Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Üldbioloogia, Bioloogia (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest;
Neil on aine- ja energiavahetus;
Nad kasvavad ja arenevad;
Paljunevad;
Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond;
Reageerivad ärritusele;
Kohastuvad oma elukeskkonnaga.
  • Eluslooduse organiseerituse tasemed:

( Aatom ) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär .
Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia.
Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia .
Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud . Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse).
Kude - sarnaste ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Organ - kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Põhitüübid inimesel: epiteelkude , närvikude, lihaskude, sidekude. Põhitüübid taimedel: kattekude , tugukude, juhtkude , põhikude. Katteseenmetaimedel: juur, vars , leht, õis, vili. Histoloogia .
Taimedel organsüsteemid puuduvad. Kude, organ ja organsüsteem ei suuda täita oma funktsioone väljapool organismi ning neil pole enamikku elu tunnustest.
Anatoomia- teadus, mis uurib organismide ehitust. Füsioloogia - teadus, mis uurib organismide elutegevust. Geneetika - teadus, mis uurib organismide pärilikkust. Hulkraksetel sõltub organismi talitlus tema elundite ja elundkondade koostööst, mida reguleeritakse närvisüsteemi ja keemiliste signaalide kaudu.
Liigi määratlemine toimub paljude erinevate tunnuste abil: paljuneminem siseehitus , välisehitus, talitlus, genoom , nõudmised elukeskkonnale.
Ökosüsteem - Abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga.

Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mitmete sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonoomia - grupeerumine sarnasuse alusel. Taksonitel on ladinakeelsed nimed, liiginimi on kahesõnaline.
Liikide ühendamisel korgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus ehk homoloogia . Ehitus on sarnane aga funktsioonid võivad olla erinevad.
Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn ( Genus ) - liik.
Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid , protistid , seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid ( tuumaga rakud).
Domeen eukarüoodid: seened, taimed ja loomad. Süstematiseeritud vastavalt toitumisviisile.

Zooloogia , protozooloogia, etoloogia , botaanika, ökoloogia , algoloogia, ihtüoloogia, mükoloogia, lihhenoloogia .
  • Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel:

Aineringe - ainate liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood - energia liikumine organismide ja kk vahel. Päikeseenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mis on seotud suhkrutes, mida söövad loomad ja inimesed. Suhkrutes talletatud keemiline energia muudetakse kineetiliseks energiaks.

Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni.
Makromolekulid – väga suured molekulid ( polüsahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped ) .
Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida.
Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest.
Süsivesikud :
Sahhariidid – organismi ehitusmaterjalid ja kütus .
Monosahhariidid : glükoos. Põhiliseks rakkude toitaineks; monomeerideks di- ja polüsahhariididele; paljudes puuviljades ja marjades; sahharoosist vähem magusam .Fruktoos.
Disahhariidid : koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel ühendatud glükoosisidemega; lahustuvad vees hästi; liiguvad organismis kiiresti; omistatakse kergesti. Maltoos - linnasesuhkur . Sahharoos - peedi - või roosuhkur .
Fruktoos - sahharoos - glükoos - maltoos - laktoos.
Polüsahhariidid: makromolekulid; koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud. Tärklis, glükogeen , tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid.
Tärklis - varuaine taimedes; hüdrolüüsub kergesti glükoosiks.
Glükogeen - nn loomne tärklis; enim maksa- ja lihasrakkudes.
Tselluloos - rakkude ja organismide ehitusmaterjal; taimeriigis kõige levinum ühend; taimsete kiudude põhikomponent; inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis seda glükoosiks lagundaksid; hüdrolüüsub raskemini kui tärklis.
Kitiin - rakkude või organismide ehitusmaterjal; tselluloosile väga sarnase ehitusega.
Lipiidid:
Suur grupp suuri molekule väga erinevat funktsioonidega. Ei ole polümeerid. Vees lahustumatud ehk hüdroboobsed. Vähemalt kahest komponendist ( alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Rasvad . fosfolipiidid, steroidid . Jagunevad 3 põhirühma : liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid on neutraalrasvad (seapekk, taimed õlid , vahad). Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo - ja glükolipiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid.
Rasvad: Suured molekulid; pole polümeerid, kuna nad pole kokku pandud monomeeridest; Rasvhappe molekulis esineb mittepolaarne C-H side ja selle tõttu on rasvad hüdrofoobsed ; kokku pandud erinevatest väiksematest molekulidest; glütseroolist ja rasvhapetest; 3 rasvhappe molekuli on seotud glütserooli molekuli OH-rühmaga estersidemega; Nimetetakse ka triglütseroolideks; Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest.
Rasvhapped:
Küllastumata rasvhapped - milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina. Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust. Inimene ei suuda ise sünteesida nt alfa-linoleenhapet (leidub rapsiõlides, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (taimeõlides). Inimese jaoks toidus asendamatud.
Küllastunud rh - kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Loomsetes rasvades, mis toatemp tahked .
Mida rohkem on lipiidides küllastamata rh, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsetes lipiidides rohkem küllastatud rvd.
Transsarvhapped - liik küllastumata rh, mis käituvad organismis nagu küllastunud rvd. Söömine suurendab südameveresoonkonna haiguste riski ( lupjumine ). Vähesel määral esineb neid ka lihas ja piimas.
RH hüdrogeenimine - küllastumata rv muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel kaksiksidemete juures olevatele süsinikuaatomitele (nt vedel õli tahkeks ).
Lipiidide ülesanded organismis:
Energiavaru (kõige energiarikkamad toitained ); Koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehhaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi; Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka lahusti rolli, selles võivad talletuda hüdrofoobsed ained; Termoisolatsioon ( nahaalune rasvkude); toidulipiidid on olulised sapiväljutajad; Nii struktuurne kui ka varuaine roll; Metaboolse vee tekitamine.
Fosfolipiidid: glütserool + 2 rv. Glütserooli 2 OH-gruppi on ühinenud rhga ja kolmas on ühinenud fosfaatgrupiga (neg laeng). Hügrofiilne pea ja hüdrofoobne saba.
Valgud:
Ühest või mitmest polüpeptiidiahelast koosnevad biomakromolekulid. Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest (tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse). Keskmiselt 300st Ahjäägist. Spetsiifilised aktiivalad ainete sidumiseks. Sisaldavad lämmastikku. Unikaalsed ja asendamatud toitained, pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Loomsed koed - 50% orgaanilisest ainest valgud; taimed - teravili kuni 15%. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400 g kehavalke, samapalju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad pidevalt. Liitvalgud ehk proteiidid: koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Lihtvalgud ehk proteiinid : koosnevad ainult ahjääkidest.
Aminohapped :
Valke moodustavaid ahd on 20. 8 ah on sellised, mida inimorganism ise sünteesida
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Üldbioloogia-Bioloogia #1 Üldbioloogia-Bioloogia #2 Üldbioloogia-Bioloogia #3 Üldbioloogia-Bioloogia #4 Üldbioloogia-Bioloogia #5 Üldbioloogia-Bioloogia #6 Üldbioloogia-Bioloogia #7 Üldbioloogia-Bioloogia #8 Üldbioloogia-Bioloogia #9 Üldbioloogia-Bioloogia #10 Üldbioloogia-Bioloogia #11 Üldbioloogia-Bioloogia #12 Üldbioloogia-Bioloogia #13 Üldbioloogia-Bioloogia #14 Üldbioloogia-Bioloogia #15 Üldbioloogia-Bioloogia #16 Üldbioloogia-Bioloogia #17 Üldbioloogia-Bioloogia #18 Üldbioloogia-Bioloogia #19 Üldbioloogia-Bioloogia #20 Üldbioloogia-Bioloogia #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egle0 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
doc
Üldbiloogia
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
8
doc
Üldbioloogia eksamiprogramm
62
doc
Üldbioloogia materjal
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
19
doc
Gümnaasiumi bioloogia
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
40
doc
Bioloogia gümnaasiumile





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun