Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puitfassaadid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Eesnimi Perenimi
PUITFASAADID
Õppeaines: Hoone osad
Ehitusteaduskond
Õpperühm:
Juhendaja : Pille Nagel
Tallinn 2013

SISUKORD


Puitfassaadide ehitamine ja renoveerimine :
Puit on loodus- ja inimsõbralik ning meeldiva välimusega fassaadimaterjal. Soodsatel tingimustel kestab puitfassaad aastasadu.
Korrektne välisvooder saavutatakse vaid juhul, kui hoone konstruktsioonilised lahendused on korras – neid vigu ei korva ükski värv või immutusvahend. Konstruktsioonilise kaitsega tuleb ära hoida eelkõige puidu pikaajaline märgumine ja tagada märgunud puidu võimalikult kiire kuivamine .
Soovitatav räästa laius on >600 mm, viiluotstes >400 mm ja sokli kõrgus >300–500 mm. Välisvoodri taha tuleb jätta vähemalt 25 mm laiune, ülalt ja alt avatud tuulutusvahe. Voodrilaudade alumine ots või serv tuleb lõigata kaldu, et hoida ära piki voodrit allavalguva vee tungimist otsa kaudu lauda. Voodri välispind on hea tuua soklipinnast 50 mm ettepoole , see tagab korraliku tuulutuse ja väldib vihmavee soklile valgumist.
Fasaaditööd algavad vaatlustööde ja uuringutega:
  • kas maja on soe.
  • kas maja on tuuletihe.
  • kas on vaja soojustada, kas piisab tuuletõkkest, ehk piisab ainult viimistlustöödest.
  • millises seisukorras on voodrilaud .
  • kas aknaalused palgid ja vundamendipealne palk vajavad vahetust.
Probleemsed kohad (aknaalused ja alumised palgid) avatakse.
Tööetapid:
  • visuaalne vaatlus
  • probleemsete kohtade avamine
  • palgiparandus
  • takutamine
  • tuuletõke
  • laudise paigaldus
  • fassaadi pesemine, vana värvi eemaldamine – kui tegu on vana laudise värvimisega
  • viimistlustööd
Kogu seina ristlõike ulatuses kasuta ainult hingavaid materjale.
Soovitus: Seina väljast soojustamisel on rangelt soovitav aknad fassaadipinnaga tasa tõsta.
Töö on keerukas ja ka problemaatiline, kui aknad on tenderpostidega. (aknaleng on osa seina konstruktsioonist – tapitud seina sisse. Tenderpostide eemaldamisel muutub seina konstruktsioon nõrgaks. Soovitus oleks osa tenderpostist eemaldada (tahuda, hööveldada) ja uus aken võimalikult õhukese lengiga tellida . Sellisel juhul jäävad uued aknad sama suured, kui vanad. Võimalusel tellida ainult uus leng ja vanad aknaraamid saab restaureerida.
Soojustus – ja tuuletõke:
Kui kogu voodrilauda ei eemaldata saab eemaldatud voodrilaua kohta paigaldada ainult tuuletõkkepaberi. See ei tee konstruktsiooni paksemaks. Kui eemaldate kogu voodrilaua, aga seina ei saa oluliselt paksemaks teha saab paigaldada tuuletõkkeplaadid. Kui üle 30% tuleb voodrilauda asendada on mõtekas kogu voodrilaud eemaldada. Sellisel juhul proovige maja vanast voodrilauast taastada fasaadipoolne laudis .
Puitmajade soojakaod on kõige suuremad horisontaalpindadel:
  • esimese korruse põrandalt tuleb külm sisse
  • teise korruse lage kaudu läheb soojus minna
  • ja siis aknad
Kui vana voodrilaud on veel heas seisukorras siis muutub küsitavaks soojustuse paigaldamise majanduslik mõtekus. Puhasta voodrilaud ja värvi üle.
Vajadusel saab ka seinu soojustada:
  • tuuletõkkeplaadid
  • rooplaat
  • puistevillad – puistevill puhutakse paika ja soojustusmaterjalile ei jää kuskile tühimikke (ei teki nn. töömehe praaki )
Võimalusel ja vajadusel soojusta seinu väljast. Et maja aknad inetult auku ei jääks tuleb aknad võimalusel fasaadiga tasa tõsta. Kui on siiski vajadus seestpoolt soojustada kasuta ainult hingavaid materjale: pillirooplaati, linavilla, tselluvilla, puitkiudvilla. Kasuta max 50mm soojustust. Kõik puitkonstruktsioonid on hingavad. Õhuniiskuse järsul suurenemisel tungib
niiskus konstruktsiooni ja niiskuse vähenemisel hingavad seinad jälle kuivaks . Tehis- soojustusmaterjalide puhul on aga niiskuse väljahingamine väga väike ja pikaajaline.
Õigel kasutamisel kestab õige puit aastakümneid:
Vana puitfassaadi renoveerimiseks vajaliku profiiliga voodrilaudu on võimalik tellida, kuid arvestama peab tavalisest pikema tarneajaga. Kui renoveerimine piirdub värvkatte uuendamise ja vaid mõne laua välja vahetamisega, tasub Säästva Renoveerimise Infokeskusest (www. renoveeri .net) uurida, kas nende laos on selliseid laudu olema Miljööväärtusliku piirkonna puhul saab linnavalitsuse kaudu tellida värvipassi, milles antakse soovitused värvivalikuks ja millega kaasneb hinnasoodustus kampaaniaga ühinenud kauplustes. Värvipassi peaks kindlasti tellima, see ei tähenda sugugi mitte käsku maja pruuniks või kollaseks värvida, vaid tagab värvilahendustes teatud ühtsuse. Samuti on mõttekas tellida tehases värvitud või krunditud voodrilauad. Õige niiskusega puidule kohe pärast töötlemist peale kantud värv püsib palju paremini, vaid viimane värvikiht kantakse fassaadile pärast paigaldamist. Õhuniiskus on kõige madalam kevadel ja kui peaks juhtuma soe ning kuiv mai, on mõningane oht, et ehitusplatsil pikalt seisma jäänud lauad kuivavad oluliselt alla 18%. Kui nüüd sellised lauad voodris tihedalt kokku pressida, võib nende niiskumisel vihmasajus juhtuda, et paisumise tagajärjel kummub osa voodrist lahti. Üldiselt on profiillaudade soone sügavus just niiskusdeformatsioonide kompenseerimiseks välisvoodrilaudadel suhteliselt suur ja peaks vältima nii soone lahtikuivamise kuival ajal kui ka laudade väljakummumise märjaks saamisel. Puitfassaadi vastupidavus sõltub väga palju hoolikusest detailides. Niiskuse eest kaitsmist vajab kõige rohkem laudade otspind . Fassaadiosade liitumiskohad tuleb hoolikalt läbi mõelda, kasutada veeplekke, alumiste otste ja servade veeninaks saagimist jt võtteid. Õige puit kestab õigel kasutamisel kaua, on ju meie vanades majades säilinud saja-aastaseid ja vanemaidki voodrilaudu.
Puitfassaadide probleemid:
Fassaadi lisasoojustamisel tehakse sageli ka vigu. Kas roovitis tagab fassaadi tuulutuse või mitte. Antud juhul pole sellel küll erilist tähtsust, sest kui tuulutusvahe on ka olemas, on ta alt kindlalt suletud Üks tüüpiline hoolimatus on veel lauad naelutatakse liiga otsa lähedalt ning
nad lähevad lõhki. Põhilised vanade puitfassaadide kahjustuste põhjused:
  • laudade liitekohad 17%;
  • märgumine, kontakt pinnasega 16%;
  • lahti koorunud lateks 13%;
  • värvkatte hooletusse jätmine 7%;
  • naelutusest lõhenenud lauad 6%;
  • muud põhjused 41%.

Puitfasaadist erinevaid pilte.
Kasutatud allikad:
www. ehitusinfo .ee
www.puuinfo.ee
www. hange .ee
www.heliapuit.ee
www.deckol.ee
9
Puitfassaadid #1 Puitfassaadid #2 Puitfassaadid #3 Puitfassaadid #4 Puitfassaadid #5 Puitfassaadid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kents92 Õppematerjali autor
Ülevaade puitfassaadide kohta-probleemid, soojustus, eluiga jne.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun