Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Energiamajandus: Energiavarad (0)

1 Hindamata
Punktid

Energiamajandus
Energiavarad
Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate 
kütuste­ ja energiali kide tundmaõppimise ja 
kasutusele võtmisega.
Energiatarve kasvab, sest
kasvab tootmine
masinaid rakendatakse üha rohkem
põl umajandus on tõhusam
suureneb koduses  majapidamises   tarbitav  
energia kulu
Ri gi energiapoli tika sõltub:
• vastava maa tööstuse arengutasemest
• majanduse struktuurist
• geograafilisest asendist
• kättesaadavatest energiavarudest
Energiaühikud:
• džaul (J) 
• Toe - naftaekvivalent -  tonn  ehk tingkütusetonn 
1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele 
tonnile raskele küttepetroolile vastava 
energiakoguse. 
• Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel 
tündrit ( barrel ).
   1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 
143 kilogrammi.
Energia allikad pärinevad:
päikese ki rgusenergiast
•  fossiilsed  kütused
•  biomass
•  tuuleenergia
• päikeseenergia
maailmaruumi arenguprotsessidest
•  tuumaenergia
Kuu li kumisest ümber Maa
• tõusu- ja mõõnaenergia
maailmaruumi arenguprotsessidest
• geotermiline  soojusenergia
Ki rgusenergiast, mis langeb maapinnale
• peegeldub 30% kosmosesse tagasi
• 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub 
lõpuks samuti kosmosesse
• 20% peab ülal veeringet
Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse 
fotosünteesil elusorganismidesse. See  murdosa  
on nii loomade kui ka fossi l­sete kütteainete 
moodustumise  alus.
Milleks on energiat vaja?
Valguse ja soojuse 
saamiseks
Toidu valmistamiseks
Mootorikütuseks
Masinate tööks
Tahked kütused
Energiamajandus
..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, 
nende töötlemisega elektriks, mootori- või 
ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega 
tarbijale
Muutused energiamajanduses
Agraarühiskonnas – saadi energiat inimeste ja tööloomade 
lihasjõul, tuulest, soojusenergiat ⇒ puidu, õlgede, sõnniku 
põletamisel
Varaindustriaalühiskonnas –hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid
Hilisindustriaalühiskonnas– võeti kasutusele kivisüsi,  leiutati  
aurumasin,  vedur
19 –20saj. vahetusel –võeti kasutusele  elekter  ⇒ 
hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid,  tootmisprotsessid  
automatiseeriti
20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor ⇒ nafta  ulatuslik kasutus
Hiljem –maagaas, tuumaenergia
Energiaallikate kasutuselevõtt
Energia tootmine maailmas
Energia tarbimine maailmas
Energiaallikate osatähtsus maailmas
45%
40%
35%
tuumaenergia
30%
veeenergia
25%
tahked kütused
20%
maagaas
15%
muud
10%
nafta
5%
0%
1
Energiaallikate liigitus
Taastuvad
Taastumatud
Maa pöörlemise energia
Nafta
(loodete ja lainete energia)
Maagaas
Päikeseenergia
Kivi- ja pruunsüsi
Tuuleenergia
Põlevkivi
Veeenergia
Turvas
Puit jm bioenergia
Uraanimaak
Maa  siseenergia  ( maasisene  
soojus )
Maagravitatsioonienergia
Termotuumaenergia
Alternatiivsed  energiaallikad
Energiaallikad, mille 
laiemaks kasutamiseks 
puuduvad veel sobivad 
tehnoloogiad  (või on 
liiga kallid)
Nt loodete energia, 
päikeseenergia, 
maasisene soojus
Pruunsüsi
Tahked kütused
Süsi (pruun-, kivi-, 
Kivisüsi
antratsiit)
Põlevkivi
Turvas 
Puit
Antratsii t
Põlevkivi
Kivisüsi
1550 a. kaevandati Inglismaal 210 
000 tonni , 1630 a. →5,1 mln tonni
Lääne- Euroopas hakati kasutama 
intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), 
Ameerikasse  19 saj lõpul
1802 a. ehitati esimene aurupuksiir 
(Inglismaal)
Must  metallurgia , keemia- ja 
tekstiilitööstus paigutusid 
kivisöebasseinide lähedusse
Kujunesid uued tööstuspiirkonnad 
– Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass 
(Venemaal ja Ukrainas), Manchester 
(Inglismaal), Apalatšid (USAs)
Kivisöe varud riigiti (mld/t)
Brasiilia
Poola
Kasahstan
Ukraina
1
Saksamaa
Austraalia
India
Hiina
Venemaa
USA
0
50
100
150
200
250
300
Kivisüsi
Tarbitakse enamjaolt tootjariikides
Maailmaturule jõuab 10-15%
Põhja-riikides kasutatakse 2/3  elektrienergia  
tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui 
majapidamises
Peamised kivisöe tootjad ja 
eksportijad 2001 a. (mln/t) 
Kivisüsi
Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas
Põlevkivi
Leidub rohkesti 
Austraalias, Ameerika 
Ühendriikides, Eestis.
Väike kütteväärtus→ 
elektrijamades ei 
tarvitata (v.a Eesti)
Vaade põlevkivimuuseum-kaevanduse 
peakäigule
Nafta
Kõige enam 
kasutatud 
energialiik
Peamine 
mootorikütuse 
tooraine
Mõõtühik 1barrel = 
159 l.
Nafta ammutamine ja transport
Toornafta   
Nafta töötlemine
Nafta fraktsioonide 
eraldamine:
Mootorikütus
Küttegaas
Bensi n
Naftakeemia
Petrooleum
Di slikütus
Ahjukütus
Masuut
Nafta tootmine
I-st korda →1847a. (Austria-
Ungaris)
I-st korda Ameerikas → 1859a.
19 saj.lõpul 85% toornaftast → 
petrooleumiks,ülejäänud 
määrdeaineteks.
1909 a. 50% toornaftast → 
kütteõliks
1930 a. enamus toornaftast 
→autobensiiniks
Nafta tootmine
1900 a. moodustas 4% tarbitud 
energiast, 1950a → 50%.
1960 –2000 a kasvas tootmine 
3,5x (1 mld t→3,5 mld t)
Viimase 110 a-ga kasvanud 
200x
1/3 naftast saadakse šelfialadelt
Nafta tootmine
Nõuab palju kapitali, 
annab suurt kasumit
Juhtiv roll rahvusvahelistel 
firmadel  
(Exxon  Mobil , Royal  Dutch  Shell jt) 
Lähis-Ida riigid
Omavad 2/3 
naftavarudest
Toodetakse 1/3 naftast
Suurem osa veetakse 
teistesse regioonidesse
Omatarbimine väike
Nt. Saudi –Araabia, 
Omaan , Kuveit, AÜE, 
Iraak  jt
Ladina-Ameerika
Suurimad naftaammutajad 
Mehhiko ja  Venezuela  
(Brasiilia)
Vähem toodetakse 
Argentiinas, Columbias, 
Ecuadoris.
Nafta töötlemine  ei ole 
mahukas, pool toornaftast 
eksporditakse
Ida- ja Kagu- Aasia
Suurtootjaid 2 : Hiina ja 
Indoneesia
Suurem osa toodangust 
tarbitakse siseturul
Peamised toornafta 
importijad on Jaapan, 
Lõuna-Korea, Singapur
oil  pipeline  from Kedah to Kelantan in  order  to 
transport oil from  West   Asia  to East  Asian  
Euroopa riigid
Suurtootjad: Venemaa, Norra, 
Suurbritannia
Enamus Euroopa riike ostab 
toornaftat suurtes  kogustes  
sisse
Enim veavad toornaftat sisse 
Saksamaa, Prantsusmaa, 
Itaalia, Holland ,  Hispaania.
Venemaa
Venemaa ekspordib ½ 
toodangust Lääne –Eu.-sse
Saksamaa saab 1/3 
tarbitavast maagaasist 
Venemaalt
maagaasi –varud avastati 
1950.-60 a. Lääne- Siberis
Põhja- Ameerika riigid
Nii USA – l kui 
Kanadal oma 
naftaväljad
USA ostab suures 
koguses toornaftat 
veel sisse -1972a. 
28%, 2003a. 55% 
tarbitavast kogusest
Naftat Eksportivate Riikide 
Organisatsioon
 ( OPEC )
Alžeeria 
Angola  
Araabia Ühendemiraadid 
Indoneesia 
Iraak 
Iraan 
Katar  
Kuveit 
Liibüa 
Nigeeria  
Saudi Araabia 
Venezuela 
Maagaas
1900 a. hõlmas 1,5% 
energiatarbimisest, 1980 
a-l →20%, 2005 a. → 28 
Tarbijad peamiselt Põhja 
riigid
Maagaas  versus  nafta
     
+
     
-
Lihtne toota
Ei sobi keemiatööstuse 
Ei vaja erilist töötlemist
tooraineks
Torujuhtmete kaudu on teda 
Tülikas toimetada üle 
odav ja tõhus transportida
mere
Maagaasi põletamisel tekib 
vähem  saasteaineid
Suhteliselt mugav kasutada 
majapidamises
Fossiilsetest kütustest 
suurima kütteväärtusega
Elektroenergeetika
elektrivalgustust hakati 
kasutama 19 saj. lõpul
  kulukas   infrastruktuur
Energiat toodetakse peamiselt 
soojus-, hüdro- ja 
tuumaelektrijaamades, 
Vähesel määral ka tuule-, 
päikese- ja geotermaal-  
elektrijaamades. 
Elektrienergia tootmise ja 
tarbimise geograafia
Maailmas toodeti 2001a. ~2361 
kWh elektrienergiat inimese 
kohta aastas. 
Peamised tootjad ja tarbijad on 
Põhja riigid 
Suurimad tootjad – USA, 
HIINA, JAAPAN, VENEMAA
Suurimad tarbijad (inimese 
kohta) Norra, Island , Kanada
Rootsi
Elektrienergia + ja -
-
+
• Elektrijaamade ehitami-
 Mugav energialiik
ne, käigushoidmine, 
elektri transportimine 
 Saab kasutada nii 
kulukas ja energiat 
valgustuseks, kütteks ja 
nõudev
jõuallikaks nii 
ettevõtetes kui kodudes
• Elektrienergiat ei saa 
ladustada
 
Soojuselektrijaamad
Toodetakse 2/3 maailma 
elektrienergiast
Ehitamine suhteliselt odav, 
kiire
Paiknemine oleneb 
energiaallikate / tarbijate 
asukohast
Suurim maht USA-l, Hiinal, 
Venemaal,  Jaapanis
Saksamaal
Soojuselektrijaamad
Elektrienergia toodetakse 
peamiselt söe- ja 
naftavarudega
Eestis saadakse põlevkivist
Reostab keskkonda
Tuumaelektrijaamad
Kuuluvad 
soojuselektrijaamade hulka
I -ne tuumaelektrijaam rajati 
1954a.  NSVL -s
2005a. oli maailmas 443 
reaktorit , andsid 17% maailma 
energias
Kõige rohkem reaktoreid on 
USA-l (104), Prantsusmaal 
(59), Jaapanil ( 54) ja 
Venemaal (31)
Tuumaelektrijaamad
Ei  eralda  kasvuhoonegaase, 
ei saasta õhku
Tekib vähe tahkeid 
jäätmeid – samas väga 
radioaktiivsed
Ehitamine ja käigus- 
hoidmine on väga kallis
Vajavad vähe toorainet
Uraanimaaki leidub nt 
Austraalias, LAVs, 
Brasiilias
Hüdroeletrijaamad
Annavad ≈1/5 maailma 
energiast
Ehitamine kallis, 
aeganõudev ⇒ ei vaja 
palju tööjõudu, vesi tasuta
Nõuab veehoidlaid, maaala 
üleujutamist, võib saastuda
2/3 ressurssi on Lõuna 
riikides
Norras suurim toodangu 
maht inimese kohta
Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a.
(mld kWh) 
400
Kanada
350
Brasiilia
300
USA
250
Hina
200
Venemaa
150
Norra
100
Jaapan
Rootsi
50
India 
0
Prantsusmaa
1
Energiatootmisega kaasnevad keskkonnamured:
• kasvuhoonegaaside ilmingute tugevnemine
• mulla ja vee  hapestumine
• tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht 
tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud 
tuumajaamade  töö lõpetamise raskused
• linnade ja tööstuspiirkondade  saastumine
• teravneb põletuspuidu  vajak  arengumaades
Alternati vsed energiallikad:
• päikeseenergia
• tuuleenergia
• maailmamere soojuse energia
• tõusu-mõõna energia
• ookeanilainetusenergia
• maailmamere pinnatemperatuuri erinevusest 
saadav energia
• geotermiline energia
• biomassi energia
Varud on  ammendamatud .
Taastuvad energiaallikad
• Päikeseenergia: 
Saksamaa , Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India 
• geotermiline energia
Peamiseks  soojusallikaks  on pika 
pooldumisajaga uraani,  tooriumi  ja kaaliumi 
isotoopide  lagunemine  maakoores, nii et 
aluspõhja temperatuur tõuseb 10­20º C/km.
Vulkaanilise akti vsusega aladel ­ Itaalias, 
Uus­ Meremaal . Islandil kasutatakse ära juba 
mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º 
C)  temperatuure .
• pinnatemperatuuri erinevused troopilises meres
Pinnal 25º-30º, 1000m sügavusel 4,5º C, 
kasutusel näiteks USA-s
• tõusu­mõõna energia
Akumuleeritakse energia, mis toimib tänu 
nähtustele
Kasutatakse näiteks Suurbritannias, 
Kanadas, Prantsusmaal, Austraalias.
• tuuleenergia
Takistused: tuule suund ja jõud ei ole 
ühesugused; tuulevaikuse periood; 
tuulegeneraatorid on kallid;
• ookeanilainetuse energia
Kasutatakse näiteks Norras, Jaapanis.
• biomass
toodetakse metsa harvendusraiega 
saadavast peenpuidust või ki rkasvuliste paju 
või muude puuli kide kasvatamisel, koristades 
saaki lühikeste ajavahemike järel.
Tuuleenergia:
 Kasulik oleks elektrienergia  salvestada
keemilisel teel (akumulaatoritesse),
 mehhaanilisel teel (pumpjaamad-vesi pumbatakse kõrgemal 
olevatesse jaamadesse, kasutatakse hiljem).
 Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs,  Taanis , Hispaanias, 
Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, 14 000 tuulikut 
toodab 1,2 %  California   osariigi  energiast. 
Geotermaalenergia
Alternatiivenergia plussid ja miinused
Regioonide energiamajandus ja 
-tarbimine
Pool energiast tarbitakse Põhja 
riikides,kus elab 1/5 rahvast
Suurim energiatootja –ja tarbija 
Põhja-Ameerika
(nafta, maagaas, kivisüsi…
arendatakse alternatiivenergiat)
Vähim arenenud riigid 
kasutavad kütusena puitu
Lääne-Euroopa energiatootmine
kasutab palju kohalikku 
toorainet 
impordib naftat, maagaasi
palju soojuselektrijaamu, 
kasutatakse hüdro- ja tuuma-
energiat.
Suur tähelepanu 
alternatiivenergiale suunatud 
Ida-Aasia energiatootmine
Arenenum energiasüsteem 
Jaapanis –tuumaenergia 
annab 30% elektrienergiast
Hiinas kasutatakse palju 
kivisütt (tulevikus 
hüdroelektrijaamad?)
Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina –
Ameerika , Aafrika energiatootmine
Lõuna-ja Kagu-Aasia –India 
 Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas 
→kivisütt, Indoneesia→ 
–maagaasist ja naftast
naftat, paljud väikeriigid 
 Saharast lõuna pool – 
impordivad
mäetööstuskeskused
Ladina-Ameerika- nii kohalik 
 LAV- süsi;  Nigeeria- nafta, 
kütus ( Mehhikos , Venezuelas 
Niger (uraan)
nafta, Boliivias maagaas), 
hüdroenergia (3/4) kui  import
 Austraalia – kivisöe ja 
hüdroenergia

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Slide 32
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Slide 35
  • Slide 36
  • Slide 37
  • Slide 38
  • Slide 39
  • Slide 40
  • Slide 41
  • Slide 42
  • Slide 43
  • Slide 44
  • Slide 45
  • Slide 46
  • Slide 47
  • Slide 48
  • Slide 49
  • Slide 50
  • Slide 51
  • Slide 52
  • Slide 53
  • Slide 54
  • Slide 55
  • Slide 56
  • Slide 57
  • Slide 58
  • Slide 59
  • Slide 60
  • Slide 61
  • Slide 62
  • Slide 63
  • Slide 64
  • Slide 65
Vasakule Paremale
Energiamajandus-Energiavarad #1 Energiamajandus-Energiavarad #2 Energiamajandus-Energiavarad #3 Energiamajandus-Energiavarad #4 Energiamajandus-Energiavarad #5 Energiamajandus-Energiavarad #6 Energiamajandus-Energiavarad #7 Energiamajandus-Energiavarad #8 Energiamajandus-Energiavarad #9 Energiamajandus-Energiavarad #10 Energiamajandus-Energiavarad #11 Energiamajandus-Energiavarad #12 Energiamajandus-Energiavarad #13 Energiamajandus-Energiavarad #14 Energiamajandus-Energiavarad #15 Energiamajandus-Energiavarad #16 Energiamajandus-Energiavarad #17 Energiamajandus-Energiavarad #18 Energiamajandus-Energiavarad #19 Energiamajandus-Energiavarad #20 Energiamajandus-Energiavarad #21 Energiamajandus-Energiavarad #22 Energiamajandus-Energiavarad #23 Energiamajandus-Energiavarad #24 Energiamajandus-Energiavarad #25 Energiamajandus-Energiavarad #26 Energiamajandus-Energiavarad #27 Energiamajandus-Energiavarad #28 Energiamajandus-Energiavarad #29 Energiamajandus-Energiavarad #30 Energiamajandus-Energiavarad #31 Energiamajandus-Energiavarad #32 Energiamajandus-Energiavarad #33 Energiamajandus-Energiavarad #34 Energiamajandus-Energiavarad #35 Energiamajandus-Energiavarad #36 Energiamajandus-Energiavarad #37 Energiamajandus-Energiavarad #38 Energiamajandus-Energiavarad #39 Energiamajandus-Energiavarad #40 Energiamajandus-Energiavarad #41 Energiamajandus-Energiavarad #42 Energiamajandus-Energiavarad #43 Energiamajandus-Energiavarad #44 Energiamajandus-Energiavarad #45 Energiamajandus-Energiavarad #46 Energiamajandus-Energiavarad #47 Energiamajandus-Energiavarad #48 Energiamajandus-Energiavarad #49 Energiamajandus-Energiavarad #50 Energiamajandus-Energiavarad #51 Energiamajandus-Energiavarad #52 Energiamajandus-Energiavarad #53 Energiamajandus-Energiavarad #54 Energiamajandus-Energiavarad #55 Energiamajandus-Energiavarad #56 Energiamajandus-Energiavarad #57 Energiamajandus-Energiavarad #58 Energiamajandus-Energiavarad #59 Energiamajandus-Energiavarad #60 Energiamajandus-Energiavarad #61 Energiamajandus-Energiavarad #62 Energiamajandus-Energiavarad #63 Energiamajandus-Energiavarad #64 Energiamajandus-Energiavarad #65
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 65 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olku7 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Elektroenergeetika
20
ppt

Elektroenergeetika

0 Prantsusmaa 1 Alternatiivenergia Päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergia. Maailmas tarbitakse 1% Päikeseenergia 1970 a võeti kasutusele spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid Kasulik püüda otsekiirgust Saksamaa , Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India, Tuuleenergia Geotermaalenergia Alternatiivenergia plussid ja miinused Regioonide energiamajandus ja -tarbimine Pool energiast tarbitakse Põhja riikides,kus elab 1/5 rahvast Suurim energiatootja ­ja tarbija Põhja-Ameerika (nafta, maagaas, kivisüsi... arendatakse alternatiivenergiat) Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu Lääne-Euroopa energiatootmine kasutab palju kohalikku toorainet impordib naftat, maagaasi palju soojuselektrijaamu, kasutatakse hüdro- ja tuuma- energiat. Suur tähelepanu alternatiivenergiale suunatud

Geograafia
10-klassi geograafia KT küsimused
5
doc

10. klassi geograafia KT küsimused

· Hooldustööde tegemata jätmine · Keskkonna saastumine (happesademed) · Metsa tulekahjud 9) Kui suure osa peab moodustama Eesti metsaseaduse kohaselt mets riigi pindalast? 20 % 10) Mis on maailmamere peamisteks probleemideks ja mis on nende põhjused? Bioloogilise produktiivsuse vähenemine- mere saastamine (tankeriõnnetused, lohakus, inimtegevuse jäätmed, keemiarelvade, radioaktiivsete jäätmete uputamine). Suur ja ebaühtlane kalapüük. 11) Millega tegeleb energiamajandus? Tegeleb energiavarade uurimise, hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. 12) Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks 13) Mis ajastul võeti kasutusele kivisüsi? Hilisindustriaalühiskonnas aastal 1910. Milliseid energiaallikaid kasutati enne? Puit, orgaanilised jäätmed, lihaste jõud.

Geograafia
Energiamajandus
19
ppt

Energiamajandus

Energiamajandus Energiavarad Tahked kütused Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Milleks on energiat vaja? Valguse ja soojuse saamiseks Toidu valmistamiseks Mootorikütuseks Masinate tööks Inimkonna energia kasutamise struktuur ja dünaamika % Energia allikas 2000 1500 1910 2000 e Kr Lihaste jõud 70 10 0 0 Orgaanilised 25 20 16 0 jäätmed Puit 5 70 15 0 Süsi 0 0 63 28,7 Nafta 0 0 3 38,6 Hüdroenergia 0 0 3 3,7 Maagaas 0 0 0 22,1 Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas ­

Geograafia
Energiamajandus
2
doc

Energiamajandus

ENERGIAMAJANDUS tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- ja ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Alternatiivsed energiaallikad: *vee-energia *tuuleenergia *puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia ­ Hiina ja Indoneesia, Euroopa ­ Venemaa, Norra, Suurbritannia) Sissevedu kõige suurem: Skm,

Majandus
Energiamajandus- Geograafia 10-klass
6
doc

Energiamajandus | Geograafia 10. klass

kõrged. Kasutusalad piiratud. Biomassi Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral. energia Saadav energiahulk küllaltki väike. *taastuv Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, mistõttu mõjutab energiamajandus ka kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku, kusjuures suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenendu riigid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaasd (CO 2 ) ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu.

Geograafia
Energiamajandus
6
doc

Energiamajandus

ulatuslikule kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid ­ torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti nii kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Kaasaegne energiamajandus Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadused. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine. Kuigi kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, on see kütuseliik arengumaades ikka veel kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel. Veejõu ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast

Geograafia
Energiamajandus ja energiavarade uurimine
4
docx

Energiamajandus ja energiavarade uurimine

Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine ­ nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud ­ kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta ­ 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 2

Geograafia
Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted
2
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

3.1 Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine 3) Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun