Naatrium (1)

Puurmani gümnaasium

Naatrium

Referaadi koostaja :Kekorainen Rauno
Juhendaja :Kirpu Aleksandr
Klass:10 klass
Puurmani 2010
Sissejuhatus
Mina valisin naatriumi seepärast referaadi teemaks kuna seda pidi tegema ning mina leidsin selle elemendi selleks kõige sobilikuma. Selle elemendi kohta leidub infot ning on ka ise endale uusi ning huvitavaid asju teada saada. Välimuselt on naatrium hõbevalge metall . Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete , vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.Omadustelt on naatrium leelismetall . Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid Naaatriumit leidub praktiliselt kõikides toiduainetes ning naatriumi liigtarbimine võib põhjustada hulle tagajärgesid kuid sellest juba järgnevalt allpool olevas tekstis., mitte naatriumoksiid . Element ise on leelismetall
Üldiseloomustus
Naatriumi sooli leidub kõigis toitudes ning joogivees. Naatrium joogivees esinevates kogustes inimese
tervisele kahjulik ei ole. Naatriumi sisaldus üle 200 mg/l joogivees võib põhjustada vee ebameeldivat
maitset . Päevane annus: 500 mg.
Naatrium on I A rühma metall, ja neid nimetatakse
Leelismetallideks
Naatriumi elektronskeem on: Na +11 | 2)8)1)
Naatriumi elektronvalem : 1s22s22p63s1
Kõigil I A rühma metallidel lõpeb
elektronvalem ns1 lõpuga, st viimases
elektronkihis on 1 elektron
Seetõttu on kõigil nendel elementidel
ühendites o.a. alati +1
natrium on tugev redutseerija, see tähendab et ta loovutab esimesel võimalusel väliskihi elektronid.
Suure keemilise aktiivsuse tõtu ei leidu lelelismetalle looduses ehedalt, ühenditena on Na aga levinud. Naatriumkloriid moodustab kohati pakse lademeid, merevees on keskmiselt 2.5% NACL (Läänemeres 0.6-1.7). NaCl sisaldub veres
Omadused
Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust ja seepärast on element väga kergesti sulav metall. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest, kuid ta on kergem veest.. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Kõrgel rõhul kaotab naatrium metallilised omadused ja muutub läbinähtavaks.Metall on väga hea soojus - ja elektrijuhtning tal on kõrge soojusmahtuvus , seetõttu rakendatakse suletud naatriumi soojuskandjana. Õhus oksüdeerub väga kiiresti ning naatriumtüki värskeltlõigtud pind tuhmub silmnähtavalt, kattudes naatriumoksiidi, -hüdroksiidija –karbonaadi kihiga . Oksüdeerumise vältimiseks säilitatakse Na petrooleumis. Reageerimisel hapnikuga moodustab Na naatriumperoksiid( Na2O2 )
Reaktsioonid
2 Na +O2=Na2O2(naatriumperoksiid)
Kuumutamisel metalliga:Na2O2+2Na=2Na2O
Na2O2 kasutatakse pleegituspulbrite koostises, vesinikperoksiidi tootmiseks hapete toimel:Na2O2 H2SO4=H2O2+Na2SO4
Ja kinnises ruumis Co2 sidumiseks (näiteks allveelaevades):2Na2O2+2CO2=2Na2CO3+O2
Hapnikku eraldub seejuures seotud süsinikdioksiidiga võrreldes kaks korda vähemas mahus .
Energilisemalt kulgeb reaktsioon mittemetalide –väävli ja halogeenidega:
2Na+S= Na2S (naatriumsulfiid)
2Na+Br2=2NaBr(naatriumbromiid)
Hüdroksiid NAOH on valge värvusega kristallilised ühendid. Neid toodetakse kloriidide NACL vesilahuste hüdrolüüsil.
Kasutamine
Naatrium on maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil.Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ning metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi e. seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat e. pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel.
Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Suur osa meie igapäevasest soolatarbimisest on varjatud iseloomuga . Uuringud on näidanud, et arenenud maades saadakse 12% naatriumit töötlemata toiduainetest nagu näiteks kartul ja köögiviljad. Töödeldud toiduainetest nagu näiteks leivast, konservidest, juustust ja valmistoitudest ning väljaspool kodu süües saadakse 77% naatriumi. Kodusel söögivalmistamisel ja vahetult enne sööma hakkamist lisatakse ise soolana veel 11% naatriumi.
Naatriumi on aga vaja:

vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks

happe-tasakaalu säilitamisel organismis,

närviimpulsside edasikandmisel.
Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada:

naha ja limaskestade kuivamist,

vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga,

anu, mille tõttu suurenenud vedelikutarbimine suurendab tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega ,

kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida, sest Naatrium on luudele kahjulik ja see mitte ainult ei tekita turseid, vaid uute uuringute kohaselt ka sööb ja lagundab sinu luid . Uuringud näitavad, et mida  rohkem naatriumi tuleb sinu kehasse, seda rohkem kaltsiumi läheb urineerimise kaudu kehast välja.
Naatriumit saame enamjaolt soolast.
Ekspertide sõnul on kaltsiumi kaotus väga kahjulik. Mida rohkem kaltsiumit sinu kehast väljub, seda vähem saavad uued luu rakud tekkida. Luu rakud tekivad kogu inimese eluaja vältel pideva protsessina.

ühekordne suurem naatriumikogus võib imikutel põhjustada surma kuna nende veel täielikult väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi,

pikaajaline liig võib osadel inimestel tõsta vererõhku. Liigne kehakaal, alkohol , diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi.
Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid , soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused , oliivid, ketšup.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Naatriu m
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10812
http://buduaar.ee/Article/article/1174
http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2_vanad/L5_05.pdf
Hergi Karik”Üldine keemia”
8