Tiheduse määramine

Q: Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust tihedust ja poorsust?

Vastus leiad õppematerjalist: Tiheduse määramine

Smirnova, Sofya

Tiheduse määramine (0)

Ehitus - Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust tihedust ja poorsust?

TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr: 1
2014/2015
Tiheduse määramine
Rühm: EAUI31
Sofya Smirnova
131790
Mattias Põldaru
19. september 2014

TÖÖ EESMÄRK

Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine.

Kasutatud vahendid

Töös kasutati järgnevaid seadmeid:
Joonlaud täpsusega 1mm – materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g – materjali
kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks.

TÖÖ KIRJELDUS

Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine

Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. Iga keha külje mõõdetakse joonlauaga kolm korda mõõtmistäsusega 0,1mm, seejärel arvutatakse iga külje jaoks keskmine mõõt. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutatakse keha maht Vbr valemiga 1. Proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul. Keha tihedus arvutatakse valemiga 2
Keha maht arvutaakse järgmise valemiga:
, Valem nr: 1
kus V – keha maht [cm3]
a – pikkus [mm]
b – laius [mm]
h – kõrgus [mm]
Keha tihedust arvutatakse järgmise valemiga:
, Valem nr: 2
kus ρ – proovikeha tihedus [kg/m3]
m – proovikeha mass õhus [g]
Vbr – proovikeha math [cm3]

Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine

Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse Vbr määramiseks kaalutakse proovikeha esiteks õhus ja pärast vedelikus . Kuiva proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul. Järgmine katsemetoodika valik sõltub materjali võimest imada vett. Kui keha on tihe ja materjali poorsus on väga väike ning ta praktiliselt ei ima vett, nagu graniit , siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht valemiga 3 ja tihedus valemiga 4
Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga:
, Valem nr: 3
kus Vbr – proovikeha math [cm3]
m – proovikeha mass õhus [g]
m1 – proovikeha mass vedelikus [g]
pv – vedeliku tihedus [g/cm3], (1 g/cm3)
Ebakorrapärase keha tihedus arvutatakse järgmise valemiga 2
Kui proovikeha on poorne ja hästi vett imav, siis pärast kuivas õhus kaalumist kaetakse ta parafiiniga . Parafiiniga kaetakse keha 2-3 korda. Iga korra päratst lastakse parafiinikihil hanguda. Edasi parafiiniga kaetud keha kaalutakse uuesti õhus. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees. Pärast määratakse keha maht koos patafiiniga valemiga 5. Järgmiseks arvutatakse parafiini ruumala valemiga 6 ja keha maht valemiga 7. Materjali tihedus määratakse valemiga 8.
Poorse keha maht koos parafiiniga arvutatakse järgmise valemiga:
, Valem nr: 5
kus V1 – parafiiniga kaetud keha maht
m1 – keha mass koos parafiiniga õhus [g]
m2 – keha mass koos parafiiniga vedelikus [g]
ρv – vee absoluutne tihedus [g/cm3], (1g/cm3)
Parafiini ruumala arvutatakse jägmise valemiga:
, Valem nr: 6
kus Vp – parafiini ruumala [cm3]
m2 – kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita [g]
m1 – kuiva proovikeha mass õhus koos parafiiniga [g]
ρρ( parafiini tihedus) = 0,93 g/cm3
Poorse keha matht arvutatakse järgmise valemiga:
, Valem nr: 7
kus V - keha math [cm3]
V1 –parafiiniga kaetud keha math
Vp – parafiini rumala [cm3]
Poorse keha tihedus arvutatakse järgmise valemiga:
, Valem nr: 8
kus ρ◦ - proovikeha ihedus [kg/m3]
m – proovikeha mass õhus [g]
V – proovikeha math [cm3]
Katsekehade poorsuse p protsentides arvutatakse valemiga 9. Graniidi absoluutseks tiheduseks on võetud 2660 kg/m3 ja silikaat ja keraamilise tellise absoluutne tihedus on 2650 kg/m3
Keha poorsus arvutatakse järgmise valemiga:
, Valem nr: 9
kus p – matejali poorsus protsentides
ρ◦ - materjali tihedus [kg/m3]
p – materjali absoluutne tihedus [kg/m3]
Katsed toimusid 8.09.2014 ebakorrapärase kehade tiheduse ja poorsuse määramine, ja 15.09.2014 korrapärase kehade tiheduse määramine kell 16:00-17:30

KATSETULEMUSED

Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine

Katsematerjal: kips
Keha mass: 145,2 g
Proovikehamõõdud:
a: 37mm /38 mm /38 mm
b: 172 mm / 173 mm / 173 mm
h:37 mm /38 mm /38 mm
Aritmeetilised keskmised on
Proovikeha maht (valem 1):
Proovikeha tihedus (valem 2):
Katsematerjal: vahtpolüstpreen
Keha mass: 21,8 g
Proovikeha mõõdud:
a: 46 mm /47 mm /47mm
b: 97 mm / 96 mm / 95 mm
h: 146 mm / 145 mm / 147 mm
Aritmeetilised keskmised
Proovikeha math (valem 1):
Proovikeha tihedus (valem 2):

Katsetulemuste tabel

Tabel 1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse tabel
Proovikeha
a, mm
b, mm
h, mm
Mass, g
Maht, cm3
Tihedus, kg/cm3
dolomiit
99
9
99
2004,0
95465
2099,6
silikaattellis
88
199
248
4824,0
434298
1110,8
keraamiline tellis
65
120
250
3074,0
195000
1576 ,4
keraamiline plaat
149
149
10
491,6
22201
2214,3
polümeriseeritud bituumeni baasil rullhüdroisolatsioon
100
101
2,6
37,3
2626
1418,9
kipsplaat
132
246
13
298,4
42213,6
706,9
puitplastplaat
100
100
10
76,2
10000
762,0
vahtpolüstüreen
149
149
49
34,6
108784,9
31,8
graniit
69
69
26
325,6
12606,95
2582,7
silikaattellis
64,6
62,1
249
1861,8
99890,33
1863,8
puitplastplaat
101
99
16
685,4
15986,04
4287,5
polüetüleenvill
100,7
91,3
49
9,4
45050,16
20,9
graafiline betoon
150
150
35
2033 ,8
79425
2560,7
liimpuit
21
100
200
168,7
41172,4
409,7
silikaattellis
90
119
250
5164,2
267666,5
1929,3
vahtpolistureen
110
110
50
21,4
60500
35,4
polümeriseeritud bituumeni baasil rullhüdroisolatsioon
105
105
5
69,4
5512,5
1259,0
aknaklaas
101
101
6
150,0
6120,6
2451,0
puitplastplaat
100
100
15
118,0
15000
786,7
aknaklaas
4
99
99
147,2
3920 ,4
3754,8
mullbetoon
100
101
98
872,4
99018,51
881,0
ekstruuderpolüstüreen
147
99
28
19,6
40748,4
48,1
vahtklaas
140
90
40
71,0
50400
140,9
graafiline betoon
210
140
16
1128
45569,91
2475,3
keraamiline plaat
99
99
10
243,4
10035,16
2425,5
keraamika
118
151
65
801,0
115817
691,6
ekstruuderpolüstüreen
48
140
97
35,4
65184
54,3
vahtpolüstüreen
46
97
146
21,8
65145,2
33,5
kips
38
170
38
145,2
24548
591,5
klaasvill
141
20,3
102
24
29281,33
82,0
polümeriseeritud bituumeni baasil rullhüdroisolatsioon
100
5
103,2
72,2
5160
1399,2
dolomiit
98
99
93
2116,4
90228,6
2345,6
polümeriseeritud bituumeni baasil rullhüdroisolatsioon
90
111
4
41,2
3996
1031
ehitusteras
112,89
15,865
7115,7

Ebakorrapärase kujuga tiheduse ja poorsuse tabel

Materjali poorsus on väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima

Tabel 2. Graaniidi tihedus ja poorsus
Materjal
Graniit
Proovikeha mass õhus m
37,82 [g]
Proovikeha mass vees m1
24,2 [g]
Proovikeha maht
13,62 [cm3]
Proovikeha tihedus
2776,8 [kg/m3]
Proovikeha poorsus
-4,4%
Proovikeha maht (valem 3):
Proovikeha tihedus (valem 2):
Proovikeha poorsus (valem 9):

Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist

Tabel 3. Silikaattelise tihedus ja poorsus
Materjali nimetus
Silikaattellis
Kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita m
35,86 [g]
Parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus m1
37,99 [g]
Parafiniga kaetus proovikeha mass vees m2
18,6 [g]
Keha math koos parafiiniga
19,39 [cm3]
Parafiini rumala
2,29 [cm3]
Keha maht
17,1 [cm3]
Materjali tihedus
2097 [kg/m3]
Materjali poorsus
20,9%
Poorse proovikeha math koos parafiiniga (valem 5):
Parafiini ruumala (valem 6):
Poorse proovikeha math (valem 7):
Poorse proovikeha tihedus ( valem 8):
Poorse proovikeha poorsus (valem 9):

Katsetulemuste tabel

Tabel 4. Silikaat- ja keraamiliste telliste tiheduse tabel
materjal
mass kuivas õhus, m
mass parafiiniga õhus, m
mass parafiiniga vees, m
maht koos parafiiniga, cm3
parafini rumala, cm3
keha maht, cm3
materjali tihedus, kg/m3
Silikaat tellis
29,3
31,0
14,8
16,21
1,84
14,37
2038,79
48,1
50,2
23,0
27,24
2,25
24,99
1926,56
17,9
19,1
8,8
10,26
1,18
9,077
1978,58
45,2
46,9
22,4
24,51
1,76
22,75
1990,19
72,1
74,2
35,0
39,24
2,32
36,92
1952,47
57,1
59,9
27,2
32,71
3,04
29,67
1924,02
35,9
37,9
18,6
19,39
2,29
17,10
2097,12
44,7
47,1
25,2
21,87
2,53
19,34
2311,93
Keskmine
2027,45
Keraamiline tellis
30,9
32,5
16,4
16,14
1,76
14,38
2149,33
52,9
54,7
26,8
27,9
1,96
25,94
2038,31
55,0
56,5
28,0
28,46
1,57
26,89
2045,36
49,7
51,3
25,2
26,08
1,74
24,34
2040,43
45,3
46,9
22,4
24,51
1,77
22,74
1990,69
28,7
30,1
16,0
14,1
1,56
12,54
2284,53
45,3
46,9
23,2
23,65
1,71
21,94
2062,87
18,4
19,4
9,4
10,02
1,15
8,87
2068,89
68,9
71,1
36,8
34,28
2,39
31,89
2159,52
26,0
28,2
15,0
13,2
2,33
10,87
2395,40
26
26,74
14
12,74
0,795698925
11,94
2176,77
Keskmine
1940,0
Tabel 5. Silikaat ja keraamiliste telliste poorsus

Absoluutne tihedus, kg/m3
Tihedus, kg/m3
Poorsus, %
Silikaat tellis
2038,78
23
2650
1926,56
27
1978,56
25
1990,19
25
1952,47
26
1924,02
27
2097,12
21
2311,93
13
Keskmine
23
Keraamiline tellis
1990,69
25
2650
2062,86
22
2159,51
19
2149,33
19
2038,31
23
2045,36
23
2040,43
23
2284,53
14
2068,9
22
2395,4
10
2176,77
18
Kekmine
16

JÄRELDUSED

Allika [1] kohaselt on graniidi tihedus 2500-2800 kg/m3, katsetulemuste keskmine on 2776,8 kg/m3, ehk mahtus antud vahemikku, kuid granidi poorsus tuli miinusmärgiga. Negatiivse märgiga poorsus võib viidata nii mõõtmisveale, aga ka väärale absoluutse tiheduse väärtusele. Võib teha järelduse, et konkreetse graniiditüki absoluutne tihedus on suurem, sest poorsus kindlasti negatiivne ei ole. Selleks et miinus märgist vabaneda on kaks variante, kas valida suurem absoluutne tihedus või väita, et antud graniidi poorsus on kindlasti 0%.
Silikaat ja keraamilise tellise keskmine tihedus, vastavalt 2027,45 kg/m3 ja 1940,0 kogu gruppis ka ei mahu lubatud piiridesse , silikaattellise tihedus 1700-1900 kg/m3 ja keraamiline tellis umbes 1700 kg/m3, mõlemad[1] kohaselt. Seda võib põhjustada antud katsematerjalide vähe poorsus. Suured hälbed võisid olla tingitud mõõtmise ebatäpsusest ja ka arvutustes tehtud ümardamistest.
Kipsi tiheduseks sain katseteel 584 kg/m3, Kipsplaadi tihedus [1] allikajärgi on 750-780kg/m3. Erinevus võib põhjustada antud materjali suurem poorsus. Saadud vahtpölüstüreeni tihedus 32,6 kg/m3 mahub lubatud vahemiiku 15–50 kg/m³ allika [2] kohaselt.
Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli ehitusteras, tiheduseks saadi 7115,7 kg/m3.Allika [1] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli polüetüleenvill, 21 kg/m3 kohta.
Ebakorrapärase kujuga kehade poorsuseks sain silikaatkivil 21% (poorsus cá 30% [3] allika p]hjal. Rühma keskmisteks tulemusteks oli 23 %.
Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest,veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused, näiteks veeimavus . Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes võib järeleda tabelite järgi, et mida tihedam on aine,seda väiksem poorsus. Suure tihedusega materjalid on pigem need, mis kasutatakse kandekonstruktsiooniks nagu teras, madala tihedusega materjalid on peamiselt need mis kasutatakse isolatsiooniks.

KORDAMISKÜSIMUSED

Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust?
Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus ja millistes tingimustes võib ehitusmaterjali kasutada. Näiteks suure poorsusega materjali ei sobi niiskesse keskkonda, see tõmbab kogu niiskuse, kandekonstruktsiooniks on otstarbekam kasutata suure tihdusega materjale, sest nende poorsuse protsent on väike ning seetõttu nad on tugevam kui väike tihedusega materjale

Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjaliomaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest?
Poorsus ja materjali tihedus on omavahel seotud: mida suurem on poorsus, seda vähem on tihedus, näiteks graniidil on p 90% . Poorsusest sõltub materjali külmakindlus,veeimavus, õhu ja muu gaaside difusioon läbi materjali, tugevus ning sooja juhtivus . Pooride läbimõõdust oleneb ka vee olek antud ümbritseva keskkonna temperatuuril (aur, vesi, jää) ja liikumise võime poorides, mis põhjustab materjali püsivusomaduste muutumist (nt. külmakindlus veega läbiimbunud materjalil langeb).Näiteks betoonil on suur tihedus 2260kg/m3 ja poorsus on väike, seega on ta külmakindlus suur ja sooja juhtivus on ka väike 1,0....1,7W/(moK).Vesi ei pääse pooridesse, kuid kui pääseb siis kuna betoonil on tupiik poorid siis imab betoon vett kuna poorid ei saa täis ja siis imumine lõppeb.Tihedusest sõltuvad ka paljud teised materjali omadused:Soojajuhtuvus (mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust), tugevus, mass mahuühiku kohta.Näiteks, teras on suure tihedusega, seega on tema mass mahuühiku kohtasuur. Näiteks 1m3 terast (7850 kg/m3) kaalub palju rohkem kui 1m3betooni (~2400 kg/m3)

Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust matrjali poorsusest ja poorsuse laadist.
Mida väiksema tihedusega on materjal, seda poorsem ta on, seega isoleerib soojust paremini.Materjali peentes poorides olev õhk on suhteliselt hea soojajuhtivuse vähendaja. Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur, kuna kinnistes õhk ei tsirkuleeri ja jääb seal soena. Suuremates poorides > 2mm olev õhk aga juba tsirkuleerib ja seega ei säilita soojust.

Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest.
Mida vähem on tihedus, seda suurem on poorsus, seda rohkem õhu poorid sisaldavad. Mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust.

Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest.
Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väikesem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus.

KASUTATUD MATERJALID

Raado , L., EPM 3500 Ehitusmaterjalid 1. Osa, . 2013/2014a, [e-knspekt]. http://www.ttu.ee/persoon/lembi-merike-raado/oppematerjalid-22/ehitusmaterjalid-epm3500/ , (19.09.2014)

Unga, A., EPS- soojustusmaterjalid , [artikkel veebist], http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/4_1998/eps.ht m, (19.09.2014)

Juurvee, U., Silikaatkivi-vana, hea ja kaasaegne materjal,[artikkel veebist], http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivi-%E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne-materjal , (19.09.2014)

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sofya Smirnova Õppematerjali autor

Ehitusmaterjalid 1 protokoll

poorsus proovikeha keha mass silikaat tellis proovikeha mass poorid betoon materjali tihedus

Kasutatud allikad

https://www.ttu.ee/persoon/lembi-merike-raado/oppematerjalid-22/ehitusmaterjalid-epm3500/

Sarnased õppematerjalid

pdf

Materjalide tihedus ja poorsus

1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf

Ehitusmaterjalid

pdf

Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine.

1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina

Ehitusmaterjalid

doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki

Ehitusmaterjalid

docx

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk...............................................................

Ehitusmaterjalid

docx

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö

TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus

Ehitus

docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2021 Materjali tiheduse määramine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID Paisutatud polüstüreen (EPS), lubjakivi, keraamiline tellis, graniit 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Nihik – täpsus 0,2 mm;  Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g;  Elektrooniline kaal (katse nr

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk

Tiheduse määramine (0)

Esitatud küsimused

TÖÖ EESMÄRK

Kasutatud vahendid

TÖÖ KIRJELDUS

Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine

Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine

KATSETULEMUSED

Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine

Katsetulemuste tabel

Ebakorrapärase kujuga tiheduse ja poorsuse tabel

Materjali poorsus on väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima

Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist

Katsetulemuste tabel

Absoluutne tihedus, kg/m3Tihedus, kg/m3Poorsus, %Silikaat tellis 2038,782326501926,56271978,56251990,19251952,47261924,02272097,12212311,9313Keskmine23Keraamiline tellis1990,692526502062,86222159,51192149,33192038,31232045,36232040,43232284,53142068,9222395,4102176,7718Kekmine16

JÄRELDUSED

KORDAMISKÜSIMUSED

KASUTATUD MATERJALID

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Materjalide tihedus ja poorsus

Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine.

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö

Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

Kommentaarid (0)