Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid
1 HALB
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Ehitusteaduskond
Ehitustootluse instituut
SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL
KIVIVILL
Referaat
Tallinn 2010
1 Standardikohane klassifikatsioon 4
2 Tootjad 9
3 Tootmine 10
4 Tooted 11
5 Soojustamisest üldiselt 18
6 Võrdlus analoogidega 19
7 Arvamus tootest 19
8 Kasutatud kirjandus 20

  • Standardikohane klassifikatsioon

  • Nõuded kõikide rakendusviiside korral


    Käesolev standard esitab nõuded hoonete soojustamiseks kasutatavatele tehases toodetud kattekihiga või ilma kattekihita mineraalvillast toodetele . Tooted valmistatakse rullide, ribade, tahvlite või plaatidena. Käesolev Euroopa standard kirjeldab toodete omadusi ja esitab katsetamise, vastavushindamise, märgistamise ja tähistamise protseduurid. Käesoleva standardi käsitlusalasse kuuluvaid tooteid kasutatakse ka monteeritavates soojustussüsteemides ja liitpaneelides, kuid neid tooteid sisaldavate süsteemide toimivus ei kuulu käesoleva standardi käsitlusalasse.[1]

  • Pikkus ja laius


    Pikkus l ja laius b tuleb määrata vastavalt standardile EN 822. Ühegi katsetulemuse erinevus nimiväärtusest ei tohi ületada järgmisi väärtusi:
    pikkus ±2%
    laius ±1,5%

  • Paksus


    Paksus d tuleb määrata standardi EN 823 järgi. Koormus peab olema 50 Pa, välja arvatud tooted, mille survepinge või survetugevuse tase on 10 kPa või suurem. Sel juhul peab koormus olema 250 Pa. Ükski katsetulemus ei tohi erineda nimipaksusest rohkem, kui seda lubavad tabelis 1 antud tasemele või klassile vastavad tolerantsid.
    Tabel 1 Paksustolerantside tase ja klassid
    Tase või klass
    Tolerantsid
    T1
    -5% või -5 mma
    Ületamine lubatud
    T2
    -5% või -5 mma
    +15% või +15 mmb
    T3
    -3% või -3 mma
    +10% või +10 mmb
    T4
    -3% või -3 mma
    +5% või +5 mmb
    T5
    -1% või -1 mma
    +3 mm
    a See, mille puhul on tolerantsil suurem arvväärtus
    b Olenevalt sellest, kummal juhul on tolerantsil väiksem arvväärtus

  • Täisnurksus


    Täisnurksus tuleb määrata standardi EN 824 järgi. Tahvlite ja plaatide puhul ei tohi pikkuse ja laiuse suunas määratud täisnurksushälve olla suurem kui 5 mm/m.

  • Tasapinnalisus


    Tasapinnalisus tuleb määrata standardi EN 825 järgi. . Tahvlite ja plaatide puhul ei tohi tasapinnalisuse hälve olla suurem kui 6 mm.

  • Mõõtmete stabiilsus


    Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril ja niiskusel tuleb määrata standardi EN 1604 järgi. Katse tuleb teha pärast 48- tunnist hoidmist temperatuuril (23±2) ºC ja suhtelisel niiskusel (90±5) %. Paksuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1%. Pikkuse suhteline muutumine ja laiuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1%. Tasapinnalisuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1 mm/m.

  • Tõmbetugevus paralleelselt pinnaga


    Tõmbetugevus paralleelselt pinnaga tuleb määrata standardi EN 1608 järgi. Käsitsemiseks peab toote tõmbetugevus paralleelselt pinnaga olema piisavalt suur, et kanda täissuuruses toote kahekordset kaalu.

  • Tuletundlikkus


    Tuletundlikuse klass tuleb määrata standardi EN 13501-1 järgi.[2]

  • Tulelevik


    Peamine ehitusmaterjalide iseloomulik joon on kas materjal võib tuld edasi levitada või ei. A1-, A2- ja B-klassi ehitusmaterjalid tule levikule (edasikandumisele) kaasa ei aita. C-klassi ehitusmaterjalid võivad ühineda hiljem kui 10 minuti pärast. D-klassi tooted ühinevad tulelevikuga 2-10 min jooksul. E-klassi tooted – vähem kui 2 minutiga. F-klassi toodetele see omadus ei laiene.
    Tabel 2 Tuleleviku klassid
    A1 klass
    A2 klass
    B klass
    C klass
    D klass
    E klass
    F klass
    Tuli
    ei levi*
    Tuli
    ei levi**
    Tuli
    ei levi***
    Tuli
    levib rohkem kui
    10 minuti pärast
    Tuli levib
    2 - 20
    minuti jooksul
    Tuli levib
    kiiremini kui
    2 minutiga
    Ei katsetata
    * A1-klassi tooted on mittesüttivad. Tuleohutuse katse ajal ei saa need tekitada mingit pidevat leegitsemist. Kui A1 toodetes on mingeid orgaanilisi koostisosi, on võimalik eralduva energia hulk väga piiratud.
    ** A2-klassi tooted ei või tuleohutuse katse ajal pidevalt leegitseda kauem kui 20 sekundit. A2 klassi tooteid peab katsetama tuleleviku, suitsu tiheduse ja põlevate tilkade seisukohalt.
    *** B -klassi toodete puhul, väikese tulekolde katsetamise ajal, ei tohi leegid 60 sekundi jooksul levida kaugemale kui 150 mm. B-klassi tooteid peab katsetama tuleleviku, suitsu tiheduse ja põlevate tilkade seisukohalt.

  • Suitsu tihedus


    Suitsu tiheduse seisukohalt katsetatakse ehitusmaterjale, mis on klassifitseeritud A2st kuni D-klassini. Lisaks on tulekahju ajal tekkinud suits võrdsustatud keskkonna saastega.
    On kolm suitsu tiheduse astet - s1, s2 ja s3. Vähe või üldse mitte suitsu eritavad tooted kuuluvad s1-klassi; tooted, mis eritavad keskmise tihedusega suitsu - s2-klassi; samal ajal tooted, mis eristavad palju suitsu, mille tõttu on raske päästetöid sooritada , kuuluvad s3-klassi. See turvalisuse info on selge täiustus, sest enamus ELi riike tooteid suitsu seisukohalt ei klassifitseerinud.
    Tabel 3 Suitsu tiheduse klassid
    A1 klass
    A2 klass
    B klass
    C klass
    D klass
    E klass
    F klass
    Katsetamine pole vajalik
    s1 (inimesed
    on hästi näha)
    s2
    (inimesed
    on halvemini näha)
    s3 (inimesed
    on halvasti näha)
    Ei katsetata
    Ei katsetata

  • Põlevad tilgad


    Põlevad osakesed ning tilgad võivad nahka põletada ja olla edasise tulekahju leviku põhjuseks. Põlevaid osakesi (tilku) ei levita ainult A1-klassi tooted. Põlevate tilkade seisukohalt katsetatakse ainult ehitusmaterjale A2st kuni E-klassini. Sellest seisukohast on kolm klassi: d0 – tilku pole; d1 – tilgad võivad olla, kuid need põlevad ära kiiremini kui 10 sekundiga ; d2 – tilgad põlevad kauem kui 10 sekundit.
    Tabel 4 Põlevate osakeste/tilkade tekke klassid
    A1 klass
    A2 klass
    B klass
    C klass
    D klass
    E klass
    F klass
    Katsetamine pole vajalik
    d0: tilku ei teki üldse
    (600 sekundi jooksul)
    d1: tilgad põlevad ära kiiremini kui 10 sekundi jooksul (600-sekundilises ajavahemikus)
    d2: mitte nii nagu d0 või d1 klass
    mitte nii nagu d0
    või d1, või d2
    Ei katsetata

  • Tuletundlikkuse kestvus vananemise/ degradeerumise suhtes


    Mineraalvillatoodete tuletundlikkus ei muutu ajas.

  • Soojustakistuse ja soojuserijuhtivuse kestvus vananemise/ lagunemie suhtes


    Mineraalvillatoodete soojuserijuhtivus ei muutu ajas.

  • Nõuded spetsiifiliste kasutusviiside korral

  • Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril


    Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril tuleb määrata standardi EN 1604 järgi. Katse tuleb teha pärast 48-tunnist hoidmist temperatuuril (70±2) ºC. Ühegi katsetulemuse korral ei tohi pikkuse suhteline muutumine ja laiuse suhteline muutumine ületada 1%. Paksuse suhteline vähenemine ei tohi ületada 1 %.

  • Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril ja niiskusel


    Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril ja niiskusel tuleb määrata standardi EN 1604 järgi. Katse tuleb teha pärast 48-tunnist hoidmist temperatuuril (70±2) ºC ja suhtelisel niiskusel (90±5) %. Paksuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1%. . Ühegi katsetulemuse korral ei tohi pikkuse suhteline muutumine ja laiuse suhteline muutumine ületada 1%. Paksuse suhteline vähenemine ei tohi ületada 1%.

  • Survepinge või survetugevus


    Survepinge 10% deformatsiooni korral või survetugevus tuleb määrata standardi EN 826 järgi. Katsetulemus, kas 10% deformatsioonile vastav survepinge või survetugevus, neist väiksem, ei tohi jääda allapoole deklareeritud taset, mis valitakse järgmiste väärtuste hulgast: 0,5 kPa; 5 kPa; 10 kPa; 15 kPa; 20 kPa; 25 kPa; 30 kPa; 40 kPa; 50 kPa; 60 kPa; 70 kPa; 80 kPa; 90 kPa; 100 kPa; 110 kPa; 120 kPa; 130 kPa; 140 kPa; 150 kPa; 175 kPa; 200 kPa; 225 kPa; 250 kPa; 300 kPa; 350 kPa; 400 kPa; 500 kPa.
    Deklareeritud tase peab näitama 10 % deformatsioonile vastava survepinge taset CS(10) või survetugevuse taset CS(Y), neist väiksemat, või kui väiksemat pole võimalik tuvastada, siis mõlemat CS(10/Y).

  • Tõmbetugevus risti pinnaga


    Tõmbetugevus risti pinnaga tuleb määrata standardi EN 1607 järgi. Ükski katsetulemus ei tohi jääda allapoole deklareeritud taset, mis valitakse järgmiste väärtuste hulgast: 1 kPa; 5 kPa; 7,5 kPa; 10 kPa; 15 kPa; 20 kPa; 25 kPa; 30 kPa; 40 kPa; 50 kPa; 60 kPa; 70 kPa; 80 kPa; 90 kPa; 100 kPa; 150 kPa; 200 kPa; 250 kPa; 300 kPa; 400 kPa; 500 kPa; 600 kPa; 700 kPa.

  • Punktkoormus


    Punktkoormus deformatsioonil 5mm tuleb määrata standardi EN 12430 järgi ja deklareerida tasemetena, sammuga 50 N. Ükski katsetulemus ei tohi jääda allapoole deklareeritud taset.

  • Veeimavus

  • Lühiajaline veeimavus


    Lühiajaline veeimavus osalisel sukeldamisel tuleb määrata standardi EN 1609 järgi. Ükski katsetulemus ei tohi ületada 1,0 kg/m2.

  • Pikaajaline veeimavus


    Lühiajaline veeimavus osalisel sukeldamisel tuleb määrata standardi EN 12087 järgi. Ükski katsetulemus ei tohi ületada 3,0 kg/m2.

  • Veeaurujuhtivus


    Veeauru läbilaskvusega seotud omadused tuleb määrata vastavalt standardile EN 12086 ja deklareerida homogeensete toodete korral veeauru difusioonitakistuse tegurina μ ja kattekihiga või mittehomogeensete toodete korral veeaurutakistusena.
    Mõõtmistulemuste puudumisel võetakse μ=1.

  • Dünaamiline jäikus


    Dünaamiline jäikus tuleb määrata standardi EN 29052-1 järgi ilma eelneva koormamiseta. Dünaamilise jäikuse väärtus tuleb deklareerida tasemetena, sammuga 1 MN/m³. Ükski katsetulemus ei tohi ületada deklareeritud taset.

  • Kokkusurutavus


    Paksus määratakse koormusel 250 Pa.
    Tabel 5 Paksustolerantside klassid kokkusurumisel
    Klass
    Tolerantsid
    T6
    -5% või -1 mma
    +15% või +3 mma
    T7
    0
    +10% või +2 mma
    a Olenevalt sellest, kummal korral on tulemuseks suurem arvuline tolerants .
    Klassidesse T6 ja T7 kuuluvate toodete korral leitakse kokkusurutavus paksuste vahena.
    Tabel 6 Kokkusurutavuse klassid

    Tase
    Viimistluskihile rakendatud koormus kPa
    Kokkusurutavus c
    Kokkusurutavuse nimiväärtus mm
    Katsetulemuse tolerants
    CP5
    ≤2,0
    ≤5
    +2
    CP4
    ≤3,0
    ≤4
    CP3
    ≤4,0
    ≤3
    CP2
    ≤5,0
    ≤2
    +1


  • Paksuse pikaajaline vähenemine


    Juhul kui viimistluskihile mõjuv kasuskoormus ületab 5 kPa, võib kasutada üksnes tooteid, mille kokkusurutavus vastab tasemele CP2. Toodete pikaajaline paksuse vähenemine tuleb määrata.

  • Helineelduvus


    Helineelduvustegur tuleb määrata standardi EN ISO 354 järgi. Helineelduvust iseloomustavad omadused tuleb arvutada, kasutades praktilise helineelduvusteguri αp väärtusi sagedustel 125 250 500 1000 2000 4000 ning kaalutud helineelduvusteguri αw ühearvulist väärtust.
    αp ja αw tuleb ümardada lähima 0,05-ni ja deklareerida tasemetena, mille samm on 0,05.

  • Õhuvoolutakistus


    Õhuvoolutakistus tuleb määrata standardi EN 29053 järgi. Õhuvoolutakistuse väärtus tuleb deklareerida 1 kPa ·s/ m³ sammuga tasemetena.

  • Tootjad

  • Knauf Insulation


    Knauf Insulation on Knauf Groupi üks ettevõtetest. Tootmisüksused asuvad mitmel pool Euroopas, Venemaal, Suurbritannias ja USA-s ning annavad toodangut kokku rohkem kui 1 miljardi euro väärtuses aastas. 
    Knauf Insulation on kiiresti arenev ettevõte ja pakub väga laias valikus soojustus - ja isolatsioonimaterjale arvestades samas pidevalt kasvavat nõudlust ja ehitustehnoloogia arengut. Säästliku energia tarbimise ja tõhusa helisiolatsiooni tagamiseks nii olemasolevates hoonetes kui uusehitustel, elamutes ja tööstusrajatistes toodab Knauf Insulation erinevaid tooteid. Klaasvilla, kivivilla , EPS ja XPS plaate  turustatatkse tuntud kaubamärkidena Thermolan®, Rocksilk® ja Polyfoam®.
    Knauf Insulation on pühendunud järjepidevale arengule ja meid ümbritseva keskkonna säästmisele, kasutades tootmiseks suures osas ka ümbertöödeldud, taas kasutusse võetavat toorainet.[3]

  • Paroc AS


    Soomes on toodetud kivivilla juba alates 1952. aastast. Firma nimeks on Paroc AS, mis kuulub kontserni Paroc Group. Paroc Group on üheks juhtivaks mineraalvillast isoleertoodete valmistajaks Euroopas. Paroci toodeteks on ehituslikud ja tehnilised isoleermaterjalid , laevaisolatsioonid, ehituselemendid ja akustikatooted.
    Paroc tooteid valmistatakse Soomes, Rootsis, Leedus, Poolas ja Suurbritannias. Müügikontorid ja esindused paiknevad 13 Euroopa riigis. Paroc Group 2008. aasta käive oli 446 miljonit eurot ja personali hulk 2332. Paroc Group omanikeks on mitmed institutsionaalsed investorid ja väikeaktsionäridest ettevõtte töötajad.[4]

  • Rockwool Grupp


    Rockwool Grupp loodi 1909. aastal. Hetkel töötab grupis enam kui 8500 kõrge kvalifikatsiooniga inimest. Rockwool grupp haldab 23 tehast kolmel mandril , aga kogu maailmas on loodud kontorid, mis teevad aktiivset koostööd turustajate ja partneritega. Seega jõuavad kivivillast tooted peaaegu igasse maailma riiki. Grupi peakontor ja peamised keskkonnakaitse -, teadusuuringute ning tootearenduse osakonnad asuvad Taanis Hedehusene linnas Kopenhaageni lähistel.[5]

  • Tootmine


    Kivivilla toormaterjaliks on vulkaanilised kivimid, lubjakivi või dolomiit, energiatekitajaks koks.

  • Tootmise etapid


  • Toorained ja koks valatakse automaatselt sulatusahju.
  • Sulatusahjust väljavoolav sulam, mille temperatuur on 1500° C, suunatakse ketrusmasinale - tsentrifugeerimisega rootortrumlile, kus moodustuvad kiud.
  • Kiudude massi piserdatakse sideaine ja mineraalõliga
  • Kiud kogutakse dekanterisse lintkonveierile.
  • Villa tootmisstruktuuri ja tihedust reguleeritakse, kuni see läheb tahkestamiskambrisse. Need omadused jäävad pärast sideaine tahkestumist.
  • Tahkestamiskambris toimub tiheduse andmine pressimise teel ja sideaine kõvastumise protsess kõrgendatud temperatuuril – moodustuvad plokid .
  • Plokid lõigatakse nõutud mõõtmetega plaatideks ja pakitakse või suunatakse muudesse seadmetesse täiendavaks töötlemiseks.
    Toote omadusi reguleeritakse toote tihedusega ja sideaine sisaldusega.[6]
    Joonis 1 Tootmisetapid [7]

  • Tooted

  • Lühiülevaade


    Erinevad tootjad pakuvad erinevas valikus puiste -, rull- ja plaatmaterjale. Need jagunevad otstarbe järgi veel fassaadi-, puiste-, katuse alus-, pealis- ja vahevilladeks, krohvivilladeks ning heli-, tuletõkke- ja ventilatsiooniisolatsiooniks.

  • Puistevill


    Puistevill on valmistatud peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest. Puistevillal on head soojustusomadused ning see on mittepõlev. Puistevill ei sisalda korrosiooni tekitavaid komponente, sest on valmistatud anorgaanilisest ja keemiliselt neutraalsest materjalist. Puistevill on lõhnatu, ei mädane ega paku soodsat kasvupinnast hallitusseentele.[8]

  • Omadused


    • Mittepõlev
    • Ei mädane ega põhjusta korrosiooni
    • Omadused suhteliselt püsivad ka pikal perioodil
    • Paigaldamine on lihtne [9]

  • Kasutamine


    Kasutatakse peamiselt pööningute ja vahelagede soojustamiseks nii uusehitustel, kui ka vanade hoonete täiendavaks soojusisolatsiooniks. Puistevilla võib paigaldada ka otse lae hõrelaudise ja õhu/aurutõkke peale. Puistevill on isepaigaldatav pööningute ja põrandate lisaisolatsiooniks. [10]

  • Aluspinnad , eeldused paigaldamiseks


    Enne paigaldamist peavad eelnevalt olema tehtud mitmesugused tööd, sest pärast puistevilla paigaldamist ei tohi villa peal liikuda , see tähendab, et käiguteed peavad  olema eelnevalt valmis ehitatud, näiteks korstna , katuseluugi juurde või tehnoseadmete hooldamiseks. Kõik kütte-, vee-, elektri- ja ventilatsioonitööd peavad eelnevalt olema lõpetatud ning torustikud isoleeritud. Alad, kuhu puistevilla ei pääse paigaldama , peavad olema eelnevalt isoleeritud. Laeluukide ümber peab olema ehitatud piisavalt kõrge raam, mis oleks vähemalt samas tasapinnas puistevilla ülemise kõrgusega. Ehituspraht ning muud jäätmed peavad olema koristatud. Katuslae ning katusekonstruktsioonide liitekohtades on soovitav paigaldada tuulesuunajad. Tuulesuunajate paigaldamisel peab jälgima, et nende ülemine serv jääks paigaldatavast puistevilla ülemisest pinnast vähemalt 30 cm kõrgemale.[11]

  • Paigaldamine


    Puistevilla paigaldamine toimub spetsiaalse puhuriga, mis võimaldab villa transportida varieeruvalt kuni 30 m kõrgusele ja 60 m kaugusele. Puhuri tootlikus on ~20 m³ tunnis. Tavaliselt teostab töid 2 töölist. Puhuriga villa paigaldamine garanteerib, et kõik vahelahede sopid saavad korralikult villaga kaetud, mis omakorda tähendab kvaliteetset tööd ja head soojapidavust. Optimaalse soojusisolatsiooni tagamiseks peab isolatsioonimaterjal täitma kogu ettenähtud ruumi. Ülemise vahelae isolatsioonikihi paksuse määramisel tuleb arvesse võtta kihi nn. ülepaksust, mis on 5% puistevilla kavandatud nominaalpaksusest. Vajamineva puistevilla mahu väljaarvutamiseks  m³-tes on vaja korrutada omavahel pööningu põranda pindala  m2  ning paigaldatava puistevilla paksus meetrites. Ehk siis:
    vajaminev puistevilla maht (m³) = põranda pindala (m2) x  puistevilla paksus (m)
    Mahtude tellimisel ei arvestata maha väiksemaid kui 1 m2  suuruseid alasid (katuse toolvärgid, torustikud, ventilatsiooni kanalid jms. konstruktsioonid ).[12]

  • Rullmaterjalid


    Rullmaterjalide all mõistetakse eelkõige kivivillamatte, mida saab kasutada erineval otstarbel olenevalt mati lisanditest (traat-, klaaskiudvõrk jne). Lisandid aga määravad toote omadused ja paigaldusviisi.

  • Soojusisoleermatid

  • Elastne kivivillamatt

  • Kasutamine
    Elastne kivivillamatt sobib hoonesiseste torude ja seadmete soojusisolatsiooniks nt talade ja katteplaatide vahele.
  • Omadused
    Tihedus: 30kg/m³.
    Tulekindlus : mittepõlev
    Kkattekihi süttivustundlikkuse/tuleleviku klass: V1/I
    Maksimaalne kasutustemperatuur: +250 °C. [13]

  • Võrkmatid


    Neid matte toodetakse keskmise ja suure tihedusega kivivillast. Sobib tehnoloogiliste ja tööstuslike seadmete ja torustike soojustuseks ja tulekaitseks ja rajatistele, kus on püsivalt väga kõrged töötemperatuurid, näit. laevaehituse seadmed , korstnad, ahjud , boilerid, soojusvahetid, soojuselektrijaamad jne. Samuti suurte mahutite kumerpindade isoleerimisel.[14]

  • Kuumtsingitud terastraatvõrguga tugevdatud kivivillamatt

  • Kasutamine
    Sobib silindriliste, kooniliste ja tasapindade soojus - ja tuletõkkeisolatsiooniks. Tarnitakse ka eri materjalidest võrguga matte: must, roostevaba või happekindel võrk.
  • Omadused
    Tihedus: 100kg /m³.
    Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C.

  • Kuumtsingitud terastraatvõrguga ja klaaskiudvõrguga tugevdatud alumiiniumfooliumiga kaetud kivivillamatt

  • Kasutamine
    Sobib silindriliste, kooniliste ja tasapindade ning ventilatsioonikanalite soojus - ja tuletõkkeisolatsiooniks.
  • Omadused
    Tihedus: 80 kg/m³.
    Tulekindlus: mittepõlev
    Max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C.

  • Lamellmatid

  • Klaaskiudvõrguga tugevdatud alumiiniumpaberiga kaetud lamellmatt [15]

  • Kasutamine
    Sobib ventilatsioonikanalite soojusisolatsiooniks ja aurutõkkeks.
  • Omadused
    Tihedus: 35 kg/m³
    Tulekindlus: mittepõlev
    Kattekihi süttivustundlikkuse/tulelevikuklass: V1/I
    Max kasutustemperatuur: +250 °C/kattekihil kuni +80 °C
    Survetugevus: 6 kPa ( kompressioon 10%)

  • Täitevillad

  • Kasutamine
    Kivivillaisolatsioon sobib erikujuliste seadmete isolatsiooniks. Tarnitakse rullmattidena. [16]
  • Omadused
    Tihedus: u 80 kg/m³
    Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C

  • Paigaldamine

  • Soojusisolatsioonid


    Matt lõigatakse mõõtu, painutatakse ümber isoleeritava objekti ning seotakse võrgu silmadest tsingitud terastraadiga (0,9 mm), kasutades terasklambreid või pingutades võrku sidumiskonksu abil. Kõik vuugid seotakse u. 50-100 mm vahemaa tagant, pöörates tähelepanu sellele, et liitekohtadesse ei jääks pragusid.

  • Kondensisolatsioonid


    Isoleerimistöö tehakse samal viisil kui soojusisolatsioonide puhul, lisaks tuleb isolatsioon katta näiteks metallkattega ning kõik vuugid, läbindid ja isolatsioonimaterjali otsad tihendatakse hoolikalt. [17]

  • Plaatmaterjalid


    Kivivillast tugevad plaadid on sobivad kasutamiseks nii eluhoonete kui ühiskondlike hoonete ja tööstusrajatiste katuste ja fassaadide soojustamisel, kus olulisimaks on sageli vastupidavus koormusele ning tuleohutus . [18]

  • Suure tihedusega kivivillaplaadid

  • Kasutamine


    Sobib kasutada tuletõkke- ja soojaisolatsiooniks kõrge temperatuuriga tööstuslikel objektidel.

  • Omadused


    Madala sideainesisaldusega jäik ja tugev kivivillaplaat.
    Tihedus: Keskmiselt 230 kg/m³
    Maksimaalne kasutustemperatuur: 700°C (sõltuvalt kasutusvariandist) 
    Survetugevus: 130 kPa (kompressioon 10%)

  • Fassaadiplaadid


    Fassaadiplaadid peavad olema kõrgete soojusisolatsiooniomadustega jäigad tulekindlad plaadid, millel on hea vastupidavus aluselistele ainetele . Eksisteerivad enamasti krohvi alusplaatidena.

  • Kasutamine


    Kasutatakse krohvitavate välisseinte ja soklite soojustamisel krohvialuse pinnana.

  • Omadused


    Tihedus: 90 - 160 kg/m³
    Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+250 °C

  • Seinaplaadid

  • Kasutamine


    Poolpehmed kivivillaplaadid, mis sobivad tasapindadele ning väikese kumerusega koonilistele ja silinderpindadele (ruumis asuvad mahutid ja metalltarinditest vaheseinad).

  • Omadused


    Tihedus: 40 kg/m³
    Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+250 °C
    Survetugevus: 1 kPa (kompressioon 10%)

  • Mahutiseinaplaadid

  • Kasutamine


    Pooljäigad kivivillaplaadid silindriliste mahutite ja tasapindade isolatsiooniks.

  • Omadused


    Tihedus: 60 kg/m³
    Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+350 °C
    Survetugevus: 3...20 kPa (kompressioon 10%)

  • Tehnoloogiaseadmeplaadid

  • Kasutamine


    Pooljäigad kivivillaplaadid tööstuse ja jõujaamade tehnoloogiaseadmete soojusisolatsiooniks.

  • Omadused


    Tihedus: 80 kg/m³
    Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+350 °C
    Survetugevus: 10 kPa (kompressioon 10%)

  • Ventilatsiooni mürasummutusplaadid

  • Kasutamine


    Klaaskiudvildiga kaetud kivivillaplaadid lamellsummutite ja ventilatsioonikanalite sisemiseks mürasummutuskatteks.

  • Omadused


    Tihedus: 80 kg/m³
    Tulekindlus: plaat mittepõlev
    Kattekihi süttivustundlikkuse/tulelevikuklass V1/I
    Max kasutustemperatuur: +250 °C/kattekihil kuni +80 °C
    Survetugevus: 5 kPa (kompressioon 10%)

  • Ventilatsiooni tuletõkkeplaadid

  • Kasutamine


    Jäigad ja tugevad kivivillaplaadid ventilatsioonikanalite tuletõkkeisolatsiooniks.

  • Omadused


    Tihedus: 80 kg/m³
    Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C
    Survetugevus: 7 kPa (kompressioon 10%)

  • Torukoorikud

  • Kasutamine


    Kivivillakoorikud sobivad isolatsiooniks standardmõõtmetega torudele, ka ventilatsioonikanalitele (tuletõkkeks) ja PVCst vihmavee - ja kanalisatsioonisüsteemidele.

  • Omadused


    Tihedus: 100 kg/m³
    Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C

  • Paigaldamine

  • Soojusisolatsioonid


    Plaat lõigatakse mõõtu ja asetatakse isoleeritvale pinnale (näiteks raudtalad). Plaat kinnitatakse mehhaaniliselt. Kinnitamiseks kasutatakse kruvisid või keevitatud polte koos seibidega (min. läbimõõt 30 mm). Kinnitite arvuks on 6 kinnitit m² kohta, min. 4 tk. plaadi kohta.

  • Kondensisolatsioonid


    Isoleerimistöö tehakse samal viisil kui termoisolatsioonide puhul, lisaks tuleb isolatsioon katta näiteks metallkattega ning kõik vuugid, läbindid ja isolatsioonimaterjali otsad tihendatakse hoolikalt. [19]

  • Soojustamisest üldiselt

  • Fassaadi soojustamine


    Kiviehitisi soojustatakse välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida välispiiretes kondensaat , seejärel niiskuskahjustused ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda . Puitseinu võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljapoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise. Soojustuse optimaalne paksus sõltub ehitise tüübist ja kasutuse otstarbest: näiteks puitkarkass-eluhoonete puhul on see 200 -350 mm, kivi- ja paneelehitiste seinte soojustamisel 100-150 mm, ventilatsiooni-, kütte- ja soojaveetorustikel 50-100 mm. Elastse ja kerge mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigatakse materjal 10-15 mm laiem kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt karkassi vastu. Soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetatakse erinevad kihid tihedalt üksteise vastu. Uue soojustuskihi liitekoht nihutatakse olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200-300 mm edasi. Soojustusmaterjalist sageli üksi ei piisa - väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende /uste ümbruses. Tuulutatavas fassaadisüsteemis või kaldkatusel paigaldatakse tuuletõke alati tihedalt vastu soojustusmaterjale, vajadusel kasutatakse liitekohtade tihendamiseks elastseid vuugihermeetikuid. Tuuletõkke ja välisviimistluse vahel on tuulutusvahe, mille kaudu tuuldub konstruktsioonidest välja niiskus. Krohvitud soojustuse teostamisel tuleb jälgida, et soojustusplaadi ja olemasoleva seinapinna vahele ei jääks välisõhule avatud tuulekanaleid, milles külm õhk saaks vabalt liikuda ja seina konstruktsioone jahutada. Sellised kanalid ja tühimikud on väga ohtlikud ka tulekahju korral, kus leegid võivad nende kaudu väga kiiresti üle kogu seinapinna levida. Aurutõke paigaldatakse alati soojustatud tarindi sisemisele, soojemale poolele. Aurutõkke kasutamine parandab välispiirete soojapidavust, sest ruumides olev niiskus ei pääse kontrollimatult soojustuse sisse - niiskunud soojustus ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka ventilatsioonile, mis eemaldab ruumidest kasutatud niiske õhu ja tagab piisava värske õhu juurdevoolu. [20]

  • Võrdlus analoogidega


    Tabel 6 Võrdlus analoogidega[21]
    Omadus
    (ühik)
    Kivivill
    Klaasvill
    Soojusjuhtivus
    (W/(mK))
    0,03...0,06
    0,03...0,06
    Tihedus
    (kg/m3)
    25...230
    10...130
    Survepinge
    (kPa)
    0,5...500
    0,5...500
    Max kasutamistemperatuur
    (°C)
    750
    250
    Kiu sulamistemperatuur
    (°C)
    1100
    500
    Veeaurujuhtivus
    (x 10-12 kg/(msPa))
    200...60
    200...60
    Tuleohutusklass
    EURO A1
    EURO A1-A2

  • Arvamus tootest


    Kivivilla tootmise eelis paljude teiste materjalide ees minu arvates on see, et jääke ei teki ja materjal on keskkonnale ohutu, kuid samas peab vastu aastaid ( juhul kui kasutatakse õigesti). Lisaks on antud materjali eeliseks see, et teda on võimalik katta erinevate materjalidega või lisada vastavaid lisandeid ning saada hoopis uue otstarbega isolatsioon. Kivivilla plussiks on ka selle materjali kujusus, siinkohal pean silmas puistevilla, mida on mugav paigaldada ja mis annab soojusisolatsiooni seisukohalt väga häid tulemusi. Ning kindlasti kõige tähtsam aspekt on selle toote tulekindlus, mistõttu on seda otstarbekas kasutada tuletõkkena. Heliisolatsiooni seisukohalt on kivivill analoogidega võrdväärselt väga hea. Kivivilla negatiivseks omaduseks minu arvates võib lugeda aeglasema kuivamise kui toode on juba märgunud, mistõttu võib toode kauaaegsel veega kokkupuutel muutuda kasutamiskõlbmatuks. Samuti negatiivne on see, et kivivilla paigaldamisel peab olema ettevaatlikum ning täpsem, sest toode ei talu kokkusurumist ja loopimist ning võib antud tegevuse käigus kahjustatud saada. Kokkuvõtvalt võin öelda, et kui materjali õigesti kasutada, teades, et ka kivivillal on oma negatiivsed jooned, on see väga hea isolatsioonimaterjal.

  • Kasutatud kirjandus


  • EESTI STANDARDIKESKUS. Ehituslikud soojusisolatsioonitooted : tööstuslikult valmistatud mineraalvillatooted. Spetsifikatsioon = Thermal insulation products for buildings : factory made mineral wool (MW) products. Specification. Tallinn: Eesti Standardikeskus, 2009.
  • Ehitusmaterjalide tuletundlikkuse klassifikatsioon. (2005). – Rockwool [WWW]. http://www.rockwoolestonia.com/tuleohutus/ehitusmaterjalide+tuletundlikkuse+klassifikatsioon . (29.04.2010).
  • EVS-EN 13162:2008. (2009). – Eesti Standardikeskus [WWW]. http://www.evs.ee/product/tabid/59/p-164092-evs-en-131622008.aspx (29.04.2010)
  • Firmast . (1997). – Paroc [WWW]. http://www.paroc.ee/channels/ee/about+us/default.asp . (29.04.2010).
  • Kivivillaplaadid. (2010). – Isover [WWW]. http://www.isover.ee/ee/Toote/?intProductID=21578 . (29.04.2010).
  • Kivivillaplaadid. (2010). – Puumarket [WWW]. http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=305&sid=2010 . (29.04.2010).
  • Kivivill. (2010). – Soojustus puistevillaga [WWW]. http://www.puistevillad.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1&Itemid=2 . (29.04.2010).
  • Knauf Grupp. (2006). – Knauf Insulation[WWW]. http://www.knaufinsulation.ee/et/knauf-grupp . (29.04.2010).
  • Mineral Wool Production . (2008). – Eurima [WWW]. http://www.eurima.org/production-process/ . (29.04.2010).
  • Pehmed rull- ja plaatvillad. (2010). – Puumarket [WWW]. http://www.nael.ee/?op=body&id=2&prod=116 . (29.04.2010).
  • Puistevill. (2000). – AT Herete OÜ [WWW]. http://www.atherete.ee/?page=22 . (29.04.2010).
  • Puistevilla kihi paksus ja paigaldamine. (2000). – Puistevilla OÜ [WWW]. http://my.tele2.ee/puistevill/paigald.ht m. (29.04.2010).
  • Puistevilla tehnilised andmed ja sertifikaadid . (2000). – Puistevilla OÜ [WWW]. http://my.tele2.ee/puistevill/tehn.ht m. (29.04.2010).
  • Raado, L-M.( 2009). Mineraalsed soojustusmaterjalid . – Ehitusmaterjalid II loengukonspekt, lk 123-125.
  • Rockwool Fasrock Max kahe tihedusega fassaadiplaadid. (2008). – Rockwool [WWW]. http://rwsc2.inforce.dk/graphics/RW-LT/EE/gfx/products/building/pdf_building/36-0-2-ee.pdf . (29.04.2010).
  • Rockwool grupp. (2005). – Rockwool [WWW]. http://www.rockwoolestonia.com/rockwoolist/ettevõttest/lühidalt+rockwoolist . (29.04.2010).
  • Rockwool kivivill. (2008). – Rockwool [WWW]. http://juht.rockwoolestonia.com/media/157484/gbi_ee.pdf . (29.04.2010).
  • Soojustus ja isolatsioon. (2010). – Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358 . (29.04.2010).
  • Tehnilised isoleermaterjalid. (2010). – Ehitusteave [WWW]. http://ehitusteave.ee/02061039.pdf . (29.04.2010).
  • Tootmisprotsess . (2005). - Rockwool [WWW]. http://www.rockwoolestonia.com/rockwoolist/ettevõttest/tootmisprotsess . (29.04.2010).
    1 EVS-EN 13162:2008. (2009). – Eesti Standardikeskus [WWW]. http://www.evs.ee/product/tabid/59/p-164092-evs-en-131622008.aspx (29.04.2010)
    22 Ehitusmaterjalide tuletundlikkuse klassifikatsioon. (2005). – Rockwool [WWW]. http://www.rockwoolestonia.com/tuleohutus/ehitusmaterjalide+tuletundlikkuse+klassifikatsioon . (29.04.2010).
    3 Knauf Grupp. (2006). – Knauf Insulation[WWW]. http://www.knaufinsulation.ee/et/knauf-grupp .(29.04.2010).
    4 Firmast. (1997). – Paroc [WWW]. http://www.paroc.ee/channels/ee/about+us/default.asp . (29.04.2010).
    5 Rockwool grupp. (2005). – Rockwool [WWW]. http://www.rockwoolestonia.com/rockwoolist/ettevõttest/lühidalt+rockwoolist . (29.04.2010).
    6 Tootmisprotsess. (2005). - Rockwool [WWW]. http://www.rockwoolestonia.com/rockwoolist/ettevõttest/tootmisprotsess . (29.04.2010).
    7 Mineral Wool Production. (2008). – Eurima [WWW]. http://www.eurima.org/production-process/ . (29.04.2010).
    8 Puistevill. (2000). – AT Herete OÜ [WWW]. http://www.atherete.ee/?page=22 . (29.04.2010).
    9 Puistevilla tehnilised andmed ja sertifikaadid. (2000). – Puistevilla OÜ [WWW]. http://my.tele2.ee/puistevill/tehn.ht m. (29.04.2010).
    10 Pehmed rull- ja plaatvillad. (2010). – Puumarket [WWW]. http://www.nael.ee/?op=body&id=2&prod=116 . (29.04.2010).
    11 Kivivill. (2010). – Soojustus puistevillaga [WWW]. http://www.puistevillad.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1&Itemid=2 . (29.04.2010).
    12 Puistevilla kihi paksus ja paigaldamine. (2000). – Puistevilla OÜ [WWW]. http://my.tele2.ee/puistevill/paigald.ht m. (29.04.2010).
    13 Soojustus ja isolatsioon. (2010). – Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358 . (29.04.2010).
    14 Soojustus ja isolatsioon. (2010). – Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358 . (29.04.2010).
    15 Soojustus ja isolatsioon. (2010). – Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358 . (29.04.2010).
    16 Soojustus ja isolatsioon. (2010). – Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358 . (29.04.2010).
    17 Kivivillaplaadid. (2010). – Isover [WWW]. http://www.isover.ee/ee/Toote/?intProductID=21578 . (29.04.2010).
    18 Tehnilised isoleermaterjalid. (2010). – Ehitusteave [WWW]. http://ehitusteave.ee/02061039.pdf . (29.04.2010).
    19 Kivivillaplaadid. (2010). – Puumarket [WWW]. http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=305&sid=2010 . (29.04.2010).
    20 Rockwool Fasrock Max kahe tihedusega fassaadiplaadid. (2008). – Rockwool [WWW]. http://rwsc2.inforce.dk/graphics/RW-LT/EE/gfx/products/building/pdf_building/36-0-2-ee.pdf . (29.04.2010).
    21 Raado, L-M.( 2009). Mineraalsed soojustusmaterjalid. – Ehitusmaterjalid II loengukonspekt, lk 123-125.
    22
    • .DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 174 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #1 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #2 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #3 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #4 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #5 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #6 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #7 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #8 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #9 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #10 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #11 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #12 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #13 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #14 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #15 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #16 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #17 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #18 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #19 SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-08-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 174 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadri Arike Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Referaat
    ehitusmaterjalid soojusisolatsioonimaterjal kivivill

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 7 EPS
    16
    docx

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 7 EPS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 7 2021 EPS katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati kahte erinevat vahtpolüstüreentoote – valget ja täpilist EPS-i. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g;  Nihik – täpsus 0,02 mm;  Hüdrauliline press. 2 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Mõõtmete määramine 4.1.1. Nimimõõtm

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile
    27
    doc

    Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile.

    Mineraalvillad on tänapäeva ehituses üks asendamatuid materjale. Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi. Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal. Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel. Tooraine alusel eristatakse kolme sorti mineraalseid villasid: Klaasvill, kivivill, räbuvill. Kasutusotstarbe alusel liigitatakse: tehnilised isoleermaterjalid, akustilised plaadid, puistevill. Muidugi võib igaühte liigitada veel eraldi. Näiteks on laialt levinud arusaam, et kõik üldehituslikud kivivillad sobivad kuumade pindade isoleerimiseks. Peab aga tõdema, et tavalise kivivilla kasutustemperatuur on tegelikult vaid kuni 200 oC. Seega jagunevad kivivillad veel eraldi kasutusotsarbe alusel jne. Mineraalvillasid toodetakse suure temperatuuri juures

    Ehitusmaterjalid
    Vahtpolüstüreentoodete-EPS-tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest-mõõtmete tolerantsidest-survepingest 10% deformatsoonist-paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest
    9
    docx

    Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest.

    1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] XPS isolatsioonimaterjalid on valmistatud

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid labor 8
    8
    docx

    Ehitusmaterjalid labor 8.

    1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] 3. Kasutatud töövahendid

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalide referaat
    24
    docx

    Ehitusmaterjalide referaat

    Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6. Elekrokeemiline korrosioon.....................

    Ehitusmaterjalid
    Referaat - Hoone ehitamine
    20
    pdf

    Referaat - Hoone ehitamine

    plaat- või rullvillgi. Puistevilla jääb õhuline - villakiudude vahel on mõõdukas liikumatu õhu osakaal ja see tagab hea soojapidavuse, sest õhk on halb soojusjuht. Puistevilla on lihtne transportida, sest see on pakendatud oma mahust kuni seitse korda väiksemamahuliseks ja seepärast on võimalik seda objektile korraga kaasa võtta rohkem, kui plaat- või rullvilla. [11] Kivivilla valmistatakse looduslikust kivimist, näiteks basaldist. Mineraalvilladest on kõige kuumakindlam just kivivill, mille näiteid fotodel (Foto 4) ja (Foto 5). Orgaaniline ja liimiv sideaine hakkab aurustuma umbes 200-250°C juures, aga kivivill ise hakkab kokku tõmbuma alles ca 1100°C juures. Seetõttu sobib kivivill väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades kasutamiseks. [10] 12 Foto 4. Näiteid populaarsematest kivivillatootjatest [12] Foto 5

    Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
    Ehitusmaterjalid
    21
    docx

    Ehitusmaterjalid

    sulavad kõrgematel temperatuuridel: klaasvillakiud 680 kraadi juures. 7 Kivivill on mitmekülgseim ja enim kasutatav soojusisoleermaterjal. Kivivill on oma tulekindlusomadustelt ainulaadseks isolatsiooniks, mida võib kasutada ka nõudlikes konstruktsioonides, milles on vajalik mittepõlevus ja pikk tulepüsivusaeg. Tänu tihedale kiudkonstruktsioonile on kivivill ainulaadseks valikuks ka heliisolatsioonina. Ka kivivilla niiskusomadused on väga head. Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Tänu kivivilla looduslikule toormaterjalile on kivivillast isoleermaterjalid ohutud ehitusmaterjalid

    Ehitusmaterjalid
    Referaat aines-ehitusmaterjalid 1
    14
    doc

    Referaat aines "ehitusmaterjalid 1"

    TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks........................................................................................................................5 2. Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine.........6 2.1. Toormaterjal.......................................

    Ehitusmaterjalid


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun