PROBLEEMNE KÄITUMINEEi
tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist.
Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi,
takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja
selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt.
5%-6%
- riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad.
Kellel
on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja
neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega
õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja
probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad
edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse,
puberteedi eas.
Varajased
kuritegevust käitumist ennustavad
faktorid .
- variatiivsus
- sagedus
- mitmesugune ümbrus
- varajane algus (nt maimik)
Probleemse
käitumise
liigitamine sotsiaalse teo
raskusaste järgi
Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine)
Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsetereeglite ja normide rikkumine (k.a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine)
Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine)
Autoagressiivne käitumine (enda vastu)
Ülekaalus
on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed
isiklikud jooned.
Vanemate
ebaefektiivne kasvatuspraktika, millele on omased 4 peajoont
- hoolimatus
- kõikelubavus või olukord, kui lapsei saaaru, mis on talle lubatud ja mis mitte
- liigne rangus , liiga suured nõudmised laspele
Lastele
tuleb seada piire ja teha seda nii, et lapsed sellest aru saaksid.
Parim aeg reeglid kokku leppida on enne tegevust. Parim aeg
probleemidega tegelda on nüüd ja praegu ja selles ümbruses, kus
nad ilmnevad.
Füüsiline karistus peab järgnema teole kohe.
Oluline
on, mis järgneb karistusele. Karistusele ei tohi järgneda karmust,
peab järgnema hoolivuse näitamine.
Ebaefektiivne
Effektiivne
-
arusaamine ja mõistmine
-
otsuse- ja järjekindlus
- siirus ja empaatia
- alternatiivid karistamisele
Suhtlemise
rusikareeglid
1.
Märgista käitumine, mitte laps! (Ära nimeta last nii või
naa-suguseks)
2.
Kasuta mina-teadet!
3. Väldi:
*peaks
*absoluutne kindlus : alati, kõik, mitte kunagi jne - jätta mingisugunegi
tõenäolisus sisse
- ei saa
- aga (positiivse tagasisidena, nt Sa olid tubli , aga tegid kaks suurt viga.)
- miks (Miks sa jälle tassi ära lõhkusid?)
Antisotsiaalse käitumise väljakujunemine.
Riskifaktorid eelkoolieas : hüperaktiivsus, närvilisus, terviseprobleemid,
tõrjutus eakaaslaste seas, antisotsiaalne käitumine, vanuselemitte
vastav käittumine
Tõrjutus
Klassikaas-laste hulgas
ENESEH
I
NNANG
MADAL
DEPRESS
IOON
Vanemate
Ebaefek-tiivne
Kasvatus-praktika
Käitumis-probleemi-dega lapsed
Akadeemi -line ebaedu
Lülitatavus deviant-sesse (ühiskonna normidelemitte alluvasse)
gruppi
Riskifatktorid probleemse käitumise kujunemiseks
Kuritegelik
käitumine
LAPSEIIGA
HILINE NOORUKIIGA
Alates 15.-16. eluaastast
“Probleemsed
lapsed” Bergson, 2005
Skinner . Lastele pööratakse tähelepanu vaid siis, kui ta sõna ei kuula.
Õpilase enesehinnangu ja eneseväärikuse arendamine. Keskendumine edusammudele.
Selgedreeglid ja struktuur. Tõhusalt kehtivad reegid: * kui õpetaja räägib, õpilased ei räägi
- territoorium , kuhu keegi võib minna (kuna)
- teiste varaaustamine
- töökord: käe tõstmine, teiste jutule mitte-vahelerääkimine, tööde esitamise viis
Efektiivsed sekkumisviisid
- Ignoreeri probleemi (kui rikkutakse korda selleks, et saada tähelepanu)
- Korduv esinemisel silmside + mitteverbaalne (žest, distantsi vähendamine)
- Ülesndekeskuse õhutamine – küsimus, paluda kommenteerida, tähelepanu tööle
Õpetaja pädev käitumine
- Öelda õpilase nime positiivsel toonil
- Õpilase juurde minemine
- Õpilase käitumise kirjeldamine, mis häirib õppeprotsessi
- Vajadusel õpilaste isoleerimine
- Õpilase valikuvõimaluste arendamine; parandamise võimalus
- B Sekkumine
Aja mahavõtmine
Et lapse probleeme vähendada
ill Rogers . Taasleitud
k SUHTLEMINE
Siltide vältimine, peegeldamine , küsimine, mudelid
SUHTUMINE
Armastus, aktsepteerimine
äitumine lk 51-89
ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE
ON
KIRJELDAV TERMIN ISELOOMUSTAMAKS EKTERNALISEERITUD (VÄLJAPOOLE
SUUNATUD) TEGEVUSTE ALAKLASSI, KUI RIKUTAKSE TAHTLIKULT TEISTE
INIMESTEVÕI ÜHISKOONAÕIGUSI.
Antisotsiaalne
käitumine on üldmõiste. Sotsiaalsearengu vastu suunatud.
Sotsiaalne
käitumine: * sotsiaalselt heakskiidetud käitumine, *
sotsiaalselt sobiv rollikäitumine, * sotsiaalselt aktsepteeritud
hoiakute omaksvõtt
Mittesotsiaalne
käitumisega inimene ei käitu grupi sotsiaalselt
aktsepteeritud, ei mängi rolle, mida grupp ootab ning tal pole
sotsiaalselt aktsepteeritud hoiakuid inimese ja sotsiaalse tegevuse
kohta
ANTISOTSIAALNE
KÄITUMINE ALASOTSIAALNE KÕITUMINE
Tahtlikult
vastupidi kolmes ülal pole veel ära õppinud, mida mida
mainitud vallas (sotsiaalselt ühiskond nõuab 3 vallas
aktsepteeritud
käitumine,
rollikäitumine,
hoiakud)
Antisotsiaalne
käitumine kätkeb nii avalikku, kui varjatud käitumist.
KURITEGELIK
KÄITUMINE – vaade käitumisele legaalsest (õiguslik)
vaatevinklist. Ehk seadussätete rikkumine (riiklik tasand).
Antisotsiaalne
käitumine Proosotsiaalne käitumine
Heaolu
väheneb Heaolu suureneb
Kõrvalekalded
aktspteeritud Kooselu reeglite järgimine ( abistamine ,
reeglitest ja normidest jagamine, koostöö)
Reegleid
aktsepteeritakse erinevas kontekstis:kodu, kool, kogukond , ühiskond
ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE (Allikas: Frick jt)
AGRESSIIVNE
KÄITUMINE
VARAVAASTANE ÕIGUSRIKKUMINE
- vandalism, * varastamine,
- süütamine, * valetamine ,
- halastamatu loomade suhtes
Kiusamine koos vägivallaga
Vägivald
Kiusamine
V
A
R
JATUD
AVAL IK
Autoagressiivsus
Teiste süüdistamine, laim, narrimine , müramine
DESTRUKTIIVNE (LÕHUSTAV, PURUSTAV)
OPOSITSIOON
- trotslik vastuhakk
- vihastamine
- kangekaelsus
- ärritatavus
- kergesti solvuvus
STAATUSEGA SEOTUD
(ALLUMATUS, nt tunni rikkumine, kodust põgenemine, vandumine) Karistatakse kodus, Õpetaja Nõukogus, Alaeliste Komisjonis
MITTEDESTRUKTIIVNE
ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE
Antisotsiaalse käitumise muutminesotsiaalseks
Kuidas
aidata? Mitte ainult vähendada antisotsiaalseid oskuseid. Suurendada
prosotsiaalse käitumise ilminguid.
Ühiskonnas
kõnnitakse mööda.
1.
Kõigepealt liigitada
Erinevate
meetodikute erinevad meetodid (kurjategude politseistatistika,
enesehinnangu meetod, ohvrite intervjueerimine )
- Liigitamine raskusastme järgi. Antiditsiplinaarsest kuni autoagressiivsuseni.
- Kahe vastandliku liigitusega. Antisotsiaalse käitumise 2 dimensiooni .
2.1 Destruktiivne vs mittedestruktiivne 2.2 Varjatud vs
avalik
III.
Eksternaliseeritud (selgelt näha, inimene näitab välja) vs
internaliseeritud (inimene hoiab enda hinges )
Kui
internaliseeritud:
* vaikne kuulamine
- toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtlemine
- aktiivne kuulamine
- ukseavajad (Kas sa tahad sellest rääkida? See oli tore, et sa seda ütlesid, ma tahaksin rohkem kuulda. Tundub, et sul on sellega seoses tugevad tunded, ehk räägiksid natuke. Mulle pakub huvi, midasa räägid.)
2.
Õpetada kõigile asjaosalistele prosotsiaalset käitumist
Kui
antisotsiaalne käitumine tahtlik, prosotsiaalne käitumine ka
tahtlik.
Kui on
antisotsiaalne käitumine, prosotsiaalset ei ole.
Kuidas
õpitakse:
Käitumise kinnitamine
Mudelite järgi (jagamine, kaasmine, hoolitsemine)
Mina-sõnum
vs sina-sõnum.
Mina-sõnumi
eelis:
- Õpetaja vastutab tunnete eest.
- Ei kahjusta tundeid.
- Kirjeldab hinnanguvabalt (mittesüüdistavalt) probleemi.
- Mõju mulle
- Tunded, mida käitumise otsene mõju õpetajal tekitas
Käitumine
– mõju – tunded
Kui minu
jutu ajal räägitakse kõvasti – kaotan ma jutujärje – see
vihastab mind
Kui sa
loobid klassikaaslasesse pabereid – ei sata tunnis kaasa töötada
– ja see häirib mind
AGRESSIIVSUS
Agressiivne käitumine on TAHTLIK TEIST INIMEST (või mingit asja) KAHJHUSTAV KÄITUMINE.
Agressiivsus
(indiviidi tasandil) – aktid , kus tehakse kehaliselt või
hindeliselt haiget (halvad sõnad ja märgid).
Füüsiline agressiivsus. Psühholoogilinea agressiivsus.
- agressor – eesmärk teistele haiget teha
- agressor – tahtlik käitumine
- käitumisel on ohvrile kahjulikud tagajärjäred
- ohver tahab vältida
Agressiivse
käitumise arenguline trajektoor
Nn normatiivne trajektoor ( mustrid , mis on sajand. vältel paigas)
Püsiv (5%) (agressiivsuse koefitsient 0,80%)
Lakkaja (15%)
Noorukieaga pidurdumine (20%)
Riskifaktorid
(kombinatsioon)
Õppimisteooriad
Bioloog . Infoprotsessi lähenemine
Agressiivne
inimene tajub neutraalseid stiimuleid kui vaenulikke.
VÄGIVALD
Ühelt
poolt – tavamõisted vs teadusmõisted Teiselt poolt –
uurimiostöö
laienemine
ühiskondlikefaktide tõttu
Vägivalla terminit kasutatakse institutsioonivõi grupi (sotsiaalse süsteemi)
kontektsis, kuid agressiivsus (agressiivne käitumine) on vaadeldav
indiviidi tasandilt .
Vägivald
– füüsilise jõu kasutamine kellegi vastu.
KUISAMISE TUNNUSJOONED
agressiivne käitumine ehk tahtlik valu või kahju tekitamine teiseleinimesele
füüsiline (löömine, millegi ära võtmine)
psühholoogiline (narrimine, sotsiaalne isolatsioon )
tasakaalutus võimu suhtes: keegi näitab ülemvõimu ja teist alandatakse. Ohvrit tajutakse füüsiliselt või vaimselt nõrgemana. Ohver ise tunneb ennast alandatuna.
korduv
varjatud iseloomuga
Võib
esineda kiusatava tahtlik sotsiaalsestgrupist väljaarvamine,
tagarääkimine, alusetute anonüümsete süüdistuste saatmine .
Kiusamise tekkimine või mitte-tekkimine sõltub inimeste asendist
sotsiaalsesvõrgustikus. Ühe staatus on kõrgem. Liidrid on populaarsemad . Klassiliidritest võivad kujuneda kiusajad ja
ebapopulaarsetest õpilastest ohvrid .
Kui
ruttu kiusaja ja ohvri roll kujuneb, oleneb suhete intensiivsusest.
Üks inimene võib olla erinevas rollis – nii kiusaja kui ohver.
Olweus
– esimesenapani alusele kiusamise kirjeldamisele.
1.
aste: Väike osa kiusajaid jõuab õpetaja/täiskasvanuni
2.
aste: 20% lastest arvavad , et kiusamine ei kao koolist
3.
aste: Inimesed kardavad kooli minna
Kiusamise
3 osapoolt:
Kiusaja:
loob situatsiooni, kust saab emaale tõmbuda
Ohver: kardab , loodab, et eakaaslased hakkavad austama, ei usu, et
täiskasvanud aitavad, karavad, et kui rääkida ära, siis
kiusatakseveel rohkem
Kõrvalseisja: hoiak, et kiusaja nagunii ei kao
Suhtumine,
et õpetaja ei sekku. (Ainult 20% kiusamisjuhtudest jõuab
täiskasvanuteni, õpetajad sekkuvad vaid 1/3 neist juhtudest.
Nõuanne õpetajale: Ära kõnni mööda. Ära küsi: “Miks?”)
Piir
alasotsiaalse ja antisotsiaalse käitumise vahel.
1.
Kiusaja ja ohvri vahel on auditoorium. Kõrvalseisjad, kes toetavad
aktiivselmalt või passiivsemalt kiusamist. Nauditakse. ¼ juhtumist neutraalne auditoorium. Umbes 3% sekutakse.
2.
Kiusamine on agressiivne protsess.
3.
Müratakse kainikueas.
4.
Müramise puhul puudub assümmetria (tasakaalutus) võimusuhetes.
Sekkumine on efektiivne, kui me lähtume 3 erinevasttasandist korraga:
- indiviidi tasand
- grupi tasand
- kooli tasand
1)
. Indiviidi tasand.
Efekti
põhimõte A. Kikas . Rääkida eralda kiusajaga jaohvriga. Valmistada
neid, etleidakooslahenduse, mismõlemat rahuldaks.
Kiusaja
puhul tuleb arendada oskus panna end ohvri rolli.
Ohvri
puhul tuleb tõsta temaenesehinnang.
2).
Grupi tasandil.
Kaasata
kõrvalseisjaid. Kiusamisest räägitakse avalikult.
(Müüt,
et kiusamine leiab aset WCs.)
Luua
järelvalve.
Sonia Sharp, Peter K. Smith Võitlus koolikiusamisega: juhised turvalise koolikeskkonna loomiseks
TEKSTI MÕISTMINE ALGKLASSIDES
Nagu
meil võõrkeeles lugemisega seotud sõnavara mõistmine.
Asjad,
mida on raske mõista.
I. Sõna tasandil
*
Mentaalsed rühmad – sõna tähendus, ei ole käega katsutav
- Rühmade seosed ( kana , lind, koduloom ). Rühmitamise arendamise võte – neljas liigne.
II. Fraasi tasandil
- Ebaselged tööjuhised võõraste sõnadega
III. Lause tasandil
- Rasked lausekonstruktsioonid: - võrdluskontruktsioonid – võtavad töötlemise aega ja mõnikord ei suuda laps aru saada
- Ruumi ja ajasuhete väljendamine (ring on kolmnurga kõrvalringi all)
- Ebahariliku sõnajärjega laused . Nt Kassi ajab taga koer.
- Fraasi- või lause- ja sõnatähenduse konflikt. Nt Poisile ei meeldi mitte õppida. See pilt on hirmus ilus.
IV. Sidusteksti tasand
Raske/tundmatu
info
Mõttelüngad
(nt kui keegi tänas kedagi, siis see, keda tänati, aitas või andis
midagi)
Alltekst ( moraal , varjatud mõte)
Järelduse
vajadus
Samatüvelised
sõnad
Pere
ja Kodu 4/2008 lugu sellest, kuidas 3. klassi poisil oli tekst
põllumajandusest vanasti. Seal oli väga palju võõraid sõnu. Ja
õpetaja palus peaaegu pähe õppida. Parem oleks teha lastele
ekskuursioon Rahvamuuseumi.
Õpetaja korraldused peavad olema konkreetsed.
Tunni planeerimine ei ole nii probleemne, kui korralduste läbi mõtlemine.
Panen küll konspekti, aga ei oska väljendada.
Näiteks,
töökäsk ‘paranda vead’võiks jagaada 4. alakäsuks.
Loe lause vaikselt .
Loe lause nii, nagu on kirjutatud.
Mõtle ja ütle õige lause.
Jooni valesti kirjutatud sõnad alla.
LAPSE KÕNE ARENG
Lapse
vanuse perioodid:
Vastsündinu
1-28 elupäevad
Imik – 28 kuni aasta
Maimik
– 1-3
Koolieelik – 3-7 (harvem 6)
Kainik – 7-10/11 (algkooliõpilane)
Murdealine
– umbes 11-16
Kõne
areng võimaldab lapsel suunatateiste käitumist vastavalt oma
vajadustele ja soovidele.
Vastsündinu ja imikuiga .
Prelingvistilisel
kõnel puudub semantiline tähendus.
Lapse põhilised suhtlemisvahendid imikueas
- Pilkkontakt . Selle abil väljendab laps söömise või stimulatsiooni vajadust. Kui laps pöörab pilgu ära, siis tähendab see, et laps ei taha enam mängida või süüa (kui söötmise ajal pöörab pilgu ära).
2.
Häälitsemine. Beebi püüab
kinni häälikuid ja kordab neid. Koogamine - üksikhäälikud
Lalisemine või lallamine – kordab kuuldud häälikutekombinatsioone. Silbid, silbiread,
pseudosõnad (näiteks: lalalala, babababa jne.)
Häälitsemine
on üks esimesi suhtlemisvahendeid.
3. Naeratamine ja naermine .
Kolmandast elukuust peale hakkab naeratus olema sotsiaalne akt. 8. elukuu paiku hakkab naerma kõva häälega.
4.
Nutmine. Erinevad nutuliigid:
valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on
üle stimuleeritud ).
Kui
me ei saa aru, mis on lapse vajadused, siis tekib raskusi
stimulatsiooniga.
Kõnetaju
– võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2
elukuuni
(Meil
on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud).
Kui
imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib
jutujärge üle võtma.
Vastsündinu
suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu.
Vastsündinud
ja imiku kõnearenguks on vaja:
Sünnifaktor (sünnipärane alge)
Ja kiindumuse kvaliteet
Sotsiaalne partner
Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL
Kõik
täiskasvanud kõnelevad rinna- ja väikelastega lastega erilisel
viisil.
HOIDEKEELE
Tunnused:
Lühikesed
laused
Aeglane
kõne
Rohkem
küsilauseid
Keeldumised
harva
Kolmandik
kõnest kordused
Lihtlause domineerib
Kõrge
hääletoon
Ajendid
On
rida füüsilist välimust väljendavaid aspekte , mis vallandavad
hoolitsemist. Beebilik välimus: väike nina, etteulatav laup, ruttis
põsed, suured silmad, tahaulatav lõug.
Funktsioonid
Soodustab
kõnearengut
Väljendab
armastust
Et
tekiks kiindumus (turvaline kiindumine)
Kiindumissuhe
mõjutab nii lapse kognitiivset, emotsionaalset, sotsiaalset kui
kõnearengut.
Kui
tekib ebaturvaline kiindumus, siis võib kõne väheareneda.
Kuidas
kindlaks teha? 1979. Barbara Pisat tegi kindlaks kiindumise süsteemi.
Neil,
kellel ei ole kiindumusfiguure (või ebaturvaline kiindumus), on
kõnearengu häire – alakõne.
Laps
ei õpi kõnelema vaid kõnet kuulates, inimesel peab olema võimalus
kõnet praktiseerida. (1979. leiti laps, kes oli voodi külge kinni
seotud. Ta ei osanud kõneleda.)
Kõige
sagedemini esinevam probleem: kõne peetus, vale hääldus
Kõne
arengu astmete hilisem areng. Sõna õppimisele peab vastama tegevus.
2. Maimikuiga
2-3
aastaselt – baassõnavara
Kõigile
kooliedukousele annakse alus varajases eas.
Sümboolne funktsioon
Sotsiaalne kontekst. Oluline luua rikas kõnekeskkond.
kõne seos sotsiaalse kontekstiga: lapse tegevus
Kui
kõne on seotud kontekstis, vanemad peavad interpreteerima. Nt. kui
laps ütles pall, küsib vanem: “Kas sa tahad palli?”, “Kas sa
tahad, et ma seda veeretan?” jne.
Lastele
tuleb osta mänguasju, et tateeks midagi, et areneks sõnavara, et
oleks sümbolite kasutamine konkreetsete nähtuste/tegevuste
tähistamises.
lapse arusaam tähistamisest.
ühise tähelepanu kujundamine. Kui kasutada osutamist, siis areneb kõne paremini. Laps vaatab sinna, kuhu vaatab ema või isa. Maimikuiga – kasutab pilkkonakti, et suunata ema/isa pilku.
3.
Kõne arengu etapid. a) Sümboolne žest.
b)
Ühe sõna staadium: holofraas
c)
Kahe sõna staadium: telegrafkeel
tugisõnade
grupp (alati alguses või alati lõpus)
avatud
grupp (10 tuhanded) Alternatiivne keel - viibe
d)
Mitme sõna staadium. Alus-öeldis- sihitis . Ülereguleerimine – grammatika
reegleid kasutatakse üle, et reeglid käiks kõigi sõnade kohta
(nt. ma söösin, luge seda)
Lapsel on raske omandada mitme keele struktuuri – läheb rohkem aega, aga
omandab hästi, kergemini kui täiskasvanu. (Enne puberteeti on kerge
omandada keeli, keeled on aktsendita.)
Kui
laps ütleb ‘mina’ on ta vähemalt 18 kuune . Enne ta ei tea, et
teisel inimesel on oma tahe ja omad mõtted. See, mida mina mõtlen,-
ema ei teagi.
3.
Eelkooliiga.
Kõne
ja mõtlemise areng – 2 eraldi protsessi.
Kui
enne kooliiga on oluline interaktsioon , siis koolieas eelkõige
kommunikatsioon (see, mis puudutab informatsiooni).
SUHTLEMINE
JA SELLE OSAD
Mis
on efektiivne suhtlemine?
…mille
tagajärjel saavutatakse parem arusaamine
…mis
toob rõõmu ja pakub naudingut
…mis
mõjutab hoiakuid
Klassi
suhtlemise funktsioonid.
õppimisega seonduv
administreerimine
distsiplineerimine
Suhtlemise
kontekstid klassiruumis
- Füüsiline kontekst.
- Kultuuriline kontekst.
- Sotsiaalne kontekst.
- TEISTE INIMESE MÕJUTAMINE e INTERAKTSIOON.
Suhted
– inimeste vastastikune mõju, kui inimesed tunnevad üksteist ja
mõjutavadüksteistkorduvalt.
Suhted
arenevadajajooksul indiviididel, kestunnevad üksteist.
Interaktsioon
– protsess, mille abil suhtluspartnerid mõjutavad mingil viisil
üksteist vastastikku.
3 interaktsiooni
käsitlust
Lineaarne – ühepoolne: vastastikune transaktsionaalne
I.
Lineaarne: stiimul
– saatja – teated – reaktsioon
II.
Vastastikune:
stiimul
– kodeerimine - teated-kodeerimine
III.
Transaktsionaalne:
Stiimul
vastastikune
kanal (teade)
Suhtleja A
Mina1
Mina
1
Mina – tähendab inimese sisemist maailma: hoiakuid, emotsioone
jne.
Kommunikaatorid: info saatja ja vastuvõtja
Teade
Kanal
Tagasiside
Müra
*füüsioloogiline
– kuuldav ja *psühholoogiline – stereotüübid, emotsioonid
SOTSIAALNE
KONTEKST
SOTSIAALNE STSENAARIUM
SOTSIAALNE ROLL
SOTSIAALNE SKEEM
1)
SOTSIAALNE STSENAARIUM - sotsiaalsete tegevuste ja koostoime hästi
tuntud muster, mis on ühiskondlikult kehtestatud ja omaks võetud
ning mida inimesed asjakohases olukorras vaikimisi ja automaatselt
järgivad.
Sotsiaalsed
stenaariumid aitavad prognoosida ette ühiskonnatoiminguid
Käitumise juhtnöör
reegel (juhis)
norm
(sisemiselt omakvõetud juhis
2)
SOTSIAALNE ROLL – INIMESE ASENDILE VASTAV NORIDE KOGUM
Sotsiaalne
roll on vastastikune.
Sotsiaalset
rolli ei saa õppida vaakumis (üksi).
Sotsiaalset
rolli õpitakse vaatluse teel.
Sotsiaalse
rolli omandamine sõltub
Roll
mõjutab isiksust. Juhuslikult rolli sattunud saab mõjutatud
rollist. Roll puudutab isiklikult.
Haney,
C
Sotsiaalne
roll
Võim
Kõrgeim
võim on ühiskonna asend, kelle arvamusi teised arvestavad.
Rollikonflikt
Rollidevaheline
(omavahel vastuolus olevate rollide täitmine)
Rollisisene
(omavahel vastuolus olevate rolliootuste konflikt)
3)
SOTSIAALNE SKEEM - mudel, mida inimene kasutab mõistmaks, kuidas
võiksid sotsiaalsed suhted ja nende teadvustamine igapäevaelus
toimida.
3a)
isikuskeemid mälestuste, konkreetse isiku kohta
3b)
mina- skeemid tundmuste enda
kohta
3c) rolliskeem ja kavatsuste kogum seotud
teatud rolliga ja selle täitmisega
Sotsiaalse
stsenaariumi ja sotsiaalse rolli ühine ja jagatud mõistmine ning
sotsiaalse skeemi kasutamine inimeste tegevuse juhtimises moodustavad
olulise tagapõhja igapäevaste sotsiaasete suhete mõitmiseks.
Sotsiaalsed mehhanismid – tehissituatsiooni aspektid, mis osutavad inimesele survet nii, et ta toimiks nii, nagu temalt oodatakse
Nõudmiste
iseloom (Orne, 1962) 2 põhilist
sotsiaalset Eksperimentaatori mõju – väide osutub tõeks. mehhanismi, mis toimivad
Nt.
üks õpilaste rühm kuulis , kuidasneid kiideti, sotsiaalses keskkonnas
teised, kuidas neid laideti. Need, keda kiideti,
saavutasid
parimaid tulemusi. Ei tohi sildistada!
SUHTLEMISE MITTEVERBAALSED KOMPONENDID
Ruumilised ja ajalisedmärgid
(nt peolaua taga kõige tähsamad need, kes istuvad laua ääres,
neile
järgnevad
need, kes on keskel)
- Suhteline kõrgus (positsioon –teisest kõrgemal istumine rõhutab kõrgemat positsiooni, kuningas troonil)
- Aeg: täpsus – hilinemine on lugupidamatus, paus – tõmbab tähelepanu
Kui
õpilane vaikib, tuleb öelda, et ma tunnen ennast ebamugavalt
Visuaalsed märgid
1.
Näoväljendused
2.
Silmaliigutused
*
Kaua otsa vasatamine – halvakspanu märk.
*
Kui vestluspartner tundub atraktiivne , puulillid suurenevad
*
Silmad liiguvad vastavalt sellele, mis mõtted on.
*
Suhtlemisakt algab ümberlülitamisega. Suhtlemisakt lõpeb, kui
lõpetan pilkkontakti.
3.Keha
liikumine. Liikumise järgi saab pimedas eristada inimese sugu. Õpetaja liigub klassis ringi – kontroll jadomineerimine. Hoolivus – kui
õpilased tahavad küsida.
Käte asend Nõudmiste iseloom – inimesed käituvad vastavalt ootustele. Õpetame õpilaste sotsiaalseid oskusi läbi mitteverbaalse käitumise. Kui läbi ei harjuta, siis ei saa hakkama.
Puudutused 1) Positiivne afektiivne 2) Mänguline 3) Kontrolliv 4) Rituaalne
5)
Hübriidpuudutus (mitu liiki koos). 6) Ülesandele
orienteeritud.
Poos Avatus -suletus; pinge – lõtvus;
kalded :
kõrvale, ette, taha;
füüsilinevälimus
ja objektide kasutamine.
Kumardamine – austus
Füüsiline välimus ja objektide kasutamine
Vokaalsed märgid
Parakeel
Häälekõrgus
Häälekõla
Artikulatsioon
Tempo
Hääletugevus
Rütm
KÕRGE KVALITEEDIGA SUHTED:
- Info teisest inimesest pigem psühholoogiline kui kultuuriline või sotsioloogiline.
- Reeglid pigem individuaalsed kui välised/traditsioonilised.
- Rolle suhetes mõjutavad pigem personaalsed kui situatiivsed karakteristikud.
- Rõhuasetus suhetes pigem individuaalsetele kui grupiga seotud valikutele
Pikaajalised.
Tajumine pole objektiivne.
Valivus
e selektiivsus – objekte või nähtuste eri omadusi tajutakse
erineva täpsusega.
Sotsiaalne
taju ( isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) on protsess, mille käigus
inimene püüab mõista ja mõtestada teise inimese kavatsusi,
omadusi, motiive ja käitumist.
Suhtlemisoskust
saab parandada sotsiaalse taju tüüpvigade vähendamise ja
kompeneerimise teel.
Teabe
vahetamise e. kommunikatsiooni liigid
Vahetu
– sotsiaalne taju
3
muutujat seoses adekvaatse sotsiaalse tajuga.
1)
Kontekst (ei võrdle ennast teistega)
2) Eneseusaldus (adekvaatne ebnesehinnang
3)
Teised muutujad
!
Võistluslik sotsiaane kontekst loob eeldused, et õpilased end
sotsiaalselt õigesti ei taju!
Müra
on seotud taju probleemidega.
Füüsiline
müra loob eeldused agressiivsuseks.
Kõrgema
intelligentsusega
Empaatiavõimelised
inimesed tajuvad sotsiaalset maailma objektiivsemalt
Kes iseennast paremini tunnevad
Sotsiaalset
taju mõjutab:
Tajuja
Halo efekt,
atributsioon e omistamine ,
– stereotüübid
Tajutav subjekt - esmamulje
Nt.
kui me tajume kedagi ‘hea’ või ‘meeldivana’, siis me kaldume
kogu tema tegevust sellisena võtma.
Halo
efekt tekib inimese põhiomaduste üldistamisel.
Salamon
Ash
(1949) andis õpilastele nende juurde tuleva lektori 10
omadust ja lisas ühele rühmale soe ja teisele külm.
Kui õpilased teadsid, et ta on soe või külm, nad ka käitusid
vastavalt. Need, kes said omaduse soe küsisid rohkem.
Soojus – külmus
Kõrge intelligentsus – madal intelligentsus
Sotsiaalsus – eemale tõmbumine
SOTSIAALSED ENNUSTUSED
Ootused,
mis mõjutavad inimeste taju ning järgnevat käitumist
Mõjutab
ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajusse
Enamasti
alateadlikud ja kontrollimatud
Sildistamine on alati negatiivne märgistamine, mis võib mõjutada käitumist.
See,
mis mõjutab inimeste edukust /edutust, on see, kuidas ta ise usub oma
võimetesse. Eksperimendi tulemsed sõltusid sellest, kuivõrd
õpilased uskusid enda võimetesse.
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
164 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A_n_n_a
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid