Füüsika kordamine 10-nda klassi üleminekueksamiks (0)

Kordamine füüsika eksamiks
Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks.
SI- süsteemi ühikud:

• pikkus- l; d; s m
  
• aeg- t; T s
  
• mass- m kg
  
• ainehulk √ mol
  
• temperatuur- T K (kelvin)
  
• voolutugevus - I A ( amper )
  
• valgustugevus - I cd (kandela)
  
• nurk - α; φ rad ( radiaan )
  

Ühtlane liikumine- keha läbib mistahes omavahel võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused.
Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine mille puhul keha kiirus muutub omavahel võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra.
Kiirus – liikumist iseloomustav suurus, mis on määratletud keha poolt läbitud teepikkuse s ja selle läbimiseks kulunud aja (ajavahemiku) t suhtena.
Keha kiiruse arvväärtus - näitab ühe sekundi jooksul toimunud kiiruse muutu.
Keskmine kiirus – muutuva kiirusega liikumisel kogu läbitud teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud (kogu)aja suhe.
Hetkkiirus – võimalikult lühikese ( nullile läheneva) ajavahemiku jooksul sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhe (suhte piirväärtus).
Kiirendus – kiiruse muutumist iseloomustav suurus, mis on määratletud mingi ajavahemiku t jooksul toimunud kiiruse muudu ja selle ajavahemiku suhtena.
Mass (m) – skalaarne suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada oma liikumisolekut (kiirust).
Jõud – vektoriaalne suurus mis iseloomustab kehade vahelist mõju.
Newtoni I seadus –Keha on paigal, või liigub ühtlaselt ja ringjooneliselt seni kuni puudub teiste kehade mõju või need mõjud tasakaalustuvad.
Newtoni II seadus- Jõu mõjul liigub keha kiirendusega , mis on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga.
Newtoni III seadus – Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega, mis on suunatud piki kehi ühendavat sirget. Mõju ja vastasmõju on võrdsed.
Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumine, mis on põhjustatud massi olemasolust kehadel.
Gravitatsiooni seadus- kaks ainepunkti tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga .
Gravitatsioonikonstant - selle arvväärtus võrdub jõuga, millega kaks ühikulise massiga ainepunkti mõjutavad teineteist ühikulisel kaugusel.
Hõõrdumine- nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist.
Paigalseisuhõõre- teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine.
Paigalseisuhõõrdejõud – liikumapaneva jõuga võrdne ja on suunatud liikumapanevale jõule vastupidiselt.
Liugehõõre- teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine.
Toereaktsioonijõud
- alusega risti olev jõud.
Liugehõõrdejõud - liugehõõrdel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas.
Liugehõõrdetegur μ- väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust.
Deformatsioon - kehade mõõtmete ja kuju muutus.
Deformatsiooni liigud:

• tõmme
  
• surve
  
• vääne
  
• paine
  
• nihe
  

Elastne deformatsioon – deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist.
Mitteelastne ( plastiline) deformatsioon)- deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist.
Hooke ’i seadus- Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatu vastupidiselt deformatsiooni suunale.
Mehaaniline töö – füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega.
Kineetilise energia seos jõu poolt tehtud tööga – Keha kineetiline energia suureneb kehale mõjuva jõu poolt tehtud töö võrra.
Potentsiaalse energia seos raskusjõu poolt tehtud tööga – Keha potentsiaalne energia väheneb kehale mõjuva raskusjõu poolt tehtud töö võrra.
Mehaaniline energia - Mehaaniliseks energiaks nimetatakse keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat.
Mehaanilise energia jäävuse seadus – Kui ei toimu keha mehaanilise energia muundumist teistesse energialiikidese, vaid ainult keha kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikune muundumine , siis on keha mehaaniline energia jääv.
Nurkkiirus –raadiuse poolt ajaühikus läbitud nurk.
Joonkiirus – ajaühikus läbitud kaarepikkus.
Periood –keha pöörlemise nurkkiiruse arvväärtus.
Pöörlemissagedus – ühtlaselt pöörleva keha poolt ajaühikus sooritatud pöörete arv.
Impulss (liikumishulk) – keha massi ja tema kiiruse korrutis.
Impulsi ( liikumishulga ) jäävuse seadus – Suletud süsteemi liikumishulk on jääv süsteemi kuuluvate kehade mistahes omavahelise vastastikmõju puhul.
Reaktiivliikumine- kehast teatud kiirusega välja lendava keha osa poolt põhjustatud liikumine.
Suletud süsteem – kehade kogum, millest väljaspoole jäävate kehade mõju puudub.
Võnkmine- liikumine mille puhul keha liihub perioodiliselt ühele ja teisele poole tasakaluasendit.
Vedrupendel – vedru, mille külge on kinnitatud võnkuv keha.
Harmooniline võnkumine – võnkumine, mis toimub tasakaaluasendi poole sunatud ja hälbega võrdelise jõu mõjul.
Harmoonilise võnkumise võrrand :
Matemaatiline pendel – tühiselt väikese massiga ja venimatu niidi otsa riputatud ainepunkt .
Vabavõnkumine – võnkumine, mis toimub süstemi siseste võnkumiste mõjul.
Sundvõnkumine - võnkumine, mis toimub väliste perioodiliste muutuvate jõudude mõjul.
Resonants – võnkeapmlituudi oluline suurenemine, välise mõju muutumise sageduse lähenemisel ja kokku langemisel selle võnkesüsteemi oma võnkesagedusega.
Harmoonilise võnkumise ja ühtlase ringjoonelise liikumise vaheline seos – Kui üks ainepunkt liigub ühtlaselt mööda sirgjoont, siis selle punkti projektsioon mingile ruumkordinaadi teljele võngub harmooniliselt.
t
x
Laineline liikumine – võnkumiste edasikandumine ruumis.
Ristlained -lained, kus võnkumine toimub lainete levimissuunaga risti.
Pikilained-lained, kus võnkumise siht ühtib laine levimise suunaga.
Lainepikkus - kahe lähima ühesuguses seisundis oleva punkti vaheline kaugus.
Laine levimiskiirus –fikseeritud faasi levimise kiirus.
Molekulaarkineetilise teooria põhiseisukohad:
1)kõik ained koosnevad molekulidest
2)kõik aineosakesed on lakkamatus korrapäratusliikumises- soojusliikumine
a) Browni liikumine
b) difusioon - ühe aine osakeste liikumine teise aine osakeste vahel.
3)Kõik aine osakesed on vastastikmõjus.
Aatomeid ja molekule iseloomustavad suurused:
1) aatomi (molekuli) mass
2) aatommass
3) molekulmass
4)ainehulk √ mol
5) Avogadro arv
6) Molaarmass
7) konsentratsioon n
Ideaalgaas – gaas , mille molekulide vahel vastastikmõju puudub.
Ideaalse gaaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga.
Gaaside kineetilise teooria põhivõrrand:
Temperatuur – molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia näitaja.
Absoluutne temperatuur T- väljendab otseselt molekulide kaootilise liikumise ehk soojusliikumise intensiivsust.
Seos Kelvini ja Celsiuse temperatuuriskaalade vahel – T(K) =T (˚C)+273
Gaasi olekuparameetrid :
1)Rõhk
2)Ruumala
3)Temperatuur
Ideaalse gaasi olekuvõrrand ( Mendelejevi -Clapeyroni võrrand)- võrrand, mis seob kõik kolm parameetrit.
Isoprotsessid:

• p= const – isobaariline protsess
  
• V= const – isokooriline protsess
  
• T= const - isotermiline protsess
  

Boile’i- Mariotte ’i protsess (isotermiline protsess)- Antud gaasi kogusega toimuval isotermilisel protsessil on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv. pV= const
Gay- Lussac ’i seadus (isobaariline protsess)-Antud gaasi kogusega toimuval isobaarilisel protsessil on gaasi ruumala ja temperatuuri suhe jääv.
Charles’i seadus (isokooriline protsess)- Antud gaasi kogusega toimuval isokoorilisel protsessil on gaasi rõhu ja temperatuuri suhe jääv.
Samaaegsed mehhaanilised ja soojuslikud protsessid:
1)Keha soojendamiseks vajalik soojushulk (ühelt kehalt teisele üleantav soojushulk)
2) Siseenergia – keha koostisesse kuuluvate aineosakeste soojusliikumise energia ja nende osakeste vastastikmõju potentsiaalse energia summa.
3)Gaasi paisumistöö
Soojushulk – energia, mida keha saab või annab ära soojusvahetuse teel.
Termodünaamika I seadus – Töötavale kehale antud soojushulk kulutatakse ära keha siseenergia suurendamiseks ja keha poolt avaldatava jõu poolt mehaanilise töö tegemiseks.
Ei ole võimalik ehitada sellist pidevalt töötavat masinat, mis teeks rohkem tööd kui töötavale kehale antud soojushulk.
Soojusmasin - masin, mis teeb mehaanilist tööd soojuse arvelt.
Adiabaatiline protsess- soojusvahetuseta toimuv protses .
Termodünaamika II seadus –Ei ole võimalik ehitada sellist pidevalt töötavat soojusmasinat, mis teeks mehaanilist tööd kogu töötavale kehale antud soojushulga arvelt.
Kogu töötavale kehale antud soojushulka ei ole võimalik muuta mehaaniliseks tööks.
Ringprotsess – protsess, mille toimumise järel jõutakse tagasi algolekusse.
Carnot’ tsükkel:

isotermiline paisumine

adiabaatiline paisimine

isotermiline kokkusurumine

adiabaatiline kokkusurumine
Carnot’ ringprotsess koosneb vaheldumisi toimuvatest kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist.
Ideaalne soojusmasin – soojusmasin, mille töötavaks kehaks on ideaalne gaas ja millega toimub Carnot tsükkel.
Ideaalse soojusmasina kasutegur- on määratletud jahuti ja soojendi suhtena
Füüsika valemid:
MEHAANIKA
Ühtlane liikumine:
Ühtlaselt muutuv liikmine:
Dünaamika( Newtoni II seadus):
Gravitatsioonijõud:
Raskusjõud:
Keha kaal:
Ühtlane ringjooneline liikumine:
Joon ja nurkkiiruse vaheline seos:
Maa tehiskaaslase liikumine:
Hõõrdejõud:
Elastsusjõud:
Mehhaaniline töö:
Võimsus:
Kineetiline energia:
Potentsiaalne energia:
Energia jäävuse seadus:
Muutuva jõu töö:
Harmooniline võnkumine:
Impulss:
MOLEKULAARFÜÜSIKA
Rõhk:
Ainehuk:
Keskmine kineetiline energia:
Ideaalse gaasi olekuvõrrand:
Termodünaamika:
Ideaalne soojusmasin:
Tähiste seletused :
MEHAANIKA
a-kiirendus
v-kiirus [v]= 1 m/s
s- teepikkus [s]= 1 m
t-aeg [t]= 1 s
g-vabalangemise kiirus [g]= 9,8
h-kõrgus [h]= 1 m
m- mass [m]= 1kg
F-jõud
G-gravitatsioonikonstant
k- jäikustegur
A- mehhaaniline töö [A]=1Nm=1J
P- võimsus
l- deformatsiooni suurus
p- impulss
T-võnkeperiood
MOLEKULAARFÜÜSIKA
– keskmine kinetiline energia
T-temperatuur
S-pindala
R-universaalne gaasi konstant
ŋ- kasutegur
Q- soojushulk