vedelikku, mis sisaldab: 1. peamiselt vett, 2. NaCl, 3. väikestes kogustes rasvhappeid ja 4. uureat Higinäärmed osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Inimeste soojusregulatsioon on üsna tõhus just higierituse tõttu. Mõtiskle: saun, ülekuumenemine Dermis e. pärisnahk Pärisnahas on tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Nahal on: 1. sooja- ja külmatundlikkus, 2. naha venimise tunnetus, 3. valu, 4. rõhu, 5. sügeluse tundlikkus. Subkuutis e. alusnahk Subkuutis e. alusnahk Pärisnahk läheb üle subkuutiseks e. alusnahaks ilma selge piirita. Alusnahk moodustub kohevast side- ja rasvkoest. Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm, rasvunud inimesel võib nahaaluskoe paksus kõhul või puusadel olla isegi 10 cm. Nahaalune rasv on organismi energiavarula ning soojusisolaator. Rasvunud inimene võib jääaugus supelda ~10 min, kõhn kangestuks paari minutiga. Sugu mõjutab nahaaluse rasva kogunemist. Naisel ladestub see
poolest kohtab enamasti rinnal, kõhul ja tuharatel, vähem aga seljal ja jäsemetel. Kõhnematel inimestel on nahaaluskude u 2-10 mm paksune, paksematel aga isegi kümnekonna sentimeetrine. Naissool võivad rasvarakud kasvada nii suureks, et nahk muutub muhklikuks. Sellist nähtust nimetatakse kosmeetiliseks tselluliidiks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). Alusnaha ülesandeks on olla sidemeks naha ja muude kudede (nt kõõluste ja lihasmembraanide) vahel. Alusnahk kaitseb organismi löökide ning keemiliste faktorite eest. Samuti leiab alusnahast suuri arterioole, mis tagavad naha hea verevarustuse. Mida pinna poolsemad veresooned on, seda peenemaks nad lähevad. Ühtlasi on alusnahk organismile ka varuainete talletuspaigaks ning soojusisolaatoriks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). KASUTATUD KIRJANDUS Silm, H. (toim.) (2006). Nahahaigused. AS Medicina. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E
laienevad - verd valgub nahasse enam kui tavaliselt ja nahk tõmbub roosakaks. Et naha veresoonekesed korralikult ja kiiresti välistemperatuuri muutustele ja organismi füsioloogilisele seisundile reageeriksid, tuleb neid "harjutada". Seepärast on tähtis nahka iga päev külma veega karastada ja hõõruda. A l u s n a h k e. nahaalune kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvkoesagarikke. Alusnahk on kõige paksem nahaosa. Täiskasvanud inimese alusnahk kaalub kuni 10-15 kg. Paiguti (näiteks kõhul, tuharatel) on alusnahk palju tugevamini arenenud kui seljal, jäsemetel. Kiudude hõreduse tõttu on alusnahk lihaste suhtes liikuv, mis kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest. Ühtlasi on ta organismile varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu. Täites lihastevahelised vaod ja lohud, annab ta kehale tema iseloomuliku ilu. NAHA TEKISED Epidermisest tekib mitmeid eriülesannetega elundeid. karvad, küüned, näärmed
on sünteesitud kehale kasutamiseks sobilikus formaadis d-vitamiin. Nahk kui sensoorne organ (meeleelund): Retseptorid on tundlikud närvilõpmed, mis teevad võimalikuks naha toimimise meeleelundina. A) Puutetundlik kehake asub pindmisemalt ja on võimeline ära tundma kerget puudutust. B) Lamellaarne kehake paikneb sügavamal nahas ja tunneb ära sügavat survet. Nahas on palju erinevaid retseptoreid: Valu Soe Külm puudutus Hüpodermis ehk alusnahk: Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb põrutuste ning külma eest. Hüpodermist saab kasutada teatud süstide jaoks, sest seal on rikkalik verevarustus ja kohev tekstuur, mis sobivad vähevalulikuks süstimiseks – sh valguliste ravimite manustamiseks (nt insuliin diabeetikutele), mida
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite arsenal võimaldab inimkeha eh
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni
3 erinevat liiki rakke: melanotsüüdid toodavad melaniini langerhansi rakud kuuluvad immuunsüsteemi merkeli rakud moodustavad koos närvilõpmetega Merkeli kehakesi puute- e taktiilseid retseptoreid. 2. dermis pärisnahk, koosneb peamiselt väheste rakkudega tihedast sidekoest papilaarkiht moodustab näsasid, mis ulatuvad kaugele epidermisesse retikulaarkiht 3. hüpodermis e subkuutis alusnahk, peamiselt kohev sidekude ja rasvkude. Sageli hüpodermist ei loeta naha osaks. Nn paks nahk on peopesadel ja jalataldadel. Nn õhuke nahk katab ülejäänud keha. Naha derivaadid: · karvad katavad suurema osa kehast. Karval eristatakse karvajuurt ja karvatüvikut. Karv kasvab karvafoliikulist, mille allosas on karvasibul ja selle keskel karvapapil. Karva keskel on karvasäsi, selle ümber karvakoor ja pinnal kutiikul
Kuse- ja suguelundid K U S E- J A S U G U E L U N D I D Kuse-suguelundkond (urogenitaalsüsteem) hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelu
Kõik kommentaarid