Keskkonnafüüsika presentatsioon maasoojusenergia kohta (0)

Maasoojusenergia
Koostajad: Siim Mägi
Mirko Nordström
Rühm: KK109
Juhendaja: H. Tosso
2011
Mis on energia?
Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis
iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest
liigist teise.
Tähiseks on E
Ühikuks on SI-süsteemis 1 dzaul
Maasoojuspump
Soojuspump töötab sama põhimõttega
nagu külmkapp, aga vastupidi.
Soojuspumbad võivad suvel töötada ka
ruumide jahutajatena.
Maasoojuspump koosneb...
...maasoojusvahetist
...soojuspump
...soojuse/jahutuse jaotussüsteem
...soojustus- jahutusaine
Maakollektor
Maasoojusenergia saadakse
kätte pinnasesse paigaldatud
plasttorustiku abil.
Torustikus ringlevale
külmakandjale ülekandunud
soojus kogutakse
soojuspumbaga kokku. Seal
muudetakse selle
energiaväärtus kõrgemaks
ning kasutatakse ära
kütmiseks ja sooja vee
saamiseks.
Mida niiskem on pinnas ja
pikem maakollektor, seda
suurem on maasoojusenergia
hulk.
Avatud energiakaevude süsteem
Suurte ja väikeste ehitiste, ühiskondlike hoonete ja
eramajade kütmiseks mõeldud ohutud, töökindlad ja
keskkonnasäästlikud kütteseadmed.
Nende soetamis- ja paigaldamiskulud on suhteliselt
suured, kuid vastutasuks saate suure töökindluse ja
vähese energiatarvidusega, erakordselt pika
kasutuskestvusega küttesüsteemi
Seadmed ei võta palju ruumi ja seda saab paigaldada ka
väikese pindalaga krundile.
Taastamistööde maht pärast pinnasepuurimisi on tühine.
Mõju loodusele ümber puuraukude jääb väga väheseks.
Põhjavee tase ei muutu, sest põhjavett ei tarbita.
Energiakaev
Soojus kivisest aluskihist või
põhjavee tasandilt tuuakse
üles puuraukude kaudu.
Kui energiavajadus on suur,
siis võib mitmed puurkaevud
omavahel kokku ühendada.
Puuraugus kaks augu põhjas
liituvat toru. Neis
kogumistorudes voolab
külmakandja.
Ei kahjusta põhjavett
Surutakse puurauku kuni
kivise kihini terasest
manteltoru.
Veekollektor
Väga hea soojusallikas soojuspumbale
Veekogud peavad olema küllalt suured ja
sügavad
Luba keskkonnateenistuse poolt
Paigaldatakse kas tiiki või järve.
Maasoojusenergia plussid
küttekulud on madalaimad võrreldes: turba, kivisöe,
brikett, puu, gaas, petrool- ja õliküttega
torustiku eluiga on Lääne kogemuste järgi 20-25a.
3- kuni 4 kordne kasutegur tavalise elektrikütte ees
Keskkonnasõbralik
Võimalik toota elektrit
Kasutada suvel jahutusena
Stabiilne sooja- ja elektrihind
Miinused
Suhteliselt kallis (alates 3800)
Tulevik
Aastaks 2020 25% kogu tarbitavast
energiast peab tulema taastuvatest
energiaallikatest.
Sõltumatus tarnijast
Tänan tähelepanu eest