Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused) (44)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris




Bioloogia
12. klass
Kai Mänd




Õpik lk. 12
  • Selgitage ökoloogilise teguri mõistet.
    Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks.
  • Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks?
    Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld ).
  • Millised ökoloogilised tegurid on biootilised?
    Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust.
  • Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida?
    Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest.
  • Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele.
    Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust( niidutaimed ), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus ( mustikad ) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)].
  • Selgitage temperatuuri osa loomade elus.
    Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud ), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud.
  • Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele.
    Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas( rukis , kaer, kartul ), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h( sojauba , hirss, riis ) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk , tomat , kurk ).
    Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt. Näiteks lehtpuud langetavad lehed külmade saabudes, sest nad ei saaks mullast piisavalt vett, et lehti ära toita. Okaspuudel aga seda muret pole, nendel jäävad okkad külge. Samuti ei talu lilled madalat temperatuuri ja neid võtabkülm ära.
  • Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut.
    Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel , mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused )












    Õpik lk. 16
  • Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest?
    Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele , mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon( tuumakatastroof , lageraie , reostus ). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid.
  • Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid.
    Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm .
    (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu).
  • Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
    Kui sümbioosi puhul oli kooselu mõlemale liigile kasulik, siis kommensialismi puhul on kooselu ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu (nt. mõndade mardikaliikide elamine sipelgapesas).
  • Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?
    Organism, kellele on kommensiaalne kooselu kasulik.
  • Millist kahju tekitavad parasiidid ?
    Parasiidid elavad teiste organismide arvelt (nt. inimese soolestikus elav solge saab sealt toitu ning põhjustab inimesele tervisehäireid).
  • Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest.
    NISU - > PÕLDHIIR - > ÖÖKULL

  • Võrrelge kisklust ja herbivooriat.
    Kiskjad söövad herbivoore, nemad kiskjaid mitte. Kiskjad peavad toidu saamiseks rohkem vaeva nägema, sest saak võib eest ära joosta , herbivooridel on toidu hankimine kergem, aga erinevalt kiskjatest peavad nemad oma seljataguse pärast muretsema, kiskjad selle pärast enamasti kartma ei pea, et nad saagiks võivad langeda.

  • Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud tähtsuse.
    Toidu pärast konkureerimist pole (nt. toidu pärast konkureerivad aga erinevad taimed tänapäevalgi).











    Õpik lk. 21
  • Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks?
    Populatsioon on ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum.
  • Selgitage populatsiooni arvukuse ja tideduse mõistet.
    Populatsiooni arvukus on ühe populatsiooni kuuluvate isendite arv.
    Populatsiooni tihedus on ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.
  • Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri.


    Produtsendid
    Konsumendid
    Destruendid
    esmase orgaanilise aine loojad
    orgaanilise aine tarbijad
    surnud orgaanilise aine lagundajad
    valdavalt rohelised taimed
    valdavalt loomsed organismid
    valdavalt seened ja bakterid
    toitumistüübilt autotroofid
    toitumistüübilt heterotroofid
    toitumistüübilt saprotroofid


  • Kuidas on ökotoop seotud biotsönoosiga?
    Mõlemad on elukooslused .
  • Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel , mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast.

    FÜTOPLANKTON -> ZOOPLANKTON -> KOGER -> HAUG

  • Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?
    Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Seetõttu püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
  • Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal?
    Ökoloogiline tasakaal kujuneb populatsiooni stabiilsuse püsimisel. Seega on ökoloogiline tasakaal ökosüsteemis toimuva iseregulatsiooni tulemus.
  • Kuna hndid murravad tihti ka koduloomi, siis püüavad inimesed nende arvukust jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud?
    Selleks, et nõrgemad isendid või loomad, kes on haigestunud, ei levitaks haiguseid edasi (haigused küll levivad edasi kuid mitte nii kiiresti, kui siis, mil huntide osakaal puuduks).









    Õpik lk. 25
  • Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks?
    Stabiilseks, nimetatakse populatsiooni, kus suremus ja sündimus on praktiliselt võrdsed.
  • Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast?
    Kahanevas populatsioonis ületab suremus sündimuses, kasvavas aga sündimus suremuse.
  • Millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega ?
    Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega.
  • Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada?
    Kuna maismaaökosüsteemides on enamasti iga järgmise astme tarbijate biomass ja selles sisalduv energia eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem.
  • Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglid.
    Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist.
  • Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule?
    1 tonn = 1000kg
    1. astme tarbija 1000kg x 10% = 100kg
    2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg
  • Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool?
    Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks.
  • Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel.
    Näiteks raiutakse maha kuusik. Esmalt hakkavad raiesmikul kasvama valguslembesed rohttaimed ja seejärel lehtpuud ( hall lepp , arukask). Need kasvavad kiiremini kui seemnetest arenevad kuused ning seega asendub üks metsatüüp teisega. Aga kui sirguvad taas noored kuused, varjutavad need valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub .









    Õpik lk. 26-27
    Mõisted
    Abiootilised tegurid – organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid
    Biootiline tegur – organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide kooselust
    Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele
    Areaal(levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala
    Biomassi püramiid – ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku.
    Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid
    Biotsönoos – elukooslus. Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid
    Herbivooriataimtoidulise looma toitumissuhe taimedega
    Kahanev populatsioon – populatsioon, milles suremus ületab sündimuse
    Kasvav populatsioon – populatsioon, milles sündimus ületab suremuse
    Karnivoor – kiskja . Loomtoiduline loom
    Kiskahel – saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel
    Kisklusröövlooma toitumissuhe saakloomaga
    Kommensalism – eri liikide organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu
    Konkurentssama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm
    Laguahel – toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega)
    Lagundaja – desturent. Surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen , selgrootu loom)
    Omnivoor – segatoiduline. Loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest
    Parasitism – eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik
    Populatsioon – ühist territooriumi(levilat)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #1 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #2 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #3 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #4 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #5 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #6 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #7 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #8 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #9 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #10 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #11 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #12 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #13 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #14 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #15 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #16 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #17 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #18 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #19 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #20 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #21 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #22 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #23 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #24 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #25 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #26 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #27 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #28 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #29 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #30 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #31 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #32 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #33 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #34 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #35 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #36 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #37 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #38 12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused #39
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1923 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 44 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kai Mänd Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspektis on vastatud kõigile küsimustele eelnevalt mainitud õpikulehekülgedelt.

    Küsimused:

    Selgitage ökoloogilise teguri mõistet.
    Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks?
    Millised ökoloogilised tegurid on biootilised?
    Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida?
    Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele.
    Selgitage temperatuuri osa loomade elus.
    Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele.
    Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut.
    Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest?
    Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid.
    Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
    Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?
    Millist kahju tekitavad parasiidid?
    Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest.
    Võrrelge kisklust ja herbivooriat.
    Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud tähtsuse.
    Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks?
    Selgitage populatsiooni arvukuse ja tideduse mõistet.
    Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri.
    Kuidas on ökotoop seotud biotsönoosiga?
    Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast.
    Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?
    Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal?
    Kuna hndid murravad tihti ka koduloomi, siis püüavad inimesed nende arvukust jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud?
    Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks?
    Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast?
    Millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega?
    Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada?
    Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglid.
    Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule?
    Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool?
    Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel.
    Abiootilised tegurid
    Biootiline tegur
    Antropogeenne tegur
    Areaal
    Biomassi püramiid
    Biosfäär
    Biotsönoos
    Herbivooria
    Kahanev populatsioon
    Kasvav populatsioon
    Karnivoor
    Kiskahel
    Kisklus
    Kommensalism
    Konkurents
    Laguahel
    Lagundaja
    Omnivoor
    Parasitism
    Populatsioon
    Populatsiooni arvukus
    Populatsiooni tihedus
    Populatsioonilained
    Stabiilne populatsioon
    Sümbioos
    Tarbija
    Toiduahel
    Toiduvõrk
    Tootja
    Troofiline tase
    Ökoloogiline amplituud
    Ökoloogiline tasakaal
    Ökoloogiline tegur
    Ökoloogilise püramiidi reegel
    Ökosüsteem
    Ökotoop
    Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele?
    Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev?
    Kuidas mõjutavad parasiidi ja peremehe toitumissuhteid teineteise suhtes kujunenud kaitsekohastumused?
    Mis tingimustel võib stabiilne populatsioon muutuda kasvavaks?
    Tooge näiteid oma kodukoha ökosüsteemidest, kus antropogeensed tegurid on mõjutanud populatsioonide arvukust.
    Miks moodustab iga troofilise taseme energia vaid 10% eelmise omast?
    Ühel suvepäeval märkate, et teie kodukoha väikeses järvekeses on hakanud vohama vetikad ja veekogu „õitseb“. Prognoosige järgnevaid muutusi selles ökosüsteemis. Mida teeksite, et „õitsemise“ tekkepõhjustes selgusele jõuda?
    Kui suur saab olla kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv, mis põhineb tootjate 100t biomassi juurdekasvul.
    Miks arengumaadele pidevalt eraldatavad rahalised toetused ja muu materiaalne abi ei likvideeri seal esinevat toidupuudust?
    Miks ei jätku joogivett kõigile maakera elanikele?
    Tooge näiteid taastuvatest ja taastumatutest loodusvaradest Eestis.
    Kuidas tekivad happevihmad Eesti tingimustes?
    Milles seisneb kasvuhooneefekti tähtsus elusloodusele?
    Mida saate isiklikult teha, et kasvuhooneefekt ei süveneks?
    Milliste globaalprobleemide mõju on Eestis otseselt tuntav ning milliste mõju pole märgata?
    Juba vanad eestlased kasutasid põlluharimisel külvikordade vaheldumist. Tooge välja kolm tänapäeva teadmistele tuginevat põhjust, miks selline põllundus on otstarbekas.
    Tooge näiteid liike ohustavast inimtegevusest Eestis.
    Nimetage looduskaitse tegevusvaldkondi.
    Mis on kekkonnakaitse peamised tegevusvaldkonnad?
    Mida peaks silmas pidama iga Eesti elanik seoses Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga?
    Selgitage Eesti looduskaitse korraldust.
    Mis on Natura 2000 ja milleks vajalik?
    Millised tegevused on keelatud, kui lähete sõbraga jalutama Lahemaa rahvusparki?
    Kuidas kaitstakse haruldasi ja ohustatud liike Eestis?
    Põhjendage säästva arengu vajalikkust!
    Mis on Agenda 21 eesmärgid?
    Tooge näiteid igapäevasest elust, kuidas saaksite ise kaasa aidata säästvale arengule.
    Millised õigused annab Eesti elanikkonnale Århusi konventsioon?
    Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika?
    Milles seisneb elanikkonna roll Eesti elanikkonnastrateegia 2010 rakendamisel?
    Milliste valdkondade arengut käsitleb Säästev Eesti 21?
    Tooge näiteid kodukoha majandustegevusest, milles on arvestatud loodussäästlikkust, ning sellisest tegevusest, kus seda pole silmas peetud.
    Agenda 21
    Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
    Eesti keskkonnastrateegia 2010
    Eesti looduskaitseseadus
    Erosioon
    Happevihm
    Kaitseala
    Kaitsealune liik
    Kaitstavad loodusobjektid
    Kasvuhooneefekt
    Kasvuhoonegaasid
    Keskkonnakaitse
    Kõrbestumine
    Looduskaitse
    Natura 2000
    Säästev eesti 21
    Taastumatud loodusvarad
    Taastuvad loodusvarad
    Ökoloogiline globaalprobleem
    Loodussäästlik majandustegevus eeldab jäätmete ümbertöötamist nende tekkekoha lähedal. Miks on oluline?
    Miks on happevihmade mõju Eesti eri piirkondades erinev?
    Milline roll on ühiskonna kultuuritavadel ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemises?
    Milles seisneb igaüheõigus? Tooge näiteid kodukohast.
    Selgitage riikliku strateegia Säästev Eesti 21 eesmärkide vastasmõjusid joonise 1.53 alusel.
    Selgitage säästva arengu idee seost ökoloogiliste globaalprobleemide leevendamisega.
    Tooge näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest, mille lahendamiseks on rahvusvahelisi kokkuleppeid, ning probleemidest, mille puhul piisab Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse tasandist.
    Tooge välja kolm tegevusvaldkonda, milles teie kodukool saaks kaasa aidata strateegia Säästev Eesti 21 rakendamisele. Põhjendage oma valikut!
    Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid?
    Milles seisneb bioloogiline evolutsioon?
    Milles seisneb Cuvier’ katastroofiteooria?
    Kuidas seletas Lamarvk elu evolutsiooni?
    Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks?
    Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?
    Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus?
    Võrrelge Lamarcki ja Darwini evolutsioonialaseid seisukohti.
    Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks?
    Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad?
    Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni?
    Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia?
    Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus?
    Kuidas saadakse geneetilisi tõendeid evolutsiooni kohta?
    Kuidas aitab pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine uurimist?
    Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus?
    Mida tõestas Louis Pasteur?
    Millistel eeldustel põhineb elutekke probleemi teaduslik püstitus?
    Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima?
    Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta?
    Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta?
    Millist osa võisid etendada mineraalid biopolümeeride abiootilisel sünteesil?
    Milles seisneb RNA maailma hüpotees?
    Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsituse ees?
    Millistel faktidel põhinevad ettekujutused Maa ja elu vanusest?
    Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist?
    Millised ja kui vanad on vanimad hulkraksete loomade kivistised?
    Mida tähendab „Kambriumi plahvatus“?
    Mis asjaolud tegid võimalikuks hulkraksete loomade ehitustüüpide mitmekesisuse?
    Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad?
    Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale?
    Mis oli imetajate kiire mitmekesistumise eelduseks Uusaegkonna alguses?
    Aegkond
    Ajastu
    Bioloogiline evolutsioon
    Eoon
    Evolutsioon
    Evolutsiooniteooria
    Feneetiline
    Fossiil (kivistis)
    Füüsikaline evolutsioon
    Geokronoloogia
    Kambriumi plahvatus
    Keemiline evolutsioon
    Kunstlik valik
    Looduslik valik
    Mandunud elund
    Olelusvõitlus
    Paleonoloogia
    Pseudogeen
    Ribosüüm
    RNA-maailm
    Millised tingimused võimaldasid elu teket Maal?
    Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik?
    Millistele elu teket käsitlevatele küsimustele andsid Milleri katsed vastuse ning millistele mitte?
    Esitage poolt- ja vastuväiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhine!
    Kuidas seletas Lamarck organismide omaduste otstarbekohasust?
    Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus?
    Mis on tinginud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid perioode? Tooge näiteid aegkondadest!

    Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua teadusliku evolutsiooniteooria?

    abiootilised tegurid , biootiline tegur , antropogeenne tegur , areaal , biomassi püramiid , biosfäär , biotsönoos , herbivooria , kahanev populatsioon , kasvav populatsioon , karnivoor , kiskahel , kisklus , kommensalism , konkurents , laguahel , lagundaja , omnivoor , parasitism , populatsioon , populatsiooni arvukus , populatsiooni tihedus , populatsioonilained , stabiilne populatsioon , sümbioos , tarbija , toiduahel , toiduvõrk , tootja , troofiline tase , ökoloogiline amplituud , ökoloogiline tasakaal , ökoloogiline tegur , ökoloogilise püramiidi reegel , ökosüsteem , ökotoop , agenda 21 , bioloogilise mitmekesisuse konventsioon , eesti keskkonnastrateegia 2010 , eesti looduskaitseseadus , erosioon , happevihm , kaitseala , kaitsealune liik , kaitstavad loodusobjektid , kasvuhooneefekt , kasvuhoonegaasid , keskkonnakaitse , kõrbestumine , looduskaitse , natura 2000 , säästev eesti 21 , taastumatud loodusvarad , taastuvad loodusvarad , ökoloogiline globaalprobleem , aegkond , ajastu , bioloogiline evolutsioon , eoon , evolutsioon , evolutsiooniteooria , feneetiline , fossiil (kivistis) , füüsikaline evolutsioon , geokronoloogia , kambriumi plahvatus , keemiline evolutsioon , kunstlik valik , looduslik valik , mandunud elund , olelusvõitlus , paleonoloogia , pseudogeen , ribosüüm , rna-maailm

    Mõisted


    Kommentaarid (44)

    TriinGretel profiilipilt
    TriinGretel: tänan selle suurepärase kokkuvõtte eest, töö materjalidega ja see aitab meeletult
    18:57 19-02-2015
    pisikekristel profiilipilt
    pisikekristel: Kindlasti kasulik töödeks õppimisel ja ka koduste ülesannete tegemisel.
    22:26 12-10-2011
    tibupart profiilipilt
    tibupart: Väga mõnus kordamiseks. Kõik vastused õpiku küsimustel ja ülesannetel
    19:30 19-12-2010


    Sarnased materjalid

    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    11
    doc
    Bioloogia kordamisküsimused koos vastustega
    24
    docx
    Ökoloogia eksami küsimused ja vastused
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    19
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    18
    doc
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
    29
    doc
    Mõistete seletav sõnastik-pikk





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun