Hüdraulika I eksam

Männamets, Helen

Hüdraulika I eksam (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Mehaanika - Hüdraulika i

4 HEA

Hüdrostaatika

Sissejuhatus

Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud.

Vedeliku peamised füüsikalised omadused.

Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse.
Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest .
Voolavus – vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid.
Tihedus – vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass
Erikaal – vedeliku kaalu ja mahu suhe ehk mahuühiku kaal
Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ning vedelikule mõjuvast rõhust. Kokkusurutavus - iseloomustab mahtkokkusurutavustegur βv, mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks K. , kus V0- vedeliku algruumala, dV- ruumala muutus, dp- rõhumuutus. Rõhu suurenedes maht väheneb, sellest tuleb ka miinusmärk. Igapäevaarvutustes võib vedeliku lugeda mittekokkusurutavaks. Erandiks hüdrauliline löök.
Soojuspaisumine – on vedeliku ruumala ja seega ka tiheduse muutumine sõltuvalt temperatuurist jääva rõhu alla. Termiline paisumine . Iseloomustab ruumpaisumistegur K-1. Küttesüsteemides arvestatakse 0˚-100˚C muutub ruumala kuni 5%.
Viskoosus – vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Eristab ideaalseid vedelikke reaalsetest. Ideaalsetes vedelikes viskoossust ei arvutata. Laminaarselt liikuva vedeliku kihtide vahel tekib viskoossust põhjustatud hõõrdejõud, mida kirjeldab I Newtoni valem: , kus τ- hõõrdepinge erinevate kihtde vahel, μ- absoluutse viskoossuse tegur – dünaamiline viskoossus (Pa·s), - kiirusgradient, A- kihtide vaheline pindala m2, υ- kinemaatiline viskoossustegur
Mõlemad viskoossused olenevad vedeliku liigist, temperatuurist ja rõhust ning määratakse katseliselt viskosimeetri abil.vedeliku soojenedes viskoosus väheneb, rõhu tõustes suureneb. Kinemaatilist viskoossust saab arvutada J. Poiseulle’ valemist. Kui vesi on 18˚C siis võiks võtta υ=10-6 (m2/s).
Küllastunud auru rõhk – rõhk, mille juures hakkab vesi keema ja muutub auruks. Rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temperatuurist. Temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb ja vastupidi. Kinnistes süsteemides ja suurtel kiirustel võib tekkida rõhu langus ja vesi hakkab keema madalama temperatuuri juures. Vedelik seguneb aurumullidega, ta homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta enam ei kehti. Tekib kavitatsioon . Kavitatsiooni peab vältima.
Ideaalvedelik – vedelik loetakse täiesti kokkusurumatuks ning ta liikumine hõõrdevabaks. Kasutatakse teoreetilistes mõttekäikudes.

Vedelikus mõjuvad jõud

Hüdrostaatika käsitleb tasakaalu ja vedelikele mõjuvaid jõude. Absoluutne tasakaal- vedelik on liikumatult anumas ja anum on ka liikumatu. Suhteline tasakaal- vedelik on liikumatult anumas aga anum ise liigub. Vedelikku vaadeldakse kui pidevat keskkonda, osakeste kogum.
Kõiki jõude, mis neile mõjuvad saab jagada kahte rühma:
1. Sisemised elastsusjõud – mõjuvad materjali osakeste vahel
2. Välisjõud – rakendatud antud vedeliku mahule teiste materiaalsete kehade poolt, samuti ka vedeliku poolt, mis ümbritseb antud mahtu.
Välisjõud jagatakse omakorda kaheks:
Mahujõud ehk ruumijõud, massijõud – toimivad kogu vedeliku mahule, kõikidele osakestele. Nende jõudude suurus on võrdeline vedeliku massiga. Näiteks raskusjõud, inertsijõud
Pinnajõud- mõjuvad vedeliku pinnale ja võrdelised mõjupindalaga. Pinnajõud pinnaühiku kohta ehk pinnajõu intensiivsus mingis vedelikupunktis ΔFA- pinnaühikule ΔA mõjuv elementaarjõud. Pinnajõu intensiivsus on pinge. Piki pinda mõjub tangentsiaalpinge τ, risti pinda mõjub normaalpinge p, mida hüdromehaanikas nimetatakse rõhuks.

Hüdrostaatiline rõhk

(Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga A jagatud kahte ossa . Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhu- ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks ehk surveks.)
Hüdrostaatilisel rõhul on kaks põhiomadust: Hüdrostaatiline rõhk mõjub risti pinnaga. Teise suunalisi jõude ei saa olla, muidu hakkab vedelik liikuma; vedeliku mingis punktis mõjuv hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesuurune.

Vedeliku tasakaalu diferentsiaalvõrrandid

Vaatleme tasakaalus olevat vedelikku.
Vedelikule mõjuvad välisjõud dx, dy, dz; P=f(x,y,z). D’Alembert’i printsiibi kohaselt peab sellele ristahukale mõjuvate, mis tahes suunaliste jõudude summa võrduma nulliga. Rõhku tasakaalus olevas võrrandis kirjeldab avaldis : Selle võrrandi integreerimiseks on vaja teada süsteemis mõjuva kiirenduse a komponente.

Samarõhupinna võrrand. Hüdrostaatika põhivõrrand

Tasakaalus vedelikus olevaid pindu, mille kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk, nimetatakse samarõhupindadeks. Sama rõhupinna võrrandi saab tuletada võrrandist, kui p= const siis dp=0. Järelikult Kõige sagedamini on tegemist absoluutse tasakaaluga, mil vedelikule mõjub ainult raskuskiirendus : ax=ay=0; az=-g. Siis -gdz=0, dz=0 ning z=const. Järelikult on absoluutse tasakaalu korral kõik vedelikus olevad rõhtsad pinnad samarõhupinnad. Üks neist on vabapind, s.o. vedeliku ja gaasilise keskkonna eralduspind.
Hüdrostaatika põhivõrrand => , kus p0- vabapinnale mõjuv rõhk
z0- vabapinna kõrgus. Punktis mis paikneb h=z0-z sügavusel vabapinnast valitseb rõhk p=p0+ρg(z0-z).
Hüdrostaatika põhivõrrandi rakendusvorm:

Pascali seadus. Ülerõhk ja vaakum.

Pascali seadus – tasakaalus oleva vedeliku rõhu muutus mis tahes vedeliku punkti kandub muutumatuna edasi igasse vedeliku punkti. Pascali seadusel põhinevad mitemed hüdrostaatilised masinad , näiteks hüdropress. ,
Kui hüdrostaatika põhivõrrandis rõhk vabapinnale p0 võrdub õhurõhuga põ, siis saab arvutada absoluutrõhu, s.t rõhu, milles sisaldub ka õhurõhk
Ülerõhu sünonüüm on manomeeterrõhk, sest manomeeter ise on õhurõhu all ja mõõdab ainult ülerõhku. Kui absoluutrõhk on õhurõhust väiksem, siis on süsteemis vaakum . Vaakumi ülempiiriks on õhurõhk. Rõhku on hüdraulikas sageli otstarbekas väljendada vedelikusamba kõrgusega .

Ülerõhu ja vaakumi mõõtmine

Rõhku ( nii ülerõhku kui vaakumit) mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustatud deformatsiooni kaudu. Esimest moodust kasutatakse vedelikmanomeetrites (piesomeetris, elavhõbedamanomeetris või –vaakummeetris), teist vedrumanomeetrites või –vaakummeetrites.
Piesomeeter on pealt lahtine läbipaistev püsttoru, mille alumine ots ühendatakse toru või mahutiga, milles soovitakse mõõta. Vedelikusamba kõrguse kaudu piesomeetris saab vedeliku tihedust teades arvutada rõhu:
ja .
Piesomeetrile võib seada vastavusse ka skaala, mille jaotised on rõhuühikuis. Et välistada kapillaartõusu mõju, peaks piesomeetri läbimõõt olema vähemalt 12mm.
Piesomeeter sobib väikeste rõhkude mõõtmiseks. Ka vaakumit saab mõõta samasuguse riistaga: .
Rõhuvahe mõõtmiseks kasutatakse diferentsiaalmanomeetrit. Suure rõhuvahe mõõtmiseks on allapoole suunatud U-torus elavhõbe, väikese rõhuvahe puhul on U-toru pööratud ülesse ning täidetud mingi veest kergema ja veega mitte seguneva vedelikuga (näiteks õli) või veega.
, ,
Kinnises anumas oleva vedeliku pinnale võib mõjuda õhurõhk, ülerõhk või vaakum . Ühendatud anumate seadus- rakendatav omavahel segunematute vedelike tiheduse määramisel ning vedelike pumpamisel õhutõstuki abil. Vedelike eralduspind on samarõhupind, seega p1=p2. Rakendades hüdrostaatika põhivõrrandit saadakse avaldised : ja ning edasi ühendatud anumate seadus , s.o. vedelikusammaste kõrgused on pöördvõrdelised vedelike tihedustega.

Rõhuepüür

Rõhuepüür on rõhujaotuse graafiline kujutis. Et rõhk jaguneb hüdrostaatika põhivõrrandi järgi lineaarselt, on epüüri koostamiseks vaja arvutada rõhk vaid paaris punktis. Epüüri ordinaadid saab arvutada põhiõrrandist . Trapetsikujuline epüür kirjeldab absoluutrõhu jaotust. Et ka teisel pool seina valitseb õhurõhk, jääb vedeliku toimel seinale mõjuma ainult ülerõhk, mille epüür on kolmnurkne. a- lahtise anuma külgseinale mõjuvat rõhu epüüri b ja c- suletud anumas mõjub vedeliku pinnale ülerõhk pm või vaakum pvac, d- vedelik mõlemal pool seina. Rõhuepüür joonistatakse seina sellele poolele, kust rõhk mõjub, sest epüür kirjeldab koormust.

Hüdrostaatiline rõhujõud tasapinnalisele kujundile

Analüütilisel meetodil on võimalik arvutada millise tahes kujuga ja mis tahes asendis olevale tasakujundile mõjuvat hüdrostaatilist rõhujõudu. Rõhujõud tasakujundile võrdub kujundi pinnakeskmes valitseva rõhu ja kujundi pindala korrutisega. . Jõud on vektor , mille täielikuks määramiseks on vaja teada ka suunda ja rakenduspunkti. On teada, et rõhujõud mõjub risti pinda. Jõu rakenduspunkt on rõhuepüüri raskuskeskmes. Punkti, kuhu on rakendatud pinna normaali suunad mõjuv rõhujõud, nimetatakse rõhukeskmeks D. Rõhukeskme D kaugus vedeliku pinnalt lD on arvutatav: ( lC- kujundi raskuskeskme kaugus pinnast; IC- pinna inertsimoment pinna raskuskeset läbiva telje suhtes).
Pinnakeskme ja rõhukeskme vahelist kaugust nimetatakse ekstsentrilisuseks (e on alati positiivne, s.t. rõhukese asetseb alati allpool pinna raskuskeset)
Rõhukeskme paiknemissügavus:
Rõhukese paikneb tasakujundi pinnakeskmes. Rõhutasandi kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk ning rõhujõud
Jõud võrdub niisugusesse ruumalasse mahtuva vedeliku kaaluga. Jõud on alati nii suur olenemata sellest, milline on tegelik anuma kuju ja kui palju vedelikku anumasse mahub. Seda asjaolu tuntakse hüdrostaatilise paradoksi nime all.

Hüdrostaatiline rõhujõud silindrilisele pinnale

Hüdrostaatiline rõhujõud F kõverpinnalisele kujundile võrdub kujundi igas punktis pinnale risti mõjuvate elementaarjõudude summaga . Kolmes suunas kõvera pinna puhul on jõukomponente kolm: . Pinnaelemendile dA, mille igas punktis on ühesugune rõhk ρ, mõjub elementaarjõud
. See jõud on pinnaelemendiga risti ning teda võib jagada rõht- ja püstkomponentideks Fx ja Fz. (Harjutustunnis kasutasime jõu horisontaal- ja vertikaalkomponente)
Rõhujõu ristkomponent on silindri püstprojektsioonile mõjuv jõud .
Rõhujõu rõhtkomponendi rakenduspunkt asub kõverpinnalise kujundi püstprojektsiooni rõhukeskmes, kusjuures kujundi projektsioonipinna raskuskeskme ja rõhukeskme vaheline kaugus on arvutatav:
. Rõhujõu püstkomponent avaldub võrrandist .
Kõverpinnale mõjuva rõhujõu püstkomponent võrdub püstsurvekehasse mahtuva vedeliku kaaluga.
Silinderpinnale mõjuv resultantrõhujõud: . See jõud on pinnaga risti ja peab läbima silindrit moodustava ringi keskpunkti. Jõu sihi määrab Fz ja Fx suhe: .

Archimedese seadus

Üleni vedelikus olev keha on üldjuhul kõverpinnalise kujuga ja temale mõjuv rõhujõud jaguneb püst- ja rõhtkomponendiks. Rõhtjõud on paarikaupa võrsed ja omavahel tasakaalus. Püstsuunas mõjuvad jõud on aga erisuurused, sest püstsurvekehad erinevad. Ülevalt mõjub vedelikus olevale kehale ja alt Nende vahe määrab üleslükkejõud
Archimedese seadus: Igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis võrdub keha poolt välja tõrjutu vedeliku kaaluga. Jõud rakendub selle mahu keskmesse, s.o. rõhukeskmesse.

Rõhk toru seintel

Kuna tegu on kõverpinnaga, siis mis tahes toru teljega risti olevas suunas võrdub jõud rõhu ja torupooliku projektsioonikorrutisega: , L- toru pikkus, d- toru diameeter , p- rõhk (mis tekib sisepinnale). Tõmbepinge lõikepinnas: , torukäänakul: , pinge

Kehade ujuvuse tingimused

Kehade ujumist seisvas vedelikus iseloomustab ujuvus ja püstuvus.
Ujuvus – on keha võime püsida vedeliku pinnal. Seisvas vedelikus mõjub kehale kaks jõudu: raskusjõud e. kaal Fg ja üleslükkejõud Fz. Kui Fg>Fz siis keha vajub; kui Fg=Fz siis keha asend vedelikus ei muutu; kui Fg0) või aeglustuvas (hin

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 459 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

459 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Helen Männamets Õppematerjali autor

Kokkuvõte

hüdraulika hüdrostaatika

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid! Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid.

Keemiatehnika

docx

Hüdromehaanika eksam

1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on

Hüdromehaanika

doc

Hüdrogaasimehaanika kordamisküsimused eksamiks vastustega

vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisumine, viskoossus. 6. Mis on viskoossus? Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumiste teineteises suhtes ja see väljendub vedeliku sisehõõrde mõõduna. 7

Hüdrogaasimehaanika

doc

Keemiatehnika I vaheeksam

Põhioperatsioon tootmisprotsessi alused või osad, mis põhinevad sarnastel teaduslikel alustel või mille tegemiseks kasutatakse samu võtteid. Toimub energia ülekanne ja muutumine ning materjalide ülekanne ja muutumine põhiliselt kas füüsikaliste või füüsikalis-keem,imliste meetoditega. Põhiopid: fluidiumi voolamine, hüdromeh separeerimine, soojusvahetus, aurustamine, kuivatamine, destillatsioon, absorptsioon, membraanlahutus Ekstraktsioon, adsorptsioon, leostamine, kristallisatsioon Keemiatehnika aluseks on - termodünaamika - mateeria ja energia jäävuse seadus - ülekandeprotsesside kineetika ja keemiline kineetika Ülekandeprotsessid: 1)liikumishulga ülekanne liikumishulga ülekanne esineb liikuvas keskkonnas 2)massiülekanne toimub massi ülekanne ühest faasist teise faasi. Põhimehhanism nii gaasi, tahke kui vedela oleku korral on sama. 3)soojusülekanne Hüdraulika alused: Fluidium aine, mis ei allu jäävalt deformatsioonile ning seetõttu muudab oma

Keemia

pdf

Keemiatehnika alused

KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed

Keemiatehnika

pdf

Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused

Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna

Hüdroõpetus

docx

Gaaside ja vedelike voolamine eksam

Gaaside ja vedelike voolamine eksam. 1. Mõisted  reaalne fluidum- Reaalvedelikud jaotatakse: - tilkvedelikud – moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkonna (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumpaisumisteguriga, - gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust.  ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. See tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes.  perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõp

Gaaside ja vedelike voolamine

doc

Arvestustöö hüdraulika

Kordamisküsimused - Arvestustöö TI 1.Hüdroajami eelised ja puudused HÜDROAJAMI EELISED •Suured jõud väikeste komponentidega •Kulgev ja pöörlev liikumine •Täpne positsioneerimine •Start suurel koormusel •Ülekoormused välditavad •Liikumine sujuv ja reverseeritav •Juhtimine lihtne •Soodne soojusrežiim •Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kal

Hüdraulika ja pneumaatika

Rohkem sarnaseid