Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mullateadus (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ülesanded:
Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset.
Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi.
Mullateadus jaguneb:
1)mulla geneetika - osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja
arenemist
2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusrežiimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas.
4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoiterežiim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal).
5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. Laguproduktid ongi need ained, mis hakkavad mõjutama looduslikke mineraale ja tekib muld. Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja.
6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis.
7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada).
Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1)uurib muldade kujunemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid.
Asalea ei kannata kraanivett, istutada männiokka kõdumullasse, ei kannata Mg ja Ca.
2)Maa kui põllumajandustootmis põhivahendi inverteerimine- arvele võtmine. 3)kaitsmine
Soo on tähtsaim magevee reservuaar , toidab ümbruskonna põhjavett.
Kasulik kirjandus: „ Mullavesi “, Endel Kitse ; „Eesti muldade lühiiseloomustus“, Raimo Kõll, Illar Lemetti; „Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid“, www.eau.ee; „ Mineraloogia ja petrograafia praktikum “; „Mullateaduse laboratoorne praktikum“; „Eesti NSV mullastik arvudes“; „Eesti muldade omadused graafikutel: I põllumullad II metsamullad“; „Muldade kasutussobivus ja agrorühmad“; „Muldade määraja“; „Muldade kaardistamise välitööde metoodika“
Mullateaduse ajalugu
Hakkas välja kujunema siis, kui tekkis suurem nõudlus põllumajandussaaduste järele (peale feodaalkorra lõppu). Tähtsaim mullateaduse rajaja on V. Dogutšajev- pani aluse kõige olulisematele mullateaduse valdkondadele. Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise suunitlusega kaardi (1924). Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti kohta (1946). Oswald Hallik - uuris happeliste muldade levikut Eestis ja kõikvõimalikke lubiaineid happesuse likvideerimiseks, muldade lupjamisele aluspanija . Arnold Piho - pani aluse tõelisele väetusõpetusele, rajas väetiskatsete võrgu eestis. Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja. Rein Kask- aluspanija muldade hindamisele ehk boniteerimisele.
Mulla mineraalosa ja selle kujunemine
Maa ehituses võime eristada nelja erinevat geosfääri ehk vööd, kus aine koostis, omadused ja termodünaamilised tingimused erinevad. Kõige pealmiseks kihiks on maakoor , mille tüsedus võib varieeruda küllaltki suurtes piirides (20-60 km). Siin domineerivad kaks elemnti- räni ja alumiinium . Seetõttu nimetatakse seda vööd ka Si-Al vööks. Tegelikult on maakoores kaheksa põhilist elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K-need moodustavad 98,8% kogu maakoore massist. Kõige enam ongi inimestel teadmsis maakoore ehituse ja koostise kohta. Teiseks kihiks on Si-Mg ( sima -vöö), siis tuleb vahevöö ja lõpuks Maa tuum 2900 km alates.
Maa koores võime täheldada väga erinevaid looduslikke ühendeid, milledele on omane kindel koostis ja omadused. Need ühendid on mineraalid . Neid on umbes 3000. Mineraale võib jagada väga mitmeti: 1)geoloogilise tähtsuse alusel 2)tekke alusel (primaarsed ja sekundaarsed); 3)aine oleku alusel; 4)kõige levinum klassifitseerimine lähtub keemilisest koostisest
Mineraalid
I Ehedad elemendid- AU, Pt, S
II väävliühendid ehk sulfiidid - püriit ( kassikuld , leiub Keila -Joal, murdekoht on süsimust), galeniit (aluspõhja kivimites , Navesti jõe kaldal ), sfaleriit ZnS
III halogeniidid - keedusool haliit (NaCl), fluotiidid, KCl ja Na KCl 8nendest toodetakse kaaliumväetisi).
IV oksiidid ehk hapnikuühendid- kõige levinum on kvarst ehk SiO2, sellel on palju teisendeid (erinev värvus, läbipaistvus), nagu näiteks ametüst ( roosa ), opaal, peitkristalliline kvarts ehk kaltsedon. Oksiidide hulka kuuluvad olulised maagid: punane rauamaak hematiit , must rauamaak magnetiit, sooraud limoniit, alumiiniumoksiid Al2O3 ehk boksiit , korund (kui ta on puhas punane siis on see rubiin , korundi kõvadus on 9).
V hapnikku sisaldavate hapete soolad - a)sulfaadid- kips; b)karbonaadid- kaltsiit CaCO3, Eesti aluspõhjas on oluline dolomiit CaMgCO3; c) fosfaadid -apatiit (Koolas), fosforiit; d) silikaadid - olulisimad mulla seidukohalt, SiO4 tetraeedrite asetsemise järgi jagatakse silikaadid alarühmadesse: 1)isoleeritud, 2)ahelatega; 3)kihtidega (vilgud); 4)karkassidega (päevakivid-ortoglas).
VI On mineraale, mis on primaarsed, kuid on ka neid, mis tekivad primaarsetest ja need on sekundaarsed, nagu näiteks savimineraalid.
Kivimid
1) tardkivimid - kujunevad välja magma tardumise tulemusena. Mida sügavamal magma hangub, seda väiksemad on kristallid. Jaotatakse a)süva; b)poolsüva; c)pursketardkivimid. Eesti tuntuim tardkivim on graniit (süvatardkivim), mis moodustab kristalse aluskorra . Roosad tükid selles on päevakivi (ortoglas), klaasjad on kvarts, tume on vilk (biotiit). Tuntud on ka rabakivi, millel on hästi suured päevakivikristallid, mis murenevad kivimist kergesti ära ja rabakivi pudeneb seetõttu kiiresti ära.
2)settekivimid- nii mineraalsed kui orgaanilised setted . Eestimaa graniitsele kristalsele aluskorrale settisid vanaaegkonna meres: 1)alamkambriumi sinisavid ja liivakivid 2) ordoviitsium - liivad ja obulusliivakivi, glaukoniitliivakivi (roheline), diktioneema kiltkivi (sisaldab raskmetalle ja radioaktiivseid elemente, süttib kokkupuutes õhuga põlema), lubjakivi ja dolomiidi lademed (tüsedad kihid , nende vahel on põlevkivi) 3)silur- lubimergel 4)devon- keskdevoni liivakivi, ülem- devoni lubjakivid .
Aluspõhjaks on Põhja-Eesrid merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni , kuhu maani jää jõudis, nim. Valdai, Dnepri ja Lihvini jäätumisi. Moreen on jääsete, Eesti kolm põhimoreeni on: 1) valkjashall rähkmoreen Põhja-Eestis 2)pruunikashall saviliiv - liivsavi moreen Kesk-Eestis 3) punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis.. Jää ja pärast jääaegsete veekogude settes võivad olla liivad (Audru ümbruses), savid (viirsavid). Savi on aterjal, kus osakeste läbimõõduga alla 0,01 mm osatähtsus ületab 50% kogu massist. Järvelubi on tekkinud organismidest, allikalubi vees lahustunud mineraalide sadestumisest.
3)metamorfsed kivimid ehk moondekivimid - tekivad tard - ja settekivimitest, kui need satuvad täiesti uutesse tingimustesse (kõrge rõhk ja temperatuur), leiab aset lähtekivimite metamorfoos ehk moondumine. Näiteks tekib liivakivist kvartsiit . Moondekivimid on vastupidavad.
Mineraalide ja kivimite murenemine
Mineraalid ja nendest koosnevad kivimid looduses alluvad mitmesugustele mõjutustele ja vastavalt sellele, kuidas leiab aset kivimi või mineraali murenemine, eristatakse järgmisi murenemise liike:
1) rabenemine ehk füüsikaline murenemine- see on esile kutsutud temperatuuri kõikumistest (kivimi koostises olevad mineraalidel on erinev joonpaisumiskoefitsent, tekivad sisepinged ja tekib pragu). Looduses on ööpäevased ja aasaajalised temperatuuri kõikumised. Rabenemine algab kivimi pinnalt. Rabenemise tagajärjel omandab kivim teatud vee läbilaskvuse. Pragunemist põhjustab ka jää.
2)keemiline murenemine ehk porsumine - on põhjustatud looduslikest reagentidest nagu vesi CO2, O. Aset leiavad keemilised reaktsioonid. Porsumise tulemusena tekivad uued ühendid. Hapnikuga ühinedes leiab aset hapendumine ja vastupidine protsess on taandumine ( Fe2O3 ↔FeO, FeS→FeSO4). Kõik mineraalid looduses lahustuvad vees, lahustumine sõltub CO2 sisaldusest vees (kui eda on palju, siis on tegemist nõrga süsihappega ja lahustuvus on suurem) ja temperatuurist. Lubjakivid lahustuvad suurel määral. Hüdradatsioon- veega ühinemine (punane rauamaak hematiit annab veega ühinedes hüdraadi limoniidi). Kristallisatsioon- on mineraale, mille ehituses pole kristallstruktuuri, nad on amorfsed , need ühendid võivad kristalliseeruda. Hüdrolüüs- päevakivid lagunevad hüdrolüüsi tulemusena ja vastavalt laguproduktile, mis tekib, eristatakse talgistumist, serpentiinistumist, kaolinistumist. Troopilises kliimas tekivad kaoliinist oksiidid (boksiit, mis annab muldadele punase värvuse- lateriitmullad)
3)bioloogiline murenemine- elusate organismide ja nende laguproduktide toime. Huumushapped asuvad reaktsiooni mineraalidega ja tekivad orgaanilismineraalsed kompleksühendid. Muld tekib hetkest, kui rabenenud või porsunud kivimile asuvad esimesed bioloogilised organismid.
Denudatsioon ja akumulatsioon
Maa ehitust mõjutavad maasisesed ja maavälised jõud. Maasisesesd jõuad avalduvad aeglaste maakoore tõusude või vajumistena, vulkaanillise tegvusena, maavärinatena. Maasiseste jõudude tulemusena tekivad mäed (mäetekkeprotsessid): kurrutamine- kurdmäestik; maakoore katkikäristamine- pangasmäestikud ehk alangud. Maavälised jõud kujundavad ümber maasiseste jõudude toimel kujunenud maakoore pealispinda. Kõigepealt leiab aset kulutus ehk denudatsioon (vesi, tuul). Edasi tuleb transportimine ja siis toimub akumulatsioon.
Maaväliste jõudude geoloogiline tegevus
1)vee geoloogiline tegevus- vesi võib olla erinev: a)ajutiste vooluvete geoloogiline tegevus avaldub seal, kus on tegemist liigestatud reljeefiga- mulla pinnale tulnud sademete vesi hakkab mööda nõlva alla voolama, sellega kantakse mulla peenemaid osakesi minema ning toimub erosioon ehk ärakanne, tekivad erodeeritud mullad , kuhu jäävad alles suured kivid ehk eluuvium. Ärakantud materjal on deluuvium ja need mullad on deluviaal ehk pealeuhtemullad. Mida järsem on nõlv, seda intensiivsem on erosioon. b) alaliste vooluvete geoloogiline tegevus avaldub jõgede puhul, kus voolusängis leiab aset kulutus (põhja ja kalda erosioon, eriti põrkekalda puhulSuudmesse tekib delta. Jõesetted jäävad maha ka lammialale, tekivad lammimullad. c)põhjavee geoloogiline tegevus- põhjavesi võib oll aliikuv või liikumatu (oleneb kaldest). Liikumatu on pehme vesi, mullad sellel on toitainetevaesed (liigniisked mullad). Liikuv on kare vesi ja mullad toitaineterikkad. d)merevesi- kulutav, purustav, transportiv
2)tuule geoloogiline tegevus- avaldub seal, kus on kuiv kliima ja kehv taimkate (kõrb)
3)jää geoloogiline tegvus- mandrijääliustikud ja mäestikuliustikud. Jääjõe voolusängi näitavad oosid.
4)gravitatsioonijõud ehk raskustung
Murendi ja mulla mehhaaniline koostis
NB! EKSAMIL! Mulla mineraalosa moodustab mulla masist 95-100%. Paljud mulla omadused sõltuvad sellest, millise suurusega mehaanilistest elementidest (üksikosakestest) see mullamass koosneb. Erinevad osakesed on erineva mineraloogilise ja keemilise koostisega. Jämedad osakesed (liivaterad) koosnevad kvartsist ning ei sisalda tähtsaid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mullateadus #1 Mullateadus #2 Mullateadus #3 Mullateadus #4 Mullateadus #5 Mullateadus #6 Mullateadus #7 Mullateadus #8 Mullateadus #9 Mullateadus #10 Mullateadus #11 Mullateadus #12 Mullateadus #13 Mullateadus #14 Mullateadus #15 Mullateadus #16 Mullateadus #17 Mullateadus #18 Mullateadus #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 204 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kilpa20 Õppematerjali autor

Lisainfo

põhjalik
mullateadus

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (3)

lachen profiilipilt
lachen: Normaalne materjal, saab nii mõndagi:)
17:21 23-02-2011
eweliine profiilipilt
eweliine: Aitab kordamisel
00:36 11-06-2013
sigrid1234 profiilipilt
sigrid1234: jh, abiks ikka
18:20 29-11-2011


Sarnased materjalid

36
pdf
Mullateaduse üldosa
26
doc
Mullateaduse eksam
25
doc
Mullateaduse kospekt
5
doc
Mullateaduse KT
44
doc
Mulla eksam
15
doc
Mullateaduse alused
6
doc
Mullateadus
6
docx
Mullateaduse I KT





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun