Projekti seletuskiri

semm, raido

Projekti seletuskiri (0)

Kutsekool - Ehitus - Üldehitus

5 VÄGA HEA

S I S U K O R D

Seletuskiri

Seletuskirja lisad
Ehitise olulised tehnilised andmed
Tehnovõrkude planeering
Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks
Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted
Katastriüksuse plaan 1:500

Arhitektuurse osa joonised
1 Asendiplaan 1:500
2 1 korruse plaan 1:100
3 2 korruse plaan
4 Vundamentide plaan
5 Lõige L1-L1
6 Lõige L2-L3
7 Lõige L3-L3
8 Vaade põhjast
9 Vaade lõunast
10 Vaade läänest
11 Vaade idast
S E L E T U S K I R I

Sissejuhatus

Krunt asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas Räni külas Saare maaüksusel. Ala kohta on koostatud Andrus Vahruševi poolt krundijaotusskeem juunis 2003
Aluskaardiks on võetud OÜ GPP poolt teostatud vee- ja kanalisatsioonitorustike plaan (töö nr VK 19-150206)
Katastriüksuse nr on 94901:005:0796. Krundi suurus on 893 m2. Ehitise kavandatav tööiga on 50 aastat.
Projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi standardist 811:2002 Hoone projekt
Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. Vabariigi Valitsuse määrus 315
Ehitise heliisolatsiooninõuded ET-1 0403-0343;
Eluruumidele esitatavad nõuded ET-1 0301-0285
Hoone vastab detailplaneeringu ja mürakaitse nõuetele
Krunt
Krunt asub Maarjatähe tänava hargnemise kohas,Maarjatähe tänav jääb põhja ja edela poole. Krundi lubatud ehitusala on kolmnurga kujuline ja väike. Krunt asub väikeses lohus
Vertikaalplaneerimine . Haljastus
Maarjatähe tänava kõrgus antud krundi sissesõidu kohal on 58.50. Garaaži ees on maapinna kõrguseks ette nähtud 58.80.
Maapinna kõrgus krundi keskel on 58.40. Elamu põrand on pandud kõrgusele 59.00 .
Vihmavete ärajuhtimine krundil toimub edela suunas.
Krundi pinda on ette nähtud tõsta 20 cm kasvumullaga. Krunt haljastatakse keskse muruväljakuga ja astmeliselt tõusvate põõsaste ja puudega selle ümber.

Juurdepääsud, piirded

Põhjapoolsele piirile ehitatakse autovärav , mis avaneb automaatselt piirile ehitatud müürikese taha. Autovärava kõrvale kivipostide vahele rajatakse jalgvärav. Müüri sisse ehitatakse postkast. Müür varjab ära prügikonteineri.

Ülejäänud Maarjatähe tänava poolne piire ehitatakse metallpostidel, 10...20 cm kõrguse sokliga ja 120 cm kõrguste traatvõrkpaneelidega .
Ülejäänud külgedele ehitatakse traatvõrktara ilma soklita ning hekk istutatakse kahele poole piiret.
Sissesõidu ala kaetakse betoonkividega, samuti tee jalgväravast majani. Hoonet ümbitsevad terrassid kaetakse terrassilaudadega.
Välisvalgustus
Peasissepääsu varjualuse alla, samuti lõunapoolse terrassi varjualuse alla paigutatakse liikumisanduriga valgustid. Peasissepääsu kõrvale garaažipoolsele seinale paigaldatakse numbrimärgiga ja hämaralülitiga valgusti .
Istutatavad puud ja põõsad valgustatakse väikeste prožektorvalgustitega.
ARHITEKTUURNE OSA
Hoone asukoht on projekteeritud detailplaneeringus ette antud kohale. Katusekalle on 20 kraadi, nagu on lubatud kirjaga 15.02.2006. Tellija soovib esialgu välja ehitada ainult esimese korruse.
Esik , elutuba ja köök , magamistuba ja saun asuvad hoone esimesel korrusel. Teisel korrusel on kaks magamistuba, kabinet ning dušš+wc.

Katel , korstnad , kamin , pliit

Kuni gaasitrassi ehitamiseni köetakse katelt vedelkütusega. Katel asub katlaruumis. Välisseina tuleb teha õhuvõturest. Ruumis asub ka fibokorsten.
Teine korsten asub leiliruumi ja elutoa vahel ja see on saunakerise ja kamina suitsu jaoks. Kamin elutoas on õhukütte-kamin.
Kööki tuleb keraamilise plaadiga elektripliit
Terrassid
Hoone lõunapoosele ja läänepoolsele küljele on projekteeritud terrassid. Idapoolsel küljel on majandusterrass pesu kuivatamiseks ja küttepuude kuivatamiseks.
Lõunapoolne terrass on kaetud klaaskatusega. Seal on ka välikamine ahitamise võimalus.
Trepid
Sissepääsuterrassi trepp on betoonist, astmed on kaetud graniitplaatidega. Teisele korrusele viib keerdtrepp.
Aknad, uksed
Elutoa ja veranda maast laeni ulatuvad aknad on selektiivklaasiga klaaspakettidest, mitteavatavad.
Hoone kõik ülejäänud aknad ja rõduuksed on liimpuidust, avatavad ja avatavad ka tuulutusasendisse. Aknalauad on liimpuidust.
Välisuksed on liimpuidust, soojustatud . Klaasist välisuksed on karastaud klaasist, selektiivkilepakettidega
Siseuksed on liimpuidust, siledad, spooniga. Piirdeliistud väärispuulauast, siledad.

Klaaspaketid, klaas

Klaaspakett peab kindlustama ruumides mugava mikrokliima . Paketi üldised tehnilised näitajad peavad täitma järgnevad tingimused:
soojusjuhtivus U valguse läbilaskvus > 52%
päikesekaitse SF Sobivate klaasidena on aktsepteeritud SGG Cool-Lite SKN 154, 165 ja 172. Alternatiivsed pakkumised kooskõlastada projekteerija ja tellijaga.
Ustel peavad klaasid olema karastatud.
Välisviimistlus
Hoone väikeplokkidest välisseinad soojustatakse ja viimistletakse karestatud voodrilaudadega ja värvitakse vesi-põhjaliste puidukaitset sisaldavate laseerivate värvidega. Teine variant: hoone lõunapoolse ploki välisseinad viimistletakse lõhatud silikaatkividega.
Sokkel soojustatakse ja kaetakse õhukeste betoonplaatidega.
Katusekatteks tuleb Eststein-katusekivi.
Siseviimistlusest
Laed , katuslaed
Elutoa lage kandvate liimpuittadade vahele pannakse Visa 12 mm kasevineer või laudis vineer kaetakse valge lakiga.
Garaaži lakke kinnitatakse tulekindlad plaadid .
Leiliruumi ehitatakse ripplagi lehtpuulaudadest 8 mm vahedega, kõrgusele 230 cm
Seinad
Seinad krohvitakse silekrohviga, pahteldatakse ja värvitakse helehalliks.
Vannitoas ja saunas liimitakse seintele keraamilised plaadid kõrguseni 210.
Leiliruumi seintele kinnitatakse lehtpuulauad. Nende taha peab jääma õhkvahe
Põrandad
Elutoas, köögis, 1 k magamistoas ehitatakse põrandad õlitatud vääris-puulaudadest
Teise korruse ruumides – lakitud okaspuu-põrandalauast.
Esikus, saunas, garderoobis, katlaruumis, vannitoas tehakse keraamilistest plaatidest põrandad.
Terrassid kaetakse terrassilaudadega.
Garaaži ehitatakse betoonsillutiskividest põrand.
Tasandustöödel juhinduda kvaliteediklassist 1.
Maalritöödel juhinduda kvaliteediklassist Ps2. Värvitud pindade läikeaste – matt (kui ei ole määratletud sisekujundusprojektiga teisiti ).
Pindade värvimiseks kasutada toonitud vesipõhjalisi värve ja lakke. Toonid määratletakse autorijärelvalve käigus, pärast siseseintele ja lagedele tehtud vähemalt 0,5 m² suuruse proovipinna värvimist ja tooni heakskiitmist projekti autori poolt.

Tervisekaitse
Hoone plaanilahendus, ruumiline ülesehitus ja tehniliste seadmetega varustatus vastavad Eesti Vabariigis kehtivatele tervisekaitse nõuetele ja määrustele. Konstruktiivsetes ja kattematerjalides tuleb ehitamise käigus kasutada võimalikult vähe formaldehüüde, asbesti , epoksüüde ja raskemetalle sisaldavaid materjale. Küttena kasutatakse gaasi.

Tulekaitse
Hoone projekteerimisel, ehitamisel ja ekspluateerimisel tuleb tagada Vabariigi Valitsuse 27 oktoober 2004 määruse 315 „ Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ täitmine.

Hoone on projekteeritud TP3 klassi hoonena.
Teise korruse ruumidest on evakuatsioonipääsud rõdude kaudu.
Tuletõkkesektsiooniks on garaaz . Garaazi lagi ja garaaži ja elamu vaheline sein peavad vastama klassile EI 30. Garaazist esikusse ja katlaruumi viivad uksed peavad olema EI 15
Ehitise seinte ja lae ning välisseinte välispinna tuletundlikkus peab vastama D-s2,d2 nõuetele.
Tuletõkketarindeid läbivates kommunikatsiooniavades teha vastava tule-kindlusega tulekaitseklapid.
Hoonesse paigaldada vähemalt üks autonoomne suitsuandur.

Seletuskirja arhitektuurse osa on koostanud arhitekt Helmi Sakkov
KONSTRUKTIIVNE OSA
Üldosa
Projekteerimise eelduseks on elamu tööiga enam kui 50 aastat, seega kuulub ehitis EPN-i järgi klassi D (50-100 aastat). Elamu on kahekorruseline. Elamu kandvad seinad rajatakse fibo plokist . Elamu I korruse põrandad on raudbetoonist, veeküttega. Vahelagi on liimpuittaladel või puittaladel. Katused on 20 kraadise kaldega. Hoone jäikus tagatakse ristuvate seinte, seintega ankurdatud vahelagede ja katuslae jäikusega. Hoone konstruktsiooniosa keerukuse tõttu on soovitatav tellida konstruktsiooniosa tööprojekt või probleemide tekkimisel pidada nõu eriala spetsialistiga.
Koormused
Katusetalade arvutamisel võtta arvesse omakaalu- , tuule ning lumekoormusi.
Vundamendid
Vundamentide alla jääv pinnas eemaldada kuni kõrguseni -1200 olemasolevast maapinnast .
Välisseinte alla rajada raudbetoonist lintvundamendid. Samuti valada raudbetoonist lintvundamendid kandvate siseseinte alla, terrassi serva alla ning postide alla. Välisseinte vundamendid on keskelt soojustustatud 100 mm soojustusega 600 mm kõrguselt allapoole maapinda
Põrandad, vahelagi
Olemasoleva pinnas kooritakse ning asendatakse see tihendatud killustu ja liivakihiga ( kusjuures tihendatava kihi paksus ei tohiks olla suurem kui 100 mm). Siseruumide põrandad soojustatakse 100 mm soojustusega. Välisperimeetril, 1,2 m laiuses, on soojustuskihi paksus 200 mm.
Garaaži alla valatakse põrandad pinnasele kõrgusele -0.200 m Siseruumid hüdroisoleeritakse pinnasest ja valatakse aluspõrand kandvast raudbetoonist 100 mm . Raudbetoonpõrandad toetatakse vundamendile ning põranda ja vundamendi armatuurid seotakse omavahel.
Vahelagi rajatakse liimpuittaladele ristlõikega LPT 250 x 100 mm, sammuga 800 mm, ning pannakse talade vahele 150 mm soojustust. Talade vahele kinnitatakse prussid ja Visa-kasevineerplaadid. 2-korruse põrandad rajatakse „ujuvana”, st taladele pannakse ISOVER FLO 30 mm ning seejärel põrandalauad. Põrandad peavad olema eraldatud seintest ning tehnilistest seadmetest.
Välisseinad
Välisseinte kandvaks kihiks on väikeplokk Fibo 3Mpa ning välisvoodriks on laudis. Soojustuskihi paksus on 150 mm, soojajuhtivus 0,17 W/ (m²K), välisseina paksus on 430 mm. Juhul kui hoone kaetakse lõhestatud silikaatkividega, on seinas soojustust 100 mm ja seina soojajuhtivus 0,22 W/ (m²K)
Siseseinad
Kandvad siseseinad on rajatud 200 mm paksusest Fibo väikeplokist 3MPa, mittekandvad 100 või 150 mm paksusest Fibo vms. plokist. Teise korruse mittekandvad seinad on puidust või kipsist puitkarkassil. Sisepiirete nõutava mürapidavuse 43 dB tagab Fibo plokist 3MPa müüritis paksusega 150 mm (45 dB).
Hoone katuslagi
Katuslage kannavad sarikad ristlõikega 200 x 50 . Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate , distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk .
Sillused
Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm.

KÜTE JA VENTILATSIOON

Üldosa

Hoone küte ja ventilatsioon projekteerida vastavalt Eesti projekteerimisnormidele EPN 18.3.1, 18.3.2.
Arvutuslik välistemperatuur on -22°C
Ruumide sisemine temperatuur on +22°C
Pesemisruumi temperatuur on +25°C
Hoone soojakulu küttele on ~10 kw
Soojakulu soojale veele on 4500 kw aastas
Katla arvestuslik võimsus on kuni 25kw
Soojakandja parameetrid on 80°-60°C

Küte

Hoone kütmiseks paigaldatakse majandusruumi universiaalne gaasikatel koos soojavee-boileriga. Boileri maht on 150 l. Küttesüsteem täidetakse spetsiaalse pehmendatud veega. Kuni gaasitrassi valmimiseni saadakse gaas ehitatavast vedelgaasihoidlast. Majandusruumi välisseina tuleb panna õhurest õhu juurdepääsu tagamiseks ja aken gaasiplahvatuse puhuks.
Esimese korruse ruumidesse tuleb vesi-põrandaküte. Iga ruumi küttetorustik tuleb varustada reguleerimisventiiliga. Põrandakütte segamissõlm paigaldada katlaruumi.
Enne torustiku katmist betoonpealevalu või põrandalaudisega tuleb teostada proovisurvestamine 3 baaris rõhu all. Kasutades 8-10 cm paksust betoon pealevalu, mis on paigaldatud 10 cm paksusele soojustuskihile, on põranda soojussalvestus umbes 24 tundi.
Teise korruse ruumidesse tuleb radiaatorküte.

Ventilatsioon

Eramu tubades on ette nähtud loomulik ventilatsioon.
Sauna ja teise korruse dušširuumi väljatõmme toimub katuseventilaatori abil. Nende ruumide uksed teha siirdeõhu restidega. Köögis paigaldada pliidi kohale kubu koos ventilaatoriga ja rasvafiltriga,
Katlaruumi ja garaaži ventilatsioon on loomulik läbi deflektori.
VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .
Veevarustus ja kanalisatsioon
Projekteeritud eramu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendused tuleb projekteerida vastavalt tehnovõrkude planeeringule ja OÜ GPP projekti ( töö nr VK 19-150206) järgi ehitatud trasside teostusjoonistele.
Elamu veevarustuse- ja kanalisatsiooni projekti koostamisel aluseks on normid ja standardid (EPN, Soome ehitusnormid D1, RYL77 -1990.)
Veevarustus
Elamu veevarustus ehitada alates olemasolevast tänava veetorustikust DN100. Veeühendustoruna elamust kuni krundi piirile ehitatud maakraanini kasutada plasttoru PN10, PEM, De 32. Torustik paigaldada liivast alusele ~2.0m sügavusele maapinnast.
Veetoru hoonesisendile saunaruumi paigaldada veemõõdusõlm veemõõtjaga DN20 , mis vastab veetarnija nõuetele.
Hoonesiseste külma-ja soojaveetorustike materjaliks valida plasttoru Wirsbo-Pex või kihiline komposiittoru UNIPIPE. Torustikud paigaldada varjatult põrandate ja seinakonstruktsioonide sisse. Harutorudele , püstikutele ja sanseadmete ette paigaldada sulgemisarmatuur.
Soe vesi sanitaarseadmetele valmistatakse esialgu elektriboileri baasil, hiljem gaasikatla baasil. Soojavee magistraal -torule ja jaotuspüstikule paigaldada ringlustorustik ja ringluspump ja liiniseadeventiil.Torud isoleerida torukoorikuga CLIMAFLEX( või analoog )
Töid võib teostada vastavat litsentsi omav firma või meister.
Arvutuslik veekulu eramule on 0.5 m3/d.
Kanalisatsioon
Elamu kanaliseeritav heitvesi juhitakse projekteeritava ühendustorustiku kaudu tänava kanalisatsioonikollektorisse De160, ühendusega olemasolevas tänavakaevus nr.23 . Olemasolev kanalisatsioonitorustik on välja ehitatud krundi piirini , kuhu tuleb projekteerida ühenduskaev.Hoone väljaviikudele ja torustiku pöördekohtadesse projekteerida kontrollkaevud D400/315mm.
Ühendustorustiku materjaliks on PVC plasttoru, SN8, de160mm. Krundisised kontrollkaevud on plastist, D400/ 315 mm Hoonesiseste kanalisatsioonitorustike materjaliks valida UPONORi kanalisatsioonitoru HTP, de50,75 ja110 mm. Torud liidetakse samast materjalist fassonosade ja kummitihenditega.
Süsteemi õhutamiseks viia kanalisatsioonipüstikud 0,5 m üle katuse.
Kanalisatioonipüstikutele ~0.8m põrandast paigaldada puhastusluugid ja tagada neile juurdepääs. Vannituppa, katlaruumi ja sauna paigaldada põrandatesse trapid.
Vahelagedest läbiminekul kasutada tuletõkkemansette.
Ehitustööde üldnõuded:
Ehitustöid võib teostada vastavat tegevuslitsentsi omav ettevõte. Plasttorude montaazi võivad teha eriväljaõppe saanud töölised litsenseeritud juhendaja vastutusel.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni seletuskirja koostas insener Leini Kiho
ELEKTROTEHNILINE OSA
Hoonele koostada elektri, side ja nõrkvoolu projekt, mille koostamise aluseks on:
Eesti Energia tehnilised tingimuśed nr 25086

Eeskirjad EEI 3 osad 1-8

Juhend EEI J2:1995 (Eluhoonete arvutusliku võimsuse määramine)

Eesti Standard EVS 811:2002 (Hoone projekt)

Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr.315 (Ehitise tuleohutusnõuded)

Eesti Energia tehnilised eeltingimused 22.sept. 2006.a.

Eramu arhitektuur -ehitusliku osa eelprojekt
Põhinäitajad:

elektrivarustuse kategooria III

pingesüsteem 3NPE~50 Hz
230/380 V

maandussüsteem TN-S

arvestuslik elamu peakaitsme sättevool 3x16 A

eramu max arvestuslik võimsus 18 kW

eeldatav JK(3) eramu peakeskuses

max ΔU elamu sisevõrgus alates liitumispunktist Tarbija liitumispunkt on kinnistu piiril ja vaialik peakaitse sättevool on min 3x16 A . Elektrienergia saamiseks tuleb kinnistu omanikul sõlmida võrguühendusleping ja tasuda liitumistasu.
Ühendus Eesti Energia liitumiskapi ja eramu peajaotuskeskuse vahel teostatakse maakaabliga (AXMK 4x16S või MCMK 3x6+6S) torus vastavalt detailplaneeringule.
Elamu projekteeritud peajaotuskeskus asub I korrusel garderoobis. Jaotuskeskustesse paigaldatakse kaitselahutuslüliti, 1- ja 3-faasilised kaitselülitid ( kaitsevad tarvitiliine lühise ja ülekoormuse eest) ning rikkevoolulülitid. Viimased tuleb ette näha pesemisruumide el.paigaldiste ( näit.mullivannide ja pesuruumides asuvate 0,23kV pistikupesade), õue el.tarvitite ühendamise jaoks ettenähtud 0,23kV ja/või 0,4kV pistikupesade grupiliinidele ja pesumasina grupiliinile.
Peajaotuskeskusesse on soovitav paigaldada liigpingelahendid V 25-B+C/3+NPE (160A) (B- ja C-klassi pikseliigpinge piirik ), mis tagaksid elamu elektroonika -seadmete kaitse ülepingete eest.
Juhtmestiku installatsioon hoones tuleks teha põhiliselt kaabliga PPJ süvistatult. Aiavalgustite grupiliinid tuleb välja ehitada maakaablitega (näit.MCMK tüüpi kaablitega). Elektrijuhtmestiku seintest ja lagedest läbimisel tuleb juhinduda RYL90 .
Välisuste valgustid sh terrassidele viivate uste ja esiku valgustid ning garaažiesise platsi valgustid peaksid olema varustatud “PIR”anduritega (liikumisanduritega). Eramu numbrivalgusti peaks olema varustatud hämaralülitiga.
Hoone peakeskuse maandusseadmeks ja hoone piksekaitseks peab olema välja ehitatud maandusseade, mille maandustakistus ei tohi ületada 30 . Peakeskuse ”PE” klemmiga ühendada elamusse sisenev veetoru ja gaasikatlaga kasutades juhet MK 1x6/Koro.
Metallist vannid ja duššialused ning nende segistid tulevad ühendada kaitsejuhtidega (“PE”).
Nõrkvool
Eramu nõrkvooluühenduste võimalike kaablite paigaldamiseks tuleb paigaldada kinnistule maa-alune plasttoru  50mm vastavalt detailplaneeringule.
Eramu sisemised võimalikud nõrkvooluseadmed TV, arvutivõrk, telefon ja valvesignalisatsioon ehitada välja süvistatud kaabelliinidega. Vastavalt kehtivale määrusele “Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded”, peab elamus olema autonoomne tulekahjusüsteem st elamu vähemalt ühes ruumis peab olema lokaalne tulekahjusignalisatsiooni seade .
Elamu omanikul tuleb järgmise staadiumi projekteerijale kindlasti esitada oma nõuded ja nägemuse elektri- ja nõrkvoolusüsteemidele.
GAASIVARUSTUS
Hoone kütmiseks kasutatakse vedelgaasi, kuni gaasitrassi ehituseni, mis on kavas paari aasta pärast
Gaasivarustus projekteerida krundile ehitatavast vedelgaasihoidlast. Maapealne vedelgaasi mahuti, mahuga 4 m3 paigutatakse õue, 3 m kaugusele hoonest. Pärast maagaasitrassi valmimist vahetatakse katlal põleti.
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 165 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

165 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

raido semm Õppematerjali autor

projekt projekti seletuskiri

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eramu eelprojekt

Taldmike plaan M 1:100 Joonis 9 Seinte sidumine taldmikuga M 1:100 Joonis 10 Vahelae plaan M 1:100 Joonis 11 Katusekonstruktsioonid M 1:100 Joonis 12 2 SELETUSKIRI Üldosa Käesolev projekt on koostatud õppetöö raames Tartu maakonnas, Tartu linnas, Pootsmani tn 8 kinnistule individuaalelamu ehitamiseks. Projekt vastab Eesti Vabariigis kehtivatele ehitus- ja projekteerimisstandarditele, normidele ja määrustele ning tellija poolt seatud lähtetingimustele. Projekti tellijaks on eraisik Tauri Must. 1. ARHITEKTUUR 1.1. Ehitise üldandmed Hoone funktsioon: eramu Hoone pikkus: 16,01 m Hoone laius: 11,5 m

Konstruktsioonid

pdf

Kursuseprojekt - ERAMU

Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa

Hooned

docx

Ehitusõpetuse seletuskiri

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk HOONE PROJEKT Õppeaines ,,Ehitusõpetus" Juhendaja Meeli Kams Tartu 2010 1. Seletuskiri 1.1 Üldosa Katsstriüksuse nimi on Omatalo, mille katastritunnus on 0428: 002: 37823 Hoone projekteerimise on lähtutud Eestis kehtivatest RYL normidest ja ehitusseadusest. Projekteeritud õhepereelamu on tüüpne, samas on võimalik teha mõningaid muudatusi arvestades hoone tulevast asukohta. 1.2 Asendiplaaniline lahendus Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz-puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m

Ehitusõpetus

doc

Elamu Põhiprojekt

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON............................................................

Ehitus

doc

Tervisespordikeskuse hoone seletuskiri

-2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1 Hoone korruselisus 1 Hoone ehitusalune pind 189 m² Hoone suletud netopind planeeritavas hoones 156,9 m² Hoone ruumala kokku 756 m³ Planeeritava hoone kasulik pind 146 m² 2.Üldosa Käesolev arhitektuurne tehniline projekt käsitleb tervisespordikeskuse hoone ehitust. Vastavalt MKM määrusele nr. 10 on tegu mitteelamuga (Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned). Hoone kui ka nende ruumide projekteerimisel on arvestatud nõudeid Eesti projekteerimisnormidest EPN 14.1 "Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded ", Eesti Vabariigi Valituse määrusest nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja

Cad projekteerimine.

doc

Tervisespordikeskuse hoone seletuskiri

-2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1 Hoone korruselisus 1 Hoone ehitusalune pind 196,7 m² Hoone suletud netopind planeeritavas hoones 167,7 m² Hoone kubatuur kokku 554,0 m³ Planeeritava hoone kasulik pind 157,1 m² 2.Üldosa Käesolev arhitektuurne tehniline projekt käsitleb tervisespordikeskuse hoone ehitust. Hoone kui ka nende ruumide projekteerimisel on arvestatud nõudeid Eesti projekteerimisnormidest EPN 14.1 "Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded ", Eesti Vabariigi Valituse määrusest nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele

Ehitus

pdf

Seletuskiri

SELETUSKIRI 1. Loe läbi alljärgnev seletuskiri. 2. Tutvu Riigi Teatajas asuva õigusaktiga „Ehitise tehniliste andmete loetelu“: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097611 3. Kirjuta eelpool loetu põhjal välja seletuskirja 12. osas olevate tehniliste näitajate definitsioonid! Saada vastus aadressil: [email protected] Seletuskiri 1.ÜLDOSA Käesolev individuaalelamu ehitusprojekt on koostatud krundi (asukoht : Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Panapealse 28 ) omaniku -

Ehitusviimistlus

pdf

HOONE KAVANDAMINE

Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ..

Hoone osad

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk