekvalifikatsioon või erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus.
Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud pädeva vastutava spetsialisti poolt.
Ehitusprojekti staadiumid:

• Eskiisprojekt – arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus
  
• Eelprojekt – on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks
  
• Põhiprojekt – määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega; kandekonstruktsioonide tehniline lahendus, materjalid ja mõõtmed; vundamentide rajamissügavus, pinnaseveetõrje vajadus, aluskihid, mõõtmed ja materjalid ning soojustuse ja veetõkke põhimõtteline paiknemine ; kõikide kande- ja jäigastavate konstruktsioonide, elementide ja montaažielementide paiknemine, gabariidid ja materjalid; hoonepiirete ehitusfüüsikalised omadused; esitatakse vajalikud joonised ja seletuskiri
  
• Tööprojekt – ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist.
  

Ehitusprojekti osad:

• Arhitektuuri osa – määratakse ära hoone paiknemine, otstarve, kuju, suurus, kujundus, ruumijaotus ja funktsionaalsed seosed; nähtavale jäävate hooneosade ja tehnoseadmete materjal ja kujundus; tuleohutuse , töötervishoiu ja keskkonnakaitse põhimõtted
  
• Ehituskonstruktsiooni osa – antakse hoone konstruktiivne lahendus, kasutatud normdokumendid, tehnilised lähteandmed; koormused; ehitiste põhiliste konstruktsioonide parameetrid ja mõõtmed, konstruktsioonide olulisemad ehitusmaterjalid ja –tooted, sammud ja silded; konstruktsiooni põhielementide paiknemise üldjoonised ja montaažiskeemid; piirdekonstruktsioonide sooja- ja mürapidavused; vundamendilahendused; lisauuringute vajadus; konstruktsiooni põhilised detailid
  
• Kütte- ja ventilatsiooniosa
  
• Veevarustus- ja kanalisatsiooniosa
  
• Soojus - ja/või gaasivarustuse osa
  
• Tuleohutuse osa – ehitise tulepüsivusklass, tuleohuklassid ja tulekaitsetasemed ; tuleohutuse tagamise põhimõtted ja ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks, tulemüüride ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide, tuletõkkeuste avatäidete ning läbiviikude asukohad ja nende tulepüsivusajad; konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; evakuatsioonilahendus, evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud, pääsud keldrisse, pööningule, katusele, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus , turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus -, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil
  
• Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded
  
• Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed
  
• Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid
  

Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50…1:200

• Kandekonstruktsioonide üldjoonised
  
• Karkassi , konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised
  
• Lammutatavad konstruktsioonid
  
• Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid , postid, talad , põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega)
  
• Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad
  

Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5…1:20

• Kandekonstruktsioonide põhiliste detailide ja liitumiskohtade joonised
  
• Konstruktsioonide näidisarmeeringud ja põhisarrused, põhilised ristlõiked ja liited
  
• Hoonepiirete sise- ja välisnurgad, piirdekonstruktsioonide tüübid
  
• Deformatsioonivuukide lõiked
  
• Rõdud, terrassid
  

Hoonete esitatavad põhinõuded

• Tugevus, püsivus ja kasutusiga – ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et
  
  • ehituse ja kasutuse ajal neile mõjuvad koormused ei põhjusta:
    
    • kogu ehitise või selle osa varisemist
      
    • Vastuvõetamatult suuri deformatsioone
      
    • Teiste ehitiseosade, sisseseade või paigaldatud seadmete kahjustusi kandetarindite suure deformeerumise tulemusena
      
    • mingi sündmuse tagajärjel tegeliku põhjuse suhtes ebaproportsionaalselt suuri kahjustusi
      
  • konstruktsioon
    
    • vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel;
      
    • nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kanda kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi ;
      
    • ükski mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei muudaks hoonet ega tarindit selle tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse, deformatsioonide, töökindluse, esteetilistest või mõnest muust aspektist ;
      
  • tarindid tuleb projekteerida nii, et ükski ilmastiku- ja mehaanilistest mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei muudaks hoonet või tarindit tema tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse, deformatsioonide, esteetilistest või muudest aspektidest;
    
• Hoonete tööiga
  
  • Hoone või tema osade tööiga ei või olla väiksem hoone kasutuseast, v.a. ventilatsioonisüsteemid, soojaveetorustikud, müüritud tulekolded – viimastele tavaliselt 20 aastat
    
  • Ehitised, tarindid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse tööea klassidesse (C > 100a, D > 50a, E >20a, F >10a, G >1a) – hoonetel tavaliselt 50 aastat; õhuliinidel, trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel tavaliselt 20 aastat
    
  • Kasutusiga sõltub ehitusmaterjalide , projekti ja ehitustööde kvaliteedist, sisekliimast ja –keskkonnast, väliskliimast ja –keskkonnast, kasutustingimustest, hooldustingimustest
    
• Tuleohutus
  
  • ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral:
    
    • võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist
      
    • on takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levik ehitises
      
    • on takistatud tule levimine piirnevatele tarinditele
      
    • on arvestatud päästemeeskonna ohutust
      
  • hoone tuleohutus ei sõltu pääsemeeskonna kaugusest
    
  • ehitise tuleohutuse määravad – ehitise kasutamisviis, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsioonide pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus, ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus, tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused
    
  • ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tulepüsivus ja tuletundlikkus
    
  • tulenevalt ehitise kasutamise otsatarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt
    
    • I elamus ja eluruumid
      
    • II majutushooned
      
    • III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või isoleeritavaid inimesi
      
    • IV suurte rahvahulkade kogenemishooned
      
    • V ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles viiv ´biva ruume tundvad isikud (bürood)
      
    • VI tööstus- ja tootmishooned, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud
      
    • VII garaažid
      
  • Tulepüsivusklassi järgi jaotatakse
    
    • tulekindlateks (TP1) – mittepõlevatest ehitusmaterjalidest, tulepüsivus vahemikus 60 – 240 min, kolme ja enamakorruselistel hoonetel kohustuslik
      
    • tuldtakistavaks (TP2) – kandetarindid võivad olla ka põlevatest ehitusmaterjalidest, kelder peab olema mittepõlevatest materjalidest
      
    • tuldkartvateks (TP3) – keldritarindid peavad tulele vastu pidama 60 min, muid nõudeid pole
      
  • Tuletundlikkus on omadus tulega kokku puutudes süttida, eraldada soojust, levitada tuld ; eraldada suitsu; eraldada mürgiseid gaase; eraldada põlevaid (kuumi) tilku
    
  • Tuletõkkesektsioonid – tehakse tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks; moodustatakse korruste kaupa; pindala järgi; ehitise kasutamisotstarbe järgi
    
  • Tulemüür tuleb rajada mittepõlevatest ehitusmaterjalidest ja avatäidete tulepüsivus peab olema sama, mis tulemüürilgi, tulemüüris olevaid uksi ei või kasutada evakuatsiooniks, tulemüür peab katkematult läbima hoonet kogu kõrguses ja laiuses, peab jääma püsima ka külgnevate tarindite hävimise korral
    
  • Evakuatsioon – tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral peab olema hoone kasutajatel võimalus ohutult suunduda välja või minna ohutusse kohta
    
  • Suitsutõrje – hoones peab olema piisava efektiivsusega võimalus suitsu leviku tõkestamiseks ja võimalus kõikidest ruumidest suitsu eemaldamiseks ka tulekahju tingimustes
    
  • Väikesed suitsulõõrid
    
    • Põlevmaterjalist ehitisosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seinast , et temperatuur ei tõuseks üle 800. Lõõri ja põlevmaterjali vahele peab laduma/ valama min 10 cm paksuse vöö
      
    • Suitsulöör peab ulatuma vähemalt 0,8m üle katuse pinna või katusetahu ja korstnapea kaugu peab olema vähemalt 1 m
      
  • Esmane tulekaitse – autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema
    
• Hügieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus – tänapäeva inimene veedab 80-90% ajast siseruumides, seetõttu mõjutab inimest oluliselt ruumiõhu keemilised, füüsikalised ja bioloogilised omadused. Sisekliima mõjutab soojuslikku mugavust, tervist, tootlikkust ja töö efektiivsust .
  
  • Siseõhu keemilised omadused
    
    • Radoon – looduslik värvitu ja lõhnata radioaktiivne gaas , mis satub hoonetesse peamiselt pinnasest hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest. Radooni saab vältida majaaluse tuulutamisega või kasutades radoonikaitsekilet
      
    • Siseõhu kvaliteedi seisukohalt on tähtis, et ehitusmaterjalid, eriti viimistlusmaterjalid oleksid sellised, et nendest lenduks õhku võimalikult vähe kahjulikke ühendeid
      
    • Asbestist tuleneva ohu vältimiseks peab võimaluse korral kasutama asbesti mittesisaldavaid materjale
      
    • Süsihappegaasi sisaldust võib käsitleda ka peamise õhu kvaliteedi näitajana, kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate saasteainete kogus on ligikaudu võrdeline CO2 hulgaga .
      
    • Siseõhu füüsikalised omadused: valgus, temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumiskiirus, kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide toimimine, müra, vibratsioon
      
    • Siseõhu mikrobioloogilised omadused – mikroobid , hallitused, tolmulest , bakterid
      
• Hoone ohutus
  
  • Piirdetarindite detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja möödujate turvalisuse
    
  • Ohutuks klaasiks võib lugeda karastatud klaasi, lamineeritu klaasi ja karastatud ning lamineeritud klaasi
    
  • Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad akustilised tingimused vastavalt nende otstarbele
    
  • Müra ja vibratsioon võivad kahjustada närvisüsteemi, halvendada mälu ja tähelepanuvõimet ja tekitada peavalu. Müra mõjub kahjulikult veresoontele ja vererõhule ning võib tekitada südame funktsionaalseid häireid
    
• Hoone energiatõhusus
  
  • Hoonete üheks peamiseks eesmärgiks on eraldada sisekliima väliskliimas ja luua inimestele kaitseks väliskeskkonna eest
    
  • Ehitiste energiatõhusust mõjutavad hoonepiirete soojajuhtivus , õhupidavus, sisekliima, hoone kompaktsus , ruumide paigutus, orientatsioon , kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide toimimine, soojavee-, ventilatsiooni-, jahutuse - ja valgustuse, sooja tootmise energiatarve , kasutatav soojaenergia tüüp
    
  • Soojapidavus ehk soojatakistus sõltub eelkõige kasutatavatest materjalidest ja nende paksusest, lisaks veel külmasildade olemasolust m2*K/W
    

Tarind ehk konstruktsioon

• hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piiretarindireks
  
• materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon -, kivi-, puit-, plast - ja komposiittarindeid
  
• vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: vertikaalsed ja horisontaalsed
  

Vundamendid

Vundament : hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele

• madalvundament ehk jaotusvundament
  
• vaivundament
  

Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks.
Sokkel keldri või vundamendi maapealne osa

Välisseinte liigitus

• Kandesein – vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu , vahelagede, katuslae jm koormust
  
• Ennastkandev sein – võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina ulatuses
  
• Mittekandev sein – võtab vastu omakaalu ja tuule koormuse ainult ühe korruse ulatuses
  
• Rippuv sein - karkasshoone sein, mis kinnitatakse karkassile
  

Välisseinte osad

• Rõdu – hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm
  
• Ärkel - hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken
  
• Lodža – on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm
  

Vahelagi

• Jaotavad hoone korrusteks
  
• Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt , seadmetest, teistelt konstruktsioonidelt
  
• Kannavad koormused üle seintele ja postidele
  

Katus

• Katus – on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind
  
• Katuslagi - on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire
  
• Katusekate – pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma , kahjustamata all olevaid tarindeid või vara
  
• Varikatus – katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast eraldatud
  

Korrused

• Korruste arv – ehitise kõikide korruste arv
  
• Hoone korruselisus - kõigi maapealsete korruste arv
  
• Maapealkorrus – korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maapinnast madalamal 100mm paksune ühtlase koostisega killustiku alus, pealt kaetakse min 200mm ja külgedelt min 100mm paksuse peenkillustiku või kergkruusa pinnasega. Drenaažtoru mähitakse filterkangasse või kaetakse kangaga kogu toru ümbritsev kruusakiht
  

Vaivundament

• kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liiga suureks
  
• vaivundament koosneb:
  
  • vaiadest – ülesanne on kanda koormus läbi väikese tugevuse ja jäikusega pinnasest
    
  • rostvärkidest – vaia otsa paigutatud laiendused
    
• kasutatakse:
  
  • valmisvaiasid – tehases valmistatud vaiad raudbetoonist või terasest
    
  • kohtvaiasid – pinnasesse moodustatud vertikaalne süvend armeeritakse ja täidetakse betooniga
    

Katused

Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind
Katusekate on pintarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara. Katusekate peab oleam kinnitatud alusele nii, et alus võimalik liikumised, tuul või jää ei kahjustaks katusekatet.
Kaldkatus on katus, mille katusekalle rõhtpinnas uhtes on > 1:10
Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle r]htpinna suhtes on alla 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. Ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80
Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire
Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks
Pööratus katus on katuslagi, mille soojustus paikneb katusekatte peal
Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata
Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on ligipääs
Katuse kuju:

• viilkatus
  
• pultkatus
  
• poolviilkatus
  
• kelpkatus
  
• poolkelpkatus
  
• mansardkatus
  
• püramiidkatus
  
• sibulkatus
  
• koonuskatus
  
• sadulkatus
  
• konoidkatus
  

Konstruktsiooni järgi:

• soojustamata katused
  
• soojustatud katused
  

• tuulutatavad katuslaed
  
• suletud katuslaed
  
• tarindsoojustusega katuslaed
  
• pööratud katuslaed
  

Kasutustingimuste järgi

• tavakatused – katusekatte kalle on suurem kui 1:40
  
• käidavad katused – kattepinna kalle suurem kui 1:100
  

Veeäravoolu süsteemi järgi

• sisemise veeäravooluga
  
• välise veeäravooluga
  

Katuse osad:

• Tuuletõke takistab tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi
  
• Aurutõke – takistab liigse veeauru difusiooni tarinditesse, vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutustega, paigaldatakse sellele poolele, kus on kõrgem veeauru osarõhk, Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks kohaks köetava sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50 mm soojustuse sisse
  
• Õhutõke – takistab õhu liikumist läbi tarindi, võib olla lahendatud näiteks aurutõkkekihi või tuuletõkke õhupidavuse tagamisega, läbiviikude kohad tuleb hoolikalt sulgeda
  
• Aluskate – paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide alla, peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutatav .
  
• Soojustus – peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Laius tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi, piirete liitekohtades tuleb soojustus paigutada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid ega külmasildu.
  

Lamekatused

Kalle peab olema 1:80 kuni 1:10, lamekatusele ei tohi jääde peale vihma püsivaid loike. Kõrged nõuded katusekattematerjalidele, kui kalle alla 1:20, siis peab katusekate olema kahekihiline . Olulised omadused: veepidavus, külmapidavus, vastupidavus ultraviolettkiirgusele, venivus ja tõmbe- ja rebimistugevus, torketugevus, tööiga ja garantii .
SBS bituumenrullmaterjal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid (elastne, vastupidav temperatuurikõikumistele, eluiga 25 aastat, UV kaitsks kiltkivipuistekiht.
APP rullmaterjal , mis sisaldab plastomeerseid modifikaatoreid (kõrge UV kindlus ja kõrge kuumataluvus )
Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) paigaldatakse ühekihilisena ja kate kinnitatakse pehmele alusele ülekatte alla jäävast servast mehaaniliste kinnitustega, paanide vuugid kinnitatakse omavahel kuumaõhukeevitusega
Lamekatuse soojustuseks sobivad mineraalvill, vahtpolüstereen, keramsiitkruus või vahtklaas. Peab olema piisava survetugevusega, et taluda pealkäimist ja lumekoormust. Soojusisolatsiooniplaadid tuleb kinnitada nagu müüris mitte kahesuunaliste ridadena (ei tohi moodustuda ristmustrit). Tavaliselt pannakse 2-3 kihti plaate, viimane kiht peab olema jäigem ja kõvem. Käidavate katuste puhul ei ole klaas- ega kivivillplaatidest soojustus lubatud.

• Soojustatud katused, katuslaed
  
  • Tuulutatavad katuslaed – soojustuse ja katusekatte vahel tuulutusruum, mille kaudu eemaldatakse katusekatte alla sattunud niiskus. Tuulutusruumi kõrgus peab olema üle 200mm kui kalle 1:20. Õhu sissepääsu ava peab olema võimalikul all ja õhu väljapääsu ava võimalikult üleval. Tuulutusavade pind hoone katuse pindalast 0,5% kui kalle 1:20.
    
  • Suletud katuslaed – soojustuskiht suletud aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahele ilma tuulutusvaheta. Mineraalvilla ja vahtpolüstereenist soojustusmaterjali ülapinnas või katusekatte aluskihis kasutatakse soonitud pinnaga soojustusplaate, mis peavad tagama ehitusaegse niiskuse ja katusesse sattunud juhusliku niiskuse väljakuivamise. Sooned peavad paiknema võimalikult katusekatte lähedal. Tuulutusalast ülalpool olevat soojustust ei saa arvestada soojustuse hulka. Soojustuskihi alla tuleb paigaldada suure õhu- ja aurutakistusega õhu- ja aurutõke. On oluline, et koormust kandavad konstruktsiooniosad ei sisaldaks materjale, mis on altid kõdunemisele ja mädanemisele.
    
  • Tarindsoojustusega katuslaed – kandetarind ühtlasi soojustuskihiks. Põhilisteks soojustus ja –kandelementideks on boorbetoon või mitmekihilised paneelid. Reeglina puudub sees pool aurutõke. Talveperioodil katusesse kogunenud niiskus peab välja kuivama kevadel. Sellist lahendust ei tohi kasutada niiskete ruumide korral. Soojapidavuse määramisel peab arvesse võtma paneelide kõrgenenud niiskusesisaldust ning sellest tingitud suurenenud soojusjuhtivust.
    
  • Pööratud katused – hüdroisolatsioonikiht soojustuskihi all, olles ühtlasi ka aurutõkkeks, hürdoisolatsiooni peale paigaldatakse soojustus ja selle peale filterkangas , soojustuskiht kaetakse monoliitbetoonist, plaatidest kattega või haljastusega, hüdroisolatsioonina kasutatakse kolmekihilist katet , hüdroisolatsiooni ülespöörded peavad ulatuma vähemalt 300 mm kõrgemale valmis katuse tasapinnast, ülespöörde serv kinnitatakse mehhaaniliselt, betoonalus peab olema piisavalt kuiv ja puhas, soojustuskiht peab olema võimalikult väikese veeimavusega, et vett täis ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks, minaraalvill soojutuseks ei kõlba, sobivad eelkõige ekstudeeritud vahtpolüstereen (XPS) ja kergkruus .
    
  • Murukatus – koosneb vähemalt kolmest kihist: hüdroisolatsioon, drenaažikiht, kasvupinnas, murukatuse võib teha pööratud katusena, kui ka tavalise katusena, st. et hüdroisolatsioon võib olla nii soojustuse all, kui ka soojustuse peal. Hüdroisolatsiooni vuugid peavad olema juurekindlad, kasvupinnase- ja drenaažikihi paksused sõltuvad haljastuse poolt esitatavatest nõuetest, haljastuse jaoks tuleb valida taimeliigid, mis sobivad konkreetsetesse tingimustesse ega ole liignõudlikud kasvutingimuste suhtes ja kannatavad kuivust. Räästa alal ja vihmavee lehtri ümbruse peab olema killustiku kiht.
    
  • Käidavad katused – ette nähtud inimeste ja sõidukite liiklus , soojustatud käidavad katused on soovitatav ehitada pööratud katuslagedena, minimaalne kalle 1:100, liikluspindadel peab olema kattekiht, mis tagab alla paiknevale soojustus- ja hüdroisolatsioonikihile vajaliku kaitse mehaaniliste mõjutuste eest, hüdroisolatsiooniks kahe- või kolmekordne tugevdatud tugikangaga rullmaterjalist kate, veeäravool toimub reeglina sisemise veeäravoolusüsteemi kaudu, kuid väiksemate pindade puhul on võimalik ka väline veeäravool. Veeäravool peab olema tagatud nii pinnakattelt kui ka hüdroisolatsioonilt, veekogumislehtrid tuleb varustada liivapüüduriga.
    
• Soojustamata katused - efektiivse välistuulutusega tagatakse, et katuse aluspinnal ei tekiks terindeid kahjustavat kondensvett, katusekattematerjali valikul tuleb arvestada aluse võimalikke suuri deformatsioonem tuleks eelitada vihmavee välist äravoolu
  

Liited – liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300mm ulatuses katuse pealispinnast, ustekohal võib ülespöörde kõrgus olla 150mm, mille kohal on plekk
Deformatsioonivuugid – kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid
Läbiviigud – läbiviikude ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul, paigaldada eemale neeludest ja ei tohi olla liiga lähedal seintele (=1:10, katusekatteks kasutatakse tükk- või rullmaterjale.

• Soojutamata katustel tuleb tagada pööningul tõhus tuulutus
  
• Soojustatud katused peavad reeglina olema tuulutatavad, st. et katusekalle, soojustuskihi ja aluskatte vahe peab olema tuulutatav, tuulutusruumi kõrguseks >100mm kui kalle 1:10 kuni 1:3 ja >50mm kui kalle >1:3, tuulutusava pind räästas 0,2% ja väljumisavadel 0,25% katuse pindalast, tuulutuse normaalseks toimimiseks peab tuulutuse sissevoolu ja väljavoolu vahe üle 1,5m
  

Kaldkatuse kandetarindid

• Sarikad ja laetalad (hoone laius 25...30cm, kaetakse kogu ulatuses tuuletõkkega, allpool õhu- ja aurutõke. Soojustuse tasapinnal või kõrgemale tuleb rajada põõningule käigutee.
  

  Seinad

  Peavad eraldama sisekeskkonna väliskeskkonnast, kandma tarindeid, kaitsma ilmastikutegurite vastu, tagama hoone energiatõhususe. Materjaliks võib olla looduskivi , tehiskivi, puit, metall ja klaas. Kandeseinte vähim lubatud paksus on 150 mm. Eriti rohke tapistamise ja paljude avade olemasolul tuleb seda arvestada seina paksuse planeerimisel. Keramsiitplokid külmuvad tükkideks kui nad asuvad täielikult või osaliselt uputatud olekus. Soojustatud plokke on vaj nurgas lõigata, et vältida külmasildade teket. Müüritise sidumiseks on vaja kivid omavahel kivid siduda. Mõrdil peavad olema järgmised vajalikud omadused: tugevus, nakkuvus kividega, olastilisus, hea võime hoida endas vett, vähene agressiivsus . Sillused võtavad vastu ava kohal oleva tarindi koormuse.
  

  Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid

  Välisviimistlus
  
• Sile vormipind
  
• Harjapind
  
• Pesubetoonpind
  
• Klinker- ja tellisplaatpind
  
• Lihvitud mosaiikpind
  
• Klombitud pind
  
• Looduskiviplaatidest pind
  
• Värvitud pind
  Siseviimistlus
  
• Terashõõrutud pind
  
• Rullipind
  
• Lihvitud pind
  
• Vormipind (ainut siis, kui välisviimistlus on harjapind)
  Elementide maksimaalsed mõõtmed: pikkus 12m, kõrgus 4,5m ja kaal 12t.
  

  Puitseinad

  Puithoone võib jagada
  
• Massiivne palksein
  
• Rõhtpalksein
  
• Püstpalksein
  
• Topeltplanksein
  
• Rõhtprusssein
  
• Kergkarkass täidissein
  
• Jätkuvpostidega karkass
  
• Platvorm karkass
  
• Tehaseelementidest
  

  Fassaadikatted

  Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted kaheks tüüviks:
  
  • Mittetuulutatav soojustuse liitsüsteem
    
    • krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast ja vahtpolüstüreenist
      
    • massiivseinte fassaadid
      
  • Tuulutatav fassaadi soojustussüsteem
    
    • Puidust välisvooder
      
    • Tellisvoodriga kaetud soojustus
      
    • Loooduskivist fassaadid
      
    • Plekiga kaetud soojustus
      
    • Fassaadiplaadid
      

  Vaheseinad

  Vaheseinad eraldavad ruume üksteisest (kandavad ja mittekandavad)
  Vastavalt seina tüübile esitatakse nõudeid kandvusele, helipidavusee ja tulepüsivusele.
  Õhumüraisolatsiooninõuded täidab massiivne või kerge ja piisavalt tihe kihiline tarind.
  (Slaididel veel palju materjali)
  

  Aknad

  Akna tüüp, kuju, proportsioon ja mõõtmed määratasesõltuvalt:
  
  • Vajalikust valgustatusest ja insolatsioonist
    
  • Nähtavusest (vaade)
    
  • Fassaadi lahendusest
    
  • Energiatõhususe nõuetest
    
  • Helipidavuse nõuetest
    
  • Puhastatavuse, avatavuse võimalustest/ vajadustest
    
  • Ilmastikukindluse nõuetest
    
  
  17