Mullastik (0)

MULLASTIK  – vastused 
! – hüümärgiga märgistatud küsimused, mis kindlasti pidid eksamile tulema. 
1.  Mulla mõiste ja mulla komponendid 
Maakoore  pindmine  osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. 
Komponendid – mineraalne(45%) ja orgaaniline(5%) aine ning õhk(25%) ja 
vesi(25%) 
2.  Muldi kujundavad  faktorid  
•  Rohelised taimed,  mikroorganismid , vähesel määral ka  elusorganismid  
•   Lähtekivim  
•  Reljeef 
•  Kliima 
•  Aeg 
•  Inimtegevus 
3.  Mullaprofiil,  pedon  ja  pedosfäär  
Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. 
Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte 
maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. 
Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 
4.   Kristalne  aluskord, aluspõhi,  pinnakate . 
Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt  graniidist  ning on moodustunud 
ürg- ja aguaegkonnas ligikaudu 570 –  3500  miljonit aastat tagasi.  
Aluspõhi – moodustunud peamiselt kambriumis, siluris ja devonis tekkinud 
settekivimitest. 
Pinnakate – koosneb pudedatest setetest 
5.  Mulla  aluskivim  ja lähtekivim. 
Lähtekivim – mullatekkeprotsessi aktiivselt haaratud kivim. 
Aluskivim – mullatekkeprotsessis otseselt mitte haaratud kivim.  
6.  Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. 
•   Moreenid  e jääsetted – karbonaatsus väheneb põhjast lõuna suunas. 
•  Lõimiselt kahekihilised  setted  –  moreen  on kaetud hilisema settega(liiv, 
saviliiv) 
•  Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid – hästi sorteeritud setted(liiv, kruus) 
•  Jääpaisjärvede setted – liiv, savi 
•   Turvas  
•   Tuulesetted , alluviaalsed setted 
7.  Mulla  mehaaniline  koostis –  kores , peenes 
Mulla peenes – osakesed alla 1mm läbimõõduga 
Füüsikaline savi – osakeste läbimõõt alla 0,01 mm 
Füüsikaline liiv – osakeste läbimõõt 0,01 – 1 mm 
Mulla kores – osakesed üle 1mm läbimõõduga 
8.  ! Mulla  lõimis ,  klassifikatsioon , sõrmeproov ! 
Mulla lõimis – näitab mehaanilise mulla  protsentuaalset  jaotust 
Klassifikatsioon – Eestis Katšinski klf., mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus 
mullas. 
•  Kerged  mullad  – l, sl 
•  Keskmised mullad – ls1, ls2, sl/ls 
•  Rasked mullad – ls3, s 
Sõrmeproov – 1tl mulda niisutatakse nii, et vesi ei jää vastu läikima.  Proovid  voolida 
palli, kui ei saa, siis on tegmist liivmullaga. 
Kui saad palli teha, aga sellest edasi midagi voolida ei saa, siis tegemist 
saviliivmullaga. 
Raskema fraktsiooniga mullad 
Kui võimalik voolida pallist kepike, kuid siis kohe murdub – liivsavi1 
Kui võimalik veidike kepikest murda – liivsavi2 
Kui võimalik kepike peaaegu et otsapidi kokku panna – liivsavi3 
Saad vabalt voolida – savi 
9.  Mulla orgaanilise aine teke,  lagunemine ,  ladestumine  ja  bilanss  
Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed ja mõningal määral ka loomade ja 
mikroorganismide jäänustest. 
Vastandprotsessiks on lagundamine seente ja bakterite abil. Lagundamise ja sünteesi 
vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine sisaldus mullas. 
Ladestumine – metsas peamiselt mulla pinnale (aastas peamiselt 3 – 6 t/ha taime 
jäänuseid, lehti, okkaid); põllul toimub ladestumine peamiselt mulla pindmisse kihti. 
Bilanss – ladestumise ja kadu suhe. Eristatakse kolme bilansi taset:  
•  Orgaanilise aine sisaldus on tasakaalus 
•  Orgaanilise aine  kuhjumine  
•  Orgaanilise aine sisalduse vähenemine 
Looduslikel kõlvikutel on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekkeprotsessi vältel 
positiivne. 
10. Orgaanilise aine muundumised mullas. 
Orgaaniline aine võib lõpuks laguneda lihtsateks  ühenditeks  – H2O. CO2 ja 
mineraalsoolad. Eralduva süsihappegaasi koguse järgi saab hinnata org. aine 
lagunemise kiirust. 
Orgaanilise aine lagundamist mineraalseteks aineteks nim. mineralisatsiooniks. 
Peamised lagundajad – bakteri, seened. 
11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid 
•  Õhustatusest e. aeratsioonist –  aeroobne  (kiire lagunemine), anaeroobne 
(aeglane lagunemine) – mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. 
•  Orgaanilise aine koostisest – kõige kiiremini lagunevad vees lahustuvad 
süsivesikud  ( suhkrud ) ja  valgud  ning kõige aeglasemalt ligniin (taimse 
rakukesta  koostisosa ) 
•  Niiskusest – nii kaua on kiirendav mõju, kui kaua on piisav õhu juurdepääs 
•  Temperatuurist – optimaalne 20 -35C 
•  Mulla reaktsioonist – happelises lagundajateks seened ja aluselises peamiselt 
bakterid . 
•  Mulla füüsikalis/keemilistest tingimustest – suure savi sisaldusega muldades on 
lagunemine aeglasem kui kergemates muldades 
•  Mullabioloogilisest aktiivsusest 
12. Orgaanilise aine vormid mullas 
•   Mittespetsiifiline  orgaaniline aine – lagunemata ja poollagunenud taime- ja 
loomajäänused. 
•  Spetsiifiline orgaaniline aine –  huumus . Huumus on  tumepruun  või must 
amorfne  mass, mis on tihedalt seotud mulla mineraalsete osadega ning ei ole 
sellest mehaaniliselt eraldatav. Mulla huumuse sisaldust määratakse  kaudselt  C 
sisalduse järgi, arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 
13. Huumuse omadused ja koostis 
Omadused – tumepruun või must, happeline, C-sialdus 40-70% ja N-sialdus 2,5 – 5% 
Koostis: 
Humiinhapped – must läikiv pulber. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 
Fluvohapped – mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise 
reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla  mineraalosa . 
Humiinained – (humiin, ulmiin) moodustavad huumuse kõige vastupidavama osa, ei 
lagune keemiliselt. 
14.  Humifikatsioon   
Huumusainete teke, kus toimub lihtsamatest ainetest keerulisemate teke. Toimub 
mikroorganismide otseselt osavõtul. Mida kiiremini toimub orgaaniliste ainete 
lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. 
15. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. 
•  Huumushapped – tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa 
lagunemisel ja ainete migratsioonil. 
•  Huumus – parandab mulla füüsikalisi omadusi 
•  Huumusained – neist sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused 
•  Huumusained – mulla peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikateks 
•  Energia allikaks mulla elustikule (edafon) 
•  Suurendab mulla enesepuhastuvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 
  
16. Huumuse sisalduse hindamise skaala (optimaalne, kriitiline). 
•  Alla 1,5% - väga madala 
•  2,5 – 3,5 % - kesmine 
•  Üle 5 % - väga kõrge 
17. Huumuse sisalduse reguleerimise võimalused 
•  Orgaanilise väetise juurdeviimine mulda ( sõnnik ) 
•  Liblikõieliste kultuuride kasvatamine – kaheaastase kasvatamise järel tõuseb 
huumuse % 0,2 – 0,4 
•  Huumustekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine (nt. muldade lupjamisel 
seotakse huumushapped) 
 
18. Eesti muldade huumuse sisaldus 
Keskmiselt 2,1 – 3,5% 
19. Mulla elustiku tähsus, üldine jaotus 
1)  Mikroorganismid: 
•  Bakterid – lagundajad, osadel võime siduda molekulaarset 
õhulämmastikku  
•  Seened – osalevad mineralisatsiooni protsessis ja huumuse tekkimisel. 
Tegutsevad peamiselt happelises keskkonnas. 
•  Kiirikseened – lagundavad  ligniini  ja tselluloosi 
•   Vetikad  – rikastavad mullavett hapnikuga 
•   samblikud  
 
2)   algloomad  – reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust 
3)   selgrootud  – vihmaussid,  ümarussid , hooghännalised,  lestad . Lagundavad, 
peenestavad, rikastavad mulda oma ensüümidega. 
4)  Putukad 
5)   Selgroogsed  
20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused 
•   Tüsedus  – kõigi kihtide levik maapinnalt kuni lähtekivimi ülemise  piirini  
•  Horisontide ülemineku iseloom – aeglane, järsk 
•  Horisontide värvus – tuleb arvestada niiskust, mida niiskem seda  tumedam  
paistab 
•  Mulla tihedus – tahkete osakeste  paiknemine  üksteise suhtes 
•  Mulla struktuursus – nt. pahkjas, tömpjas, pankjas ...  Liival  struktuursus 
puudub. 
•  Uusmoodustiste esinemine – mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele 
osakestele või nende vahele keemilised või bioloogilised uusmoodustised. 
•  Lisandite esinemine – nt. inimtegevuse tagajärjel võõrkehade esinemine 
21. Mulla neelamisvõime 
Mulla võime hoida kinni tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. 
 
22. Mulla neelamisvõime liigid 
•  Mehaaniline 
•  Füüsikaline 
•  Keemiline 
•  Füüsikali-keemiline e. asendusneelamine 
•   Biloogiline  
23. Asendusneeldumine  
Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub 
momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. 
24. Mulla neelamismahtuvus 
Mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/ 100g ( muld ). Näitab mulla viljakust. 
Summaarselt  neeldunud  ioonide hulka. 
25.  Küllastusaste   
Kui küllastusaste(V) on alla 10%, siis on vajab  muld  lupjamist. 
26. Mulla aktiivne  happesus  
on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. 
pHKCl skaala:  alla 4,5 tugevalt happeline 
 
 
4,6 – 5,5 mõõdukalt happeline 
 
 
5,6 – 6,5 nõrgalt happeline 
 
 
6,6 – 7,2  neutraalne  muld 
 
 
üle selle  leeliseline  muld 
27. Mulla asendushappesus 
Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 
28. Mulla hüdrolüütiline happesus 
Hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Oluliselt suurem kui aktiivne 
ja asendushappesus. 
29. Mulla puhverdusvõime 
Mulla  võime  vastupanna  ükskõik  millise  teguri  poolt  esile  kutsutud  reaktsiooni 
muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. 
30. Tahke faasi tihedus ja mulla  lasuvustihedus  
Tahkebaasi tihedus De – g/cm3  
On ühe cm3 mulla tahkebaasi  absoluut ......... mass 
grammides  
Mulla  lasuvustihedus  tähistatakse  Dm,  väljendatakse  g/cm3.  See  on  rikkumata 
ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 
1 -1,3 g/cm3  ideaalselt hea muld 
üle 1,9 g/cm3  sügavamates horisontides 
1 – 1,9 g/cm3  võib olla mineraalmullas 
0,1 – 0,2 g/cm3 turvasmuldadel 
31. Mulla  poorsus  
Üldine  poorsus  Pü  =  (De  -  Dm)  /  De  *  100%.  Näitab  mitu  %  mulla  ruumalast 
moodustavad  igasugused  käigud,  õõned.  40  -50%  hästi  haritud  muld.  Tihedamas 
mullas 30% ja alla selle. 
 
a) Kapillaarne poorsus –  peenemad  õõned, käigud. Valdavalt savides 
 
b) mittekapillaarne poorsus – jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb 
liivades. 
32. Mulla eripind 
S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne  välispind  
33. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused 
 
 
34. Mullavee liigid 
Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse: 
1)  Keemiliselt  seotud  vesi  mullas.  Näiteks  savimineraalide  ja  huumuse  koostises,  kipsi 
koostises – taim seda vett kätte ei saa. 
2)  Veeaurud  mullas.  Suur  tähtsus  eriti  stepis.  Liigub  jahedama  suunas.  Veeaur  liigub 
mullas alt üles.  
3)  Tahke vesi mullas – jää. Kaug – Põhjas pinnas läbikülmunud  koguaeg  – igikelt. 
4)  Füüsikaliselt  tugevasti  seotud  vesi  mullas.  Kui  mulda  hoida  tingimustes,  kus  selle 
kohas  olev  õhu   relatiivsus   on  alla  40%,  siis  muld  atsorbeerib  –  seob  vett.  Tekkinud 
vett  hoitakse  jõuga  kinni.  Selline  vesi  külmub  -78oC  juures.  Sellel  veel  puudub 
elektrijuhtivus , sest selles vees ei lahustu elektrolüüdid. Taim seda vett kätte ei saa.  
5)  Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi mullas e. keemiline vesi. Saavutub siis, kui ka vedelal 
kujul  vesi  tungib  mulda.  Tekib  mullaosakese  ümber  veekirme.  Taim  saab  seda  vett 
 
kätte.  Mida  jämedateralisem  muld  seda   paksem   veekiht  ja  paremini  saab  taim  vett 
kätte. Liivadest saab taim paremine vett kätte, kui  savist . 
6)  Vaba  vesi  mullas  (kapillaarvesi  ja  gravitatsioonivesi)   Seondub   mulla  kapillaaridest 
õõned,  käigud.  Vihmavesi  tänu  gravitatsiooni  jõule  nõrgub  ja  moodustub  põhjavesi. 
Liivade   puhul  tõuseb  alt  üles  30-50  cm  vett   kapillaarides .liivsavides  mitmeid 
meetreid, aga aeglaselt. Savides kõige kõrgemale. 
 
Mida jahedam ilm seda vähem on vaja vett, et tagada suvel saak. 
35.  Toetuva  kapillaarvee tõus 
Ehk  kapillaarvee  tüsedus  sõltub  peamiselt  mulla  või  pinnase  lõimisest,  mehaanilise 
koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillarvöötme tüsedus liivmuldadel 
ja  kõige  suurem  savimuldadel.  Kergema  lõimisega  muldades  struktuursus  vähendab 
kapillaarvee tõusu ja  rasketes  muldades suurendab. 
36. Mulla veemahutavuse liigid 
Maksimaalne  adsorbtsiooniniiskus  –  Wma.  Suurim  veehulk,  mida  muld  suudab 
veeaurust adsorbeerida alla 40%  relatiivse  õhuniiskuse juures. 
Maksimaalne   hügroskoopsus   –  Wmh.  Suurim  veehulk,  mida  muld  suudab  veeaurust 
siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 
Närbumispunkti  niiskus  –   Wnärb .  On  mulla  niiskus,  mille  juures  taimed  närbuvad. 
Wnärb=1,3…1,5Wmh. Liivades 1…3%, savides 12…13%. 
Kapillaarvee  katkemise  niiskus  –  Wkk.  Esineb  ainult  liivsavides,  savides  langeb  see 
kokku  väliveemahutavusega,  sest  savides  on  mittekapillaarse  poorsuse  osatähtsus 
väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. 
Väliveemahutavus – Wv. Suurim  rippuva  kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni 
pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. 
Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk.  
Täielik ehk maksimaalne veemahutavus – Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib 
leiduda, kõik  poorid  on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 
37. Taimede poolt omastatav vesi 
Taime  mapinna  lähedane  osa  (1/4)  juurest  omastab  40%  mullaveest,  järgmised 
neljandikud vastavalt 30, 20 ja 10%. 
38.  Aktiivveemahutavus . Eesti haritava maa OVD. 
ehk omastatava vee  diapasoon  (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava 
vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid 
kinni hoida.  
Meetrise  mullaprofiili  OVD  moodustab  põuakartlikes  muldades  120-160  mm, 
parasniisketes  muldades  190-230  mm  ja  liigniisketes  muldades  võib  see  olenevalt 
kuivendusseisundist ületada 280-300 mm.  
 
39. Mulla veerežiimi tüübib. 
1)  läbiuhtumistüüpi   veerežiim   -  aastas  kokku  sademed  ületavad  aurustumist.  See  on 
iseloomulik ka Eestile. Toimub muldade  vaesumine  keemilistest ainetest. 
2) mitteläbiuhtumistüüpi veerežiim - stepi tsoonis 
3)  aurumisetüüpi   veereziim   -  sademed  on  väiksemad,  kui   aurustumine .  Leiab  aset 
muldade  sooldumine , tekivad  sooldunud  mullad. 
40. Mulla niiskusrežiimi jaotus 
•  põuakartlikud 
•  parasniisked 
•  nõrgalt ( ajutiselt ) liigniisked 
•  tugevasti ( alaliselt ) liigniisked 
•  ebastabiilne niiskusrežiim 
41. Mulla õhk ja õhurežiim 
Kui  sajab  tõrjub  vesi  õhu  välja.  Kuival  ajal  on  vastupidi  vesi   aurustub   ja  õhk  tungib 
mulda. 
Mida  poorsem  muld,  seda  aktiivsem  on  gaasieristus.  Atmosfääris  0,03%  CO2,  21%  O2. 
mullas võib CO2-de olla isegi 9%.  
Taimed  on  õhustatuse  suhtes  väga  erineva  nõudlusega.  Mulla  õhus  ja  mullalahuses  olev 
hapnik  määrab  ära  mullas  kulgevate   hapendus -taandusprotsesside  vahekorra,  mida 
iseloomustab hapendus-taandus  potensiaal  (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv 
väga tugevasti anaeroobne keskkond 
400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud 
üle  700mv  liialt  läbikuivanud  aereeritud  muld.  Taandus  protsessid  ei  kulge.  On  ainult 
hapendunud vormid. 
42. Mulla soojusrežiim ja omadused 
1)  Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem,  märjem  ja risti kiirgusega – 
seda suurem mulla neelamisvõime.  
Albeedo – näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 
2)  Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee  mahutavus  
on suurem kui õhu mahutavus. 
3)   Soojusjuhtivus  – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased  tsüklid .  
 
43. Mulla  soojusmahtuvus  ja  juhtivus . 
 
Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus 
on suurem kui õhu mahutavus. 
Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 
 
44. Mulla toiterežiim, toiteelemendid ja toiteained. 
 
10 elementi, mida taimes on kõige rohkem, nimetatakse makroelementideks: Ca, Mg, K, 
Fe,  P,  N,  S,  H,  C,  O.  On  asendamatud  elemendid.  Nt.  kui  ei  ole  N’i,  ei  saa  valku 
sünteesida.  
Saagi  määrab  ära  miinimumis  olev  element/tegur  (tünni  näide).  Mikroelemendid  – 
tuntumad  Cu,  Mn,  Bo,  Mo,  Co,  Zn.  Ka  neid  ei  ole  võimalik   asendada ,  sest  täidavad 
biokeemiliste  protsesside  katalüsaatorite  funktsiooni.  Vask  annab  lillele  varre  pikkuse. 
Kõige  olulisem  on  hoida  tasakaalu  Ca,  Mg  ja  K  vahel.  Toiteelemente  leidub  mullas 
erinevates   vormides .  Üldine  sisaldus  ei  näita  veel  kättesaadavust   taimele .  Tähtis  on 
liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. 
N  –  väetistarvet  saab  hästi  siduda  muldade  huumuse  sisaldusega.  Mida  huumusvaesem 
muld, seda rohkem vaja lämmastikku. 
Mulla  toiterežiimi  määravad  ära  mitte    ainult  kasulikud  vaid  ka  kahjulikud  ühendid 
mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame 
rakendama   vastavalt  võtteid.  Nt.  liigniiskete  muldade  kuivendamine,  lupjamisega 
likvideerime  happesuse  ja  liikuva  Al  mullast.   Oskuslik   väetamine  põhineb  muldade 
väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist. 
45. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. 
Miinimumseadus  ehk  nn.  „tünnilauateooria“  –  saagi  taseme  määrab  ära  miinimumis 
olev  toiteelement  või  mõni  teine  miinimumis  olev  kasvutegur  (niiskus,  temp.  jt).  Samas 
võivad taimede kasvu  pidurdada  kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus).  
46. Mulla viljakus ja selle liigid. 
on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada 
taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes (üldiselt kultuurtaimede suhtes). 
Viljakus jaguneb:  
1) looduslik mulla viljakus on viljakus, kuhu inimene tootmistegevusega ei ole  sekkunud . 
2)  kunstlik  viljakus  kujuneb  loodusliku  viljakuse  baasil  inimese  tootmistegevuse 
tulemusena. 
Mõlemal  on  kaks  aspekti:  a)  potensiaalne  aspekt  –  kvalitatiivne  omadus,  mis  seisneb 
kõigis mulla omadustes, varudes   b)  kvantitatiivne  viljakuse avaldumine, mõõdupuuks on 
saak. 
Söötühik SÜ 1kg  otra  
 
SÜ=3,5kg  kartulit  
47. Mulla ja maa  boniteet , selle määramine, hindamisskaala. 
Mulla  boniteet  –  näitab  mulla  omadustest  sõltuva  viljakuse  suhtelist  taset  selle 
hindamisaegses seisundis. 
Maa boniteet – maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja 
Hindamissüsteemid võib jaotatada 3-ks:  
1)  puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 
2)  hindepunktides  (suhteline  hinne)  –  võetakse  kõik  positiivsed  tegurida  ja  negatiivsed 
tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 
3)   Tootlikus , tootmistehnilisi tingimusi  arvestav . 
 
Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) 
kl. 80-89 jne. 
Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: 
Leitakse  olemasolev  hinne  e.  alghinne.  Siin  võetakse  aluseks  lõimis,  huumushorisondi 
tüsedus  ja  huumuse  sisaldus.  Alghinnet  hakatakse  korrigeerima  ja  viiakse   parandused  
sisse.  Parandused   protsentuaalselt   suurendavad  või  vähendavad  alghinnet.  Peale  mida 
saame perspektiivhinde.  Parasniisketel muldadel  ongi perspektiivboniteet  olemasolevaks 
hindeks . Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt 
liigniiskuse  astmele.  Mullakaardil   kirjutatakse   mulla  hinne  hindepunktides.  Praegu 
kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. 
48. Eesti haritava maa boniteet 
Keskmiselt 39 – 40hindepunkti, kuid  varieerub  8-95 hp-ni. 
49. !Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused.! 
Teguriks   on  bioloogiline  faktor.  Muld  hakkab  kujunema  sellest  hetkest,  kui   murend  
materjalile lasuvad esimesed organismid  
Tingimusi mõjutavad: 
•  Kliima 
•  Lähtekivim 
•  Reljeef 
•  Aeg, maakoha vanus 
Mullatekkeprotsessi raames saab rääkida kahest  aspektist : 
1)  toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine 
2)  maakoore pindmiseid kihtide ümberkujutamine 
 
50. ! Leetumine ! 
on  mullatekke  elementaarprotsess,  mis  leiab  aset  karbonaadi  vaesel  lähtekivimil. 
Läbiuhtumistüüpi veerežiimi tingimustes, kus agressiivselt (fulvo hapete mõjul) leiab aset 
mulla  peenemate  mineraalosakeste  hüdrolüüs  e.  lagundamine.   Kusjuures   laguproduktid 
kantakse  mullast  minema.  Leetumine  toimub  happelise  reaktsiooni  tingimustes  ja 
põhjustab  edasist  hapestumist.  Muld  vaesub  biokeemsetest  ühenditest.  (Lõuna-Eesti, 
Vahe-Eesti,  Peipsi  ümbrus) 
 
51. !Lessiveerumine ! 
on  mullatekke  elementaarprotsess,  mis  leiab  aset  karbonaatsel  lähtekivimil, 
läbiuhtumistüüpi  veerežiimi  tingimustes,  kus  huumus  hapete  toimel  ei  lagundata 
ibeosakesi, vaid toimub lihtne nende  ümberpaigutamine  mulla profiili siseselt vee toimel. 
Ei  põhjusta  ise  hapestumist.  Mulla   profiil    tervikuna   ei  vaesu  biokeemselt  tähtsatest 
ühenditest (Kesk-Eesti). 
 
52. !Savistumine! 
 
on  mullatekke  elementaarprotsess,  mis  leiab  aset  karbonaatsel  lähtekivimil  intensiivse 
aineringe  tingimustes,  kus  orgaanilise  aine  lagunemisel  vabanenud  mineraalühenditest 
tekkinud  sekundaarsed  savimineraalid  jäävad  oma  tekke  kohale   pidama .  Terve  mulla 
profiil on akumulatiivne (Järvamaa). 
 
53. !Näivleetumine! 
 
e. pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihisel lõimisel 
(lähtekivimitel),  kus  punakas-pruun  karbonaadivaene  liivsavimoreen  on  kaetud 
geoloogiliselt päritolult  hilisemate  setetega, mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad või 
liivad.  (Baf  –   horisont ,  Elg  –  ülagleistumine,  Bt)  (Põlvamaa,  Lõuna-Eesti,  Valgamaa, 
Tartumaa). Vajavad lupjamist sügavkobestamist. Näivleetunud mullad jaot.: 1) pruunideks 
LP näivleetunud muldadeks 2) heledad L(P) näivleetunud mullad. 
 
54. ! Soostumine ! 
on  mullatekke  elementaarprotsess,  mis  leiab  aset  liigniiskes  hapnikuvaeses  keskkonnas 
koos kõigi  eelpool   käsitletud  protsessidega. 2 faasi: 1) algab ajutise liigniiskusega (mullad 
gleistunud ). Gleistumise tunnuseks on  rooste  täpid, rooste laigud. Taandunud rauaühendid 
on  liikuvad,  lahustuvad  (FeO).   Fe2O3   ei  ole  lahustuv  ja  uhutakse  minema.                    2) 
turvastumine  algab,  kui  pindmiseks  kihiks  kujuneb  turba  horisont.  Kui   turvast   on  üle 
30cm, siis nimetatakse seda soomullaks, madalsoo M. 
 
55. ! Kamardumine ! 
 huumusainete teke ja kogunemine mulda.  
56. ! Leostumine ! 
Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade ja karbonaatide) 
väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. 
57. ! Küllastumine ! 
Mullahorisontide  rikastumine  Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos 
soostumisega. 
58. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud 
1)   Mullatüüp  – ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi 
suund 
2)  Mulla alltüüp – iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus 
muldade arenemise protsessis 
3)   Mullaliik  – eristatakse alltüübi piires 
4)   Mullaerim  – mullaliigid on jaotatud mullalõimise järgi 
59. Eesti muldade klassifikatsioon 
Vt. muldade määramise tabelit 
60. Eesti agromullastiku valdkonnad. 
Alfred  Lillema järgi: 
I  tüüp  on  karbonaatsete  muldade  ja  analoogsete   soostunud   muldade   valdkond   Põhja,- 
Loode-Eestis ning saartel. 31,8% aluspõhi lubipaas, domineerivaks lähtekivimiks valkjas 
hall rähnmoreen .  
II  tüüp  leostunud  ja  Leetjate  muldade  ja  anormaalsete  soostunud  muldade  valdkond 
Kesk-Eestis  17%.  Lääne-Virumaa,  Järvamaa,  Jõgevamaa.  NB!    Viljakaimate  muldade 
valdkond. Parasniisked mullad. Siit saadakse Eesti suurimad ja stabiilsemad saagid. (Esna, 
Vodja, Aravete) 
III tüüp Leetjad, näivleetunud ja  leetunud  muldade valdkond Lõuna-Eestis 20,7%.  
IV  tüüp  -   Glei   ja  lammimuldade  valdkond  Lääne-Eestis  7%.  Pärnu  ja  Kasari  jõgikonna 
alad.  Domineerivad  liigniisked  mullad.  Piirkond  sobib   heintaimede   kasvatamiseks  – 
piimakarjad 
V  tüüp  Leet-,  soostunud  leet-  ja  soomuldade  valdkond  Vahe-Eestis  6,8%.  Loksa, 
Aegviidu,  Lelle , Käru,  Türi , Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. Väheviljakad mullad. 
VI tüüp Leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond  Peipsi  ääres 8%. Mullad tohutult 
viletsad:   happelised ,  liigniisked  ja  toitainete  vaesed.  Põllumajandusliktähtsus  suhteliselt 
tähtsusetu. 
VII  tüüp  Kiviste  leetunud  muldade  valdkond,  paekalda  e.  klindi  ja  mere  vahelisel  alal 
põhjarannikul  3,5%.  Karbonaadi  vaesed,  happelised,  toitainete  vaesed  mullad.  Nõva 
ümbruses on ainult suurem kasutus 
VIII  tüüp  Erodeeritud  muldade  valdkond  Kagu-Eesti  moreenkuplistike  alal  5%. 
Äärmiselt  liigestatud  reljeefiga  kupliline  ala.  Toimub  muldade  ärakanne  e.  erosioon. 
Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi põllumajandus asustus on üks  suuremaid . Mullastik 
ülimalt kirju. 
 
61. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel 
I Mitteharitavad mullad -  metsamaad, looduslik  rohumaa  
II Haritavad mullad: 
1)  Head põllutüübilised haritavad maad – agrorühm A 
2)  Keskmised põllutüübilised haritavad maad – agrorühm B 
3)  Rohumaatüübilised haritavad maad – agrorühm C (piiratud kastussobivusega 
mullad) 
62. Muldade harimiskindlus 
Mulla harimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade 
harimiskindlust. 
63. Muldade haritavus 
•  Kergelt haritavad – kivivabad liiv ja saviliivmullad tasastel aladel 
•  Keskmiselt haritavad – keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt  kivised  mullad 
tasastel või kohati kallaklikel aladel. 
•   Raskelt  haritavad – tugevasti kivised ja rähksed mullad ning tugevasti kallaklikud 
alad 
64. Muldade  degratsioon  ja kaitse. 
Erosiooni saab vähendada  kaitseribade rajamisega küngaste nõlvadele või veekogude 
kallastele. Tuulekaitseribad on  soovitav  rajada valitsevate tuultega risti 50…100 meetriste 
vahedega.  Mehhaanilist  erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade 
vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama 
suunaga.  
Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel 
vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suunas. 
65. Mullastikukaardid ja  andmebaasid . 
Mullastikukaardid  on   enamuses    mõõtkavas   1:10000.   kaardilt   saab  teada  üldjoontes 
muldade  leviku.  Kaartidele  on   kantud   mulla  šihver,  huumuskihi  tüsedus,  lõimise  valem, 
mulla boniteet ja perspektiivboniteet,  leppemärgid , kivisuse aste. 
Eksplikatsioonikaart  –  kõik  tingmärgid,  leppemärgid  ja  muldade  koondandmed  on  antud 
tabelina. See on aluseks, mis võimaldab mullakaarti lugeda. 
Andmebaas -  http://geoportaal.maaamet.ee/ 
66. !Haritava maa väärtuse kompleksne hindamine. Etteantud  mullastikukaardi  
põhjal osata hinnata ja analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust 
ning anda hinnang selle maa võimaluku turuväärtuse kohta.!