Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ
TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL
Tartu 2013

SISUKORD


SISUKORD 1
1.SISSEJUHATUS 3
2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS 4
3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS 9
4. RENTAABLUS 14
5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD 16
6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD 18
7.KOKKUVÕTE 21
8.KASUTATUD ALLIKAD 22
  • SISSEJUHATUS


    Antud kodutööga hindame Tallinna Kaubamaja AS majandustegevuse tulemusi ja finantsseisundit finantsaruandluse analüüsi baasil. Aluseks on võetud 2009-2011 aastate majandusaasta aruanded .
    Tallinna Kaubamaja kontserni ettevõtjate peamised tegevusalad on jae- ja hulgikaubandus . 2012. aasta lõpus annab Tallinna Kaubamaja kontsern tööd enam kui 3 330 töötajale. Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluvad tütar- ja sidusettevõtted Kaubamaja AS, Selver AS, Kulinaaria OÜ, AS Tartu Kaubamaja, Topsec Turvateenused OÜ, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, TKM Auto OÜ, TKM Beauty OÜ, TKM Beauty EestiOÜ, Ülemiste Autokeskus OÜ, KIA Auto AS, Viking Motors AS, OÜ Suurtüki NK, AS ABC King ja Rävala Parkla AS on registreeritud Eesti Vabariigis. Selver Latvia SIA, SIA TKM Latvija , KIA Automobile SIA, SIA Suurtuki ja SIA ABC King on registreeritud Läti Vabariigis ja KIA Auto UAB Leedu Vabariigis.
    2009 aasta oli Tallinna Kaubamaja kontsernile vastutusrikas, keeruliste otsuste ja olulise optimeerimise aasta. Kogu jaekaubandusele suure languse aasta andis kontsernis tunda nii käibe kui kasumi vähenemises. 2010-nda aasta tähtsaimaks ülesandeks oli kasumlikkuse taastamine. Jaekaubandusturu jätkuv langus jättis selleks võimaluse vaid läbi kontserni sisemise efektiivsuse kasvatamise. Äriprotsesside korrastamine ja töökorralduse parandamine, optimeeritud tööjõu kasutus ning kontserniettevõtete sünergia parem ära kasutamine, samuti opereerimiskulude kontrolli all hoidmine olid majandustulemuse parandamisel põhilisteks teguriteks. 2011 aasta oli Tallinna Kaubamaja kontsernile sisemiste arengute, efektiivsuse tagamise ning uute kaubanduslike väljundite otsimise aasta.Kasumlikkuse jätkuva taastamise eesmärgil suleti mitmeid majanduslikult ebaefektiivseid kauplusi.
  • BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS


    Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse kolme järjestikuse aasta näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitab iga aruandekirje muutust aastast aastasse .
    Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte.
    Tabel 2.1. Bilansi horisontaalanalüüs 2009-2011 (eurot)
    Bilansi baaskirjed
    2009
    2010
    2010 vs. 2009
    2011
    2011 vs. 2010
    Käibevara
    65135
    67847
    4,00%
    74228
    9,00%
    Põhivara
    189300
    192364
    2,00%
    188238
    -2,00%
    VARAD KOKKU
    254435
    260211
    2,00%
    262466
    1,00%
    Lühiajalised kohustused
    70175
    67468
    -4,00%
    67342
    -0,20%
    Pikaajalised kohustused
    81093
    63932
    -21,00%
    55664
    -13,00%
    Kokku kohustused
    151268
    131400
    -13,00%
    123006
    -6,00%
    Omakapital
    103167
    128811
    25,00%
    139460
    8,00%
    KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
    254435
    260211
    2,00%
    262466
    1,00%
    Eelpool olevast tabelist (Tabel 2.1.) on näha, et bilansimaht on aastast aastasse olnud üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus.
    Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele.
    Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused. Suurem muutus toimus pikaajalistes kohustustes, kus aastal 2010 langes kohustuste hulk 21% ja aastal 2011 13%.
    Erinevalt aastast 2010, kus nii põhivara kui käibevara kasvasid vastavalt 2% ja 4 %, siis aastal 2011 vähenes põhivara 2%, mis oli tingitud materiaalse põhivara 3653 € vähenemisega, kuid mille korvas käibevara 9% kasv, mis tekkis nõuete ja ettemaksude osakaalu suurenemisega käibevarast.
    Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks on passiva / aktiva kogusumma .
    Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara , millest arvutatakse teiste aktivakirjetem, osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Samuti võimaldab analüüs süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega.
    Passiva poolel võetakse baasnäitajaks kohustuste ja omakapitali kogusumma. Analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse omakapitali osatähtsusega.
    Kohustuste osakaalu on aastast aastasse kokku vähendatud 28 262 €, tänu millele on kasvanud omakapitali osakaal üle 50%. Aastal 2010 kasvas omakapital 25 644 €, mille kasvu põhiosa tuli jaotamata kasumist ja ümberhindluse reservist. Samal ajal kui kohustused vähenesid kasvas omakapitali osa aastate jooksul kokku 36 293 €.
    Kõikide näitajate põhjal võib ettevõtte hinnata stabiilseks, hoides bilansi tasakaalus ning liikudes vaikselt bilansimahu suurendamise suunas. Sellisel viisil jätkates on ettevõte tõusuteel.
    Tabel 2.2. Bilansi vertikaalanalüüs 2009-2011 (eurot)
    Bilansi baaskirjed
    31.12.09
    %
    31.12.10
    %
    31.12.11
    %
    Raha
    14296
    5,60%
    15734
    6,00%
    11948
    4,60%
    Nõuded ja ettemaksed
    11434
    4,50%
    12728
    4,90%
    20307
    7,70%
    Varud
    39405
    15,50%
    39385
    15,10%
    41973
    16,00%
    Käibevara kokku
    65135
    25,60%
    67847
    26,00%
    74228
    28,30%
    Pikaajalised finantsinvesteeringud
    5096
    2,00%
    5211
    2,00%
    5172
    2,00%
    Materiaalne põhivara
    173530
    68,20%
    176910
    68,00%
    173257
    66,00%
    Immateriaalne põhivara
    10674
    4,20%
    10243
    4,00%
    9809
    3,70%
    Põhivara kokku
    189300
    74,40%
    192364
    74,00%
    188238
    71,70%
    VARAD KOKKU
    254435
    100,00%
    260211
    100,00%
    262466
    100,00%
    Lühiajalised kohustused
    70175
    27,60%
    67468
    25,90%
    67342
    25,70%
    Pikaajalised kohustused
    81093
    31,90%
    63932
    24,60%
    55664
    21,20%
    Kohustused kokku
    151268
    59,50%
    131400
    50,50%
    123006
    46,90%
    Aktsiakapital
    26031
    10,20%
    26031
    10,00%
    24438
    9,30%
    Kohustuslik reservkapital
    2603
    1,00%
    2603
    1,00%
    2603
    1,00%
    Ümberhindluse reserv
    43075
    16,90%
    53308
    20,50%
    52197
    19,90%
    Jaotamata kasum
    32004
    12,60%
    47495
    18,25%
    60333
    23,00%
    Konveteerimis erinevused
    -546
    -0,20%
    -626
    -0,25%
    -111
    -0,1%
    Omakapital kokku
    103167
    40,50%
    128811
    49,50%
    139460
    53,10%
    KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
    254435
    100,00%
    260211
    100,00%
    262466
    100,00%
    Eelnevas tabelis (Tabel 2.2.) on näha, et käibevaras ega ka põhivaras olulisi proportsiooni muutuseid ei täheldata. Suurimad osakaalu muutused toimusid kohustuste ja omakapitali vahel. Lühidalt, omakapital suurenes ja kohustused vähenesid.
    Bilansi passivas vähenesid kogu kohustused, kus vahekorrad lühiajaliste- ja pikaajaliste kohustuste vahel muutus vastupidiseks. Kui aastal 2009 moodustas suurema osakaalu kogu kohustustest pikaajalised kohustused, siis aastaks 2011 moodustavad suurema osakaalu lühiajalised kohustused. Kogu kapitaliga võrreldes langes kogu kohustuse osakaal 59,5 protsendilt 46,9 % peale, mis vahetas ka kohustuste ja omakapitali vahekorra vastupidiseks.
    Bilansi aktiva poolel suurenesid varad kokku 8031 €. Kogu käibevara baaskirjed on suurenenud, põhivara kirjetest on vähenenud materiaalsed- ja immateriaalsed põhivarad, mis on kokku vähenenud 1138 € võrra.
    Aktiva poolel oli mõlema aasta muutus suhteliselt võrdne. Mõlemal aastal suurenesid varad kogusummas 2% ja 1%. Olulisi muutusi käibe- ja põhivara struktuuris aastate vältel ei toimunud, kuigi käibevara tõusis ja põhivara kolmanda aasta lõpuks langes. Käibevara tõus näitab ilmselt tarbijate ostuvalmiduse kasvu, majanduslik seis muutub kindlamaks ning tänu sellele kasvab ettevõtte käibevara.
    Graafik 2.1. Varade jaotus aastatel 2009-2011
    Varade proportsionaalne jaotus on toodud eelnevas graafikus (Graafik 2.1.), kus on näha ettevõtte väikest, kuid stabiilset koguvarade kasvu. Samuti on näha, et ettevõtte käibevarad kasvavad samuti vaikselt ning stabiilselt, millest saab järeldada, et ettevõtte likviidsus aastal 2009 oli küll natukene kehvem kui aastal 2011, millest võib järeldada, et ettevõtte likviidsus liigub vaid paremuse poole.
    Graafik 2.2. Kohustuste ja omakapitali jaotus aastatel 2009-2011
    Graafikult 2.2. on näha ettevõtte liikumist ainult paremuse poole. Ettevõte on suutnud vähendada kõiki kohustusi, peamiselt pikaajaliste kohustuste arvelt. Tänu kohustuste vähenemisele on omakapital suurenenud lausa 36 293 € ulatuses. Ettevõtte on väga hästi toime tulnud majanduskriisiga ning sellele järgenenud aastatel.
  • KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS


    Kasumiaruande vertikaalanalüüsiga saab hea ülevaate kasumiaruande struktuurist. Uuritakse tulude ja kulude siseehitust ning nende muutumist aastaaruannete järgi.
    Horisontaalanalüüsi abil saab võrrelda kolme järjestikuse aasta kasumiaruandeid ja näidata finantsnäitajate muutumisi antud perioodil. Enamasti võetakse baasnäitajaks võrreldavale aastale eelneva aasta näitaja. Horisontaalanalüüs annab hea ülevaate aruande kirjete muutustest ja üldistest arengusuundadest.
    Kasumiaruande horisontaalanalüüsi tabelist (Tabel 3.1.) on näha, et müügitulu on on natuke langenud võrreldes baasaastaga 2009 (1,35%), mis on üldise majanduslanguse järelmõju kaubanduses. Samas on edaspidi märgata juba müügitulu tõusu võrreldes baasaastaga 2010 (8,25%), mis viitab majandussurutisest väljumise märkidele ja edaspidise olukorra paranemisele. Ka brutokasum näitab tõusutrendi 2010 tõusis 5,46% võrreldes baasaastaga 2009 ja 2011 tõusus 19,47% võrreldes 2010-ga.
    Kulude poolel on märgata tugevat langust vaadeldava perioodi vältel, mis on hea, sest majanduskriisist välumisel aitab uuesti kasumisse jõuda ka kulude kärpimine . Kõige rohkem on langenud muud ärikulud 2010-ndal aastal 61,73% võrreldes 2009-ndaga ja 2011-ndal aastal 58,69% võrreldes 2010-ndaga.
    Kõige märgatavam ja positiivsem muutus kasumiaruande horisontaalanalüüsis on kahjumist väljumine ning võrreldes kahjumiga väga tugevasse kasumisse jõudmine. Ka edaspidi on suudetud kasumit märkimisväärselt suurendada, mis viitab firma strateegilise juhtimise edule ja näitab ettevõtte tugevust väljumisel üldisest majanduskriisist. 2010-nda aasta aruandes on kirjas, et aruandeaastal oli kontserni tähtsaimaks eesmärgiks kasumlikkuse taasatamine ja seda plaaniti teha läbi kontserni sisemise efektiivsuse kasvamise , mis ka õnnestus. Ärikasum on väljunud kahjumist ja jõudnud kasumisse tõustes 288,5% võrreldes baasaastaga 2009, mis on märkimisväärselt väga hea tulemus. Sama positiivne on ka edaspidine kasumi tõus 40,17% 2011-ndal aastal võrreldes 2010-ndaga.
    Tabel 3.1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs 2009-2011
     
    2009
    2010
    2010 vs. 2009 (%)
    2011
    2011 vs. 2010 (%)
    Müügitulu
    408 276
    402 773
    -1,35%
    435 977
    8,25%
    Muud äritulud
    13 926
    13 116
    -5,82%
    420
    -96,79%
    Kasutatud materjal ja tarvikud
    -317 412
    -306 951
    -3,29%
    -321 503
    4,74%
    Brutokasum
    90 864
    95 822
    5,46%
    114 474
    19,47%
    Mitmesugused tegevuskulud
    -46 468
    -44 301
    -4,66%
    -44 353
    0,12%
    Tööjõukulud
    -39 247
    -34 764
    -11,42%
    -34 145
    -1,78%
    Põhivara kulum ja väärtuse langus
    -26 748
    -10 432
    -60,99%
    -9 976
    -4,37%
    Muud ärikulud
    -2 195
    -840
    -61,73%
    -347
    -58,69%
    Ärikasum (- kahjum )
    -9 868
    18 601
    288,50%
    26 073
    40,17%
    Finantstulud ja -kulud
    -2 430
    -1 505
    -38,07%
    -1 500
    -0,33%
    Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
    -12 298
    17 096
    239,02%
    24 573
    43,74%
    Tulumaks
    -277
    -450
    62,45%
    -3 035
    574,44%
    Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)
    -12 575
    16 646
    232,37%
    21 538
    29,39%
    Kasumiaruande vertikaalanalüüsi tabelist (Tabel 3.2.) on näha kuidas jagunevad tulud ja kulud ning mis on nende struktuurne koosseis ja kuidas see on vaadeldava perioodi jooksul muutunud.
    Müügitulu tuleb enamjaolt Eestist (95,72%; 98,39% ja 97,95%), Lätis ja Leedus tegutsetakse vähem. 2010-ndal aastal on Eesti müügitulu osa kasvanud 2,676% võrreldes 2009-nda aastaga, mis on seotud uue Selveri avamisega Haapsalus ja avati ka kaks uut ABC Kinga kauplust, I.L.U. uus kauplus. Samas 2011-ndal on Eesti müügitulu osa natuke vähenenud 0,44% võrreldes 2010-ndaga, mis võib olla seotud mitmete kaupluste sulgemisega (Zeppelini ABC King, Foorumi Stepper , Hiiumaa SHU ja Soldino Selver) seoses vähese tootlikkuse ja perpektiiviga.
    Tegevuskuludest kõige suurema osakaaluga on rendikulu , mis viitab sellele, et ettevõtte rendib palju vajaminevat pinda. Järgnevad ekspluatatsioonikulud, soojus - ja elektrienergiakulu ning reklaamikulu. Ülejäänud tegevuskulud jäävad alla 10%.
    Vertikaalanalüüsist on näha trastiline muude äritulude langus, mille struktuuri uurides on näha, et ära on kadunud ühisreklaamitulu, mis 2009-ndal aastal moodustas 43,52% ja 2010-ndal 52,25% muudest ärituludest. Selle tulu ära jäämine näitab, et lõpetati ära allrentnike ja hankijatega ühiste reklaamikampaaniate korraldamine. Ära on lõpetatud ka allrentimine, mis 2009-ndal aastal moodustas 26, 21% ja 2010-ndal 24,86% muudest ärituludest.
    Tabel 3.2. Kasumiaruande vertikaalanalüüs 2009-2011
     
    2009
    %
    2010
    %
    2011
    %
    Müügitulu
    408 276
    100%
    402 773
    100,00%
    435 977
    100,00%
    Eesti
    390 820
    95,72%
    396 289
    98,39%
    427 049
    97,95%
    Läti
    15 570
    3,81%
    3 079
    0,76%
    3 883
    0,89%
    Leedu
    1 886
    0,46%
    3 405
    0,85%
    5 045
    1,16%
    Kasutatud materjal ja tarvikud
    -317 412
    -77,74%
    -306 951
    -76,21%
    -321 503
    -73,74%
    Varude allahindlused ja mahakandmine
    3 822
    1,20%
    3 576
    1,17%
    4 640
    1,44%
    Inventuuride puudujäägid
    1 870
    0,59%
    1 656
    0,54%
    1 678
    0,52%
    Materjal ja tarvikud
    311 720
    98,21%
    301 719
    98,29%
    315 185
    99,48%
    Brutokasum
    90 864
    22,26%
    95 822
    23,79%
    114 474
    26,26%
    Mitmesugused tegevuskulud
    46 468
    100,00%
    44 301
    100,00%
    44 353
    100,00%
    Rendikulud
    13 885
    29,88%
    13 491
    30,45%
    13 801
    31,12%
    Ekspluatatsioonikulud
    6 411
    13,80%
    6 087
    13,74%
    6 142
    13,85%
    Reklaamikulud
    4 835
    10,41%
    4 823
    10,89%
    4 686
    10,57%
    Pangakulud
    3 017
    6,49%
    3 107
    7,01%
    3 055
    6,89%
    Valvekulud
    2 159
    4,65%
    1 817
    4,10%
    1 478
    3,33%
    Soojus- ja elektrienergiakulud
    6 417
    13,81%
    6 506
    14,69%
    6 119
    13,80%
    Materjalidekulud
    3 629
    7,81%
    3 047
    6,88%
    3 110
    7,01%
    Arvuti- ja sidekulud
    2 177
    4,68%
    2 023
    4,57%
    2 434
    5,49%
    Lähetuskulud
    347
    0,75%
    321
    0,72%
    373
    0,84%
    Koolituskulud
    157
    0,34%
    163
    0,37%
    150
    0,34%
    Kindlustuskulud
    112
    0,24%
    81
    0,18%
    74
    0,17%
    Logistikakulud
    896
    1,93%
    654
    1,48%
    757
    1,71%
    Mitmesugused muud tegevuskulud
    2 426
    5,22%
    2 181
    4,92%
    2 174
    4,90%
    Tööjõukulud
    39 247
    100,00%
    34 764
    100,00%
    34 145
    100,00%
    Palgakulu
    29 476
    75,10%
    25 956
    74,66%
    25 515
    74,73%
    Sotsiaalmaks
    9 771
    24,90%
    8 808
    25,34%
    8 630
    25,27%
    Põhivara kulum ja väärtuse langus
    -26 748
    100,00%
    -10 432
    100,00%
    -9 976
    100,00%
    Materiaalse põhivara amortisatsioonikulu
    -11 015
     
    -10 051
     
    -9 542
     
    Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu
    -429
     
    -431
     
    -434
     
    Põhivara väärtuse langus
    -15 304
     
    50
     
    0
     
    Muud äritulud
    13 926
    100,00%
    13 116
    100,00%
    420
    100,00%
    Ühisreklaami tulu
    6 061
    43,52%
    6 853
    52,25%
    0
    0,00%
    Renditulud
    3 650
    26,21%
    3 260
    24,86%
    0
    0,00%
    Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus
    1 304
    9,36%
    0
    0,00%
    0
    0,00%
    Tulud valuuta konverteerimisest
    50
    0,36%
    15
    0,11%
    22
    5,24%
    Põhivara müügikasum
    9
    0,06%
    35
    0,27%
    9
    2,14%
    Parkimisteenuste tulud
    46
    0,33%
    56
    0,43%
    0
    0,00%
    Taara käsitlustulud
    294
    2,11%
    304
    2,32%
    0
    0,00%
    Ekspeditsiooni tulud
    958
    6,88%
    0
    0,00%
    0
    0,00%
    Rentnikele osutatud muude teenuste tulud
    0
    0,00%
    829
    6,32%
    0
    0,00%
    Muud äritulud
    1 554
    11,16%
    1 764
    13,45%
    389
    92,62%
    Muud ärikulud
    2 195
    100,00%
    840
    100,00%
    347
    100,00%
    Kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest
    158
    7,20%
    325
    38,69%
    28
    8,07%
    Põhivara allahindlus
    293
    13,35%
    0
    0,00%
    0
    0,00%
    Kahjum valuutakursi muutustest
    49
    2,23%
    31
    3,69%
    17
    4,90%
    Riigilõivud, trahvid , viivised
    1 174
    53,49%
    35
    4,17%
    15
    4,32%
    Vastuvõtukulud
    25
    1,14%
    44
    5,24%
    0
    0,00%
    Muud ärikulud
    496
    22,60%
    405
    48,21%
    287
    82,71%
    Ärikasum (-kahjum)
    -9 868
     
    18 601
     
    26 073
     
    Finantstulud ja -kulud
    -2 430
    100,00%
    -1 505
    100,00%
    -1 500
    100,00%
    Intressitulu raha ja ekvivalentidelt
    75
     
    60
     
    41
     
    Partnerkaardi intressitulu
    142
     
    123
     
    114
     
    NGI kontserni kontsernikonto intressitulu
    116
     
    106
     
    91
     
    Omanikulaenu intressitulu
    20
     
    0
     
    0
     
    Sidusettevõtjalaenu intressid
    0
     
    7
     
    0
     
    Muud finantstulud
    3
     
    2
     
    1
     
    Pangalaenude intressikulu
    -2 840
     
    -1 906
     
    -1 765
     
    Kapitalirendi intressikulu
    -79
     
    -51
     
    -24
     
    NGI kontserni intressikulu
    -12
     
    0
     
    0
     
    Muud finantskulud
    -35
     
    -51
     
    -108
     
    Finantstulud sidusettevõtja aktsiatelt
    180
     
    205
     
    150
     
    Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
    -12 298
     
    17 096
     
    24 573
     
    Tulumaks
    -277
     
    -450
     
    -3 035
     
    Aruandeaasta kasum (kahjum)
    -12 575
     
    16 646
     
    21 538
     
  • RENTAABLUS


    Käiberentaabluse abil näeb puhaskasumi osatähtsust müügitulust, st. müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist, seega mitu protsenti teenis ettevõte müügikäibe igalt eurolt.
    Tabel 4.1. Käiberentaablus 2009-2011 (eurot)
    2009
    2010
    2011
    Puhaskasum
    -12575
    16646
    21538
    Müügitulu
    408276
    402773
    435977
    Käiberentaablus
    -3,08%
    4,13%
    4,94%
    Tallinna Kaubamaja AS käiberentaablus on esimesel aastal veel negatiivne, sest ettevõte oli esimesel aastal kahjumis. Kahel järgneval aastal aga on käiberentaablus positiivne, mis näitab, et ettevõte on jõudnud kasumisse. Ka käiberentaabluse näitajatest on näha, et ettevõte liigub edukalt kasumi suurendamise suunas, kuna arvnäitajad suurenevad aastate lõikes.
    Varade rentaablus (ROA) näitab ettevõtte varasse tehtud investeeringute tasuvust. Näidates kui palju puhast kasumit teenis ettevõttesse paigutatud iga euro.
    Tabel 4.2. Varade rentaablus (ROA) 2009-2011 (eurot)
    2009
    2010
    2011
    Puhaskasum
    -12575
    16646
    21538
    Koguvara perioodi alguses
    277008
    254435
    260211
    Koguvara perioodi lõpus
    254435
    260211
    262466
    Keskmine koguvara
    265722
    257323
    261339
    Varade rentaablus
    -4,73%
    6,47%
    8,24%
    Esimesel aastal on varade rentaablus suhtarv negatiivne, kuid järgnevatel aastatel positiivne ja suurenev. Varade suhtarv on muutunud kolm korda suuremaks aastal 2011 võrreldes aastaga 2009. Kolme aasta jooksul on varade suhe kasumisse muutunud 3 korda efektiivsemaks.
    Omakapitali rentaablus (ROE) näitab aktsionäride investeeringute tasuvust. Ehk näitab kasumit lihtaktsionäride investeeritud kapitali ühe euro kohta ning võimaldab hinnata ettevõtte juhtkonna tegevust aktsionäride rikkuse suurendamisel. Ettevõte on kasumlik kui omakapitali rentaablus on suurem kui omanike tulunorm. Üldiselt peetakse omakapitali rentaabluse normaalseks tasemeks 15%.
    Tabel 4.3. Omakapitali rentaablus (ROE) 2009-2011 (eurot)
    2009
    2010
    2011
    Puhaskasum
    -12575
    16646
    21538
    Omakapital perioodi alguses
    117302
    103167
    128811
    Omakapital perioodi lõpus
    103167
    128811
    139460
    Keskmine omakapital
    11025
    115989
    134136
    Omakapitali rentaablus
    -114,06%
    14,35%
    16,06%
    Eelnevast tabelist (Tabel 4.3.) on näha, et esimese aasta omakapitali rentaabluse suhtarv on negatiivne kahjumi tõttu. Järgnevatel aastatel on aga omakapitali rentaabluse suhtarv vastavatl 14,35% ning 16,06%, millest võib järeldada, et omakapitali rentaabluse näitajad on jõudnud normaalsele tasemele. Kahe aasta põhjal on näha näitaja kasvu, mis tähendab, et järgnevatel aastatel tõenäoliselt kasvab näitaja veel.
  • EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD


    Nende suhtarvude abil saab hinnata ettevõtte vara kasutamise efektiivsust ja intensiivsust müügitulu loomisel. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab müügitulu keskmiselt debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlana on käsitletud suhtarvude arvutamisel nõuded ostjate vastu ja keskmisest debitoorsest võlgnevusest on maha arevstatud käibemaks, et see oleks võrreldav müügituluga.
    Tabel 5.1. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus
     
    2009
    2010
    2011
    Müügitulu
    408 276
    402 773
    435 977
    Debitoorne võlgnevus perioodi alguses
    6 170
    4 835
    8 987
    Debitoorne võlgnevus perioodi lõpus
    4 835
    6 082
    9 976
    Keskmine debitoorne võlgnevus ilma KM-ta
    4 402
    4 367
    7 585
    Debitoorse võlgnevuse käibesagedus
    92,75
    92,24
    57,48
    Tabel 5.2. Debitoorse võlgnevuse käibevälde
     
    2009
    2010
    2011
    Päevade arv aastas
    365
    365
    365
    Debitoorse võlgnevuse käibesagedus
    92,75
    92,24
    57,48
    Debitoorse võlgnevuse käibevälde (päevades)
    3,94
    3,96
    6,35
    Tallina Kaubamaja AS võlgnevuse käibesageduse näitajad on algul püsinud suht samal ja heal tasemel, kuid viimasel aastal on toimunud märkimisväärne langus (ligikaudu 38%), mis on tingitud debitoorse võlgnevuse järsust kasvust (peaaegu kahekordne kasv). Müügitulu on tõusnud koos debitoorse võlgnevuse kasvuga, kuid mitte piisavalt ja sellest tingitud ka käibesageduse langus. Sellepärast on ka käibevälde kasvanud peaaegu kaks korda, mille põhjuseks eelpool mainitud debitoorse võla järsk kasv.
    Varude käibesagedus näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust, st näitab mitu korda analüüsitava perioodi jooksul on ettevõte varud keskmiselt realiseeritud. Nimetatud suhtarvu kõrge arvväärtus viitab varude efektiivsele kasutamisele müügitulu genereerimisel. Varu käibevälde iseloomustab varu käibekiirust päevades, st näitab kui pika aja jooksul varu keskmiselt realiseeritakse.
    Tabel 5.3. Varude käibesagedus
     
    2009
    2010
    2011
    Realiseeritud toodete kulu
    317 412
    306 951
    321 503
    Varud perioodi alguses
    49 933
    39 405
    39 385
    Varud perioodi lõpus
    39 405
    39 385
    41 973
    Keskmine varu
    44 669
    39 395
    40 679
    Varude käibesagedus
    7,11
    7,79
    7,90
    Tabel 5.4. Varude käibevälde
     
    2009
    2010
    2011
    Päevade arv aastas
    365
    365
    365
    Varude käibesagedus
    7,11
    7,79
    7,90
    Varude käibesagedus (päevades)
    51,34
    46,85
    46,20
    Varude käibesagedus on Tallinna Kaubamaja AS-lsuhteliselt hea. Laovarud moodustavad 2009-ndal aastal müügist ehk vajadusest 14,1 %, 2010-ndal 12,83% ja 2011-ndal 12,66%. See näitab, et kaupa on varutud enamvähem nii palju kui ära müüakse ja on ka väike varu. Varude käibesagedust on suudetud isegi natuke tõsta, mis on ka positiivne. Käibesageduse tõus on vähendanud ka käibeväldet, mis näitab, et kaup realiseeritakse keskmiselt antud perioodil 46,2 – 51,34 päeva jooksul, mis on hea näitaja, sest siis ei seisa kaup liiga kaua laos ja sisseostetud kauba eest saab tasuda õieaegselt.
  • LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD


    Maksevõime analüüs näitab kas ettevõttel on küllaldaselt raha ja kiiresti rahaks muutuvat vara oma kohustuste tasumiseks (kui palju on käibevara ühe kohustuste krooni kohta). Lühiajalise likviidsuse näitajaks on lühiajalise võlgnevuse kattekordaja. Heaks kordajaks lühiajalise likviidsuse näitaja puhul peetakse 1,8-2,2. Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enam likviidsest varast. Lugejat vähendatakse kõige vähem likviidse vara võrra, milleks on varud ja ettemaksed. Heaks maksevõime kordajaks peetakse 0,8-1,2.
    Maksevalmiduskordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma, st. kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. Maksevalmiduse kordaja heaks näitajaks peetakse 0,3-0,6.
    Tallinna Kaubamaja AS lühiajalise maksevõime näitajad on heast tasemest poole väiksemad, kuigi samas on märgata vaadeldava perioodi vältel lühiajalise võlgnevuse kattekordaja paranemist. Maksevõime kordaja on ka normaalsest poole väiksem, samas maksevalmiduse kordaja on normaalsele veidi lähemal kui eelmainitud näitajad. Ettevõtte võlakoormus on suur ja käibevara on vähe.
    Tabel 6.1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 2009-2011
    2009
    2010
    2010
    Käibevara
    65135
    67847
    74228
    Lühiajalised kohustused
    70175
    67468
    67342
    Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
    0,93
    1,01
    1,1
    Tabel 6.2. Maksevõime kordaja 2009-2011
     
    2009
    2010
    2011
    Käibevara va. varud ja ettemaksed
    24 373
    27 365
    31 296
    Lühiajalised kohustused
    70 175
    67 468
    67 342
    Maksevõime kordaja
    0,3
    0,4
    0,5
    Tabel 6.3. Maksevalmiduse kordaja 2009-2011
    2009
    2010
    2011
    Raha ja väärtpaberid
    14296
    15734
    11948
    Lühiajalised kohustused
    70175
    67468
    67342
    Maksevalmiduskordaja
    0,204
    0,233
    0,177
    Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevōime analüüs näitab ettevōtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevōtte majandustulemusi. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega.Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid.
    Tabel 6.4.Võlakordaja 2009-2011
     
    2009
    2010
    2011
    Koguvõlgnevus
    151 268
    131 400
    123 006
    Varad kokku
    254 435
    260 211
    262 466
    Võlakordaja
    0,6
    0,5
    0,5
    Tabel 6.5. Kapitaliseerituse kordaja 2009-2011
     
    2009
    2010
    2011
    Pikaajaline võlgnevus
    81 093
    63 932
    55 664
    Pikaajaline võlgnevus + omakapital
    184 260
    192 743
    195 124
    Kapitaliseerituse kordaja
    0,4
    0,3
    0,3
    Tabel 6.6. Intresside kattekordaja 2009-2011
     
    2009
    2010
    2011
    Ärikasum + finantstulu
    -9 512
    18 899
    26 320
    Finantskulu
    2 966
    2 008
    1 897
    Intresside kattekordaja
    -3,21
    9,41
    13,87
    Tallinna Kaubamaja AS koguvara summa ületab koguvõlgnevust, mis teeb võlakordajaks vaadeldaval perioodil 0,5-0,6, mis on hea näitaja, pankroti korral suudab ettevõtte tasuda kõik oma võlad . Kapitaliseerituse kordaja on väga hea. Intresside kattekordajad on kahjumist väljudes ja kasumi kasvades oluliselt järjest paranenud tõustes -3,21-lt 13,87-le.
  • KOKKUVÕTE


    Tallinna Kaubamaja AS tegevusaastate 2009-2011 finantsanalüüsi põhjal saab järeldada, et ettevõtte on tõusuteel ning majandusraskustest väljunud.
    Aastal 2009 seisis ettevõte silmitsi käibemahtude olulise langusega ning tohutu hinnasurvega, mis pidurdasid ettevõttel kasumisse jõudmist. Ettevõte pidi tegema mitmeid tähtsaid otsuseid, et veelgi langetada kulusid . Selleks vähendati optimeerimiskulusid, jõuti kokkulepetele teenushindade langetamise osas ning suuremates ärisegmentides langetati kontoritöötajate palku 10% võrra. Samal ajal kui Lätis peatati kehva majandusolukorra tõttu Läti Selverite tegevus, siis Tallinna Kaubamaja kontserni areng jätkus. Kokkuvõttes oli aasta vaatamata kahjumile edukas, kuna kulusid osati õigetest kohtades vähendada ning nii polnud kahjum nii suur.
    Aastal 2010 oli näha esimesi märke majanduse olukorra paranemisest. Ettevõte on jälle kasumis. Tööturu olukord paranes ning on loota tarbijanõudluse kasvu. Vaatamata müügitulu 1,3%-lisele langusele võib rõõmustada turuosa kasvu üle Eestis. Protsesside korrastamisega saavutati tööjõu- ja optimeerimiskulude kokkuhoid. Kulutused suurenesid eurole ülemineku ettevalmistuste tõttu, kuid see ei takistanud edukalt avada mitmeid uusi kauplusi üle Eesti ja lõpetada aasta kasumiga.
    Õnneks 2011.aasta esimeses kvartalis tarbijate eurole ülemineku hirmud kahanesid ning eurole üleminek aitas hoopis toetada eksporti ning majandus kasvas 2011 aastal kiiresti. Müügitulu kahandas oluliselt Tallinnas kehtima hakanud müügimaks . Aastal 2011 on kasum võrreldes eelneva aastaga veelgi suurenenud, tänu kogu majanduse kosumisele, jaeturu elavnemisele. Tarbijate kindlustunne hakkab lõpuks tasapisi tagasi tulema, mida näitab supermarketite-, jalatsikaubandus- ja autosegmendi hüppeline kasv. Suleti väheefektiivseid kaupluseid, renoveeriti vanu ning avati jätkuvalt uusi kauplusi.
    Finantsanalüüsi põhjal võib väita, et ettevõte on hästi toime tulnud majanduskriisiga ning nüüdseks stabiliseerunud.
  • KASUTATUD ALLIKAD


  • Majandusaasta aruanne 2011, Tallinna Kaubamaja AS
  • Majandusaasta aruanne 2010, Tallinna Kaubamaja AS
  • Majandusaasta aruanne 2009, Tallinna Kaubamaja AS
  • http://www.mtk.ut.ee/doc/MA.050.loeng.pdf
  • Vasakule Paremale
    FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #1 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #2 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #3 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #4 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #5 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #6 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #7 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #8 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #9 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #10 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #11 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #12 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #13 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #14 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #15 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #16 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #17 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #18 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #19 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #20 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #21 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 192 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ariana112 Õppematerjali autor
    Sisaldab kasumiaruande ja bilansi horisontaal- ja vertikaalanalüüsi, renataablust, efektiivsuse suhtarve, lühiajalisi- ja pikaajalisi maksevõime näitajaid.

    Sarnased õppematerjalid

    Finantsanalüüs Estravel AS
    34
    doc

    Finantsanalüüs Estravel AS

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Eneken Viks TH3 REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Margus Kõomägi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2

    Finantsjuhtimine
    Finantsanalüüs ettevõtte põhjal
    62
    docx

    Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

    brutokasum, on näha et võrreldes 2011 aastaga on ettevõtte kasum igaljuhul langenud. 2015 aastal on ettevõtte Gargohunters AS brutokasum väga madal, mis võib tuleneda sellest, et 2011. aastal olid kulud väiksemad ja tulud suuremad. Antud joonis erineb oluliselt bilansi vertikaalanalüüsist, kuna vertikaalanalüüsis ei valita baasaastat. 12 3 SUHTARVUDE ANALÜÜSID Maksevõime analüüs Ettevõtte maksevõime analüüsi teostamiseks on kasutatud järgnevaid valemeid: Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja= käibevara/lühiajalised kohustised Joonis 7. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (autorite koostatud) Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 0.25 0.20 Lühiajaliste võlgnevuste 0.15 kattekordaja 0.10 0.05 0.00 2015 2014 2013 2012 2011 2010

    Finantsanalüüs
    Finantsanalüüs-praktikaaruanne
    26
    docx

    Finantsanalüüs (praktikaaruanne)

    varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 ­ 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte müügitulust nelja aasta lõikes, mille tulemusena on võimalik aru saada, kui palju on see kasvanud või kahanenud. Müügitulu analüüsi peatükis teeb autor analüüsi kahes osas: müügitulu dünaamikas ning müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes. 2.1 Müügitulu dünaamika Tabel 1 Müügitulu dünaamika (autori koostatud) 2009 2010 2011 2012

    Finantsanalüüs
    Suhtarvude analüüs 1
    7
    doc

    Suhtarvude analüüs 1

    SUHTARVUDE ANALÜÜS 1. Maksevõime ja likviidsuse analüüs a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5 519 079

    Majandus
    Finantsi 2 praks analüüs
    28
    xlsx

    Finantsi 2 praks(analüüs)

    111 950,7 124 425,9 15 327,1 27 372,9 24 977,4 28 016,0 1 365,6 1,5 322,1 899,0 72 689,7 68 139,4 -1 376,1 -10 798,9 71 313,6 57 340,5 71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul

    Finantsjuhtimine
    OÜ Maha ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs
    27
    docx

    OÜ Maha ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs

    Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs Õppeaines: Finantsanalüüs Koostas: MA10 Juhendaja: Rita Sikk Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Kodutöös uurisin kahe toitlustusettevõtte - OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus ­ kasumiaruandme, bilansi ja rahavoogude aruande põhjal arvutatud näitajaid. Töö eesmärgiks oli võrrelda sarnaste ettevõtete finantsilisi näitajaid üksteisega ja üldtunnustatud normidega. OÜ Maharaja ASP asub Raekoja platsil majas nr 13 ja töötab restorani Liisu juures nime all. Tegutsenud on see ettevõte alles 3 aastat. Liisu juures pakub Eesti toitu ja hubast kodust atmosfääri. Asukoha poolest on ta veidi halvemas seisus kui paljud teised Raekoja platsi söögikohad, kuna asetseb platsi tagumise osa nurgas. Siiski on suveperio

    Majandus
    Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne
    62
    doc

    Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

    ....................................................................................................................... 19 7 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS ....................................................................................................................

    Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs
    AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs
    33
    pdf

    AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs

    starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt ettevõttete majandustegevuse aruandlusele tuginedes, see tähendab lähtumist bilansist, kasumiaruandest ning põgusalt rahavooge uurides. Uurides kahe ettevõtte 2009-2010 aastaaruande näitajaid, sai analüüsitud ja võrreldud neid vertikaal-ja horisontaalanalüüsi abil ning erinevate suhtarvude baasil, vaatamata sellele, et AS Starman on võrreldes AS STV-ga tunduvalt suurem ja tugevam tegija AS STV esmakande kuupäev äriregistrisse oli 10.02.1997 ning aktsikapitaliks on 2 214 400 EUR. AS Starman esmakande kuupäev äriregistrisse oli 21.08.1996 ning aktsiakapitaliks on 8 342 751.78 EUR. 2 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS AS STV (tuh

    Finantsanalüüs




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun