Mõisted füüsikalise ja kolloidkemia I vahetestiks (0)

Adiabaatne protsess/süsteem – puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga
Avatud süsteem – toimub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga
Borni algoritm – Born koostas abivahendi seoste leidmiseks olekufunktsioonide omavahelistes sõltuvustes. Nelinurgas on 2 noolt, 1 ülalt alla, 2. Vasakult paremale. Vaadates olekufunkts ja olekupar paigutust on näha, et iga olekufunkts on ümbritsetud temale omaste olekuparameeteritega (yl: H,S,V kesk: P,V all: G,T,F)
Eksotermiline protsess – soojus eraldub
Endotermiline protsess – soojus neeldub
Entalpia H – soojusefekti energia, nn parim osa soojusest
Entalpia muut ( qp = delta H )on soojusefekt konstantsel rõhul
Entroopia S – Termodünaamiline funktsioon, mis iseloomustab süsteemi püüdlemist korrapäratuse poole. Süsteemi korratuse määr.
Erisoojus Ce – soojushulk , mis kulub 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1° võrra
Faasid – süsteemis üksteistest ruumiliselt piirpindadega eraldatud ning omadustelt erinevad homogeensed osad
Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia- Gibbsil Delta G, vaba energia, T= const , P=const, Helmholtzil Delta F, vaba energia, T=const, V=const.
Hessi seadus - võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Reaktsiooni soojusefekt sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, aga mitte protsessi läbiviimise viisist ega reaktsiooni vahestaadiumitest.
Heterogeenne süsteem – süsteem, mis koosneb mitmest erisuguste omadustega osast – faasist.
Homogeenne süsteem – süsteem, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt.
Isobaariline protsess – P=const
Isokooriline protsess – V= const
Isoleeritud süsteem – puudub nii energia- kui ka ainevahetus, väliskeskkonnaga pole ei mehaanilist ega soojuslikku kontakti.
Isotermiline protsess – T=const
Kasulik töö – töö, mis ei ole seotud rummalamuutusega
Keemiline potentsiaal – Gibbsi vaba energia 1 mooli kohta, sellega saab kirjeldada süsteemi erinevaid protsesse.
Keemilise reaktsiooni entalpia - soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktsiooniga (kui P ja T ei muutu)
Kirchhoffi seadus: Reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitsient on võrdne reaktsioonist osavõtvate ainete soojusmahtuvuste aritmeetilise summaga , arvestades stöh. Koef. Ning et lähteainete stöh. Koef. On negatiivsed.
Komponendid – üksteisest sõltumatud koostisosad, mille abil saab iseloomustada süsteemi kõiki faase ja ka süsteemi tervikuna
Komponentide arv = koostisosade arv – seosevõrrandite arv
Koostisosad – süsteemis sisalduvad keemilised ühendid
Moolsoojus Cm – soojushulk, mis kulub 1 mooli aine temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra
Olekufunktsioon – suurus, mis sõltub ainult süsteemi olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisist.
Olekuparameetrid – suurused, millega saab TD süsteemi olekut iseloomustada
Olekuvõrrand – süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus
Paisumistöö – töö, mis on tingitud ruumalamuutusest
Protsessifunktsioon – süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojus q)
Reaktsiooni isobaar – Isobaariga saab leida tasakaalukonstandi , kui P=const
Reaktsiooni isoterm – Isotermiga saab leida tasakaalukonstandi, kui T=const
Siseenergia muut ( qv = deltaU ) on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal
Siseenergia U – kõikide energialiikide summa, sisaldab endas nii soojusefekti kui paisumistööd
Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust 1 kraadi võrra
Standardne entalpia - reaktsiooni entalpia 298K juures
Standardne entalpiamuut delta H– sellise protsessi entalpiamuut, mille korral nii lähteained kui ka saadused on oma standardolekus
Standardne põlemisentalpia – soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine täielikul oksüdeerimisel CO2 ja veeks .
Standardne tekkentalpia – soojusefekt 1 mooli aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus
Standardolek – aine standardolek mingil temperatuuril on tema puhas vorm rõhul 1bar (u 1 atm)
Suletud süsteem – puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö või soojusena
Tasakaalukonstant – on päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhe. Tasakaalu korral on kõikide reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonid omavahel seotud.
TDI – energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia kui olekufunktsiooni olemasolu. Kõigi energialiikide summa süsteemis on jääv suurus. Süsteemi siseenergia kajastab sooja ülekannet ja süsteemis tehtud tööd. U=Q-W
TDII – Määrab iseeneslike protsesside suuna, järeldub entroopia kui olekufunktsiooni olemasolu. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e min pot. E poole e entroopia kasvu suunas. Isol s püüavad korrastatud olekust korrastamata oleku poole. S Smax
TDIII – Määrab termodünaamilises tasakaalus oleva süsteemi käitumise abs 0-punkti lähedal, järeldub abs 0-punkti põhimõtteline saavutamatus. Kristalse aine entroopia läheneb nullile, kui T läheneb 0 K.
Termodünaamiline süsteem – süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentaalselt uurida
Vaba energia – see energia, millega süsteem saab suhelda väliskeskkonnaga, väljendab süsteemi energia töövõimet.