Kordamisküsimused, puiduteadus (1)

Q: Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused, puiduteadus

Q: Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused, puiduteadus

Q: Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused, puiduteadus

Q: Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused, puiduteadus

Q: Kuidas tekib puitaine?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused, puiduteadus

Q: Millel on kirjeldatud puidu rakuseina kihid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused, puiduteadus

Q: Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused, puiduteadus

Q: Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused, puiduteadus

Q: Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused, puiduteadus

Q: Milleks kasutatakse nomogrammi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused, puiduteadus

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Materjaliteadus - Puiduõpetus

3 HALB

Esitatud küsimused

Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie?
Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu?
Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus?
Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel?
Kuidas tekib puitaine?
Millel on kirjeldatud puidu rakuseina kihid?
Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus?
Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine?
Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust?
Milleks kasutatakse nomogrammi?
Millised on tüüpilised puidu- ja tüve rikked?
Kuidas liigitatakse puiduseeni ja millist osa puidust need kahjustavad?
Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu?
Mis on puidu paindetugevus?
Milles seisnevad konstruktiivne eesmärk ja keemiline puidukaitse?
Milles seisneb puidu modifitseerimise põhimõte?
Mis on termopuit ja millised on selle töötlemisetapid?
Kuidas tuleb töödelda puitu enne spooni koorimist?
Mis on kombineeritud puitmaterjalid?
Miks just neid polümeere?

Kordamisküsimused
„Puiduteaduse“ eksamiks

Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie?
Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets , määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%.
2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25%
2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele viis üles puiduhinnad kogu sortimendi ulatuses. Planeeritud raiete maht kasvas 2009. võrreldes 40% võrra. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3: riigimetsa tegelik raiemaht 3,34 mln, erametsades 7 mln ja muudel aladel 0,15 mln m3. Kõige rohkem raiuti kuuske (1 347 000 m3, 29,5%), järgnes kask (23,3%) ja siis tuli mänd (21,9%). Suuremas osas tegeleti uuendus raiega, vähemal määral hooldusraiega.
Üleraiet teostatakse kuuse ja kasega. Alaraie on suur männi puhul, väike haava korral. Teiste liikide puhul on üleraie.

Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega?
Istandustes kasvatatava eukalüptipuidu põhi kasutusalaks on lühikesekiulise tselluloosi tootmine. Tselluloosist toodetakse paberit.
Istanduste eeliseks on: väike ruumi nõudlikkus (80 000 ha suurusest istandusest saadakse 3.5 miljardit tm puitu); eukalüpt kasvab raieküpseks 15-20 aastaga, aastane juurdekasv võib olla üle 50 tm/ha; hübriid lyptus on kõvema puiduga kui tamm ja saab Brasiilias raieküpseks 14…16 aastaga.

Millised on Eesti metsatööstuse ja puidutranspordi põhiprobleemid? Mis tõstaks Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimet?
2010. aastal võeti RMK poolt arvele 13 675 ha ulatuses metsakahjustusi. Metsakahjustusi põhjustasid tulekahjud , ebasootsad veerežiimid, tuuleheited ja – murrud , mädanikud ja ulukikahjustused. Puidutranspordi põhi probleemiks on selle kulukus ja metsade raske ligipääsetavus. Logistika on halvasti organiseeritud.

Kirjeldage puu osasid ja nende põhiülesandeid.
Juured – imavad pinnasest vett mineraalainetega, toimub toitainete säilitus, hoiab tüve püsti. Tüvi – võimaldab ühenduse võra ja juurte vahel. Tagab vee ja ainete transpordi. Tõstab võra kõrgele, et tagada ligipääs päikesele. Võra – rohelistes osades toimub fotosüntees, et koguda toitaineid. Lehtedelt toimub vee aurustumine , et hoida puu temperatuur kontrolli all.

Kuidas toimub orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete ning vee liikumine puittaimedes?
Maltspuidu osas läheb üles, niineosas läheb alla.

Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta.
Sügispuit on tumedam ja tihedam, tekib sügisest kevadeni, tagab puidus mehaanilise tugevuse. Kevadpuit on hele ja kergem, tekib kevadest sügiseni. Tihtipeale laiem ja säsipoolsem. Kevadpuit tagab toitainete transpordi (see toimub säsikiirtes). Säsikiired tagavad toitainete transpordi horisontaalselt , puu keskelt radiaalselt koore suunas ja tagasi (primaar säsi: algavad säsist, ulatuvad kooreni; sekundaar säsi: algavad puidust, ulatuvad kooreni). Säsikiired esinevad: kases, vahtras , haavapuidus. Sooned esinevad ainult lehtpuidul. Sooned tagavad kasvava puu maltspuidus vee, mineraalsoolade ja toitainete vertikaaltranspordi. Kui sooned esinevad terve aastarõnga ulatuses, siis on tegemist hajulisoonelise puiduliigiga. Jämesooned kevadpuidus: rõngassoonelised. Vaigukäigud esinevad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Vaigukäikude sisepinnal olevad epiteelrakud toodavad vaiku , mis kaitseb vigastuste eest ( okaspuidu parenhüümrakud). Vaigukäigud esinevad männil, kuusel, seedril, lehisel ja nulul.

Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus?
Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib aastarõngas vahel koosneda ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport.

Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem.
Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige.

Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud?
Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on erinevad kevad- ja sügisosa eristatavused. Säsikiirte suur ja nähtavus. Soonte suurus, paiknevus ja nähtavus. Vaigukäikude leidumine, nende suurus ja nähtavus. Säsi ja säsikiirte esinemine. Aitavad veel värvus, tekstuur, läige, lõhn, mahumass , kõvadus ja lõhestatavus.

Nimetage puidurakkude liigid ja kudede põhitüübid kasvavas puus.
Parenhüümrakud – kujult ümmargused või hulknurksed; kolm mõõdet praktiliselt ühesugused, rakukestad õhukesed.
Prosenhüümrakud – väljavenitatud kujuga, rakukest paksenenud. Kattekude – puukoor, ülesandeks on puu kaitsmine väliste mõjutuste eest. Tugikude – annab jäikuse, mehaanilise tugevuse. Juhtkude – juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Säilituspõhikude – toitainete varude hoidla. Assimilatsioonikude – omastab rohelistes osades CO2-te. Algkude – taimekude, mis moodustub pooldumisvõimelistest rakkudest ( nendest toodetakse uusi püsikoe rakke).

Kuidas tekib puitaine?
Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks rakk jätkab tegevust algkoe rakuna , teine kasvab maltspuidus vastavalt oma rollile. Primaararengu tulemusena tekib rakus primaarsein. Sekundaararengu käigus ladestub primaarkihi sisepinnale tsütoplasma, mille tulemusena tekib sekundaarkiht.. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab lignifitseerumine e. puitumine. Kambiumis asub külgmine algkude, mille arvelt toimub tüve, okste ja juurte läbimõõdu suurenemine.

Kirjeldage puitaine tekkimist raku primaar- ja sekundaararengu käigus? Joonistage skeem, millel on kirjeldatud puidu rakuseina kihid ?
Puidurakud saavad alguse elava raku pooldumisel. Üks tütarrakkudest jätkab elutegevust pooldumisvõimelise rakuna, teine kasvab mõõtmetelt vastavalt oma rollile maltspuidus. Esmalt moodustub primaarengu tulemusena rakus primaarsein, mis koosneb valkainete massist ja selles hajusalt olevatest tselluloosi mikrofibrillidest. Kõigepealt kasvab rakk vajalikesse mõõtemetesse – primaarkihi paksus sellel ajal ei muutu. Paksus hakkab suurenema peale seda, kui sihtmõõtemd on saavutatud. Sekundaararengu käigus hakkab primaarkihi sisepinnale ladestuma tüstoplasma poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloos – tekib sekundaarkiht. Sekundaarkihi paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. Koos sekundaarkihi moodustamisega algab ka rakuseina lignifitseerumine ehk puitumine. Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. (Joonis – moodle, teema 3, puidu anatoomia lk 2).

Kirjeldage okaspuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need.
Okaspuidu mikroehituse iseloomulikus elemendiks on trahheiidid . Trahheiidide erineva seinapaksuse tõttu on nähtavad aastarõngad.
Säsikiired hõlmavad okaspuidu üldruumalast 5...10%. Okaspuude säsikiired on enamuses üherealised. Lehisel, männil, seedril ja kuusel on säsikiired mittehomogeensed - nende üla ja alaservades on horistontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega ja säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest. Nende liikide säsikiirte hulgas on ka mitmerealisi – sellsites säsikiirtes paiknevad horisontaalsed vaigukäigus. Nulul, kadakal ja jugaüpuul on säsikiired homgeensed ja koosnevad ainult parenhüümrakkudest.
Vaigukäigud leiduvad osades okaspuudes. Tegemist on vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteemiga, mille sisesein koosneb mitmest parenhüümrakkude kihist. Vertikaalsete vaigukäikude seintel on õhukeseseinalised epiteelrakud, mis haavareaktsiooni kaudu biosünteesivad vaiku, mis voolab haavatud puu pinnale (maltspuidu osas) ja moodustub kaitsekihi. Epiteelrakke ümbritsevad surnud rakud ja kaasnev parenhüüm, mille rolliks on säilitada biosünteesi tooret. Horisontaalsed vaigukäigud on ligi kolm korda peenemad kui vertikaalsed .
Puidupraenhüümi leidub okaspuidus väga vähe – üksikrakkudena või ridadeea ja seda ei loeta okaspuidule iseloomulikuks osaks. Männis ja jugapuus pole puiduparenhüümi letiud.
Puidu anatoomilise ehituse oluliseks komponendiks on rakuseina poorid . Okaspuidu trahheiidide sintes leidub koobaspoore ja lihtpoore. Traheiidide radiaalseintel paknevad koobaspoorid tagavad toitainete horisontaaltranspordi tangensiaalsuunas. Üldise arvamuse kohaselt põhjustab koobaspooride sulgumine lülipuidu tekke.
Joonis – moodle, puidu anatoomia, lk 3

Kirjeldage lehtpuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need.
Esinevad soonlülid, astmelised perforatsioonid, soonte seintes seinapaksendid, tüllid, libriformikiud, säsikiired ja puiduparenhüümid. Libriformikiud täidavad mehaanilist funktsiooni (terava otsaga, paksude seintega prosenhüümrakk, millel on seintes pilukujulised lihtpoorid). Kiudtrahheiidid võivad täita nii mehaanilist kui juhtivat rolli. Parenhüümrakud: säsikiired ja puiduparenhüümid.
Sooned on vee ja toitanete juhtimseks kasvavas puus ja võtavad enda alla 10...55% tüve ruumalast. Soonte kaudu õnnestub ka lehtpuidu struktuuri juhtida lahuseid. Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast , mida nim. soone lülideks. Vahesein lülide vahel on liigiti erinev. Kase ja lepapuidus on nn astmeline perforatsioon , tammepuidus on lüli otstes vaid seinapasend, mida nim. lihtperforatsiooniks. Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mistõttu nad juhivad hästi lahuseid naaberkudedesse. Primaarseinale ladestub sekundaarkihit seinapaksenditena, mis puituvad ja annavad soonele mehaanilise vastupidavuse.
Sooned liigitatakse: jämesooned (läbimõõt 200...400 mikromeetrit) ja peensooned (läbimõõt 30...40 mikromeetrit)
Lehtpuitu liigitatakse soonte mõõtmete ja paigutuse alusel aastarõngas: rõngassoonelised ja hajusoonelised. Rõngassoonseliste liikide jämesoonte rõngas paikneb aastarõnga kevadpuidu osas, hajulisooneliste liikide peensooned paiknevad kogu aastarõnga ulatuses
Soonetrahheiidid on üleminekuvormiks tüüpiliste trahheiidide ja soonte vahel. Neid leidub puidus vähe ja võetakse puiduelementide üldbilansi koostamisel soonte hulka.
Libriformkiud täidavad põhilist mehaanilist funktsiooni puidus. Libriformkuid kujutavad endast tavaliselt terava otsaga väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakkude, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all. Kiu otsad võivad olla ka hargnenud või hambulised.
Kiudtrahheiidid võivad täita nii juhtivat kui mehaanilist rolli. Neil on paksud seinad ja väikesed rakuõõned, kuid nende seintes on koobaspoorid. Librikformkiude ja kiudtreahheiide nimetatakse tavaliselt puidukiududeks.
Parenhüüm rakkud võtavad oma alla 8...40% tüve ruumalast. Nad moodustavad 2 omaette süsteemi – horisontaalselt säsikiires ja vertikaalselt puiduparenhüümi.
Säsikiirte mikroehitus on oluliseks puiduliigi määramise kriteeriumiks.
Puiduparenhüüm koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on ümmargused lihtpoorid. Puiduparenhüüm on suhteliselt halvasti eristatav ristlõikepinnal, paremini nähtav pikilõigetel.
Aastarõngas paikneb puiduparenhüüm 4 erinvat moodi: hajutatud, terminaalne (moodustavad mitmesuguse laiusega tangensiaalribasid aastarõnga piiril ), metatrahheaalne (parenhüümikud kujundavad aastarõngas tangensiaalseid ridu) ja paratrahheaalne (parenhüümikud paiknevad soonte ümber)
Joonis – moodle, teema 3, puidu anatoomiline ehitus, lk 6

Nimetage 3 peamist puitaine keemilist koostisosa ja kirjeldage nende funktsioone rakuseinas.
Hemitselluloos – kõige ebastabiilsem, veeimavusomadustega, halvima termilise stabiilsusega. Polümerisatsioon ~175 °C. Temperatuuril üle 120 °C hakkab lagunema. Ligniin – tselluloosist rohkem süsinikku, külmana on amorfne termoplastne, soojenedes pehme. Niiskusega muutub elastsemaks, kuivusega rabedamaks.
Tselluloos – puidu põhiühend, polümerisatsiooniaste 10 000. Ei lahustu vees, ei pehmene temperatuuri mõjul.

Kirjeldage tselluloosi struktuuri. Joonistage skeem.
Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks. võib koosneda kuni 10 000 glükoosimolekulist, lisaks esineb elementaarfibrille. Mitsell koosneb korrapäraselt pakkunud molekulide ahelatest, mikrofibrill koosneb tselluloosi molekulidest. Rakuseinas on lamellid ja mikrofibrillid. Mitsell on põimunud mikrofibrillideks, need omakorda fibrillideks ja need lamellideks. Sealt edasi tulevad juba puidukiud .

Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem.
Tselluloos 20…30%, hemitselluloos 15…20%, ligniin 25%. Puukoore mikroehitus – kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud seintega
elusatest rakkudest, esmane tugikude, enamasti asetseb epidermise all, paikneb noores puutüves ja juurtes ; sklerenhüüm – niinekiud ja puidukiud, ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena, rakuseinad puitunud. Puidurakud surnud, niinekiudude rakud surevad täiskasvanuna.

Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem.
Juurtepuidu mikroehitus: 1. kalüptra, 2. kujunev floeem , 3. floeem, 4. endoterm , 5.
pikenemisvööde, 6. kujunev ksüleem, 7. caspary jooned, 8. epibleem , 9. esikoor, 10.
juurekarvad , 11. ksüleem, 12. pentsükkel.

Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus? Milliste meetoditega neid määratakse?
Puidu tihedus on massi ja mahu suhe, sõltub niiskusest. Puitaine tihedus on rakuseina materjali tihedus ilma tühimiketa. Kõigil liikidel ~1,53 g/cm3. Meetoditeks on: stereomeetriline, kaalumismeeter. Stereomeetriline – Võetakse mõõtmed, kaal ja tihedus. Kaal – põhineb üleslükkejõul. Üleslükke jõud võrdub massiga.

Võrrelge tiheduse varieerumist lehtpuu ja okaspuu sügis- ja kevadpuidus.
Okaspuidus – sõltub sügispuidu osakaalust aastarõngastes. Lehtpuidus – sõltub libriformikiudude suhtelisest seinapaksusest (seetähendab seinapaksuse ja üldise diameetri suhet).

Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust ?
Puidu tiheduse kasv suurendab järgmisi omadusi: tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist/kahanemist. Tihedust mõjutab vaid seotud vesi kuni 30%-se sisalduseni.

Selgitage mõisteid: seotud niiskus, suhteline niiskus ja tasakaaluline niiskus. Milleks kasutatakse nomogrammi?
Seotud ehk hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Adsorptsiooniniiskus on neeldunud elementaar- ja mikrofibrillide pinnal ja moodustab nende vahel pidevaid vahekihte. Niiskus on sel juhul seotud puidu ainega füüsikalis-keemiliste pinnajõududega. Mikrokapillaarne niiskus on seotud puidu ainega kapillaarjõududega.
Õhu suhteline niiskus näitab, mitu % on õhus veeauru maksimaalselt võimaliku veeauru koguse suhtes antud temperatuuril.
Peenestatud puidu püsivat niiskust, mis on praktiliselt ühesugune nii asorptsiooni kui ka desorptsiooni puhul nimetatakse tasakaaluniiskuseks.Tasakaaluniiskus on selline niiskus, mida püüab saavutada peenestatud puit, kui ta asub teatud olekuga õhus. Tasakaaluniiskust määratakse tavaliselt diagrammide järgi, mis on saadud eksperimentaalsel teel
Nomogramm on puidu tasakaalulise niiskuse arvutamiseks mõeldud graafik . Seda kasutatakse, et võrrelda omavahel kolme parameetrit: temperatuur, suhteline niiskus ja rõhk.

Kirjeldage puidu soojusjuhtivust pikikiudu, ristikiudu ja soojusmahtuvuse omadusi piki- ja ristikiudu. Tooge näiteid kuidas need omadused mõjutavad puidu töötlemist ja kasutamist.
Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides , mis läbib puitmaterjali pindalaga 1m2 ja paksusega 1m, kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1 °C. Pikikiudu 0,31 W/mxoC; ristikuidu 0,17 W/mxoC. (5. moodul 59lk) Mida niiskem on puit, seda parem soojusjuhtivus . Soojusmahtuvus: soojushulk 1kg materjali temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra. Puidul on väike soojusjuhtivus, mistõttu on ta hea ehitusmaterjal. Soojusmahtuvus sõltub temperatuurist ja niiskuse-%.

Millistest füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidu elektrilised omadused nagu elektrijuhtivus , –takistus ja läbilöögitugevus?
Puidu elektrijuhtivus, elektritakistus ja läbilöögitugevus - kuivas olekus on puit halb elektrijuht, sõltudes peamiselt niiskusest, temperatuurist, puiduliigist ja voolu suunast . Puit niiskusega alla hügroskoopse niiskuse kaotab elektrijuhtivuse ja muutub isolaatoriks, niiskuse suurenemisel 30% tõuseb puidu elektrijuhtivus miljoneid kordi . Edasisel niiskuse suurenemisel enam olulist kasvu ei ole, sest elektrijuhtivus muutub võrdseks vee elektrijuhtivusega.

Selgitage mõisteid heliläbilaskvus, -absorbtsioon ja resonantspuit. Nimetage helipuiduks sobivaid liike.
Materjali absorbeerimisvõimeks nimetatakse seina läbiva või seina poolt absorbeeritud heli intensiivsuse suhet kogu seina pinnale langenud heli intensiivsusesse. Absorbtsioonivõime sõltub heli sagedusest.
Heliläbilaskvust puidus hinnatakse helitugevuse vahega puidust vaheseina ees ja taga. Suhtelist helitugevuse vähenemist nimetatakse heliläbivusteguriks, mis männipuidust seinal paksusega 30 mm on 0,065 ja tammepuidust seinal paksusega 45 mm 0,020 (heli läbilaskvus puidul on 5-6 korda suurem kui betoonil). Helipuit e. resonantspuit - helipuiduks nimetatakse puitu, mis on sobiv muusikariistade tootmiseks (Kuusk, Mägivaher, Grenadille).

Milliste parameetrite alusel liigitatakse saematerjali sorteerimisel ümar-, ovaal -, pikk- ja tiiboksa?
Ümaroksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on 4 mm; tiiboksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on > 4 mm.

Kirjeldage saematerjali kuivatamisel ja säilitamisel tekkivaid kaardumise tüüpe.
Kahanemisel või paisumisel tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad puidus ruumilised muutused. Öeldakse, et „puit töötab“, mis tähendab, et puutükk kahandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutumisele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. Suuremad muutused toimuvad tavaliselt tihedamatel puuliikidel (tugevalt töötavad: pöök, pärn, keskmiselt saar, tamm, vaher; vähem mänd, lehis, kuusk).
Kaardumine on pikisuunaline kuju muutumine, mis on põhjustatud puidu sisepingetest (malts- ja lülipuidu erinevast kuivamis-kahanemisest), aastarõngaste suurusest, suunast saematerjalis või materjali ebaõigest virnastamisest.
Kõmmeldumine on puidu ristlõike kuju muutumine kuivamisel, mis on põhjustatud kokkukuivamise erinevustest radiaal- ja tangentsiaalsuunas. Kahanemine on põhjuseks, miks palgist täisnurkse või ümmarguse läbilõikega laua või lati väljasaagimisel nende vorm ja kuju kuivatades ebakorrapäraselt muutub. Kõmmeldumise ulatus oleneb eelkõige aastarõngaste suunast puidus.
Puidu kujumuutused kuivamisel.
A - keerdumine; B - Kõmmeldumine; C - Serva pikkikaardumine; D - Pikkikaardumine

Millised on tüüpilised puidu- ja tüve rikked? Tooge 3 näidet.
Pahk , kõverus, ovaalsus, kurmulisus.

Kuidas liigitatakse puiduseeni ja millist osa puidust need kahjustavad? Tooge näiteid.
Puituvärvivad seened – rikuvad puidu pinda aga ei hävita, puidu pind omandab sinaka tooni; Puitu lagundavad – seen lagundab ligniini , tselluloosi. Puidu mehaanilised omadused kahjustuvad.

Selgitage, milliste väliste parameetrite järgi hinnatakse saematerjali kvaliteeti. Kas kvaliteediklassi määramisel lähtutakse ülem- või alampiiri näitajatest?
Saematerjali kvaliteediklassi määrab põhiliselt okslikkus, nende suur, arv ja kvaliteet. Tähtsaks osutub ka lõhede, vaigupesade, mädaniku ja kujudefektide esinemine. Sorteerimisel ei lähtuta tema tugevusest. Mida kõrgem kvaliteet, seda vähem defekte esineb. Põhiklassideks on A, B, C ja D. A-klassi ühe meetrisel puidu lõigul võib olla maksimaalselt 4 oksa kohta külgedel ja 2 servadel . Lähtutakse ülempiirist.

Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim? Millistest ehituslikest ja füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidust katsekeha tõmbetugevus elastsus ja deformeeritavus?
Tugevam on pikikiudu. Elastsus sõltub puiduriketest ja kiudude suunast. Pikikiudu on elastsusmoodul 8 000…14 000 MPa, ristikiudu aa 200…500 MPa.

Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu? Kuidas mõjutavad survetugevust puidurikked ja niiskuse suurenemine?
Ristikiudu on 5x suurem kui pikikiudu. Puidurikked ei mõjuta. Niiskuse toimel survetugevus väheneb.

Mis on puidu paindetugevus ? Joonistage skeem paindepingete jaotusest puittalas.
Http://www.tallnerk.ee/failid/Paindetugevus.jpg Puidu paindetugevuseks nimetatakse puidu omadust vastu panna paindele. Puidu painutamisega kaasneb detaili kuju muutumine, mis on tingitud nii surve-, tõmbe kui nihketugevusest.

Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest? Millised deformatsioonid leiavad puittalas aset tsüklilise koormuse eemaldamisel?
Kestustugevuseks nimetatakse pinget, mis teatud temperatuuri juures viib kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul katsekeha purunemiseni. Staatilise tugevuse korral koormused toimivad sujuvalt, ühes suunas, jäädes suuruselt püsivaks või olles vähesel määral muutuvad. Puit võib taas hakata saavutama oma algset kuju raskuste eemaldamisel.

Kuidas mõjutavad puidu füüsikalis-mehaanilisi omadusi anatoomiline ehitus (sügis-, kevadpuit, säsikiired), tihedus ja kasvukoht? Tooge näiteid.
Sügispuit annab mehaanilist tugevust. Tõmbetugevuse puhul on nõrgad kohad kevadpuit ja säsikiired.

Milles seisnevad konstruktiivne eesmärk ja keemiline puidukaitse? Tooge näiteid.
Konstruktiivne eesmärk on vältida, ehitustehniliste vahendite ja õigete konstruktsioonide kasutamisega, bioloogilistele kahjuritele soodsate tingimuste tekkimist. Kaitsta niiskuse, päikesekiirguse ja putukate eest. Näiteks kasutatakse lakkimist, immutamist kemikaalidega: need kaitsevad bioloogiliste kahjustuste, niiskuse, UV, mehaaniliste mõjutuste ja määrdumise eest.

Kirjeldage peamisi puidu kaitseimmutuse meetodeid ja peamisi puiduimmutite klasse ?
Vaakum , surve, lakkimine , sissekastmine. CCA, õlis lahustuv ja kreosoot. Kõige efektiivsem ja praktilisem meetod puidu kaitseks bioloogiliste kahjustuste eest on puidu antiseptimine või konserveerimine . Need meetodid põhinevad mikroorganismidele toksiliste ainete kasutamisel eesmärgiga tappa puidus esinevad mikroorganismid või luua ebasoodne keskkond nende eluks. (Kapsi materjalist http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Puidu_immutamine.pdf ). Üheks põhiliseks ja kõige lihtsamaks puidukaitse meetodiks on puidu niiskuse alandamine tema kuivatamisega. Kuivatamine on väga kindel meetod pikaajaliseks puidu kaitseks tingimustes, mis välistavad niiskumise. Kõrgendatud niiskuse printsiipi kasutatakse lühiajaliseks puidu kaitseks. Näiteks materjali vihmutamine või säilitamine vees. (CCA , Pentakloorfenool , Kreosoot).

Milles seisneb puidu modifitseerimise põhimõte? Mille poolest see erineb puidu immutamisest või katmisest pinnakatte materjalidega?
Reaktsiooni-võimelise ainega, või ainete seguga , kusjuures puitu viidud reagent , kas reageerib puidu endaga või moodustab puidu struktuuris polümeeri.

Nimetage puidu modifitseerimise peamised tehnoloogilised põhisuunad ja tooge näiteid modifitseeritud puittoodete kohta.
Peamised põhisuunad on keemiline, termokeemiline, radiokeemiline, termiline ja termomehaaniline modifitseerimine. Näiteks: kebony, accoya, compwood.

Mis on termopuit ja millised on selle töötlemisetapid? Tooge näiteid termopuidu kasutusalade kohta.
Termopuidu nime kannab materjal, mis on saadud – puidu termilisel töötlemisel kõrgendatud temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. (Termopuidu omadused: tasakaaluniiskus väheneb; biokindlus paraneb , kuid mitte kasutada pinnases ja vees; värvus tumeneb; ilmastikukindlus paraneb; tihedus väheneb; okaspuidul eraldub vaik ; paindetugevus muutub (+/-); survetugevus suureneb; tõmbetugevus väheneb, niiskusdeformatsioonid vähenevad).
Protsessi etapid:
1) kuumutamine ja kuumkuivatus;
2) termotöötlus veeauru keskkonnas;
3) jahutus.
Soovituslikud lõppkasutuskohad termopuidule:
1) Termo -S okaspuit; 190°c: ehitiste komponendid, sisustamine (kuiv ruum), mööbel, aiamööbel, sauna pingid, uksed-aknad
2) Termo-S lehtpuit ; 185 °c: sisustamine, mööbel, põrandad, saunadetailid, aiamööbel
3) Termo-D okaspuit; 212 °c: välisvoodri materjal, välisuksed, aknaluugid, väliskonstruktsioonid, saunad, vannitoad , põrandad, aiamööbel
4) Termo-D lehtpuit; 200 °c: Sama, mis termo-S. Materjal tumedam.

Kuidas tuleb töödelda puitu enne spooni koorimist? Millist puitu kasutatakse Eestis treispooni tootmisel?
Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus (sõltuvalt vineeripaku läbimõõdust enamasti 8 tundi, tihedama tekstuuriga puidu puhul kauem).
Treispooni valmistatakse Eesis peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest.

Mis liiki ja milliste omadustega puidukiudu kasutatakse puitkiudplaadi tootmisel Eestis?
Pehme PKP: Kuiva meetodi puhul on eelistatud lehtpuit, kuna kiududevahelised sidemed moodustuvad ainult liimühendustest ja lühikeste puidukiududega tekib ühtlasem plaadi struktuur. (Toodab Eestis: AS Skano )

Milliste omadustega puidulaastu kihte ja milliseid liime kasutatakse puitlaastplaatide valmistamisel Eestis?
Puitlaastplaadid on kas ühekihilised või mitmekihilised. Mitmekihilises puitlaastplaadis on tavaliselt kolm kihti: välimine-sisemine-välimine. Väliskihid on tehtud puidu peenemast, fraktsioonist, sisekiht on valmistatud puidu jämedamast fraktsioonist.
Puiduosakeste sidumiseks kasutatakse liime (vaik + teised komponendid):
Fenoolvaigud – madal kõvenemise kiirus (-)
Karbamiidvaigud – eritab formaldehüüdi (-)
Isotsüanaatvaigud – eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei erita formaldehüüdi.

Mille poolest erineb MDF –plaatide tootmine ja kasutatav materjal puitkiudplaatide valmistamistehnoloogiast? Kas Eestis toodetakse MDF- plaati ?
MDF’I puhul liimitakse puidukiude, mitte laaste. Eestis ei toodeta, imporditakse.

Mis on kombineeritud puitmaterjalid? Millisest puidutoormest kihtpuittooteid valmistatakse? Tooge näiteid.
Plaadid , mis on kokku pandud erinevatest materjalidest , näiteks parallam (spooniliistakutest moodustatud vaip ). Kõige rohkem kasutatakse kaske .

Milliseid polümeere (termoplaste) kasutatakse puitpolümeerkomposiitide (puitplastid) valmistamisel? Põhjendage miks just neid polümeere?
Arvestades puidu suhteliselt madalat termokindlust, saab PPK koostisesse viia üksnes polümeere, millede töötlemistemperatuur on alla 200 °C.( HDPE, LLDPE, PP, PVC, ABS, PS, PET)
Põhja-Ameerikas maatriksvaiguna põhiliselt kasutusel PE, PP ja PVC. Mõnevõrra leiab kasutamist ka PET, kuid selle maatriksvaigu puhul on probleemiks kõrge sulamistemperatuur . Euroopas on PPK põhiliseks maatriksvaiguks PP.

Milliste mõõtmete ja tihedusega puittoorainet kasutatakse puitpolümeerkomposiitide (puitplastid) valmistamisel?
Kasutatakse puidujahu, mõõtmetega 180…840 mikromeetrit, tihedusega 0,19…0,22 g/cm3. Sellised mõõtmed on vajalikud, sest komposiidi tihedus sõltub oluliselt osakeste mõõtmetest ja niiskuse sisaldusest.

Millistest füüsikalistest omadustest tulenevad adhesiooni probleemid puidust armatuuri ja termoplastist maatriksi piirpinnal ?
Kahe faasi adhesioon mõjutab tõmbetugevust, elastsust , roomavust ning dimensioonide stabiilsust. Jäikust ei mõjuta. Adhesioonivõimet mõjutab ka kiu pinna siledus.

Milliseid lisa- ja abiaineid kasutatakse puitplastkomposiitide valmistamisel? Nimetage ja iseloomustage neid.
Määrdeained tagavad komposiitide valmistamisel maatriksvaigu voolavuse. Adesiooni parandavad ained – puidu ja polüolefiini vahel keemiliste sidemete tekitamine. Stabilisaatorid – UV ja termovastupanu parandamine. Antioksüdandid – tõstavad eluiga ja kaitsevad tootmisel maatriksvaiku kõrvalreaktsioonide eest. Lisaks kasutatakse veel biotsiide, leegiaeglusteid ja suitsusummuteid.

Iseloomustage puitpolümeerkomposiitide vastupidavust välistingimustes. Millised kahjustused tekivad puitplasti koostisosades?
Põhiline eesmärk ongi kasutamine välistingimustes, kuid algsetes variantides tekitasid hallitusseened probleeme. Lisaks puidu vananemine UV toimel, kus keemilised sidemed katkevad , ligniinirikkas vaheplaat muutus nõrgaks, toimub lagunemine . Selleks tuleb võtta kasutusele UV absorberid. Hallitusseente vastu on näiteks Zn-boraat. Niiskustundlikkuse vähendamine anhüdriidiga. Näiteks accoya töötlus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 54 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bahmatk Õppematerjali autor

1-25 küsimust,mis on vaja kontrolltööks Puiduteaduses

rakk termo rakkud tselluloos säsikiired rakud sooned mikroehitus aastarõngas puus puiduparenhüüm puitaine elastsus seen tõmbetugevus termopuidu

Sarnased õppematerjalid

docx

Puiduteadus

Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab rai

Puiduteadus

docx

Puiduteaduses 4-8 moodul

2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis:  Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta)  Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne koor, puu v

Puiduteadus

132

pdf

Nimetu

PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põh

Kategoriseerimata

doc

Puiduteadus kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne

Puiduteadus

doc

Puiduteaduse konspekt

Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukes

Puiduteadus

pdf

Puit ja puitmaterjalid

______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t

Puiduõpetus

docx

Puiduteaduse Konspekt

1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis

Puiduteadus

docx

Puiduteaduse konspekt eksamiks

Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus

Puiduõpetus

Rohkem sarnaseid