Soojenemine ja termomeeter (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Soojusõpetus

Gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga ( gaas hakkab soojusega paisuma ja tungib välja ). Vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga ( kui soe vedelik jahtub, siis veetase langeb ). Vesi on erandlik, alates temperatuurist 0oC ­4oC tõmbub vesi kokku, seejärel hakkab to tõusmisel paisuma. Vesi on kõike tihedam temperatuuril 4oC. Tahke keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga ( keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga ). 5 ) termomeeter Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Selle idee andis Galileo Galilei. Ta riist koosnes õhuga täidetud kerast ­ selle külge oli joodetud peenike toru. Ta täitis toru osaliselt veega ning asetas anumasse, mis oli veega täidetud. Kera soojendamisel või jahutamisel vee ruumala tõusis või langes. Aga see sõltub veel õhurõhust. Esimese termomeetri valmistas ta õpilane Evangelista Torricelli. Termomeeter koosneb mahutist ja selle külge joodetud paisumistorust

Füüsika

15

doc

Aine ehituse põhialused

siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedeliktermomeetris tehakse soojuspaisumine "märgatavaks" peenikese toru abil. Mahutis oleva vedeliku väga väike ruumala muutus ilmneb torus oleva vedeliku samba kõrguse märgatava muutuse kaudu. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru, seda tundlikum on termomeeter. Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja sellega saab mõõta temperatuuri 0,1kraadise täpsusega. Meditsiinilistes termomeetrites ja teistes täppistermomeetrites kasutatakse paisuva ainena elavhõbedat. Välitermomeetrites elavhõbedat ei kasutata, kuna elavhõbe tahkub temperatuuril 39 °C Maksimumtermomeeter. Meditsiiniline termomeeter on maksimumtermomeeter (tähis skaalal "max"). Termomeetri

Füüsika

13

doc

Soojusfüüsika

Selle tulemusel vedeliku molekulide keskmine kiirus väheneb ja temperatuur langeb. Kuid vedelikust lahkuvate molekulide arv oleneb auru rõhust ehk õhu niiskusest. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Märjaks termomeetriks nimetatakse termomeetrit, mille balloon on mähitud niiske materjali, näiteks vati sisse. Vee aurumisel vatist võetakse vajalikku energiat termomeetrilt ja seetõttu näitab see vähem kui kuiv termomeeter, kus puudub niiske vatt. Mida suurem on õhuniiskus, seda vähem erinevad märja ja kuiva termomeetri näidud. Suhtelist õhuniiskust saab leida vastavate nomogrammide alusel, mida esitatakse graafiku või tabelina. Kui õhus on küllastav kogus veeauru, siis märja ja kuiva termomeetri näidud on ühesugused ja suhteline niiskus on 100 %. 13

Füüsika

13

pdf

Füüsika

1. VALGUSÕPETUS Valguse peegeldumine valguse mõiste- valgus on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub sealt samasse keskkonda tagasi Peegelpinna ristsirge - valguskiire langemispunktist pinnaga risti tõmmatud sirgjoon Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui asetada valguskiire teele mingi valgust mitteläbilaskev keha-paberleht,peegel-, siis valguskiire suund muutub ja valguskiir pöördub samasse keskkonda tagasi. Pinna ristsirge ehk pinnanormaal joonestatakse punktist, kuhu kiir peeglil langeb. Valguse langemisnurgaks loetakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisnurgaks loetakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisel on kiirte käik pööratav. Valguse peegeldumisnurk on võrdne valguse langemisnurgaga (β = α). Katse: Suuname laserikiire peeglile. Valgus langeb peeglile ja peegeldub sellelt. Näeme, et peegeldunud kiir levib mingis teises suunas. Muutes valguse langemisnurka, muudab k

Aineehitus

24

docx

Keskkonnafüüsika arvestuse materjal

ning seeläbi pinnalähedane õhukiht soojeneb  CO2, veeaur, metaan, N2O UV-kiirgus:  Elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 10-400 nm  10-280 nm UVC  280-315 nm UVC  315-400 nm UVA Osoon:  Asub stratosfääris (90%)  Freoonid lõhuvad osooni – Cl ja F ühendid  Osooniauk – osoonikihi õhenemine pooluste kohal Meteoroloogia: Termomeetrid:  Tähtajaline termomeeter – mõõdab momendi temperatuuri  Maksimumtermomeeter – mõõdab kõige kõrgema temperatuuri mingi ajavahemiku jooksul. Sammas säilitab kõige kõrgema positsiooni  Miinimumtermomeeter – mini ajavahemiku kõige madalam temperatuur  Takistustermomeeter  Bimetalltermomeeter – kaks erinevat metalli, mis paisuvad erinevalt. Kõverdumine võrdeline temperaturi muutusega Rõhu gradient:  Rõhu muutus pikkusühiku kohta Tsüklon ja antitsüklon:

Füüsika

17

docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

Ek – molekuli keskmine kineetiline energia n – kontsentratsioon e. molekulide arv ruumalaühikus (n=N/V) Kõikide üksikute molekulide parameetrite määramine on peaaegu võimatu. Temperatuuri skaala: Paljud suurused omavad antud temperatuuril alati sama väärtust. Näide: Metall varda pikkus muutub koos temperatuuri muutmisega, kuid on ühel temperatuuril alati sama. Nt. paneme metallvarda vee ja jää segusse. Sellel põhineb temperatuuri skaala paika panemine. Hg termomeeter: Siiani väga levinud elavhõbedatermomeeter: temperatuuri kasvades Hg ruumala kasvab ja Hg sammas tõuseb. Suurema ruumalaga anum ühendatud väga kitsa klaasist toruga, milles on väike kogus Hg. Temp. muutudes Hg sammas tõuseb/langeb. Temperatuur: Celcius (°C): Aluseks on vee jäätumine (0°C) ja keemine (100°C) ja vahe jaotatud 100 võrdseks osaks. (Normaalrõhul). Kasutusel igapäevaselt üle maailma. Fahrenheit (°F): Vesi jäätub 32°F ja keeb 212°F juures. Kasutusel USAs.

Keskkonafüüsika

15

doc

Soojusõpetus

Ûhes kuupmeetris õhus oleva veeauru massi grammides nimetatakse absoluutseks niiskuseks. Igapäevases elus kasutatakse suhtelise õhuniiskuse mõistet. Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab, kui ,,kaugel'' on veeaur antud tingimustel küllastusolekust. Suhtelise õhuniiskuse määramiseks kasutatakse seadet ,mida nimetatakse psühromeetriks.  Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest üks on katud märja esemega (harilikult on selleks riie) ja see termomeeter näitab üldiselt vähem, kui on ruumi temperatuur (mida näitab teine termomeeter -kuiv termomeeter) Kuiva termomeetri ja kuiva ja märja termomeetrite näitude vahe kaudu määratakse psühromeetrilistest tabelitest õhu suhteline niiskus. Inimesele on kõige sootsam parasvööndis suhteline õhuniiskus 40 -65 %. Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Kristalne aine sulab jääva rõhu korral kindlal temperatuuril, nn. sulamistemperatuuril, mis ühtib tahkumis -

Füüsika

26

odt

Füüsika eksam dünaamika

3)    Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass  on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on  paigal. Inertsiseaduse kontroll  võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või  mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade  liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keh

Dünaamika

Kommentaarid (0)