100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 47 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
450 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andres Kurmiste
Õppematerjali autor
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid; 5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid; ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi: kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb;
Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis-teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis-teguriga (tahkised). Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Korrosioonikindlus . Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Mehhaanilised omadused. Tugevus. Selleks nim materjali omadust vastupanna pidevalt mõjutavale jõule. Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände ja nihketugevus. Sitkus Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid
5.4. Millised on ületeuktoidterase struktuuriosad ja nende tekketemperatuur? P+T''- toatemp, üle 727 A+T'', A 6. Terase termotöötlus 6.1. Kuidas liigitatakse terased lähtudes termotootlusest (TT) ja milline on nende tüüpiline TT? · tsementiiditavad terased (kuni 0,25% C) - saadakse pind kõvadusega kuni 62 HRC · parendatavad terased (0,3...0,6% C) - saadakse sorbiitstruktuur, kõrge voolavuspiir, sitke materjal, pingete kontsentratsiooni suhtes madala tundlikkusega. Põhiline nõue - suur läbikarastuvus · nitriiditavad ja tsementiiditavad terased (0,1...0,2 või 0,3...0,4% C) - suur tugevus- ja voolavuspiir, suur pinnakõvadus Tsementiitimine - pinnakihi rikastamine süsinikuga ja seejärel karastamine -> kõva ja kulumiskindel pinnakiht ja pehmem südamik Parendamine - karastamine + kõrgnoolutus (kuumutamine kõrge temperatuurini, seisustamine ja
suurtähti, nt Cu-ETP Deformeeritavate sulamite legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus nt. CuZn36Pb3 Valusulamite korral eesliide G või erivaluviiside tähised (GS – liivvormvalu, GM – püsivormvalu, GZ – tsentrifugaalvalu, GS – pidevvalu, GP – survevormvalu), nt. G-CuSn10 2) Tunnusnumbrit Tunnusnumber sisaldab 2-kohalist tähttähist (täht C – vase baasil materjal: CB – valukangina, CC – valandina, CM – ligatuurina, CR – rafineeritud vasena, CS – joote ja keevismaterjalina, CW – deformeeritud tootena, CX – mittestandarditud materjalina), millele järgneb materjaligruppi tähistavad kolm numbrit (000...999) ja materjaligrupi tähttähis (puhas vask – A või B, madallegeeritud Cu-sulamid – C või D, Cu-Al-sulamid – G, Cu-Zn-sulamid N või P jne) nt. CW101C (CuBe2), CC766S (CuZn37Al1-C)
e. Isomorfism- erinevate metallide kristallivõrede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomi raadiused. 3. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. a. Tihedus- on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta.Pulbriliste materjalide korral eristatakse puistetihedus ja rappetihedus.Eristatakse kergmetalle,kesk ja raskmetalle. b. Sulamistemperatuur- on temp,mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse.On kergsulavad, kesksulavad, rasksulavad. c. Kõvadus- materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile,kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha.Määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse.OILemas erinevad meetodid:Brinelli,Rockwelli(HR=N-h/S),Vickersi. d. Elastsus- normaalelastsusmoodul E, kuju- ehk nihkeelastsusmoodul G, maht- ehk
isolaatoreid. Elektrokeraamikal on põhirõhk asetatud keraamika elektrilistele ja soojuslikele omadustele (elektri- ja soojusjuhtivus). Tehnokeraamika üldised eelised: suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus), korrosioonikindlus, suur kõvadus ja kulumiskindlus, väike tihedus. Tehnokeraamika üldised puudused: väike painde- ja tõmbetugevus (300...500 MPa), suur haprus, omaduste suur hajuvus, halb töödeldavus, kõrge hind.7. Tehnomaterjalide (metallid, plastid, tehnokeraamika) omaduste keskmiste näitajate võrdlus. Omadused Metallid Keraamika Plastid Tihedus kg/m3 x 10-3 2...16 (keskm 8) 2...17(keskm 5) 1...2 Sulamitemp. Ts Madal-Kõrge Kõrge Madal Sn 232 W 3400 kuni 4000C Kõvadus Kesmine Kõrge Madal
Kapillaarmeetod põhineb vedeliku võimel imbuda kapillaarjõudude toimel materjali defektidesse. See on vanemaid ja lihtsamaid MPK meetodeid, mis lubab leida kuni 1 µm läbimõõduga poore või pragu- sid. Pöörisvoolumeetod põhineb eset läbiva elektrivoolu toimel tekkiva pöörisvoolu mõõtmisel. Rauasüsinikusulamid.Teras Lisandid terases Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid rauasüsinikusula- mid, mis jagunevad järgmiselt: -terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; -malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Süsinik C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsi- muspurunemisele;
Isomorfism – erinevate metallide kristallivõrede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomi raadiused. 3. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus - on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta. Ühik: kg/m³. ●Kergmetallid ρ<5000 kg/m³ ●Raskmetallid ρ>10 000 kg/m³ ●Keskmetallid ρ=5000...10 000 kg/m³ Sulamistemperatuur - temperatuur, mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse. ●Kergsulavad metallid Ts<327 °C ●Rasksulavad metallid Ts>1539 °C ●Kesksulavad metallid Ts=327...1539 °C Kõvadus - materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse. Otsak on vähedeformeeruvast materjalist kuuli, koonuse või püramiidi kujuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid