Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli. (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida see füüsikaliselt tähendab?
  • Mis on aga põhjus?
  • Kui kahekordelt?
  • Miks välk pole sirge?
Vasakule Paremale
Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #1 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #2 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #3 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #4 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #5 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #6 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #7 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #8 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #9 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #10 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #11 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #12 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #13 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #14 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #15 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #16 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #17 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #18 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #19 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #20 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #21 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #22 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #23 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #24 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #25 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #26 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #27 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #28 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #29 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #30 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #31 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #32 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #33 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #34 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #35 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #36 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #37 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #38 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #39 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #40 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #41 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #42 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #43 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #44 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #45 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #46 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #47 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #48 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #49 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #50 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #51 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #52 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #53 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #54 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #55 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #56 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #57 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #58 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #59 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #60 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #61 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #62 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #63 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #64 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #65 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #66 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #67 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #68 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #69 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #70 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #71 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #72 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #73 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #74 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #75 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #76 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #77 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #78 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #79 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #80 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #81 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #82 Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli- #83
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 83 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 210 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdfghja Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

vektoriks. E-vektor on kokkuleppeliselt suunatud alati positiivselt laetud kehast eemale ja negatiivselt laetud keha poole (plussilt miinusele). Definitsioonivalemi kohaselt on elektrivälja tugevuse ühikuks njuuton kuloni kohta (1 N/C), mis on samane enamkasutatava ühikuga volt meetri kohta (1 V/m). 3.2.2. Magnetiline vastastikmõju Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. Magnetvälja kirjeldamine erineb elektrivälja kirjeldamisest, sest siiani pole magnetlaenguid avastatud, kuigi aegajalt tuleb teateid nende avastamisest. Püsimagneteid tuntakse juba väga kaua. Nimetus tuleneb Vana Kreeka linna Magnesia nimest, kust leiti kivisid, mis teisi külge tõmbasid. Sellest ajast tehakse katseid püsimagnetitega. Need katsed näitasid, et magneteil on kaks poolust: põhjapoolus (N),millele on omistatud plussmärk ja lõunapoolus (S), mille on omistatud miinusmärk.

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea

Füüsika
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami

Füüsika
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile elusolenditele). Hinge olem

Füüsika
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

jääv 187. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Dielektrik ei juhi elektrit (temas puuduvad vabad laengud). Juht on aine, mis sisaldab vabu laenguid (elektrone/ioone). 188. Mis on vabade laengute kandjad metallis? Elektronid 189. Mis on vabade laengute kandjad vedelikus ja gaasis? Ioonid 190. Milles seisneb elektrostaatilise välja ekraniseerimine? See seisneb selles, et elektrilaeng muudab ruumi omadusi enda ümber nii, et tekib elektriväli E = -grad* 191. Defineerige elektrostaatilise välja potentsiaal Elektrivälja mingi punkti potentsiaaliks nimetatakse välja antud punkti paigutatud ühislaengu Q poentriaalset energiat W. = W/Q U = = A/q Ühik 1V 192. Defineerige elektrostaatilise välja tugevus Elektrostaatilise välja tugevus on füüsikaline suurus, mis antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega.

Füüsika
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

Selles valemis väljendub massi ja energia ekvivalentsus. Mass ja energia on üksteiseks muudetavad. Keha või kehade süsteemi mehaaniline koguenergia jääb liikumise käigus muutumatuks juhul kui ei toimi dissipatiivseid jõude, mis konverteeriksid mehaanilist energiat siseenergiaks. See ongi mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaaniline energia säilib konservatiivsete jõudude väljas nagu on seda gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks: . 32 Normaalpinge Normaalpinge on mõiste tugevusõpetusest ning ta tähendab lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti

Füüsika
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 9.4 Aine siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia. Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergiaga. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand. 9.6 Isoprotsessid 9.7 Gaasi töö. Soojushulk. Siseenergia 9.8 Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel 9.9 Adiabaatiline protsess 10.STAATILINE ELEKTRIVÄLI VAAKUMIS 10.1 Coulombi seadus vaakumis. Elektrilaengu jäävuse seadus 10.2 Elektriväli 10.3 Millikani katse elektroni laengu määramiseks 10.4. Elektrivälja potentsiaal 10.5 Töö laengu liikumisel elektriväljas 10.6 Elektrivälja tugevuse ja potentsiaali vaheline seos. 10.7 Elektrivälja graafiline kujutamine 10.8 Elektrivälja tugevuse vektori voog. Gaussi teoreem. 10.8a. Elektrivälja tugevuse voo mõiste. Selle geomeetriline tähendus 10.8b Gaussi teoreem 10.8c Gaussi teoreemi rakendus: lõpmata pika, ühtlaselt laetud varda tekitatud elektrivälja

Füüsika



Lisainfo

Loeng 11
TEST


Kommentaarid (1)

Vi4uha profiilipilt
Vi4uha: aitas küll
11:19 11-12-2013





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun