Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Tehnomaterjalide eksami materjal (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tehnomaterjali eksami materjal

1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas)
Tähis – tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8.
Koordinatsiooniarv – on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8).
Baas – on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne.
a)Ruumkesendatud kuupvõre – Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8; Baas n= 8 x 1/8 + 1x1= 2; Lisaks võreelemendile tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemendi sees diagonaalide sõlmpunktis.
b)Tahkkesendatud kuupvõre – Tähis K12; Koordinatsioon arv 12; Baas n=8 x 1/8 + 6 x 1/2= 4; Lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide sõlmpunktides.
c)Lihtne kuupvõre – Tähis K6, koordinatsiooniarv 6; Baas n=1; Aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides(tippudes).
d)Heksagonaalvõre - Lihtne heksagonaal võre H6; Kompaktne heksagonaal võre H12;
Lihnte heksagonaal võre – Tähis H6; koordinatsiooni arv 6; Baas n=2;
Kompaktne heksagonaal võre – Tähis H12; Koordinatsiooni arv 12; Baas n=6;
2.Metalliliste faaside kristallvõred
a)Asendustardlahus – asendustardlahuse korral asenduvad lahustuva komponendi aatomid osa lahustajakomponendi aatomeid(joonis 1.33a, lk30). Asendatud võib olla piiraatud arv aatomeid – siis on tegemist piiratud lahustuvusega või mis tahes hulk aatomeid, mistõttu sellist lahustuvust nim. piiramatuks.
Piiramatu asendtardlahuse tekkimise eeltingimuseks on:
1)Komponentide tüübilt ühesugused kristallvõred.
2)Komponentide ligilähetased aatomi raadiused (aatomi raadiuste erinevus ΔR˂ 15 %). Kristallvõrede samakujulisust ja aatomi raadiuste ligilähedust nim. isomorfismiks ja seda tüüpi tardlahused moodustuvad Ag-Au, Ni-Cu, Mo-W, V-Ti jt süsteemide sulameis.
b)Sisendustardlahus - sisendustardlahuse korral paigutuvad lahustuva komponendi aatomid eelkõige lahustajakomponendi kristallvõre suurematesse tühikutesse(pooridesse), näiteks kristallvõre K12 korral kuubi keskele . Sisendtardlahuste korral paigutuvad lahustaja kompnendi (nt Fe,Cr,Mo jt) kristallvõresse eelkõige väikese aatomi raadiusega mittemetalli aatomid (C, N, H jt) (joonis 1.33b, lk30). Kuna tühikute(pooride) arv, kuhu võivad paikneda lahustunud komponendi aatomid, on piirataud, siis saavad sellised lahused olla ainult piiratud lahustuvusega.
c)Keemiline ühend – keemilist ühendit erinevalt tardlahusest iseloomustab komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel. Üldjuhul võib kahest komponendist koosnevat keemilist ühendit väljendada valemiga AmBn. Keemilist ühendit iseloomustab samuti kindel sulamistemp. ja hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest.(Joonis 1.12; lk 17; Keemilise ühendi tüüp kuupvõre). Kristallvõret kooshoidvatest sidemetest lähtudes eristatakse kolme liiki keemilisi ühendeid: elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid; keemilisi ühendeid moodustavatest komponenditest lähtudes moodustavad oksiide , intermetalliide, karbiide, nitriide, boriide.
Oksiidid - tugevalt elektropositiivsete ja elektronegatiivsete elementide vahel moodustuvad elektrokeemilised ühendid. Nende kristallvõred seisavad koos eelkõige ioon - või kovalentsidemete tõttu, kusjuures komponendid teineteises ei lahustu. Metallid omavahel elektrokeemilisi ühendeid ei moodusta; nad annavad intermetalliide, sisendusfaase ja elektronühendeid, mida hoiavad koos metallisidemed. Aga metallis struktuuris võib esineda elektrokeemilisi ühendeid, ilma et sulamite metallilised omadused oleksid häiritud. Eelkõige võib siin märkida vase hapnikurikastes struktuurides oleviad oksiide (Cu20), automaaditeraste struktuuris hajutatud sulfiide (MnS), millel on oma kristallvõre.
Intermetallid ehk intermetallsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral (aatomite raadiuste suhe ˃ 1,2) moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised ühendid ehk nn Lavesi faasid , mille koostis avaldub valemiga AB2, nt MgZn2 , MgCu2 ja MgNi2.
Elektronühendid – kui metallide aatomi raadiused erinevad vähe, on kalduvus elektronühendite tekkimisele. Elektronühendid moodustuvad sagedamini ühelt poolt ühevalentsete metallide (Cu, Ag, Au jt) ning üleminku gruppide metallide (Mn, Fe, Co jt) ja teisalt tavaliste kahe- kuni viievalentsete metallide (Be, Mg, Zn, Cd, Al) vahel. Seda tüüpi ühenditel on kindel valentselektronide arvu suhe aatomite arvu kohta, nn elektronkontsentratsioon.
Karbiidi, nitriidid ja boriidid – ülemineku grupi metallid (Fe, Mn, Cr, Mo, W jt) moodustavad väikese aatomi raadiusega mittemetallidega (C, N, B, H) sisendusfaasidena tuntud keemilisi ühendeid, kusjuures metalli ja mittemetalli aatomi raadiuste erinevus on suur (RM/RX ≥ 1,7 või RX/RM ˂ 0,59). Sisendusfaaside komponentide aatomite arvu suhe on lihtne täisarvkordne ja selliste keemiliste ühendite valemiteks on M4X, M2X, MX, MX2 jne (kus M on metall ja X on mittemetall) ja nende kristallvõred on sarnased sisendustardlahuste kristallvõredega (tavaliselt esinevad võretüübid K8, K12 või H12). Sisendusfaase süsinikuga nim. karbiidideks, lämmastikuga nitriidideks, booriga boriidideks jne. Tuntuimaks sisendusfaasiks rauasüsiniku- sulameis on Fe3C (raudkarbiid), kus raua ja süsiniku aatomite suhe (baasaatomite suhe) on 0,60. Kui rauale on omane kuupvõre (K8 või K12), süsinikule grafiidivõre, siis raudkarbiidile on omane keerukas rombiline kristallivõre (selles on 12 raua ja 4 süsiniku aatomit).
3. Faasidiagramm (lk 33 -45)faasilise tasakaalu diagramm ehk faasidiagramm nätiab sulamite faasilist koostist sõlutvalt temperatuurist ja koostisest (konsentratsioonist). Faasidiagrammid koostatakse tasakaaluolekule või sellele küllaltki lähetastele tingimustele vastavalt.
a)Täielik lahustuvus (lk 35-36) – Faasidiagramm komponentide piiramatu lahustuvuse korral
Komponentide A ja B omavahelise piiramatu lahustuvuse faasidiagramm ning faaside vaba energia (Gibbsi energia) muutus sõltuvalt koostisest ja temperatuurist on toodud joonisel 1.37, lk 35. Joonest TAaTB ehk likvidusjoonest ülalpool (joonis 1.37d, lk 35) on vedelfaas L. Selles alas on komponentide A ja B vedelfaasi L vaba energiaga FL väiksem nende tardlahuse α vabast energiast Fα (joonis 1.37a, lk 35). Joonest TAbTB ehk solidusjoonest allpool on püsiv tardlahus α, kuna tardlahuse α vaba energia Fα on väiksem vedelfaasi L vabast energiast FL (joonis 1.37c, lk 35).
Likvidus - ja solidusjoone vahel on tasakaalus vedelfaas L ja tardlahus α. Temperatuuril T2 (joonis 1.37b, lk 35) muutub sulamite vaba energia sõltuvalt koostisest joone FLa’b’Fα järgi. Sulamites kontsentratsiooniga A-Ca on püsiv vedelfaas L, sulamites Cb-B tardlahus α, kontsentratsioonivahemikus Ca-Cb on püsivad nii vedelfaas L kui ka tardlahus α. Nende sulamite vaba energia on määratud lõiguga a’b’, mis on puutujaks vedelfaasi vaba energia FL ja tardlahuse vaba energia Fα kõveraile.
b)Osaline lahustuvus (lk 37-40)Faasidiagramm komponentide piiratud lahustuvuse korral
Metallisulamies esineb sagedamini piiratud lahustuvus. Piiratud tardlahuste korral esineb kaks faasidiagrammi tüüpi: eutektse ja peritektse muutusega faasidiagramm. Faasidiagramm sulamite korral, mille komponendid moodustavad piiratud tardlahuseid ja milles esineb eutektmuutus. Faasidiagramm komponentide A ja B omavahelise piiratud lahustuvuse korral ja faaside vaba energia muutus sõltuvalt koostistest ja temperatuurist on joonisel 1.40, lk 38.
Joonest TAETB (likvidusjoon) ülalpool (joonis 1.40a, lk 38) esineb vedelfaas L, kuna vedelfaasi vaba energia FL selles alas (temperatuuril T1) on väiksem tardlahuste vabast energiast Fα ja Fβ (joonis 1.40b, lk 38). Joonest TACEDTB (solidusjoon) allpool on sulamites väiksema vaba energiaga tardfaasid (joonis 1.40d, lk 38). Toatemperatuuril sulamites koostisega kuni CF on püsiv tardlahus α (komponendi B tardlahus komponendis A), sulamites koostisega üle CG tardlahus β (komponendi A tardlahus komponendis B), sulamites koostisega CF-CG mõlema tardlahuse segu.
Likvidus- ja solidusjoone vahel on kaks stabiilset faasi (joonis 1.40a, lk 38): tardlahus (α või β) ja vedelfaas L. Temperatuuridel , millele vastab joon TAE algab tardlahuse α kristalliseerumine , temperatuuridel, millele vastab joon ETB tardlahuse β kristalliseerumine. Jooned TAE ja ETB iseloomustavad mitte ainult krisatalliseerumise algtemperatuure, vaid ka komponendi A ja B lahustuvust vedelfaasis. Punkt C iseloomustab komponendi B piirlahustuvust komponendis A, punkt D komponendi A piirlahtuvust komponendis B temperatuuril TE. Punktid F ja G iseloomustavad komponentide B ja A lahustuvust vastavalt komponentides A ja B normaaltemperatuuril. Seega iseloomustab joon CF komponendi B lahustuvust komponendis A ja joon DG komponendi A lahustuvust komponendis B sõltuvalt temperatuurist. Seetõttu nim. jooni CF ja DG lahustuvus- ehk solvusjoonteks.
c)MittelahustuvusFaasidiagramm sulamite korral, mille komponendid teineteises ei lahustu
Komponentide esinemisel, mille lahustuvus on teineteises on väike, võib lahustuvuse jätta arvestamata ja vaadelda süsteemi komopnentide mittelahustuvuse faasidiagrammina (joonis 1.43, lk 41). Teoreetiliselt pole võimalik faasidiagrammi selline kuju, kuid tal on praktiline tähtsus väga puhaste metallide korral.
d)Keemilise ühendi korralFaasidiagramm keemilise ühendi moodustavate komponentide korral
Metallid võivad moodustada rida keemilisi ühendeid: elektrokeemilis ja elektronühendeid ning sisendusfaase. Keemiliste ühendite tekkimisel võib jagada faasidiagrammi osadeks , mille korral võib esineda nii piiramatu kui ka piiratud lahustuvus, nii eutektne kui ka peritektne muutus. Joonisel 1.44a, lk 41 on faasidiagramm, kus komponendid moodustavad püsiva keemilise ühendi, mille sulamis temp. on kõrgem komponentide sulamistemperatuurist. Koostis Cm vastab keemilise ühendi stöhhiomeetrilisele koostisele . Joonsiel 1.44b, lk41 on toodud aga faasidiagramm, kus komponendid moodustavad ebapüsiva keemilise ühendi.
e)Komponetide polümorfismi korral (lk 41-43)Faasidiagramm komponentide polümorfismi korral
Polümorfsed muutused (ühel või mõlemal komponendil) leiavad aset paljudes sulamites (raua-, titaani- jm sulamid ).
Joonsile 1.45, lk 42 on sulamite faasidiagrammid, mille ühel komponendil (antud juhul komponendil A) on kaks polümorfset modifikatsiooni Aα ja Aβ, kusjuures joonsiel 1.45a, lk 42 on toodud faasidiagramm, kus kõrgetemperatuurne modifikatsioon annab piiramatu tardlahuse; joonsiel 1.45b, lk 42 on faasidiagramm, kus madalatemperatuurne modifikatsioon annab piiramatu tardlahuse.
Esimesel juhul vastavalt joonisele 1.45a, lk 42 toodud faasidiagramille koosnevad kõik sulamid peale kristalliseerumist tardlahuse β kristallidest (komponendi B piiramatu tardlahus komponendis Aβ). Sulamites koostisega A-C kristalliseerub temperatuuri alanedes tardlahus β ümber tardlahuseks α (komponendi B piiratud tardlahus komponendis Aα). Allpool joont EC (polümorfse muutuse algtemperatuurid) koosneb sulam ainult tardlahuse α kristallidest; joon ED vastab polümorfse muutuse lõpptemperatuuridele. Joonte EC ja ED vahel on tasakaalus mõlemad tardlahused α ja β.
Teisel juhul vastavalt joonisel 1.45b, lk 42 toodud faasidiagrammile koosnevad kõik sulamid normaaltemperatuuril tardlahuse α kristallidest (komponendi B piiramatu tardlahus komponendis Aα), kõrgtemperatuurne modifikatsioon Aβ annab komponendiga B piiratud tardlahuse β. Joon CPD viitab peritektmuutusele.
Joonisel 1.46 on sulamite faasidiagrammid, mille mõlemal komponendil on kaks polümorfset modifikatsiooni (Aα ja Aβ ning Bα ja Bβ), kusjuures joonisel 1.46a, lk 43 on toodud faasidiagramm, kus kõrgetemperatuursed modifikatsioonid annavd piiramatu tardlahuse γ, madalatemperatuursed aga piiratud tardlahused α ja β; joonisel 1.46b, lk 43 on faasidiagramm, kus nii kõrgetemperatuursed kui ka madalatemperatuursed modifikatsioonid annavd piiramatud tardlahused (vastavalt β ja α).
Esimesel juhul (joonis 1.46a, lk 43) koosnevad kõik sulamid peale primaarset kristalliseerumist tardlahuse γ kristallidest. Temperatuuri alanedes kristalliseerub tardlahus γ ümber (laguneb) komponendi A või B madalatemperatuursete modifikatsioonide piiratud lahustuvusest tingituna tardlahusteks α ja β. Joon FEG on tardlahuse γ ümberkristalliseerumise (lagunemise) algjoon, joon FCEDG ümberkristalliseerumise (lagunemise) lõppjoon (tegemist on sekundaarse kristalliseerumisega). Temperatuuril TE toimub eutketmuutusega sarnane muutus, kuid lähtefaasiks pole mitte vedelfaas, vaid tardfaas. Erinevalt eutektmuutusest nim. seda muutust eutektoidseks ja tekkinud tardlahuste α ja β kristallide segu eutektoidiks. Sulameid , mis asetsevad punktist E vasakul, nim. alaeutektoidseteks; sulameid punktist E pareml aga üleeutektoidseteks. Eutektoidse, ala- ja üleeutektoidse sulami struktuur on joonisel 1.47, lk 43.
Teisel juhul (joonis 1.46b, lk 43) koosnevad kõik sulamid peale primaarset kristalliseerumist tardlahuse β kristallidest, peale ümberkristalliseerumist tardlahuse α kristallidest.
4.Faasid metalesis/ Fe-C sulameis:
Sulam – on aine, mis on saadud kahe- või enama komponendi kokkusulatamisel või paagutamise teel. Sulamit, mille põhikomponent (üle 50%) on metall, nim. metallisulamiks.
Sulami faas – on termodünaamilise sulamissüsteemi kõigi ühesuguse keemilise koostisega ja ühesuguste füüsikaliste omadustega osade kogum, mida süsteemi teistest osadest eraldab piirpind.
Metallisulami ehitus on keerukam puhta metalli ehitusest ja sõltub sellest, kuidas omavahel kristalliseerumisel sulamit moodustavad komponendid. Sulami komponendid võivad omavahel reageerida, moodustades keemilisi ühendeid , või vastastikku üksteises lahustuda, moodustades tardlahuseid. Kui keemilist reaktsiooni ega lahustuvust ei esine, võib struktuur koosneda üksikute komponentide mehaanilisest segust . Ehk siis kokkuvõtteks metallisulami faasid on tardlahused, keemilised ühendid või mehaanilised segud .
Faasid metalseis sulameis:
a)Tardlahused (α,β,γ)
Tardlahused metalseis sulameis on, kas asendustardlahused või sisendustardlahused . Tardlahusteks nim. sulaolekust moodustunud faase , kus üks komponentidest (lahustajakomponent) säilitab oma kristallvõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallvõresse. Tardlahuste korral metalseis sulameis, mille faasidiagrammil on mõlemal komponendil kaks polümorfset kuju ja kõrgetemperatuurne modifikatsioon annab piiramatu tardlahuse γ ning madalatemperatuurne modifikatsioon annab aga piiratud tardlahused α ja β (joonis 1.46a, lk 43), tekib primaarsel kristalliseerumisel vedelfaasist (L) piiramatu tardlahus γ (L→γ) ning sekundaarsel ümberkristalliseerumisel tekib tardfaasist, olenevalt koostisest, kas α ja β tardlahuste kirstallide segu (γ→α + β) või piiratud tardlahused α ja β (γ→α) (γ→β).
Asendustardlahus (lahustuva komponendi aatomid asendavad lahustajakomponendi aatomied). Lahustuvus võib asendustardlahuste korral olla piiratud või piiramatu. Näiteks kui komponent A (lahustaja) ja komponent B (lahustunud) moodustavad piiratud tardlahuse α, siis see on B komponendi tardlahus komponendis A. Piiramatud (täielikud) tardlahused tekivad metallide korral, mille aatomiraadiused ei erine rohkem kui 15% ja mis omavad üht tüüpi kristallvõresid ( on isomorfsed) ja ligilähedased füüsikalis-keemilisi omadusi.
Sisendustardlahused (lahustuva komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõre tühimikesse). Sellist lahustuvust nim. piiratud ehk mittetäielikuks. Sisendustardlahused tekivad metalli ja mittemetalli kui ka metallide vahel. Sisendustardlahused on alati piiratud lahustuvusega.
Raua polümorfsed kujud
α-raud(Feα) ruumkesendatud kuupvõrega (K8) ja γ-raud (Feγ) tahkkesendatud kuupvõrega (K12) (1392°C...911°C). Temperatuurid 911°C ja 1392°C on polümorfse muutuse temperatuurid.
Raua polümorfsete modifikatsioonide (α- ja γ-raua) vaba energia sõltub temperatuurist nii, et α-raua vaba energia on väiksem alla 911°C ja üle 1392°C, samal ajal kui γ-raua vaba energia on väiksem nende temperatuuride vahemikus. Seega on γ-raud stabiilne (püsiv) temperatuurivahemikus 911°C...1392°C, α-raud omakorda 911°C-st allpool ja 1392°C-st ülevalpool. Raua polümorfism ulatub ka tema sulamitesse, kusjuures sulami komponentide mõju raua omadustele põhineb suurel määral just komponentide mõjul raua polümorfsetele muutustele.
On veel olemas ka β-raud (Feβ), mis esineb temperatuuri vahemikus 1392°C... 1539 °C, kus asub ka α-raud, mis tähendab et tal on samasugune ruumkesendatud kuupvõre (K8) nagu α-raual.
b)Keemilised ühendid (AmBn)
Keemilist ühendit iseloomustab erinevalt tardlahusest komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne aatomite arvude suhe.
Sõltuvalt kristallvõret kooshoidvatest sidemetest eristatakse kolme liiki keemilisi ühendeid:
1) elektrokeemilised ühendid, mis moodustuvad metalli ja hapniku vahel;
2) sisendusfaasid, mis moodustuvad üleminekugrupi metallide (Fe, Mn, Cr, Mo, W jt) ning mittemetallide (C, N, B, H) vahel;
3) elektronühendid, mis moodustuvad ühevalentsete (Cu, Ag, Au jt) või üleminekugrupi metallide (Mn, Fe, Co jt) ja kahe- kuni viievalentsete metallide (Be, Mg, Zn, Cd, Al) vahel.
Keemilisi ühendeid moodustavatest komponentidest lähtudes eristatakse oksiide, karbiide, nitriide, nitriide, intermetalliide jt.
AmBn on valem, millega üldjuhul võib väljendada kahest komponendist koosnevat keemilist ühendit.
c)Mehaanilised segud (E,e)
Mehaanilise segu korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest. Kui niisuguses sulamis uurida komponentide A ja B kristallide omadusi üksikult, siis langeksid need ühte puhaste komponentide A ja B omadustega. Sagedamini esineb mehaaniliste segude korral struktuur, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud faasid. Sellist kihilise ehitusega segu nim. eutektikumiks, kui see tekib vedelast lahusest selle krisatlliseerumise tulemusena, või eutektiodiks, kui ta tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena.
Praktiliselt aga ei esine üldse metalle , mis mis tardolekus teineteises absoluutselt ei lahustu. Seda juhtu võib vaadelda, kui lahustuvus on väga väike.
Lihtsamini seletatult mõisted eutektikum ja eutektoid :
Eutektikummehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist konstantsel temeperatuuril kahe või enama faasi väljakristalliseerumise tulemusena ning mis koosneb faaside peentest kristallidest.
Eutektoid – segu, mis tekib tardfaasi konstantsel temperatuuril ümberkristalliseerumise (lagunemise) tulemusena.
Faasid Fe-C sulameis:
Raud moodustab süsinikuga rida metallseid faase: piiratud tardlahuseid ( ferriit , austeniit ,) ja keemilisi ühendeid (Fe3C jt) ning võib moodustada veel süsinikuga üleküllastunud feriidi ehk martensiidi ( martensiit – süsinikuga üleküllastatud tardlahus α- rauas ) (Feα(C)ülek). Toatemperatuuril on kõikide tasakaaluliste rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit , kõrgemal temperatuuril üle (üle 727°C) lisandub neile ka austeniit.
Raua moodustab süsinikuga ka mehaanilisi segusi, mis ei kuulu faaside alla (Le, P, B).
a)Tardlahused (F, A, M)
Ferriit(F) – on süsiniku tardlahus α-rauas. Tehakse vahet madaltemperatuurse ferriidi (α-ferriidi) ning kõrgtemperatuurse ferriidi(β-ferriidi) vahel. Esimene eksisteerib temeperatuurivahemikus 0°C...911°C, teine 1392°C...1539°C (tabel 2.2 lk 68).
α-ferriit- on sisendustardlahus, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel α-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsiniku aatomite läbimõõdust (tühikute maksimaalne läbimõõt 0,062 nm, süsiniku aatomi läbimõõt 0,154 nm), on süsiniku lahustuvus α-rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0.02%, toatemperatuuril ainult 0.01%. Feriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60-90 HB. Külmdeformeerimisel kalestub ferriit nagu puhtad metallidki ja tema kõvadus kasvab märgatavalt. Ferriit on ferromagnetiline kuni Curie’ temperatuurini 768°C.
β-ferriit – kirstallvõre on ruumkesendatud kuupvõre nagu α-feriidilgi, kuid kuna ta eksisteerib tunduvalt kõrgemal temperatuuril kui α-feriit(temperatuuri vahemikus 1392°C...1539°C), siis maksimaalne süsiniku lahustuvus temas on 0,1%. Ta ei esine süsinikterase struktuuris sellistel temperatuuridel, millel terast termotöödeldakse või kasutatakse, mistõttu pakub väiksemat huvi.
Austeniit(A) – on samuti raua ja süsiniku sisendustardlahus; süsiniku aatomid on asetunud γ-raua tahkkesendatud kuupvõre aatomivahelistesse tühikutesse. Tühikute mõõtmed võrreldes ruumkesendatud kuupvõrega on suuremad (suurim läbimõõt 0,102 nm), millest tuleneb süsiniku palju suurem lahustuvus γ-rauas võrreldes α- rauaga – kuni 2,14% temperatuuril 1147°C (tabel 2.2, lk 69).
Kuigi austeniit pole stabiilne madalatel temperatuuridel (alla 727°C), võib ta säilida kiirel jahtumisel suure süsinikusisaldusega terastes ka toatemperatuuril. Suurest C-sisaldusest tulenevalt on austeniidi kõvadus feriidi kõvadusest suurem, näiteks C-sisaldusele 1,5% vastab kõvadus 150 HB. Nagu teisedki tahkkesendatud kuupvõrega metallid on austeniit sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Austeniit on mittemagneetiline.
Väga kiire jahutamisega on võimalik vältida austeniidi lagunemist, mille tulemusena toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel muutub austeniit süsinikuga üleküllastunud feriidiks ehk matrensiidiks (M).
Martensiit (M) – süsiniku üleküllastatud tardlahus α-rauas (Feα(C)ülek). Maksimaalne süsinikusisaldus on võrdne lähtefaasi – austeniidi süsinikusisaldusega. Martensiit on ebastabiilne faas, mis kaob struktuurist kuumutamisel.
b)Keemilised ühendid (Fe3C)
Tsementiit (T) – ehk raudkarbiid (Fe3C) on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 25 aatomprotsenti ehk 6,67 massiprotsenti (%) süsinikku. Ebastabiilse faasina laguneb ta kõrgetel temperatuuridel (üle 1300°C), nii et tal ei ole sõna otseses mõttes kindlat sulamistemperatuuri. Kuna C-aatomi läbimõõt on 63% Fe-aatomi läbimõõdust, muutub tsementiidi korral kristallvõre rombiliseks (joonis 2.5, lk 71). Kristallvõre koosneb reast teatud nurga all paiknevast oktaeedrist, mille keskmes paikneb C-aatom. Kuna iga raua aatom kuulub ühe ajal kahele oktaeedrile, siis kõigi oktaeedrite süsinikuga täitmise korral kehtib suhe Fe/C = 3/1. Siit tulenevalt ei ole tsementiidi kristallvõres nihkepindu ja seetõttu on tsementiit habras ja väga kõva (820 HB), kõige kõvem süsinikterastes esinevatest faasidest .
c)Mehaanilised segud (Le, P, B)
Ledeburiit (Le) – on eutektne segu süsinikusisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147°C. Kuni temperatuurini 727°C koosneb ledeburiit (Le) austeniidist (A) ja tsementiidist (T) alla 727°C feriidist (F) ja tsemendiisist (T). Tsementiit moodustab ledeburiidis ühtse maatriksi. Sel põhjusel on ledeburiit samuti kui tsementiitki kõva ja habras, mille tõttu ledeburiiti sisaldavad sulamid pole surve töödeldavad. Neid tuntakse valgemalmidena ja kasutatakse valandite valmistamiseks.
Perliit (P) – on feriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu süsinikusisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727°C. Austeniidsit eutektoidmuutuse tulemusena tekkinud perliit (P) on kihilise struktuuriga – vaheldumisi paiknevad feriidi ja tsementiidi lamellid (joonis 2.9, lk 75), kusjuures perliidis (P) oleva feriidid (F) kogus ületab tsementiidi (T) koguse, mistõttu tegemist ferriidse maatriksiga, mis on pidev struktuuri ulatuses. Kuna ferriit on hästi survetöödeldav ning on ühtlasi perliidi põhimassiks, siis on perliitki sitke ja survetöödeldav, kuigi märgatavalt kõvem kui ferriit.
Allajahutmaisel temperatuurideni 400°C...500°C ja enam moodustub eutektoidmuutuse tulemusena austeniidist disspersem ferriidi ja tsementiidi segu, mis on tuntud beiniidina (B).
Beiniit (B) – on feriidi ja tsementiidi peen eutektoidne segu süsiniku sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400°C...500°C.
Faasimuutused üldiselt/ Fe-C sulameis (sisu, skeem)
Faasimuutused
Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Ainult üksikud metallid, näitkes raud ja tina, vask ja tina, ei lahustu vedelas olekus märkimisväärselt, moodustades kaks erinevat vedefaasi kihti.
Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub nagu puhastel metallidelgi teatud allajahutamise korral, kui tardfaasi vaba energia (Gibbsi energia) on väiksem vedelfaasi vabast energiast (joonis 1.21, lk 24). Kristalliseerumine tähendab kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu.
Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Seetõttu on püsivate kristallisatsioonikeskmete tekkimiseks vaja koostise kõrvalekaldeid sulami keskmisest koostisest vedelfaasi mikromahtudes. Sellised erineva koostisega alad (mikromahud) tekivad vedelfaasis aatomite difuusse liikumise tagajärjel ja kui nende maht ületab kriitilise , tekivad püsivad kristallisatsioonikeskmed, mis on võimelised kasvama. Vedelfaasis olevad lisandid (modifikaatorid) soodustavad suure arvu kristallisatsioonikeskmete tekkimist.
Paljudes sulamites esinevad faasimuutused ka tardolekus – leiab aset ümberkristalliseerumine. See võib olla põhjustatud polümorfsetest muutustest või tardfaasi lagunemisest. Tardolekus faasimuutustel tekivad uu(t)e faasi(de) kristallisatsioonikeskmed, millele järgneb nende kasv.
Faasimuutused üldiselt sulameis (sisu, skeem)
a)Eutektmuutus (L→A+B) – on vedelfaasi kristalliseerumine konstantsel ja võimalikest sulamitest kõige madalamal kristalliseerumis temperatuuril, lähtefaasiks on alati vedelfaas (joonis 1.40a, lk 38 – joonisel punkt E näitab eutektmuutuse kohta.)
L→A+B seletus: sulamit, mis kristalliseerub eutektmuutuse korral ühel ajal kaheks faasiks (antud juhul tardlahusteks A ja B) nim eutektseks.
b) Eutektoidmuutus (γ→α+β) – on sarnane eutektmuutusega, kuid lähtefaasiks on alati tardfaas. Eutektoidmuutus on tardfaasi ümberkristalliseerumine konstantsel ja võimalikest tardlahustest kõige madalamal ümberkristalliseerumis temperatuuril. Eutektoidmuutus saab toimuda ainult siis, kui lähtefaasiks olev tardlahus on ühefaasiline ehk ta ei koosne kahe tardlahuse kristallide segust (mehaaniline segu), vaid on faas kus üks komponent on teises täielikult lahustunud (kehtib piiratud ja piiramatu lahustumise korral).
γ→α+β seletus: tardlahuse γ ümberkristalliseerumisel eutektoidmuutuse korral tekib tardlahuste α ja β kristallide segu, mida nim eutektoidiks.
Faasimuutused Fe-C sulameis (skeem, sisu)
a)Eutektmuutus (L→A+T) – Fe-C sulameis on eutektmuutuseks vedelfaasi (L) süsinikusisaldusega 4,3% (C=4,3%) kristalliseerumine temperatuuril 1147°C austeniidi (A) ja tsementiidi (T) kristallide seguks ehk ledeburiidiks (Le).
b)Eutektoidmuutus (A→F+T) – Fe-C sulameis on eutektoidmuutuseks tardlahuse austeniit (A) süsinikusisaldusega 0,8% (C=0,8%) ümberkirstalliseerumine temperatuuril 727°C ferriidi (F) ja tsementiidi (T) kristallide seguks ehk perliidiks (P).
c)Austeniitmuutus (P→A) – Sarnaselt rauasüsinik sulamite jahutamisel toimuvate muutustega toimuvad faasi muutused sulamite struktuuris ka kuumutamisel üle faasi piiride AC1 ja AC3 (joonis 2.30, lk 92). Kuumutades terast üle temperatuuri AC1, leiab aset perliit muutusele vastupidine muutus, mille tulemusena tekib austeniit. Sellist muutust nim austeniitmuutuseks ehk austenitisatsiooniks.
P→A seletus: eutektoid terast süsinikusisaldusega 0,8% ehk perliiti(P) (P=F+T) kuumutades üle 727°C tekib austeniitmuutusel tulemusena tardlahus austeniit (F+T→A).
d)Martensiitmuutus (A→M) – austeniidi lagunemine feriidi ja tsementiidi seguks eeldab süsiniku difusiooni, mistõttu see võib toimuda ainult kõrgetel temperatuuridel ja teatava ajavahemiku jooksul. Kui jahutada terast kiiresti madalate temperatuurideni (200°C...300°C), siis difusiooniprotsessi ei toimu ja peatub ka austeniidi lagunemine. Sel juhul jääb austeniit metastabiilsena püsivaks ja muutub süsinikuga üleküllastunud ferriidiks ehk martensiidiks – leiab aset martensiitmuutus -, mille süsinikusisaldus on võrdne lähteausteniidi sisaldusega.
Süsiniku difusioon Fe-C sulameis tähendab süsiniku ja raua segunemist, mis saab toimuda kõrgetel temperatuuridel ja teatava aja jooksul. Seega kui terast kiiresti jahutada madalate temperatuurideni ei saa süsinik täielikult lahustuda ja tekib süsinikuga üleküllastunud ferriit ehk martensiit.
A→M seletus: martensiidi saamiseks tuleb takistada austeniidi lagunemist feriidiks ja tsementiidiks ehk takistada süsiniku lahustumist rauas. Selleks tuleb kiiresti jahutada terast madalate temperatuurideni, et saaks toimuda martensiitmuutus, mille tulemusena tekib üleküllastunud süsinikusisaldusega ferriit ehk martensiit.
6.Teraste/ Malmide struktuurid
Teraste struktuurid
a)alaeutektoidterased - C˂0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Süsinikus sisalduse 0,2% (C=0,2%) korral on ferriidi ja perliidi koguste suhe (F)/ (F+T) = (0,8-0,2)/ (0,2- 0,02) ≈ 3/1. Suurematel jahtumis kiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaloolekule, moodustub struktuuri rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. Struktuuriosade tekketemperatuurid alaeutektoidterastes: perliit (P) tekib alla 727°C ja ferriit (F) tekib 911°C, kui süsinikusisaldus sulamis on 0,01%.
b) eutektoidteras – C=0,8%. Struktuur on 100% perliit. Praktikas ettetulevatel jahtumiskiirustel moodustub perliitstruktuur ka eutektoidsest süsinikusisaldusest pisut erinevatel koostistel. Struktuuriosa tekketemperatuur eutektoidterases: perliit (P) tekib alla 727°C.
c)üleeutektoidterased – 0,8% ˂ C ≤2 ,14%. Struktuur koosneb perliidist (P) ja sekundaartsemntiidist (T’’). Kuna sekundaartsementiit eraldub austeniidist terade piiridel, siis moodustub tsementiidivõrk austeniiditerade või jahutatuna allpool eutektoidmuutuse joont A1 perliiditerade vahel. Struktuuriosade tekketemperatuurid üleeutektoidterastes: perliit (P) tekib alla 727°C ja sekundaartsementiit (T’’) tekib temperatuurivahemikus 1147°C...727°C.
Malmide struktuurid
a)alaeutektmalmid – 2,14% ˂ C ˂ 4,13%. Tardumise lõppedes koosneb vedelfaasist sündinud struktuur austeniidist ja ledeburiidist (Le). Temperatuuri langedes eraldub austeniidist sekundaartsementiiti (T’’) ja ülejäänud osa austeniidist laguneb eutektoidmuutuse temperatuuril perliidiks. Aegalse jahtumise tulemusena koosneb seega struktuur toatepmeratuuril perliidist, ledeburiidist ja sekundaartsementiidist (T’’). Struktuuriosade tekketemperatuurid alaeutektmalmides: perliit (P) tekib alla 727°C, sekundaartsementiit (T’’) tekib temperatuurivahemikus 1147°C...727°C ja ledeburiit (Le) tekib 1147°C.
b)eutektmalmid – C = 4,3%. Tardumise tulemusena tekib ainult ledeburiit ja selle austeniitne osa laguneb eespool kirjeltaud kujul temperatuuri langedes. Struktuuriosa tekketemperatuur eutektmalmis: ledeburiit (Le) tekib 1147°C, kus ta koosneb austeniidist ja tsementiidist ja alla 727°C koosneb feriidist ja tsementiidist, sest austeniit laguneb 727°C juures ferriidiks ja tsementiidiks.
c)üleeutektmalmid – C ˃ 4,3%. Struktuur koosneb primaartsementiidist (T) ja ledeburiidist. Struktuuriosade tekkimistemperatuurid üleeutektmalmides: primaartsementiit (T) tekib olenevalt süsiniku sisaldusest, näiteks süsinikusisaldusega 6% tekib 1400 °C ja ledeburiit (Le) tekib 1147°C juures.
6.a Teraste termotöötlus: Tkar, struktuurid
Teraste termotöötlus.
Termotöötluse eesmärgiks on metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Terase struktuuris oleva lagunemisel tekkivate struktuuride mitmekesisus teeb võimalikuks teraste omaduste laia varieerumise nende termotöötlemisel. Termotöötemise teel võib muuta nii terase mehaanilisi, tehnoloogilisi kui ka talitus omadusi. Termotöötluse sisukohalt huvitab meid faasidiagrammi alumine vasak nurk ( kuni süsiniku sisalduseni 2,14%).
Teisalt tulevad termotöötluse seaduspärasused austeniid isotermilise lagunemise diagrammist.
Terase survetöötlusmooduste liigitus.
Terast kasutatakse otsevalatult harva. Tavaliselt allutatake teras enne kasutamist kuumsurvetöötlusele, mis jääb ka sageli ainasaks ja viimaseks peale valamist ja enne kasutamist. Kuumtöötluse käigus vabanevad terases tekkinud sisepinged, tühimikud keevituvad kinni, teras ei kõvene, austeniidi tera peeneneb.
Kuumtöötluse ülemiseks piiriks on solidustemperatuur, alumiseks aga rekristallisatsioonitemperatuur.
Solidusjoone asukoht sõltub aga süsiniku- legeerivate elementide ja muude lisandite sisaldusest valandeis .Need lisandid võivad alandada sulamistemperatuuri sedavõrd, et teras võib hakata osaliselt sulama eriti juhul kui struktuuris esineb ledeburiit. Seda asjaolu tuleb eelkõige silmas pidada suure süsinikusisaldusega teraste korral- solidustemperatuur võib olla alanenud kuni eutektse temperatuurini. Et seda
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tehnomaterjalide eksami materjal #1 Tehnomaterjalide eksami materjal #2 Tehnomaterjalide eksami materjal #3 Tehnomaterjalide eksami materjal #4 Tehnomaterjalide eksami materjal #5 Tehnomaterjalide eksami materjal #6 Tehnomaterjalide eksami materjal #7 Tehnomaterjalide eksami materjal #8 Tehnomaterjalide eksami materjal #9 Tehnomaterjalide eksami materjal #10 Tehnomaterjalide eksami materjal #11 Tehnomaterjalide eksami materjal #12 Tehnomaterjalide eksami materjal #13 Tehnomaterjalide eksami materjal #14 Tehnomaterjalide eksami materjal #15 Tehnomaterjalide eksami materjal #16 Tehnomaterjalide eksami materjal #17 Tehnomaterjalide eksami materjal #18 Tehnomaterjalide eksami materjal #19 Tehnomaterjalide eksami materjal #20 Tehnomaterjalide eksami materjal #21 Tehnomaterjalide eksami materjal #22 Tehnomaterjalide eksami materjal #23 Tehnomaterjalide eksami materjal #24 Tehnomaterjalide eksami materjal #25 Tehnomaterjalide eksami materjal #26 Tehnomaterjalide eksami materjal #27 Tehnomaterjalide eksami materjal #28 Tehnomaterjalide eksami materjal #29 Tehnomaterjalide eksami materjal #30 Tehnomaterjalide eksami materjal #31 Tehnomaterjalide eksami materjal #32 Tehnomaterjalide eksami materjal #33 Tehnomaterjalide eksami materjal #34 Tehnomaterjalide eksami materjal #35 Tehnomaterjalide eksami materjal #36 Tehnomaterjalide eksami materjal #37 Tehnomaterjalide eksami materjal #38 Tehnomaterjalide eksami materjal #39 Tehnomaterjalide eksami materjal #40 Tehnomaterjalide eksami materjal #41 Tehnomaterjalide eksami materjal #42 Tehnomaterjalide eksami materjal #43 Tehnomaterjalide eksami materjal #44 Tehnomaterjalide eksami materjal #45 Tehnomaterjalide eksami materjal #46 Tehnomaterjalide eksami materjal #47
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 366 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andres Kurmiste Õppematerjali autor

Lisainfo

Antud materjalis on peaaegu täielik konspekt tehnomaterjalide eksamipunktide küsimustele, ise kirjutatud ümber, enda meelest mõnes kohas kirjutanud arusaadavamalt tehnomaterjalide raamatust, tol hetkel endale mõeldud, aga kuna tuli nii pikk ja aitas mul endal saada eksami väga headele punktidele, siis jagan seda. Väga hea materjal, mida kasutada koos tehnomaterjalide raamatuga, et kiiremini ja suunatult õppida eksam selgeks. Lehte arv annab juba teada kui mahukas ja aegavõttev see oli, kuid siiski on ta kokkuvõte raamatust just eksami teemade põhjal, aga saab kindlasti abi ka kontrolltööde osas.
tehnomaterjalide eksam , tehnomaterjalid , kristallvõred , faaside kristallvõred , faasidiagramm , tehnomaterjali eksami küsimused , termotöötlus , maatriks , komposiit , lisandid malmides , lisandid terastes , malmide liigitus , termoplastid , akrüülplastid , termoreaktiivid , plastide omadused , plastide eelised , prepreg , kermis , tehnokeraamika , tardlahused , eutektoid , eutektikum , faasid fe-c sulameis , faasimuutused fe-c sulameis , teraste struktuurid , malmide sturktuurid , lisandid terastes , lisandid malmides , lõõmutus , normaliseerimine , elektrolüütkarastus , külmtöötlus

Mõisted

koordinatsiooniarv, intermetallid, elektronühendid, joonest taatb, likvidus, likvidus, joon feg, erinevalt eutektmuutusest, sulam, sulami faas, metallisulami ehitus, faasid, tardlahusteks, sisendustardlahused, ambn, eutektikum, eutektoid, faasid fe, feriit, ruumkesendatud kuupvõrega, suurest c, austeniit, 25 aatomprotsenti, kristalliseerumine, eutektoidmuutus, austeniitmuutuseks, tsementiidiks, terase kuumtöötlemisel, kõrvaldamine, oht, lõõmutus, lõõmutuse peaeesmärk, difusioonlõõmutust, feriit, poollõõmutamist, sferoidiidist, täislõõmutusega, kestuseda 1h, valandite korral, normaliseerimine, tavakarastamine, üleeutektoidterastel, kuumutuskiirus, kuumutamise kiirendamiseks, oluline tähtusus, väljapõlemine, terase kuumutamisel, stabliilsusega, vahemik 650, vahemikus 400, eeltoodust tulenevalt, süsinikterastel, 650, õli puuduseks, ühes keskkonnas, kasutatakse süsinik, kasutatakse sulasooli, läbimõõduga 10, viimasega võrrelds, kõrgsagedus, kõrgnoolutuseks, isenoolutusega karastus, lk 151, olemasolu terastes, väävel, väävlisisaldus terases, sitkuse vähenemine, kroomi kristallivõre, suurema ni, volfram, rauas, boor, koobalt, madala si, suurema si, fosfor, mittelegeervääristerased, legeertööristaterased madal, siit tulenevalt, kroommangaan, kroomvanaadium, malmil, niisuguse nimetuse, kooskõlas fe, pesagrafiidi, tempermalmi saamisel, ferriidi tõttu, niisugune struktuur, kõvadus, metallidel, paisumine kuumutamisel, soojuspaisumise suurus, soojusjuhtivuseks, soojusjuhid, elektrijuhtivuseks, eritakistus, head soojusjuhid, sellised omadused, plastsus, sitkusnäitajaiks, kõvaduseks, löögisitkus, mustad metallid, tuntumaks alumiiniumsulamiks, duralumiinium, kasutatavamad al, kahefaasilised messingid, tinapronkside sn, alumiiniumpronkside omadused, kahefaasilisi al, ränipronkside omadused, berülliumpronksid be, reaktoplastid, uhmwpe, materjalil, lldpe, ldpe, uhmwpe, polüpropüleen, pp tihedus, eripäraks, sitkem polüpropüleen, polüvinüülkloriid, pvc, pvc, pvc, upvc, ppvc, cpvc, pvdc, pvc, sellel materjalil, fluorosüsinikpolümeerid, ptfe, pvdf, ectfe, ptfe, abs, akrüülmaterjalid, enamkasutatavad akrüülplastid, pmma, pmma, polükarbonaat, pom, estrid, petp, polüeeter, sulamistemperatuur, polüimiidid, polümeerid, latex, makromolekul, plastkomposiidid, pressimine, survevalamine, termoplastide valamisel, mehaaniline, armatuur, kiuline armatuur, komposiitmaterjali põhimaterjaliks, kermis, tehnokeraamika, enam kasutamist, nitriididel, karbiidid, karbiidid, nitriidid, nitriidide mikrokõvadus, silitsiidid, silitsiidid, segakeraamika esindajateks, tehnokeraamikas, keraamika, keraamikal, al2o, tugevuse tõus, käesolevaks ajaks, iseärasuseks, si3n4, si3n4, si3n4, aln, soojusjuhtivus, sic, sic, sialon, sialon

Kommentaarid (5)

Mailih profiilipilt
Mailih: Põhjalik ja ülevaatlik materjal!
11:58 28-12-2013
velvetor profiilipilt
velvetor: Väga hea ja mahukas !
15:28 16-01-2012
all21 profiilipilt
all21: Hea materjal, sisukas!
15:11 31-12-2012


Sarnased materjalid

30
docx
TEHNOMATERJALIDE EKSAM
44
docx
Tehnomaterjalide stenogramm
7
docx
Tehnomaterjalid II KT
36
docx
Materjalide keemia
22
doc
Tehnomaterjalid eksam
6
doc
Tehnomaterjalide Eksami piletid
6
doc
Tehnomaterjalide kogu eksam
10
docx
Tehnomaterjalid-Eksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun