Facebook Like

Füüsika riigieksami konspekt (42)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on s-lt üle mindud x-le ?
  • Kui pika tee on nad selleks ajaks läbinud ?
  • Kui suur oli jõelaeva keskmine kiirus ?
  • Mitu aatomit sisaldab 1 kg heeliumi ?
  • Mitu molekuli on ühes grammis hapnikus ?
  • Kui olekumuutus on isobaariline ?
 
Säutsu twitteris
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT
TTG 2005
SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD
SI – System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut:
  • pikkus 1 m ( mehaanika )
  • mass 1 kg (mehaanika)
  • aeg 1s (mehaanika)
  • ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika)
  • temperatuur 1 K (kelvini kraad , soojusõpetus)
  • elektrivoolu tugevus 1 A ( elekter )
  • valgusallika valgustugevus 1 cd ( optika )
    Täiendavad ühikud on 1 rad ( radiaan ) – nurgaühik – ja 1 sr ( steradiaan ) – ruuminurga ühik.
    Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks , , , .
    Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg.
    Ühikute eesliited :
    piko- (p) 10-12
    nano - (n) 10-9
    mikro - (μ) 10-6
    milli - (m) 10-3
    senti- (c) 10-2
    detsi - (d) 10-1
    ühik ise 100=1
    deka - (da) 101
    hekto- (h) 102
    kilo- (k) 103
    mega- (M) 106
    giga- (G) 109
    tera- (T) 1012
    Oskused
    Ühikute teisendamine, näiteks või
    Tuletatud ühikute defineerimine . Valemi põhjal, näiteks jõud 1 N (F=m·a): 1 N on jõud, mis massile 1 kg annab kiirenduse või 1 A on voolutugevus , mille tekitab pinge 1 V 1-oomises [1Ω] takistis .
    Ühiku eesliite ja vastava kümneastme vastastikune väljendamine, näiteks kilovatt (kW) on 103 W või 0,03 N = 3·10-2 N = 3 cN.
    1. kursus MEHAANIKA
    Mehaaniline liikumine
    Ühtlane sirgliikumine (s = v·t) – keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont.
    Ühtlaselt muutuv liikumine – keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Vaba langemine vaakumis on sobiv näide ühtlaselt kiirenevast liikumisest . Jäähokilitri vaba liikumine siledal jääl võiks olla näide ühtlaselt aeglustuvast liikumisest (hõõrdumise tõttu, hõõrdetegur μ).
    Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse kvalitatiivselt (ilma numbriliste väärtusteta) mingi teise keha liikumist.
    Taustsüsteem koosneb:
  • taustkehast
  • sellega seotud koordinaadistikust
  • ajamõõtjast (kellast)
    Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt.
    Teepikkus on läbitud tee pikkus trajektooril. .
    Nihe on suunatud sirglõik ehk vektor keha algasukohast lõppasukohta. Sirgliikumisel
    Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. .
    . Tavaliselt see kiirus v ongi keskmine kiirus vk.
    Hetkkiirus väljendab kiirust mingil ajahetkel: . See on teoreetiliselt nii. Praktiliselt aga auto spidomeetri näitu hetkkiiruseks nimetades peame mõistma, et seegi on teatud keskmine kiirus. Üldse on kiirus mitte ainult mehaanika mõiste, vaid igasugust muutumist iseloomustatakse kiirusega – muutumisega ajaühikus ().
    Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus, st kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. . Kiirus ja kiirendus on suunaga ehk vektoriaalsed suurused .
    Liikumine on suhteline mingi taustsüsteemi suhtes. Absoluutset taustsüsteemi pole seni leitud.
    Liikumisvõrrandiks nimetatakse liikumist iseloomustavat matemaatilist avaldist , näiteks (, SI-s ), (, SI-s , (. Miks on s-lt üle mindud x-le? Aga sellepärast, et s väljendab liikumist kolmemõõtmelises ruumis (x, y, z), aga gümnaasiumis osutub see liiga keeruliseks ja pole vajagi meetodi mõistmiseks. Piirdutakse ühemõõtmelise ruumiga.
    Oskused: kinemaatika ülesannete analüütiline ja graafiline lahendamine sirgliikumise korral, st ühemõõtmelises ruumis valemitega , , , , .
    Ülesanded 2.1-2.51
    Ülesanne 2.4. Kaks jalgratturit alustavad liikumist ühest ja samast punktist. Esimene sõidab kiirusega 10 km/h ja teine, kes alustab liikumist 0,5 tundi hiljem, kiirusega 20 km/h. Joonista ühes ja samas teljestikus mõlema jalgratturi liikumisgraafik . Leia graafikult, kui kaua on jalgratturid kuni kohtumishetkeni liikunud. Kui pika tee on nad selleks ajaks läbinud?
    Andmed:
    v1 = 10 km/h
    v2 = 20 km/h
    Kohtumishetkeni on jalgratturid sõitnud:
    • esimene 1 tunni
    • teine 0,5 tundi

    Läbinud on nad 10 kilomeetrit
    Ülesanne 2.11. Jõelaev läbis pärivoolu sõites kahe asula vahelise tee kiirusega 24 km/h ja tagasitee kiirusega 16 km/h. Kui suur oli jõelaeva keskmine kiirus?
    Andmed:
    v1 = 24 km/h
    v2 = 16 km/h
    Leida: vk
    Kehade vastastikmõju
    Mass. Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks . Mass on keha inertsi mõõt. – see on Pariisis hoitava etalonkeha mass.
    Jõud. Jõud on kehade vastastikmõju mõõt, mida väljendatakse tuntud massiga kehale antud kiirenduse või ka deformatsiooni suuruse kaudu. Tähistatakse F. . Newtoni II seadusest tuleneb, et , st 1 N on selline jõud, mis kehale massiga 1 kg annab kiirenduse 1 m/s2.
    Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st . Rõhk on skalaar, kuigi on vektor. ( paskal ). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu ehk torr , mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1 atm, mida avaldab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, või tehniline atmosfäär 1 at, mida avaldab jõud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusjõud) 1 cm2 pinnale, või baar .
    NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada raskusjõust tingitud vedeliku või gaasi rõhku (ρ – vedeliku või gaasi tihedus, raskuskiirendus ja h – sügavus, st rõhk sõltub sügavusest) ja Pascali seadusega väljendatavat rõhku, mis käib kinnises anumas olevale vedelikule ja gaasile avaldatava rõhu kohta, mis kandub edasi igas suunas ühtviisi. Viimasele põhineb hüdrauliline press.
    Esimese kolvi all tekib õlis rõhk , mis kandub edasi teise kolvi alla . Seega , st teine kolb tõuseb nii mitu korda suurema jõuga, kui mitu korda on S2 suurem S1-st.
    Tihedus. Tihedus ρ näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass . Mass iseloomustab keha, aga tihedus iseloomustab selle keha ainet.
    Jõu liigid.
    Raskusjõud Fg on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Raskusjõuga on seotud keha kaal, mis väljendab keha poolt alusele või riputuskohale mõjuvat jõudu. Raskusjõud mõjub Maa poolt kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub kiirendusega a üles, siis on tema kaal , kui alla, siis . Kui keha langeb vabalt, siis ja ehk keha on kaaluta olekus.
    Ülesanded 4.8-4.19
    Elastsusjõud Fe tekib kehas selle deformeerimisel: Hooke’i seadus , kus k on jäikus ja Δl keha pikenemine ; k näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühe ühiku võrra. . „–“ näitab, et Fe on alati vastupidi deformatsioonile.
    Ülesanded 4.36-4.41
    Hõõrdejõud Fh on elektrilise päritoluga nagu elastsusjõudki, aga mehaanikas käsitletav. , kus μ on hõõrdetegur kahe pinna vahel (nt puit-puidul 0,25), ühikuta; N on rõhumisjõud ehk normaaljõud (pinnaga risti). Hõõrdejõu suund on liikumisega vastassuunas . Eristatakse seisuhõõrdejõudu ja seisuhõõrdetegurit ning liugehõõrdejõudu ja liugehõõrdetegurit.
    Ülesanded 4.21-4.26
    Üleslükkejõud (mõnikord ka Archimedese seadusest: vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub üleslükkejõud Fü, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Ülesandeid meie kogus pole.
    Ülesannete lahendamisel jõudude liikide kohta on otstarbekas treenida ennast kompleksülesannetega, st ülesannetega mitme jõu koomõjul, sest üksikjõuga ülesanded on liiga lihtsad ja vaevalt riigieksamil tulevad. Kui aga tulevad, siis kompleksülesannete oskamise taustal oskab ka neid teha (). Näiteks ülesandesituatsioon (niisugune termin on olemas) jõudude kohta kaldpinnal .
    Mööda kaldpinda veetakse üles puitkasti massiga m ja kiirendusega a. Hõõrdetegur puit-puidul μ = 0,25. Olgu kaldpinna kõrgus h, pikkus s ja tekkinud täisnurkse kolmnurga teine kaatet l ning kaldpinna ja maapinna vaheline nurk α.
    Lahendage läbi, koostades ise selle situatsiooni põhjal ülesandevariante, kõik võimalused. Näiteks võib ju küsida dünamomeetri vedru jäikust k, veojõudu Fveo ehk elastsusjõudu Fe, hõõrdetegurit μ või hõõrdejõudu Fh, keha massi m või raskusjõudu Fg. Vaadake iga variandi puhul, mis peab minimaalselt antud olema ülesande tekstis.
    Ülesanne. Leiame analüütiliselt veojõu.
    Veojõud veab klotsi ühtlaselt ülespoole. Newtoni I seaduse järgi peavad mõjuvad jõud olema tasakaalus:
    Üleslükkejõudu sellesse ülesandesse panna ei õnnestu. Ülesannete kogus ka ei ole, sest see on põhikooli osa. Võiks koostada ja lahendada järgmise eksperimentaalse ülesande. Ülevooluanumasse või siis ääreni vett täis mensuuri sukeldatakse 100 g kaaluviht (niidiga). Üle voolanud vee ruumala mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt ja (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on , kus ρ on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala (puitklots ei lähe ju üleni vee alla).
    Impulss (mõnikord ka liikumishulk) väljendub keha massi ja kiiruse korrutisena. .
    Newtoni I seadus – iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni I seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks (laiskuse seaduseks, inertia – ld k laiskus), sest kehade sellist omadust inertsuseks ja nähtust inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtib inertsiseadus (Newtoni I seadus), nimetatakse inertsiaalseteks taustasüsteemideks.
    Newtoni II seadus – kiirendus , millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga , st . See on eksperimendist saadud seadus, mida tuletada ei saa. Ettevaatlik tuleb olla teise variandi sõnastamisega ja hoopis valeks võib osutuda kolmanda variandi sõnastamine, sest keha mass on kindel sõltumatu suurus.
    Ülesanded 3.14, 3.19, 3.20, 3.25, 3.26.
    Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised, st . Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele . Me ei saa neid liita kujul , sest ainult samas kehas saame jõude üle kanda ja rakenduspunkte kokku viia (et
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füüsika riigieksami konspekt #1 Füüsika riigieksami konspekt #2 Füüsika riigieksami konspekt #3 Füüsika riigieksami konspekt #4 Füüsika riigieksami konspekt #5 Füüsika riigieksami konspekt #6 Füüsika riigieksami konspekt #7 Füüsika riigieksami konspekt #8 Füüsika riigieksami konspekt #9 Füüsika riigieksami konspekt #10 Füüsika riigieksami konspekt #11 Füüsika riigieksami konspekt #12 Füüsika riigieksami konspekt #13 Füüsika riigieksami konspekt #14 Füüsika riigieksami konspekt #15 Füüsika riigieksami konspekt #16 Füüsika riigieksami konspekt #17 Füüsika riigieksami konspekt #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1269 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 42 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor despondency Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (42)

    dareckz profiilipilt
    dareckz: Täpselt eksamikeskuses leiduva "füüsikalistele teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded" järgi tehtud konspekt. Kõik asjad on olemas.
    13:20 24-05-2010
    katrin959 profiilipilt
    katrin959: päris asjalik ja põhjalik.... kasutan kindlasti riigieksamiks õppimiseks..

    väga hea
    15:13 25-05-2009
    Kerliolen profiilipilt
    Kerliolen: väga hea :)

    tore, et lisatakse sellised asju, mis aitaksid teisi. (Y)
    20:01 09-02-2009


    Sarnased materjalid

    18
    doc
    Füüsika riigieksami konspekt
    105
    doc
    Füüsika konspekt
    7
    docx
    FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED
    7
    docx
    FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA
    11
    doc
    Füüsika konspekt
    414
    pdf
    TTÜ üldfüüsika konspekt
    28
    doc
    Füüsika teemade konspekt
    109
    doc
    Füüsikaline maailmapilt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun