12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused) (44)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Bioloogia
12.
klassKai
Mänd
Õpik
lk. 12
Selgitage ökoloogilise teguri mõistet.
Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks.
Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks?
Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld ).
Millised ökoloogilised tegurid on biootilised?
Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust.
Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida?
Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest.
Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele.
Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust( niidutaimed ), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus ( mustikad ) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)].
Selgitage temperatuuri osa loomade elus.
Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud ), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud.
Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele.
Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas( rukis , kaer, kartul ), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h( sojauba , hirss, riis ) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk , tomat , kurk ).
Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt. Näiteks lehtpuud langetavad lehed külmade saabudes, sest nad ei saaks mullast piisavalt vett, et lehti ära toita. Okaspuudel aga seda muret pole, nendel jäävad okkad külge. Samuti ei talu lilled madalat temperatuuri ja neid võtabkülm ära.
Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut.
Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel , mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused )
Õpik
lk. 16
Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest?
Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele , mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon( tuumakatastroof , lageraie , reostus ). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid.
Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid.
Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm .
(nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu).
Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
Kui sümbioosi puhul oli kooselu mõlemale liigile kasulik, siis kommensialismi puhul on kooselu ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu (nt. mõndade mardikaliikide elamine sipelgapesas).
Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?
Organism, kellele on kommensiaalne kooselu kasulik.
Millist kahju tekitavad parasiidid ?
Parasiidid elavad teiste organismide arvelt (nt. inimese soolestikus elav solge saab sealt toitu ning põhjustab inimesele tervisehäireid).
Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest.
NISU - > PÕLDHIIR - > ÖÖKULL
Võrrelge kisklust ja herbivooriat.
Kiskjad söövad herbivoore, nemad kiskjaid mitte. Kiskjad peavad toidu saamiseks rohkem vaeva nägema, sest saak võib eest ära joosta , herbivooridel on toidu hankimine kergem, aga erinevalt kiskjatest peavad nemad oma seljataguse pärast muretsema, kiskjad selle pärast enamasti kartma ei pea, et nad saagiks võivad langeda.
Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud tähtsuse.
Toidu pärast konkureerimist pole (nt. toidu pärast konkureerivad aga erinevad taimed tänapäevalgi).
Õpik
lk. 21
Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks?
Populatsioon on ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum.
Selgitage populatsiooni arvukuse ja tideduse mõistet.
Populatsiooni arvukus on ühe populatsiooni kuuluvate isendite arv.
Populatsiooni tihedus on ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.
Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri.
Produtsendid
Konsumendid
Destruendid
esmase orgaanilise aine loojad
orgaanilise aine tarbijad
surnud orgaanilise aine lagundajad
valdavalt rohelised taimed
valdavalt loomsed organismid
valdavalt seened ja bakterid
toitumistüübilt autotroofid
toitumistüübilt heterotroofid
toitumistüübilt saprotroofid
Kuidas on ökotoop seotud biotsönoosiga?
Mõlemad on elukooslused .
Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel , mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast.
FÜTOPLANKTON -> ZOOPLANKTON -> KOGER -> HAUG
Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?
Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Seetõttu püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal?
Ökoloogiline tasakaal kujuneb populatsiooni stabiilsuse püsimisel. Seega on ökoloogiline tasakaal ökosüsteemis toimuva iseregulatsiooni tulemus.
Kuna hndid murravad tihti ka koduloomi, siis püüavad inimesed nende arvukust jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud?
Selleks, et nõrgemad isendid või loomad, kes on haigestunud, ei levitaks haiguseid edasi (haigused küll levivad edasi kuid mitte nii kiiresti, kui siis, mil huntide osakaal puuduks).
Õpik
lk. 25
Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks?
Stabiilseks, nimetatakse populatsiooni, kus suremus ja sündimus on praktiliselt võrdsed.
Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast?
Kahanevas populatsioonis ületab suremus sündimuses, kasvavas aga sündimus suremuse.
Millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega ?
Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega.
Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada?
Kuna maismaaökosüsteemides on enamasti iga järgmise astme tarbijate biomass ja selles sisalduv energia eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem.
Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglid.
Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist.
Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule?
1 tonn = 1000kg
1. astme tarbija 1000kg x 10% = 100kg
2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg
Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool?
Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks.
Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel.
Näiteks raiutakse maha kuusik. Esmalt hakkavad raiesmikul kasvama valguslembesed rohttaimed ja seejärel lehtpuud ( hall lepp , arukask). Need kasvavad kiiremini kui seemnetest arenevad kuused ning seega asendub üks metsatüüp teisega. Aga kui sirguvad taas noored kuused, varjutavad need valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub .
Õpik
lk. 26-27
Mõisted
Abiootilised tegurid – organismide
elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid
Biootiline
tegur – organismide
elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide
kooselust
Antropogeenne
tegur – inimtegevuse
mõju organismide elutegevusele
Areaal – (levila)
ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala
Biomassi
püramiid – ökoloogilise
püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste
tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku.
Biosfäär
– Maa
pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid
Biotsönoos
– elukooslus.
Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide
populatsioonid
Herbivooria – taimtoidulise
looma toitumissuhe taimedega
Kahanev
populatsioon – populatsioon,
milles suremus ületab sündimuse
Kasvav
populatsioon – populatsioon,
milles sündimus ületab suremuse
Karnivoor
– kiskja .
Loomtoiduline loom
Kiskahel
– saak-
ja röövloomadest moodustunud toiduahel
Kisklus – röövlooma
toitumissuhe saakloomaga
Kommensalism
– eri
liikide organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja
teisele kahjutu
Konkurents – sama
või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm
Laguahel
– toiduahel,
mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõppeb
mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega)
Lagundaja
– desturent.
Surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism
(bakter, seen , selgrootu loom)
Omnivoor
– segatoiduline.
Loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest
Parasitism
– eri
liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele
kahjulik
Populatsioon
– ühist
territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum
Populatsiooni
arvukus – ühte
populatsiooni kuuluvate isendite arv
Populatsiooni
tihedus – ühe
populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta
Populatsioonilained
– populatsiooni
arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused
Stabiilne
populatsioon – populatsioon,
milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus
püsib põlvest põlve
Sümbioos
– eri
liikide vastastikku kasulik kooseluvorm
Tarbija
– konsument.
Toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid
organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese,
teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid
Toiduahel
– toitumissuhete
alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid,
konsumendid ja desturendid
Toiduvõrk
– omavahel
põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis
Tootja
– produtsent .
Toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism( taim, osa
protistidest ja baktereist)
Troofiline tase – toiduahela
lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid
Ökoloogiline amplituud – ökolloogilise
teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja
paljuneda
Ökoloogiline
tasakaal – ökosüsteemi
kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus
Ökoloogiline
tegur – keskkonnategur .
Organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb
ümbritsevast elusast ja eluta loodusest; jaotatakse abiootilisteks
ja biootilisteks
Ökoloogilise
püramiidi reegel –
iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva
taseme biomassist
Ökosüsteem
– isereguleeruv
tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe
kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide
koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus
Ökotoop
– ökosüsteemi
elukeskkond, mille moodustavad ükosüsteemi territoorium ja seal
valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid
Tõene
või väär?
Ökoloogilised tegurid piiravad mõjutavad organismi arengut.
Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur.
Organism areneb kõige kiiremini paremini siis, kui kõigi ökoloogiliste tegurite toime on optimumis.
Taimtoidulised loomad Orgaanilise aine tootjad on iga toiduahela esimeseks lüliks.
Ökotoop on ökosüsteemi elupaik.
Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, millel on vastastikku arengut piirav toime mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu.
Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus suureneb ei muutu.
Tippkiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus .
Õige
vastusevariant.
Lindude ränded on eelkõige tingitud : a) madalast temperatuurist, b) lumisest pinnasest , c) jäätnud veekogudest , d) toidupuudusest.
Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: a) kiiremini paljunema, b) kiiremini arenema, c) konkureerima teiste liikidega, d)hukkuma
Samal territooriumil elavad kõigi lookide populatsioonid moodustavad: a) ökosüsteemi, b) ökotoobi, c) bioomi , d) biotsönoosi
Herbivoorid on alati toiduahela : a) tootjateks, b) esimese astme tarbijateks, c) teise astme tarbijateks, d) lagundajateks
Puuhalul kasvav seen on toiduahela: a) tootja, b) esimese astme tarbija, c) teise astme tarbija, d) lagundaja
Populatsiooni arvukus näitab: a) ühe liigi isendite arvu, b) ühe liigi populatsioonide arvu, c) ühe populatsiooni isendite arvu, d) ühe ökosüsteemi populatsioonide arvu
Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleb peamiselt a) abiootilistest teguritest, b) kliimateguritest, c) ökoloogilisest amplituudist, d) toitumissuhetest
Kahanevas populatsioonis on: a) sündimus suurem kui suremus, b) suremus suurem kui sündimus, c) sündimus ja suremus võrdsed, d) sündimus ja suremus puuduvad
Sobiv
sõna lünka.
Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse optimumiks.
Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena.
Organismide vaastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks.
Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsöoos ja eluta osa ökotoobiks.
Nii taimedest kui ka loomadest toituvaid organisme nimetatakse omnivoorideks.
Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks.
Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrk.
Kui suremus on väiksem kui sündimus, siis nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks.
Selgita pikemalt ja too näiteid.
Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele?
Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada – st tõsta kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Kõigusoojased loomad on näiteks kõik selgrootud, selgroogsetest kalad, roomajad ja kahepaiksed. Püsisoojased loomad ei vaja kehatemperatuuri hoidmiseks soojuskiirgust, sest neil on enamasti paks talvekarv , nahaalune rasvakiht , lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik. Kui temperatuur langeb, hakkab neil ainevahetus kiiremini tööle.
Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev?
Enamikul liikidel on iga ökoloogilise teguri suhtes evolutsiooni käigus välja kujunenud üks soodsa toime vahemik. Seejuures võib see vahemik paikneda teguri intensiivsusskaala eri piirkondades – näiteks osa liike eelistab madalamat, osa kõrgemat temperatuuri.
Tooge näiteid oma kodukoha ökosüsteemidest, kus antropogeensed tegurid on mõjutanud populatsioonide arvukust.
Näiteks reostub mõni järv, mis toob kaasa sealse taimestiku ja loomastiku hävimise.Näiteks raiutakse maha mõni mets, millega kaasneb ka loomade elupaikade hävitamine ning kuna neil pole enam kusagile varjuda ei röövlooma ega ka külma eest, võivad nad hukkuda. Samuti hävivad selles metsas taimed ning valguslembesed taimed hakkavad peale kasvama.
Kuidas mõjutavad parasiidi ja peremehe toitumissuhteid teineteise suhtes kujunenud kaitsekohastumused ?
Tänu teineteise suhtes kujunenud kaitsekohastumustele ei suuda parasiit peremeest hävitada, vaid ainult kahjustab teda ja tekitab talle tervisehäireid. Näiteks inimese organismis pesitsev paeluss ei suuda inimest tappa, ent on talle siiski kahjulik.
Mis tingimustel võib stabiilne populatsioon muutuda kasvavaks?
Stabiilne populatsioon võib muutuda kasvavaks kui sündimus ületab suremuse. Näiteks kui teise astme tarbijate seas levib mingi haigus, mis neid tapab , siis esimese astme tarbijatel on soodsam võimalus areneda ja paljuneda.
Miks moodustab iga troofilise taseme energia vaid 10% eelmise omast?
Iga troofiline tase saab omandada vaid 10% eelmisest, sest palju läheb energiat ka sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Põhiline energia eraldub soojusena.
Kui suur saab olla kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv, mis põhineb tootjate 100t biomassi juurdekasvul.
1. astme tarbija 100t x 10% = 10t
2. astme tarbija 10t x 10% = 1t
3. astme tarbija 1t=1000 kg 1000kg x 10% = 100kg.
Vastus: Kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv saab olla 100kg.
Ühel suvepäeval märkate, et teie kodukoha väikeses järvekeses on hakanud vohama vetikad ja veekogu „õitseb“. Prognoosige järgnevaid muutusi selles ökosüsteemis. Mida teeksite, et „õitsemise“ tekkepõhjustes selgusele jõuda?
1. Teen veeproove
2. Uurin ümbruskonna elutegevust
Õpik
lk. 33
Miks arengumaadele pidevalt eraldatavad rahalised toetused ja muu materiaalne abi ei likvideeri seal esinevat toidupuudust?
Sealne toidupuudus ei likvideeru seetõttu, et elanikud toovad ilmale järglasi, mis suurendab elanike arvu, seega tahab juba suurem hulk rahvast kõhu täis saada ning arengumaad ei saagi arenema hakata. Üks suurimaid probleeme seal juures ongi kaitsevahendite puudus.
Miks ei jätku joogivett kõigile maakera elanikele?
Magevesi on jaotunud ebaühtlaselt ja paljudes kohtades saastunud. Tänapäeva Tööstustehnoloogia võimaldab heitvete puhastamist, merevee destilleerimine, veehoidlate rajamine. Aga seetõttu, et kõikjal pole tehnoloogia nii arenenud ja ressursse vähem, kui arengumaades jäävad need vaesemad riigid enamasti joogiveeta.
Tooge näiteid taastuvatest ja taastumatutest loodusvaradest Eestis.
Taastuvad : vesi, õhk, mets, muld
Taastumatud: maagid , maapõuesoojus, kaevandatavad kütused
Kuidas tekivad happevihmad Eesti tingimustes?
Põlevkivi põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid , mis langevad sademetena maapinnale.
Milles seisneb kasvuhooneefekti tähtsus elusloodusele?
1. Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule, hoides Maa temperatuuri eluks vajalikes piirides.
2. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maakera keskmine temperatuur -18°C, praeguse +15°C asemel:kogu maakera oleks kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.
Mida saate isiklikult teha, et kasvuhooneefekt ei süveneks?
1. Tootma vähem prügi
2. Kasutama rohkem ühistransporti
Milliste globaalprobleemide mõju on Eestis otseselt tuntav ning milliste mõju pole märgata?
Otseselt tuntav: kliimamuutus, õhusaaste, mulla vaesumine , AIDSi levik jne.
Mõju pole märgata: globaalne soojenemine, osoonikihi hõrenemine, maavarade ammendumine
Juba vanad eestlased kasutasid põlluharimisel külvikordade vaheldumist. Tooge välja kolm tänapäeva teadmistele tuginevat põhjust, miks selline põllundus on otstarbekas.
1. külvikord peab tagama ratsionaalse tootmise konkreetsetes mullastik - klimaatilistes tingimustes
2. külvikord peab tagama kultuuride ratsionaalse struktuuri, mis võimaldaks teiste agrotehniliste abinõude optimaalse rakendamise korral täita valitud tootmissuunaga püstitatud majanduslikud ülesanded
3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks
Õpik
lk. 39
Tooge näiteid liike ohustavast inimtegevusest Eestis.
Lageraie, karjäärid, tööstushooned ja nende rajamine
Nimetage looduskaitse tegevusvaldkondi.
1. klassikaline looduskaitse
2. maastikuhooldus ,
3. loodusvarade kasutus ja kaitse
4. keskkonnakaitse
5. ökosüsteemide kaitse
6. koosluste
7. mitmekesisuse kaitse
8. liigikaitse
9. loodusobjektide kaitse
Mis on kekkonnakaitse peamised tegevusvaldkonnad ?
Heitmed ja nende klassifikatsioon; jäätmehooldus
Keskkonnatervis(õhu- ja veekaitse , keskkonnamürgid, toidulisandid; virgestus)
Loodusvarade säästlik kasutamine (taastumisvõimega loodusvarad , väga aeglase taastumisvõimega loodusvarad, taastumatud loodusvarad) .
Mida peaks silmas pidama iga Eesti elanik seoses Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga?
1. punases raamatus olevate liikide mitte ohustamine
2. loodusvarasid tuleb säästlikult kasutada
Selgitage Eesti looduskaitse korraldust.
1. kaitsealad ( rahvuspargid , looduskaitsealad , maastikukaitsealad )
2. kaitsealused liigid
3. Üksikobjektid
Mis on Natura 2000 ja milleks vajalik?
Natura 2000 on õleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Vajalik on Natura 2000 selleks, et säiliksid väärtuslikud ja ohustatud looma- ja linnuliigid ning nende elu- ja kasvukohad .
Millised tegevused on keelatud, kui lähete sõbraga jalutama Lahemaa rahvusparki?
1. prahi maha loopimine
2. sealsete liikide kaasa võtmine
Kuidas kaitstakse haruldasi ja ohustatud liike Eestis?
1. luuakse looduskaitsealasid
2. luuakse uusi looduskaitseseadusi
3. kantakse need punasesse raamatusse
Õpik
lk. 44
Põhjendage säästva arengu vajalikkust !
1. loodusressursside kaitsmine on vajalik, et need päris otsa ei saaks
2. keskkonnakatastroofide ilmnemise protsent on madalam, kuna selle vastu töötatakse süvenenult
Mis on Agenda 21 eesmärgid?
1. majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine
2. inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega)
3. rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine 4. ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades
5. jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine
Tooge näiteid igapäevasest elust, kuidas saaksite ise kaasa aidata säästvale arengule.
1. kasutan rohkem ühistransporti
2. annetan toidupangale
3. Ei küta tuba üleliia soojaks
Millised õigused annab Eesti elanikkonnale Århusi konventsioon ?
1. kodanike ligipääs keskkonnainfole
2. kodanike õigus osaleda otsuste tegemises
3. juurdepääs õigusemõistmisele keskkonna alal
Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika ?
1. keskkonnapoliitika olulised valdkonnad on keskkonnakorraldus, looduse mitmekesisuse kaitse, loodusvarade kasutus, jäätmekäitlus, veekaitse ja -kasutus jne.
2. keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka ettevõtted ja organisatsioonid .
Milles seisneb elanikkonna roll Eesti elanikkonnastrateegia 2010 rakendamisel?
Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikademaastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele.
Milliste valdkondade arengut käsitleb Säästev Eesti 21?
1. eesti kultuuriruumi elujõulisus
2. inimeste heaolu kasv
3. sotsiaalne sidus ühiskond
4. ökoloogiline tasakaal
Tooge näiteid kodukoha majandustegevusest, milles on arvestatud loodussäästlikkust, ning sellisest tegevusest, kus seda pole silmas peetud.
Loodussäästlik:
1. Lihula katlamaja
Loodust kahjustav/reostav:
1. Autodega sõitmine
Õpik
lk. 45-46
Mõisted
Agenda
21 –
ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude
riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992. a. Rio de Janeiros toimunud
ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil
Bioloogilise
mitmekesisuse konventsioon – riikide
vaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja
loodusvarade säästlikuks kasutamiseks; allkirjastatud 178 riigi
esindajate poolt 1992. a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja
arengukonverentsil.
Eesti
keskkonnastrateegia 2010 – Riigikogu
poolt 2005. a. Heakskiidetud dokument, mille eeesmärgiks on Eesti
elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks
vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning
säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus .
Eesti looduskaitseseadus – Riigikogu
poolt 2004. a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti
loodusliku mitmekesisuse säilitamine
Erosioon – mullastiku
looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuul,
õhutemperatuuri suuremad kõikumised jm.
Happevihm – happelise
reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütuste põletamisel
atmosfäärisattunud happeliste oksiidide (SO2,
SO3,
NO, NO2)
ühinemisel veeauruga.
Kaitseala – maa-ala,
millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse
rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks
Kaitsealune liik – haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse kaitsealused liigid
looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega
Kaitstavad loodusobjektid – Eesti
2004. a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka
kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid
Kasvuhooneefekt
– Maa
soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse
tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn.
Kasvuhoonegaasidelt)
Kasvuhoonegaasid
– kasvuhooneefekti
põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur,
süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4),
dilämmastikoksiid (N2O)
jt.
Keskkonnakaitse
– rahvusvaheliste
ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on
suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna
saastamise vähendamisele ja loodusliku mimekesisuse säilitamisele
Kõrbestumine
– kõrbealade
laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse ( metsaraie ,
liigkarjatamine, valed väetamis-, niisutamis- või maaharimisvõtted)
tagajärjel
Looduskaitse
– loodusliku
mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide
õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest nong kohaliku kultuuri ja
religiooni iseärasustest
Natura
2000 – üleeuroopaline
loodus- ja linnuhoiualade võrgustik
Säästev
eesti 21 – Riigikogu
poolt 2005. a. heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja
ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030
Taastumatud
loodusvarad – metallimaagid ,
mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi,
põlevkivi, nafta ja magnaas) jt.
Taastuvad
loodusvarad – päikeseenergia,
vesi, mullastik, puit, turvas jt.
Ökoloogiline
globaalprobleem – ülemaailmne keskkonnaprobleem , mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust (toidu- ja veepuudus , elukeskkonna saastumine ,
happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine,
osoonikihi hõrenemine jt).
Tõene
või väär?
Ökoloogilised globaalprobleemid on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust.
Globaalse soojenemise peamine põhjus on osoonikihi hõrenemine.
Põlevkivi kuulub taastuvate taastumatude loodusvarade hulka.
Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb soodustada keelata taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise.
Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse suurendamisega säilitamisega.
Eesti kaitsealused liigid on loetletud looduskaitseseaduses.
Natura 2000 on ülemaailmne Euroopa kaitsealade võrgustik.
Eesti looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted on esitatud dokumendis Agenda 21. + keskkonna strateegia.
Õige
vastusevariant.
Paljudes riikides valitsevat näljahäda aitaks kõige paremini leevendada:
a) elanikkonna juurdekasvu pidurdamine , b) välisabi suurendamine ,
c) toitumisharjumuste muutmine, d) majandussüsteemi täiustamine.
Taastuva loodusvara näiteks on: a) nafta , b) kivisüsi, c) maagaas, d) vesi .
Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud: a) tahmaosakestel,
b) happelistel oksiididel, c)orgaanilistel hapetel, d) külmutusseadmete freoonidel.
Kasvuhooneefekti süvenemine tuleneb eelkõige sellest, et atmosfääris on tõusnud:
a) CO2 kontsentratsioon, b) SO2 kontsentratsioon, c) NO2 kontsentratsioon,
d) O2 kontsentratsioon
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine on esikohal: a) punases raamatus, b) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis,
c) Natura 2000-s, d) Eesti looduskaitseseaduses.
Eesti peamised keskkonnaprobleemid tulenevad: a) fosforiidi kaevandamisest ja töötlemisest, b) põlevkivi kaevandamisest ja põletamisest, c) fosforväetiste tootmisest ja kasutamisest, d) põllumaade harimisest ja väetamisest
Natura 2000 loodusaladel kaitstakse peamiselt: a) väärtuslikke ja ohustatud liike,
b) majanduslikult väärtuslikke jahiloomi, c) esivanemate kaduvat kultuuripärandit, d) ohustatud kalaliike, koelmuid ja rändeteid.
Prügi kogumine eri konteineritesse vastavalt nende töötlemisviisidele on eelkõige kooskõlas: a) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, b) natura 2000 eesmärkidega, c) Agenda 21 põhimõtetega, d) Eesti looduskaitseseadusega.
Sobiv
sõna lünka.
Mullastiku hävimise peamiseks globaalseks protsessiks on erosioon ja kõrbestumine.
Elanikkonna informeerimise kohustus keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist.
Kõige enam on ohustatud madala arvukusega ja väikese levikusega liigid.
Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud LKS (looduskaitseseadus).
Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitsvate liikide I kategooriasse.
Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa , Matsalu , Vilsandi ja Karula .
Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele.
Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, üksikobjektideks ja kaitsealusteks objektideks.
Selgita
pikemalt ja too näiteid.
Loodussäästlik majandustegevus eeldab jäätmete ümbertöötamist nende tekkekoha lähedal. Miks on oluline?
1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal.
2. Puidu töötlemine metsa/raiekoha lähedal.
Miks on happevihmade mõju Eesti eri piirkondades erinev?
Kuna aluskivimid on erinevad.
Milline roll on ühiskonna kultuuritavadel ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemises?
Rändkarjakasvatus soodustab kõrbestumist.
Milles seisneb igaüheõigus? Tooge näiteid kodukohast.
Igaüheõigus seisneb kõigis seotud kohustustes ja õigustes inimese ning looduse vahel. Nt. metsas jalutamine, lõkke tegemine, puude langetamine jne.
Selgitage riikliku strateegia Säästev Eesti 21 eesmärkide vastasmõjusid joonise 1.53 alusel.
Heaolukasv on vastuolus ökoloogilise tasakaaluga.
Selgitage säästva arengu idee seost ökoloogiliste globaalprobleemide leevendamisega.
CO2 = säästev transport, säästev tööstus
Tooge näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest, mille lahendamiseks on rahvusvahelisi kokkuleppeid, ning probleemidest, mille puhul piisab Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse tasandist .
1. Prügivedu/prügi sorteerimine
2. Õhu saastumine/õhu saastamine
Tooge välja kolm tegevusvaldkonda, milles teie kodukool saaks kaasa aidata strateegia Säästev Eesti 21 rakendamisele. Põhjendage oma valikut!
1. Patareide kogumiskastid
2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada
3. Prügi viimine õigesse kohta (prügikasti) ning selle sorteerimine
Õpik
lk. 51
Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid?
Evolutsioon on süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine.
Evolutsiooni vormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon , sotsiaalne evolutsioon.
Milles seisneb bioloogiline evolutsioon?
Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises.
Milles seisneb Cuvier ’ katastroofiteooria?
Kõik liigid on algselt kujunenud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu.
Kuidas seletas Lamarvk elu evolutsiooni?
Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal iseärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus.
Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks ?
Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut.
Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?
Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda (toidu- ja elupaiga nappus, ohustatus vaenlastest). Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks , iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised , peamiselt juhuslike erinevuste näol.
Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus?
Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi.
Võrrelge Lamarcki ja Darwini evolutsioonialaseid seisukohti.
Darwini evolutsiooniteooria oli teaduslikult põhjendatud läbi erinevate katsetusmeetodite, Lamarcki õpetus põhines seevastu väheveenvatel argumentidel.
Lamarcki arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel, Darwin arvab , et liigid muutuvad looduliku valiku teel.
Õpik
lk. 57
Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks?
Kivistisi ehk fossiile .
Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad?
Fossiilid ehk kivitised, mis tekivad loomajäänuste mineraliseerumisel setetesse.
Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni?
Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem.
Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust , seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid.
Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega.
Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia?
Andmeid elusorganismide ehituse kohta.
Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus?
Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamalt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog . Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt.
Kuidas saadakse geneetilisi tõendeid evolutsiooni kohta?
(Molekulaarbioloogia) Võrreldavatel organismidel määratakse mõne geeni nukleotiidijärjestus või vastava valgu aminohappejärjestus. Praegu elavate liikide kõrval on õnnestunud DNA primaarstruktuur kindlaks teha ka mõnedel väljasurnud liikidel, näiteks mammutil. Uurimised näitavad, et nii nagu erinevatel organismidel võib olla sarnase ehitusega elundeid, võib neil olla ka sarnase koostisega valke.
Kuidas aitab pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine uurimist ?
Need on normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Osa neist on tekkinud ammu , kümneid miljoneid aastaid tagasi ja eri liikide genoomides säilinud. Nende võrdlusi eri organismidel näitab aga ka nende järjestuste sarnasuse määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga muude tunnuste järgi. See on seletatav ainult põlvnemisega ühistest eellastest.
Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus?
Aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Kasutades pärilikku muutlikkust ja kunstlikku valikut, on mõne tuhande aasta jooksul aretatud mitmesuguseid tõuge ja sorte , mis mõnikord erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Heaks näiteks selliste muutuste mitmekesisusest on koeratõud.
Õpik
lk. 61
Mida tõestas Louis Pasteur?
Louis Pasteur tõestas 1860. aastatel eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest. Nii kujunes arusaam, et kõik elus pärineb elusast.
Millistel eeldustel põhineb elutekke probleemi teaduslik püstitus?
Arvati, et elu võis tekkida tänapäevastest erinevatel tingimustel, keemiliste protsesside tagajärjel.
Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima?
1. bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid , aminohapped
2. bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid
3. polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks
Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta?
Miller korraldas katse, mille tingimused olid sarnased keemilisele evolutsioonile. saadi erinevaid aminohappeid , suhkruid ja lipiide . Nad ei olnud siiski kõik organismidele vajalikud. Biokeemik Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nii nimetatud mikrokehasid.
Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta?
1969. a. kukkus Austraaliasse meteoriit , millest leiti üle 90 aminohappe. Osad neist olid maised, osa aga tundmatud. arvatakse, et Maa kujunemisl tabas seda meteoriidisadu, mis rikastas siinset keskkonda biomolekulide loomiseks vajalike monomeeridega.
Millist osa võisid etendada mineraalid biopolümeeride abiootilisel sünteesil?
Mineraalid on võimelised siduma ja kontsentreerima orgaanilisi komponente.
Milles seisneb RNA maailma hüpotees? RNA oli DNA eellane. Arvatakse, et olles üheahelaline ja võimeline moodustama mitmesuguseid tertsiaarstruktuure, võis kunagi olla ensümaatilise aktiivsusega ja katalüüsida ise enda replikatsiooni. Esmase info kandjaks olid RNA molekulid. 1982 a leiti, et on olemas RNA, millel on katalüüsi võime, mida nimetati ribosüümiks
Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsituse ees? Katsete käigus pole suudetud saada ei RNA ega DNA sünteesi. Pole osatud seletada geneetilise koodi teket, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule.
Õpik
lk. 65
Millistel faktidel põhinevad ettekujutused Maa ja elu vanusest ?
Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana.
Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist?
Maa vanust on hinnatud umbes 4,55 miljardile aastale. Sellise keskmise vanusega on U-Pb meetodil dateeritud 20 Maalt leitud kondriitset (mõnemillimeetrise läbimõõduga kerakesi sisaldavat) meteoriiti, mis on vanimad teadaolevad objektid Päikesesüsteemis. Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi. Maa vanimate , Austraaliast leitud mineraalterade tuumade vanus on 4,4 miljardit aastat. Vanimad säilinud maakooreplokid Kanadas on 4 miljardi aasta vanused.
Millised ja kui vanad on vanimad hulkraksete loomade kivistised?
Umbes 1,9 miljardit aastat tagasi leiti eukaüroodi kivistis Grypania spiralist ent selle võib kahtluse alla seada, sest hinnang on antud peamiselt fossiili suuruse põhjal.
Kindlasti on leitud aga vanimate hulkraksete hulka kuuluvate käsnade räniosakesi Hiinas Doushantous (570 miljonit aastat vanad).
Mida tähendab „Kambriumi plahvatus “?
Kambriumi ajastu alguses 15 miljoni aasta jooksul toimunud tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad.
Mis asjaolud tegid võimalikuks hulkraksete loomade ehitustüüpide mitmekesisuse?
Loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaartorgeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitavadki vaadeldava „plahvatuse“. Peale selle tuleb arvestada ka seda, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus nišše väga mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide – nt. ainuõõssete, usside , limuste , lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon.
Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa- asukad ?
Umbes 3 miljardit aastat tagasi – lülijalgsed.
Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale?
Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate mõõtmed; see oli hiidsisalike, sealhulgas dinosauruste, tiib - ja kalasisalike valitsemisaeg. Imetajad, kes põlvnesid Permi ajastu primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad.
Mis oli imetajate kiire mitmekesistumise eelduseks Uusaegkonna alguses?
Hiidroomajad hävisid ja kliima soojenes.
Õpik
lk. 66 - 67
Mõisted
Aegkond - geokronoloogilise
skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub
aegkondadeks ja aegkond ajastuteks
Ajastu
-
geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas (lühim): aegkond
jaotatakse ajastuteks
Bioloogiline
evolutsioon – bioevolutsioon,
elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena
tekkinud esmastest atoreprodutseeruvatest süsteemidest
Eoon - (igavik ) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus;
neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum.
Evolutsioon
– süsteemi
pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine.
Bioloogiline evolutsioon seisneb elu ajaloolises arengus Maal,
liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate
eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega . Bioloogiline evolutsioon on põhiliselt adaptiivse iseloomuga .
Evolutsiooniteooria
– teooria,
mis annab teadusliku
põhjenduse
bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke
tegureid ning mehhanisme.
Feneetiline
– fenotüüpidesse
puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav
(muutlikkus, käsitlus, uurimistase)
Fossiil (kivistis)
– organismi
või tema osa kivistunud jäänus või jäljend
Füüsikaline
evolutsioon – universumi
füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas
loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke,
galaktikate
Geokronoloogia – geoloogiline ajaarvamine ; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe
vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused
alates pikimast on eoonid, aegkonnad ja ajastud.
Kambriumi
plahvatus – piltlik väljend Kambriumi-ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas
lühikese perioodi jooksul (10-15 mln. aastat) toimunud hulkraksete
loomade ehitusplaan ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil
tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad
Keemiline
evolutsioon – universumi
ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine
molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest
molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide
teke.
Kunstlik
valik – inimese
huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik
(geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning
sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine
Looduslik
valik – populatsiooni
isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud
nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest
(olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilistest
struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse
evolutsiooni põhitegur
Mandunud elund (vestigiaalne
elund ehk vestiigium) –
evolutsioonis
taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis
Olelusvõitlus
– organismide
elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest
teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu
hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega,
ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus -, valgus- jms.
tingimuste talumises
Paleonoloogia
– teadus
möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk
fossiilide kaudu
Pseudogeen – genoomi
DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu.
Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukaürootse
organismi genoomis on sadu või tuhandeid pseudogeene, mõned neist
kümneid miljoneid aastaid vanad
Ribosüüm
– katalüütilise
ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul
RNA-maailm
– elutekke
hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid
isereprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosüümid
Tõene
või väär?
Lamarkism Darvism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid.
Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga.
Maa esmane atmosfäär sisaldas ei sisaldanud hapnikku.
Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega.
Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi.
Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed.
DNA RNA moodustamine oli elutekke esimene aste.
Paleontoloogia on teadus elu keemilisest evolutsioonist möödunud aegade organismidest.
Õige
vastusevariant.
Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal: a) 1809, b) 1843, c) 1859, d) 1882
Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks: a) pärilik muutlikkus,
b) looduslik valik, c) olelusvõitlus, d) organismide täiustumistung.
Esimesed elusolendid ilmusid maale umbes: a) 500 miljonit, b) 1 miljard,
c) 3 miljardit, d) 10 miljardit aastat tagasi.
Esimesed maismaataimed olid: a) vetikad, b) sõnajalgtaimed, c) paljasseemnetaimed , d) õistaimed.
Esimesed maismaaloomad olid: a) ussid , b) limused, c) lülijalgsed, d) kahepaiksed.
Linnud põlvnevad: a) kahepaiksetest, b) krokodillidest, c) dinosaurustest ,
d) imetajatest.
Lennuvõime omandas loomadest esimesena: a) tiibsisalik, b) kiilid , c) linnud,
d) nahkhiired
Dinosauruste väljasuremise põhjustas: a) jääaeg, b) vulkaanipurse ,
c) meteoriidikatastroof, d) röövimetajad.
Sobiv
sõna lünka.
Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega.
Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga.
Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks.
Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide fossiile Maa ajaloos.
Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon.
Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks.
Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel.
Keskaegkonna lõpus toimus massiline hiidsisalike väljasuremine.
Selgita
pikemalt ja too näiteid.
Millised tingimused võimaldasid elu teket Maal?
isereplitseerumine
Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik?
Sest need tingimused, mis olid tollal nüüdseks puuduvad.
Millistele elu teket käsitlevatele küsimustele andsid Milleri katsed vastuse ning millistele mitte?
Et keskkond on hapnikuvaene.
Esitage poolt- ja vastuväiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhine!
POOLT
VASTU
- Esimesed replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid
- Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina
- See, et elu algast RNA-molekulidest on hetkel veel kaheldav
- See, et elusorganismide ühine eellane kasutas oma päriliku materjalina RNA-d ei tähenda, et elu pidigi RNA-molekulidest alguse saama
Kuidas seletas Lamarck organismide omaduste otstarbekohasust?
Elu kestel omandatud muutused päranduvad vähemalt osalt järglastele.
Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus?
Isenditevahelist konkurentsi elutingimuste pärast.
Mis on tinginud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid perioode? Tooge näiteid aegkondadest!
Kliima, hapniku rohkus Maal, „Kambriumi plahvatus“
Aegkonnad: Vanaaegkond ehk Paleosoikum , Keskaegkond ehk Mesosoikum ja Uusaegkond ehk Kainosoikum .
Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua teadusliku evolutsiooniteooria?
Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga.
Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta.
Konspektis on vastatud kõigile küsimustele eelnevalt mainitud õpikulehekülgedelt.
Küsimused:
Selgitage ökoloogilise teguri mõistet.
Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks?
Millised ökoloogilised tegurid on biootilised?
Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida?
Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele.
Selgitage temperatuuri osa loomade elus.
Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele.
Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut.
Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest?
Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid.
Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?
Millist kahju tekitavad parasiidid?
Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest.
Võrrelge kisklust ja herbivooriat.
Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud tähtsuse.
Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks?
Selgitage populatsiooni arvukuse ja tideduse mõistet.
Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri.
Kuidas on ökotoop seotud biotsönoosiga?
Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast.
Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?
Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal?
Kuna hndid murravad tihti ka koduloomi, siis püüavad inimesed nende arvukust jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud?
Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks?
Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast?
Millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega?
Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada?
Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglid.
Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule?
Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool?
Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel.
Abiootilised tegurid
Biootiline tegur
Antropogeenne tegur
Areaal
Biomassi püramiid
Biosfäär
Biotsönoos
Herbivooria
Kahanev populatsioon
Kasvav populatsioon
Karnivoor
Kiskahel
Kisklus
Kommensalism
Konkurents
Laguahel
Lagundaja
Omnivoor
Parasitism
Populatsioon
Populatsiooni arvukus
Populatsiooni tihedus
Populatsioonilained
Stabiilne populatsioon
Sümbioos
Tarbija
Toiduahel
Toiduvõrk
Tootja
Troofiline tase
Ökoloogiline amplituud
Ökoloogiline tasakaal
Ökoloogiline tegur
Ökoloogilise püramiidi reegel
Ökosüsteem
Ökotoop
Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele?
Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev?
Kuidas mõjutavad parasiidi ja peremehe toitumissuhteid teineteise suhtes kujunenud kaitsekohastumused?
Mis tingimustel võib stabiilne populatsioon muutuda kasvavaks?
Tooge näiteid oma kodukoha ökosüsteemidest, kus antropogeensed tegurid on mõjutanud populatsioonide arvukust.
Miks moodustab iga troofilise taseme energia vaid 10% eelmise omast?
Ühel suvepäeval märkate, et teie kodukoha väikeses järvekeses on hakanud vohama vetikad ja veekogu „õitseb“. Prognoosige järgnevaid muutusi selles ökosüsteemis. Mida teeksite, et „õitsemise“ tekkepõhjustes selgusele jõuda?
Kui suur saab olla kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv, mis põhineb tootjate 100t biomassi juurdekasvul.
Miks arengumaadele pidevalt eraldatavad rahalised toetused ja muu materiaalne abi ei likvideeri seal esinevat toidupuudust?
Miks ei jätku joogivett kõigile maakera elanikele?
Tooge näiteid taastuvatest ja taastumatutest loodusvaradest Eestis.
Kuidas tekivad happevihmad Eesti tingimustes?
Milles seisneb kasvuhooneefekti tähtsus elusloodusele?
Mida saate isiklikult teha, et kasvuhooneefekt ei süveneks?
Milliste globaalprobleemide mõju on Eestis otseselt tuntav ning milliste mõju pole märgata?
Juba vanad eestlased kasutasid põlluharimisel külvikordade vaheldumist. Tooge välja kolm tänapäeva teadmistele tuginevat põhjust, miks selline põllundus on otstarbekas.
Tooge näiteid liike ohustavast inimtegevusest Eestis.
Nimetage looduskaitse tegevusvaldkondi.
Mis on kekkonnakaitse peamised tegevusvaldkonnad?
Mida peaks silmas pidama iga Eesti elanik seoses Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga?
Selgitage Eesti looduskaitse korraldust.
Mis on Natura 2000 ja milleks vajalik?
Millised tegevused on keelatud, kui lähete sõbraga jalutama Lahemaa rahvusparki?
Kuidas kaitstakse haruldasi ja ohustatud liike Eestis?
Põhjendage säästva arengu vajalikkust!
Mis on Agenda 21 eesmärgid?
Tooge näiteid igapäevasest elust, kuidas saaksite ise kaasa aidata säästvale arengule.
Millised õigused annab Eesti elanikkonnale Århusi konventsioon?
Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika?
Milles seisneb elanikkonna roll Eesti elanikkonnastrateegia 2010 rakendamisel?
Milliste valdkondade arengut käsitleb Säästev Eesti 21?
Tooge näiteid kodukoha majandustegevusest, milles on arvestatud loodussäästlikkust, ning sellisest tegevusest, kus seda pole silmas peetud.
Agenda 21
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
Eesti keskkonnastrateegia 2010
Eesti looduskaitseseadus
Erosioon
Happevihm
Kaitseala
Kaitsealune liik
Kaitstavad loodusobjektid
Kasvuhooneefekt
Kasvuhoonegaasid
Keskkonnakaitse
Kõrbestumine
Looduskaitse
Natura 2000
Säästev eesti 21
Taastumatud loodusvarad
Taastuvad loodusvarad
Ökoloogiline globaalprobleem
Loodussäästlik majandustegevus eeldab jäätmete ümbertöötamist nende tekkekoha lähedal. Miks on oluline?
Miks on happevihmade mõju Eesti eri piirkondades erinev?
Milline roll on ühiskonna kultuuritavadel ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemises?
Milles seisneb igaüheõigus? Tooge näiteid kodukohast.
Selgitage riikliku strateegia Säästev Eesti 21 eesmärkide vastasmõjusid joonise 1.53 alusel.
Selgitage säästva arengu idee seost ökoloogiliste globaalprobleemide leevendamisega.
Tooge näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest, mille lahendamiseks on rahvusvahelisi kokkuleppeid, ning probleemidest, mille puhul piisab Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse tasandist.
Tooge välja kolm tegevusvaldkonda, milles teie kodukool saaks kaasa aidata strateegia Säästev Eesti 21 rakendamisele. Põhjendage oma valikut!
Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid?
Milles seisneb bioloogiline evolutsioon?
Milles seisneb Cuvier’ katastroofiteooria?
Kuidas seletas Lamarvk elu evolutsiooni?
Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks?
Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?
Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus?
Võrrelge Lamarcki ja Darwini evolutsioonialaseid seisukohti.
Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks?
Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad?
Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni?
Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia?
Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus?
Kuidas saadakse geneetilisi tõendeid evolutsiooni kohta?
Kuidas aitab pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine uurimist?
Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus?
Mida tõestas Louis Pasteur?
Millistel eeldustel põhineb elutekke probleemi teaduslik püstitus?
Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima?
Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta?
Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta?
Millist osa võisid etendada mineraalid biopolümeeride abiootilisel sünteesil?
Milles seisneb RNA maailma hüpotees?
Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsituse ees?
Millistel faktidel põhinevad ettekujutused Maa ja elu vanusest?
Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist?
Millised ja kui vanad on vanimad hulkraksete loomade kivistised?
Mida tähendab „Kambriumi plahvatus“?
Mis asjaolud tegid võimalikuks hulkraksete loomade ehitustüüpide mitmekesisuse?
Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad?
Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale?
Mis oli imetajate kiire mitmekesistumise eelduseks Uusaegkonna alguses?
Aegkond
Ajastu
Bioloogiline evolutsioon
Eoon
Evolutsioon
Evolutsiooniteooria
Feneetiline
Fossiil (kivistis)
Füüsikaline evolutsioon
Geokronoloogia
Kambriumi plahvatus
Keemiline evolutsioon
Kunstlik valik
Looduslik valik
Mandunud elund
Olelusvõitlus
Paleonoloogia
Pseudogeen
Ribosüüm
RNA-maailm
Millised tingimused võimaldasid elu teket Maal?
Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik?
Millistele elu teket käsitlevatele küsimustele andsid Milleri katsed vastuse ning millistele mitte?
Esitage poolt- ja vastuväiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhine!
Kuidas seletas Lamarck organismide omaduste otstarbekohasust?
Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus?
Mis on tinginud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid perioode? Tooge näiteid aegkondadest!
Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua teadusliku evolutsiooniteooria?
Sarnased õppematerjalid
![Ökoloogia]()
8
docx
Ökoloogia
ÖKOLOOGIA
Ökoloogilised tegurid
Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna
vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest
sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks.
Märksõnad:
1. Ökoloogiliste tegurite liigitus
2. Valgus kui ökoloogiline tegur
3. Temperatuur
1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja
kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp).
Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju
võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur.
2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus
vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus
soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed,
![Ökoloogia ja keskkonnakaitse I]()
7
docx
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I
1.1 Ökoloogilised tegurid
1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet.
Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis
tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest.
2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks?
Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse
tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid.
3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised?
Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse
tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism,
kommensalism).
4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida?
Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud
inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi
![Ökoloogia ja keskkonnakaitse]()
7
docx
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Ökoloogilised tegurid
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategurid nimetatakse ökoloogilisteks
teguriteks.
Mis on ökoloogilised tegurid?
o Abiootilised tegurid on organisme ümbritsevast eluta loodusest.
(temperatuur, sademed, õhk, vesi, muld)
o Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. See võib olla kas
kasulik, neutraalne või kahjulik.
Milleks vajavad organismid valgust?
o Nähtava valguse vahemik 380...760 nm.
o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja
pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus.
o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks.
o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja
varjulembesed.
o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele
nimetatakse fotoperiodismiks.
o Lühipäevataimed: riis,
![Ökoloogia KT nr-4]()
3
docx
Ökoloogia KT nr. 4
KT nr. 4
Organismide kooseksisteerimine
(ÖKOLOOGIA)
1. Ökoloogilised tegurid.
Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks.
Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest,
eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid.
Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad
elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus
jt) seotud tegurid.
Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas
kasulik, neutraalne või kahjulik.
Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide
elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste
väljakujunemist ning evolutsiooni.
2. Valguskiirguse ja temperatuur
![Ökoloogia ja keskkond]()
4
doc
Ökoloogia ja keskkond
Ökoloogia ja keskkond
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse
elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid
Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele
Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula
Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi
troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku
Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad
organismide kooselust
Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad
elusorganismid
Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide
populatsioon
Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega
Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse
Karniv
![Bioloogia konspekt - Ökoloogia]()
11
docx
Bioloogia konspekt - Ökoloogia
31. Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on
rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal.
32. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt
määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust
ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki
välja kohanemisest.
Bioloogia lk 113-114
Tõene või väär?
1. Õige
2. ... loomad on simpansid (ja gorillad).
3. ... on 48 kromosoomi.
4. ... kunagi Austraaliat, Ida- ja Lõuna-Aafrikat ...
5. Õige
6. ... peamiselt kahejalgse liikumisviisi poolest.
7. Õige
8. Õige.
Õige variant:
9. C)
10. B)
11. C)
12. C)
13. C)
14. B)
15. C)
16. B)
Täida lünk:
17. Esikloomaliste
18. Lõunaahv
19. Neoteeniaks
20. 2,5
21. Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia
22. Aafrika
![Bioloogia kordamisküsimused]()
2
odt
Bioloogia kordamisküsimused.
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur.
Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...)
Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... )
Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti
kinni.)
Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada
ja paljuneda.
Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub.
Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub.
Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... )
Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm.
Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu.
Konkurents - Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav k
![Ökoloogia keskonnakaitse ja evolutsioon]()
12
doc
Ökoloogia keskonnakaitse ja evolutsioon
Ökoloogilised tegurid:
*biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid)
*abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid)
*antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide
häirimine,võõrliikide sissetoomine)
*valguse mõju:
*kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees.
*loomad oriendeeruvad valguse abil.
*fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva
pikkus)
Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja
pikapäevataim üle 12h.
*temperatuuri mõju:
Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast)
*eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.)
*ränded või talvine puhkuseperiood
*optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb
taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi.
*Ökoloogiline amplituut- vahemi
Kommentaarid (44)
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 39 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2083 laadimist
Kokku alla laetud
44 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kai Mänd
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid