Newtoni eelne füüsika areng (0)

Newtoni eelne füüsika areng
Descartes
31. märts 1596 – 11. veebruar 1650 ) oli prantsuse matemaatik , filosoof ja loodusteadlane.
Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz.
Töötas välja analüüsi meetodid.
1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria.
Formuleeris inertsiseaduse.
Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades.
Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu.
Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule.
Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika .
Avastas refleksid.
Huygens
(14. aprill 1629, Haag – 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega.
Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus .
Avastas Orioni udukogu.
Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt.
Leiutas pendelkella.
Leiutas projektori , mida nimetati algselt imelaternaks.
Optikas rajas Huygens valguse laineteooria ( Huygensi printsiip), uuris kaksikmurdumist, täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ehk Huygensi okulaariga.
Mehaanikas uuris ta elastsete kehade põrget, tsentripetaaljõudu ning pendli võnkumist.
Huygensit loetakse Saturni rõngaste (täpsemalt A- ja B-rõnga) avastajaks, sest rõngaid varem vaadelnud Galileo Galilei ei mõistnud, mida ta näeb.
Huygens oli esimene, kes nägi tõenäosusteooriat tõsise matemaatikavaldkonnana. Blaise Pascali innustusel pani ta oma tulemused kirja teoses "Arvutusest hasartmängudes" (1657). Huygensil on teeneid ka matemaatilises analüüsis.
Avastas maakera lameduse pooluste kohtades, soovist oma kellu täiustada.
Otsis alternatiivi ankrusüsteemile ja leidis, et ankrut võiks asendada spiraalvedru abil.
Batenteeris taskukella idee.
Otto von Guerice
(20.november 1602, Magdeburg - 11.november 1686)
Oli saksa teadlane, leiutaja ja poliitik.Uuris vaakumit füüsika ühes teadusharus.
Leiutas kompressori, et saavutada vaakumit.
Tõestas ära katseliselt vaakumi olemuse.
Leiutas esimese elektrostaatilise generaatori.
Robert Boyle
(25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik , keemia kui katselise teaduse rajajaid .
Oli keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Ta tõi eksperimendi füüsikas ja keemias aukohale.
Kvalitatiivne keemiline analüüs.
Oma tähtsaimas raamatus "Keemik-skeptik" (1661) võttis ta kasutusele keemilise elemendi mõiste.Ta käsitles elementi kõikide kehade lihtsaima algena, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need lõppkokkuvõttes jälle lagunevad.
Uurides õhu ruumala sõltuvust rõhust, avastas ta 1660 seaduse, mida tänapäeval tuntakse Boyle'i-Mariotte'i seadusena.
Robert Boyle oli Londoni Kuningliku Seltsi üks asutajaid ja president .
Newton
(4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire – 31. märts (20. märts) 1727 Kensington)
Oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia , loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks.
Newton töötas välja mehhaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse.Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks
Armastas oma tööd teha pedantsuseni.Ärritas sellega oma kaasõpilasi ja õppejõude.
Tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle.
Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni , lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi.
Newton formuleeris neli optika põhiseadust.
Kuna korpuskulaarteooria ei seletanud kõike, hakkas tegelema mehhaanikaga.
Väitis, et asju peab seletama ilma hüpoteesideta.
Natuurfilosoofia mõju füüsika arengule
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Arvas , et Maa Päikese süsteem on tekkinud tänu pöörlemisele.
Meie Päikesesüsteem on osake Linnutees , mis pöörleb keskmes.
Ennustas galaktikate olemasolu.
Kanti eelsed empiirikud ( Locke , Hume, Berkeley ) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid ( Spinoza , Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses . Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda.
Schelling
Üritas teiste praktilisi töid enda teooriaga ühildada.
Eesmärk suunata teisi midagi avastama .
Elektriõpetuse areng
Luigi Galvani
Galvaanielement ehk element on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks.
Väitis, et inimene juhib on organeid elektri abil.
Tegi konnajalgadega katsed.
Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta
(18. veebruar 1745 Lombardia, Como – 5. märts 1827 Como) oli itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal.
Sai innustust ja ideed Schellingult, et ei ole oluline konna jalg, tegemist on indikaatoriga.Tegu on elektrolüüsiga.
Proovis eluskudet asendada soolalahusega, et saada püsivat vooluallikat.(Volta sammas) Vase ja soolalahuse kombinatsioonis saavutas püsiva vooluallika.
Volta leiutas elektrofoori (1775), tundliku elektroskoobi (1781) ja elektromeetri.
Aastal 1799 ehitas ta esimese galvaanielemendi ning koostas neist patarei (Volta sammas).
Esimene mees, kes telegraafi tööpõhimõtet tõestas.
Avastas metaani.
Charles Augustin de Coulomb (14. juuni 1736 – 23. august 1806)
oli prantsuse teadlane, tuntud oma elektri- ja magnetismialaste töödega ja uuris hõõrdejõudu. Laetud kehade vahelise vastasmõju uurimise kõrval uuris Coulomb ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju.
Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon .
Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus
Cavendish
(10. oktoober 1731 Nizza – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja .
Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku).
Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" (tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon
1771 tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante . Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide , töötas soojusmahtuvuse alal.
1776 võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel.
Ta vältis sageli oma tööde avaldamist ega teatanud oma avastustest vahel isegi kaasteadlastele. Alles James Maxwell vaatas läbi Cavendishist järele jäänud paberid perekonnarhiivis ja leidis, et too oli teinud hoopis rohkem avastusi kui seni arvatud, ent nende avastuste au oli läinud juba teistele. Näiteks oli Cavendish avastanud Richteri seaduse, Ohmi seaduse, Henry -Daltoni seaduse, Charles'i seaduse ja elektrilise konduktiivsuse põhimõtted. Kakssada aastat enne Albert Einsteini mõõtis Cavendish täpselt tähekiirte kõrvalekaldumist Päikese massi mõjul. 1879 avaldas Maxwell Cavendishi valitud tööd.
André Marie Ampère
Oli voolu vastastikmõjude avastaja.
Oli esimene, kes ütles, et igasugused magnetilised jõud tekkisid tänu magnetilisele liikumisele.
Konstrueeris esimese telegraafi.
Ehitas esimese kommutaatori.
Tegi katsed kahe voolujuhtmega.
Oersted
Tegi katseid magnetnõelaga.Märkas, et juhtmes , kus oli vool, selle suhtes magnet nõel pöördus risti.
Faraday
(22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Faraday avastas diamagentismi ja paramagnetismi.
Schellingi suur austaja, pooldas natuurfilosoofiat.
Ta sõnastas elektrolüüsi seadused (Faraday seadused) ja võttis kasutusele terminid katood, anood , elektrood, ioon , elektrolüüt ja elektrolüüs.
Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad . Teda on kujutatud briti 20-naelsterlingisel rahatähel.
Faraday tähtsaimad avastused olid elektriga seotud: ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega.
Põhimõtteliselt iseõppinud füüsik.
Soojus - ja molekulaarfüüsika areng
Miks hakkas termodünaamika totmiliselt arenema just 17. s? Millised olid selle arengu eeldused ja praktilised vajadused?
Fahrenheit
Celsius
Reaumur
lord Kelvin
Temperatuuri skaalade määramine, kasutades erinevaid aineid.
Gay- Lussac
(6. detsember 1778 – 10. mai 1850)
Ta uuris katseliselt gaasi ruumala sõltuvust temperatuurist. Tema auks on nimetatud Gay-Lussaci seadus.
John Dalton
6. september 1766 – 27. juuli 1844) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse aatomiõpetuse rajajaid.
John Dalton uuris õhu koostist. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid.
1803. aastal avaldas ta keemiliste elementide aatommasside tabeli, kus aatommassiühikuks võttis vesiniku aatomi massi. Ta tähistas iga keemilist elementi lihtsa sümboliga (tavaliselt ringikujulisega) ja väljendas nende abil ka liitaine koostist.
1794. aastal kirjeldas John Dalton esimest korda võimetust teha vahet punasel ja rohelisel värvil, mida tänapäeval tuntakse värvipimeduse ehk daltonismina. Ta täheldas seda iseendal, kui puu otsast õunu korjas.
Dalton on sõnastanud veel järgmised seadused:
* Osarõhkude seadus aastal 1801
* Kordsete suhete seadus 1802–1808
* Henry-Daltoni seadus 1803
* Aurumisseadus 1802
Pierre -Simon Laplace
(23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.
Ta koostas viieköitelise teose "Mécanique Céleste" ("Taevamehaanika") (1799-1825), milles võttis kokku oma eelkäijate töö alates Isaac Newtonist ja arendas seda edasi teaduslikuks determinismiks. Ta rakendas gravitatsiooniseadust keerulistes juhtumites nagu kolme keha probleem.
Aastal 1796 avaldatud teoses "Exposition du systeme du monde " sõnastas ta Päikesesüsteemi tekkimise teooria, mis tänapäeval on tuntud nebulaarhüpoteesina.
James Watt
(19. jaanuar 1736 – 19. august 1819) oli šoti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina , mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil.
James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor.
1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma.
Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin.
Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt .
Carnot
Clapeyron
A Carnot heat engine[2] is a hypothetical engine that operates on the reversible Carnot cycle . The basic model for this engine was developed by Nicolas Léonard Sadi Carnot in 1824. The Carnot engine model was graphically expanded upon by Benoit Paul Émile Clapeyron in 1834 and mathematically elaborated upon by Rudolf Clausius in the 1850s and 60s from which the concept of entropy emerged.
Püüdes määrata erinevate gaaside konstante, avastas Clapeyron 1834. a., et kui võtta gaasi hulk võrdseks ühe mooliga, on kõigi gaaside jaoks konstandil sama väärtus. Seda konstanti hakati nimetama gaasi universaalkonstandiks.
James Prescott Joule
(24. detsember 1818 Salford, Lancashire – 11. oktoober 1889) oli inglise füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige.
James Prescott Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Uuris peamiselt elektromagnetismi, soojust ja gaaside omadusi.
Avastas eletrivoolu soojusliku toime seaduse.
Joule'i järgi on nimetatud energiaühik džaul.
Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz
(31. august 1821 Potsdam – 8. september 1894 Berliin ) oli saksa arst, füsioloog ja füüsik.
1847. aastal andis mehhanistliku seletuse energia jäävuse seadusele ja kasutas seda keemiliste, elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel .
Võttis kasutusele vaba energia mõiste termodünaamikas (Helmholtzi energia ehk vaba energia).
Tõestas teoreetiliselt 1881. aastal elementaarlaengu olemasolu.
Tegeles uurimistega veel: dispersiooniteoorias, mehaanikas – vähima mõju printsiip, hüdrodünaamikas – pööriste teooria.
Rudolf Julius Emanuel Clausius (1822 –1888).
Osutus, et aastal 1865 soojusnähtuste uurimise käigus formuleeritud entroopia mõiste ja vastav valem oli oma sisult samaväärne sellega, milleni jõudis aastal 1948 informatsiooniteooria looja, ameerika matemaatik ja insener Claude Elwood Shannon (1916 – 2001).
Formuleeris entroopia mõiste.
James Clerk Maxwell
(13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandide koostamine — elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine . Samuti arendas ta Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale.
Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana (1861).
Maxwell tuli välja huvitava seisukohaga, et valgus kujutab endast tegelikult ülikiireid laineid jõujoontel. Laineid hakati nimetama elektromagnetlaineteks. Ta suutis seda ka tõestada. Tõestas samuti matemaatiliselt, et peavad eksisteerima veel teist laadi lained, mille lainepikkus erineb valguse omast. Paraku suri ta enne, kui jõudis oma katsed lõpuni viia, kuid praegu me teame, et raadiolained , mikrolained, infrapunased kiired, ultraviolett -, röntgen- ja gammakiired kuuluvad kõik elektromagnetlainete perekonda.
Ludwig Boltzmann
(20. veebruar 1844 Viin - 5. september 1906) oli Austria füüsik, üks molekulaarkineetilise teooria rajajaid.
Boltzmann arendas edasi Maxwelli elektromagnetväljateooriat ja aitas seda populariseerida. Ta kaitses kirglikult molekulaarkineetilist teooriat ning kandis peamist koormat võitluses molekulide olemasolu eitavate teadlaste seisukohtadega.
Tema auks on nimetatud Boltzmanni konstant k.
Elektromagnetismi areng
Millised katsed mõjutasid elektromagnetismi ja elektri õpetuse arengut kõige enam.
Johann Carl Friedrich Gauss
(30 April 1777 – 23 February 1855) was a German mathematician and scientist who contributed significantly to many fields, including number theory, statistics, analysis , differential geometry , geodesy, electrostatics, astronomy, and optics.
Wilhelm Eduard Weber
(24 October 1804 – 23 June 1891) was a German physicist.
* Saksa füüsik, kes koostas absoluutse mõõtühikute süsteemi.
Ta ehitas Saksamaale esimese elektromagnetilise telegraafi
* Tema nime kannab magnetvoo mõõtühik.
The SI unit of magnetic flux , the weber (symbol: Wb) is named after him.
Heinrich Rudolf Hertz
(February 22, 1857 – January 1, 1894) was a German physicist who clarified and expanded the electromagnetic theory of light that had been put forth by Maxwell. He was the first to satisfactorily demonstrate the existence of electromagnetic waves by building an apparatus to produce and detect VHF or UHF radio waves.
Saksa füüsik, kelle järgi see sagedusühik oma nime sai.
Hendrik Antoon Lorentz
(18 July 1853 – 4 February 1928) was a Dutch physicist who shared the 1902 Nobel Prize in Physics with Pieter Zeeman for the discovery and theoretical explanation of the Zeeman effect. He also derived the transformation equations subsequently used by Albert Einstein to describe space and time.
Lorentz theorized that the atoms might consist of charged particles and suggested that the oscillations of these charged particles were the source of light. When colleague and former student of Lorentz Pieter Zeeman discovered the Zeeman effect in 1896, Lorentz supplied its theoretical interpretation. The experimental and theoretical work was honored with the Nobel prize in physics in 1902. Lorentz' name is now associated with the Lorentz-Lorenz formula , the Lorentz force, the Lorentzian distribution, and the Lorentz transformation.
Albert Michelson
(December 19, 1852 – May 9, 1931 ) was an American physicist known for his work on the measurement of the speed of light and especially for the Michelson-Morley experiment . In 1907 he received the Nobel Prize in Physics. He became the first American to receive the Nobel Prize in sciences .
Valguse kiiruse määramine katsete tulemusel ja sai selleks ligikaudu täpse tänaseks teadaoleva kiiruse, so ≈ 300 000 km/s.
From 1920 and into 1921 Michelson and Francis G. Pease became the first individuals to measure the diameter of a star other than the Sun. They used an astronomical interferometer at the Mount Wilson Observatory to measure the diameter of the super -giant star Betelgeuse. A periscope arrangement was used to obtain a densified pupil in the interferometer, a method later investigated in detail by Antoine Émile Henry Labeyrie for use in with "Hypertelescopes". The measurement of stellar diameters and the separations of binary stars took up an increasing amount of Michelson's life after this.
Aine struktuuri uurimise ajalugu ja tuumafüüsika areng. Milliste teaduste areng mõjutas ainestruktuuri uuringuid . Millised avastused panid sellele uurimussuunale aluse.
Joseph John Thomson
(18. detsember 1856 – 30. august 1940) oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Elementaarlaengute olemasolu tõestas 1912. aastal Ameerika füüsik Robert Millikan. Thomsoni loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks - selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid.
Ta pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna.
Wilhelm Conrad Röntgen
(27. märts 1845 Lennep, Nordrhein -Westfalen – 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895 . aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna.
Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen.
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides . Röntgen viis läbi uurimusi Magnetismi alal. Hiljem oli nendest uuringutest suur kasu Hendrik Anton Lorenzile, kes kasutas neid oma elektroonilise teooria tõestamisel.
Max von Laue
(9. oktoober Pfaffendorf 1879 – 24. aprill 1960 Berliin) oli saksa füüsik.
Avastas röntgenkiirte difraktsiooni ja sai 1914. aastal Nobeli füüsikapreemia.
Antoine Henri Becquerel
(15. detsember 1852 Pariis – 25. august 1908) oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse – selle eest pälvis ta 1903. aastal koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia.
Tema järgi on nimetatud bekrell – ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks.
Becquerel huvitus fluorestsentsist. Pärast röntgenkiirguse avastamist uuris ta, kas fluorestseerivad uraanikristallid kiirgavad ka röntgenkiiri. Tema hüpotees leidis kinnitust ning hiljem avastas ta, et kristallid kiirgavad ka ise. Seda nähtust hakatigi kutsuma radioaktiivsuseks.
Pierre Curie
(15. mai 1859 – 19. aprill 1906) oli prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903. Ta avastas koos abikaasa Marie Curie'ga raadiumi ja polooniumi.
Pärast Pierre Curie surma jätkas Marie Curie nende ühistööd, millel oli põhjapanev tähtsus aatomifüüsika kujunemises.
Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna.
Nad töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan . Hiljemalt 1898 . aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898 avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse.
Johannes (Hans) Wilhelm Geiger
(September 30, 1882 – September 24, 1945) was a German physicist. He is perhaps best known as the co- inventor of the Geiger counter and for the Geiger-Marsden experiment which discovered the atomic nucleus . Geiger was born at Neustadt-an-der-Haardt, Germany. He was one of five children born to the Indologist Wilhelm Ludwig Geiger, who was professor at the University of Erlangen.
Nagaoka Hantaro
(August 15, 1865 – December 11, 1950) was a Japanese physicist and a pioneer of Japanese physics in the early Meiji period .
In 1904 he developed an early, incorrect "planetary model" of the atom (the Saturnian model).[1] The model was based around an analogy to the explanation of the stability of the Saturn rings (the rings are stable because the planet they orbit is very, very massive ). So, the model made two predictions:
* a very massive nucleus (in analogy to a very massive planet)
* electrons revolving around the nucleus, bound by electrostatic forces (in analogy to the rings revolving around Saturn, bound by gravitational forces).
Louis- Victor -Pierre- Raymond , 7th duc de Broglie
(August 15, 1892 – March 19, 1987) was a French physicist and a Nobel laureate. He also served as Perpetual Secretary of the Académie des sciences, France.
Louis de Broglie oletas, et ka osakestel (nagu elektronid) on laineomadused, samuti et selliste mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul.
Aastal 1924 avaldas Louis de Broglie mateerialainete (Broglie lainete) teooria. Selle järgi võib igasugune mateeria (aine) ilmutada laineiseloomu ning lained ka osakeseiseloomu. See teooria võimaldas seletada fotoefekti ja Bohri aatomimudelit ühtselt aluselt. Elektronide orbiite aatomituuma ümber vaadeldi seisulainetena. Elektroni arvutuslik lainepikkus ning orbiitide pikkused Bohri aatomimudeli järgi sobisid selle kontseptsiooniga hästi kokku. Teiste aatomite spektrite seletamine ei olnud siiski veel võimalik.
Aastal 1927 leidis de Broglie teooria kinnitust kahes sõltumatus eksperimendis, mis tõendasid elektronide difraktsiooni. Briti füüsik George Paget Thomson juhtis elektronkiire läbi üliõhukese metalli ning vaatles de Broglie poolt ennustatud interferentsimustrit. Sarnases eksperimendis, mis juba 1919 viidi läbi Bell Labsis, vaatlesid Clinton Davisson ja tema assistent Lester Germer niklikristallilt peegeldunud elektronkiire difraktsioonimustrit. Nähtust õnnestus seletada alles 1927 de Broglie laineteooria abiga.
Werner Karl Heisenberg
(5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus on 1927. aastal formuleeritud ja hiljem tema järgi nimetatud määramatuse printsiip, millest sai kvantmehaanika põhitõde. 1932. aastal pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna.
Enrico Fermi
(29. september 1901 – 28. november 1954) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja .
Enrico Fermi sündis Roomas ja õppis 1918–1922 Pisa ülikoolis. Ta täiendas ennast Göttingenis ja Leidenis, kus ta tutvus ka Albert Einsteiniga. Ta tegi katseid aeglaste neutronitega ja avastas, et aatomituumade neutronitega pommitamisel on võimalik saada uusi radioaktiivseid isotoope.
Aastal 1938 sai ta Nobeli füüsikaauhinna.
Ta töötas Columbia ülikoolis ja hiljem Chicagos ning osales Manhattani projektis. 1942. aasta 2. detsembril õnnestus tal esimene juhitav aheltuumareaktsioon.
Fermi järgi on nimetatud keemiline element fermium ja pikkusühik fermi ning tema nimest on tuletatud ainet moodustavate elementaarosakeste üldnimetus fermion.
Niels Henrik David Bohr
(7. oktoober 1885 – 18. november 1962) oli Taani füüsik, kes aitas avastada aatomistruktuuri ja kvantmehaanikat, mille eest pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikapreemia. Ta oli samuti osaline füüsikute rühmas, kes töötasid Manhattani projekti kallal.
1912. aastal kolis Inglismaale ja töötas koos kuulsa füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast tegelikult kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria).
II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid Hitleri piinakambritest. Tal endal õnnestus läbi põnevate seikluste Taanist Ameerikasse põgeneda. 1943. aastal hakkas töötama tuumapommi projekti kallal. Kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele.
Perioodilisustabelis on element nr 107, Bohrium , oma nime saanud tema järgi.
Relatiivsus teooria sünd.
Milliste teaduste areng mõjutas relatiivsus teooria tekkimist kõige enam? Milleks relatiivsusteooriat vajati?
Albert Einstein
(14. märts 1879 Ulm – 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks.
Einstein lõi relatiivsusteooria ning aitas kaasa ka kvantmehaanika, statistilise mehaanika ja kosmoloogia arengule. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Vastuvõtule Stockholmi sõitis ta tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga.
Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist novembris 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos, ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.
Einsteini teadusideed olid nii uudsed ja võõrad, et paljude tavainimeste meelest olid need arusaadavad üksnes temale endale. Praeguseks on tema teooriad ajast ja ruumist (relatiivsusteooria), elementaarosakeste käitumisest (kvantteooria) jpt. olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides.
Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius , kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid , televisioon, arvutid , kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud .