Bioloogia - Neuraalne- ja humoraalne regulatsioon, homöostaas. (1)

Bioloogia - Neuraalne ja humoraalne regulatsioon , immuunsüsteem, homöostaas.
1) Homöostaasi mõiste. Mida on vaja inimkehas stabiilsena hoida?
Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. Inimkehas on stabiilsena vaja hoida: energiabilanss , hingamine , vereringe , eritamine, termoregulatsioon .
2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas?
Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke.
3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust ?
1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine - kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2); 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel; 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel; 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes.
Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres.
4) Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel?
Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust.
5) Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel?

• Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üles; diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb; atmosfäärirõhk liigub kopsudesse.
  
• Väljahingamisel - roided langetuvad; diafragma kumerdub; rindkere maht väheneb; kopsusisene rõhk tõuseb; osa kopsudes olevast õhust surutakse välja.
  

6) Millised tegurid mõjutavad südame tööd?
Hingamisgaaside sisaldus veres; jäsemete liigutamine; vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb); adrenaliini hulk veres, noradrenaliini hulk veres.
7) Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas (sisenõrenääre, mis reguleerib veresuhkru taset) eritab:

• Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur.
  
• Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. (Insuliin ja glükagoon reguleerivad vere glükoosi sisaldust).
  

8) Millised on maksa ülesanded organismis?
Maksa ülesanded - Toodab sappi ; toodab verevalke; talletab varuaineid; lagundab kahjulikke aineid; lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone.
9) Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Nt: vastsündinu veesisaldus on 80% aga vanuril on u. 50%.
10) Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik?
Kui organismi veesisaldus langeb 5% siis tunneme janu, kui veesisaldus langeb alla 20% siis sureme.
11) Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Kui veri muutub soolarikkaks, siis saadtakse signaal ajju, kus janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas.
12) Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd.
Erituselundid - neerud , kopsud ja nahk.
Neerud – paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis on neeruel põhiline roll - nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks enamvähem stabiilne.
13) Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb?
70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett ehk u. 70%. Jaguneb: rakusisene vesi (67%), vereplasma (8%), rakkudevaheline keskkond (25 %).
14) Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus ehk radiatsioon ; konduktsioon; konvektsioon ; aurumine ehk evaporatsioon .
15) Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas?

• Palavas keskkonnas - naha veresoonte laienemine; higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C; soojustekke pärssimine.
  
• Külmas keskkonnas - naha veresoonte ahenemine ; soojustekke suurenemine (lihasvärin, keemilise termoregulatsiooni aktivatsioon ; türoksiinist tingitud pikema ajaline soojusproduktsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude .
  

16) Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi? Ööpäevased kõikumised – madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised - kehatemperatuur tõuseb 0,3-0,6°C peale ovulatsiooni.
17) Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata?
Hüpotermia - alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35° C. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest, jalgadest), anda sooja magusat jooki.
18) Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata?
Hüpertermia ehk päikesepiste – kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid , oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. Kuidas aidata: viia varju, riideid vähemaks, lamavasse asendisse (pea pisut ülespoole), jahutada – õhuga või veega, külm kompress, külm jook .
19) Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Sh piirdenärvisüsteemi jagunemine.

• Kesknärvisüsteem - koosneb peaajust ja seljaajust . Juhib kogu organismi tegevust
  
• Piirdenärvisüsteem - kehaline ehk somaatiline (juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased); vegetatiivne (tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed).
  

20) Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse?
Lühimälu
Püsimälu
sensoorne
primaarne
sekundaarne
tertsiaalne
hetkemälu; info meeleelunditest
sensoorse mälu ümber -sõnastamine, sõnad ja sümbolid.
primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel.
info, mis üldjuhul ei unune nt nimi.
21) Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada ?
Lähimälus olevat informatsiooni saab kanda püsimällu harjutamise teel (pähe õppimine).
22) Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid.
Mäluhäireid võivad tekitada- peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Mäluhäired - amneesia, hüperamneesia, hüpoamneesia jne.
23) Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores?
Suuraju koores paiknevad keskused - liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, nägemiskeskus, haistmiskeskus ja kuulmiskeskus.
24) Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid).
Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Sisenõrenäärmed - Ajuripats ehk hüpofüüs toodab kasvuhormoone ja endorfiine; Käbikeha sünteesib nahapigmente; Kilpnääre toodab türoksiini; Neerupealised toodavad adrenaliini; Sugunäärmed toodavad suguhormoone (nt testosteroon ); Kõhunääre toodab insuliini.
25) Immuunsuse mõiste ja organid , mis osalevad immunsüsteemi töös.
Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Organid, mis osalevad immuunsüsteemi töös - põrn ja lümfiringe.
26) Lümfiringe ja selle osa immuunsüsteemis. Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid.
27) Õgirakkude ja antikehade tootmine. Õgirakke ja antikehasid toodab organism seepärast, et võidelda erinevate haigustekitajatega (õgirakud on esmane kaitse kõikide haigustekitajate suhtes, antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega toodavad lümfotsüüdid).
28) Kirjelda omandatud immuunsust. Nakkushaiguse läbipõdemine ja vaktsineerimine - mõlemad on aktiivsed immuunsused.
29) Kirjelda signaali ülekannet närvirakkudes.
Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng. Puhkeolekus on enamus kanaleid suletud, tugevama ärrituse korral avaneb rohkem kanaleid.
30) Mis on sünaps. Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised.
31) Virgatsaine mõiste. Oska nimetada erinevaid virgatsaineid ja nende toimet.
Virgatsaine - keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Dopamiin – mõnutunne, emotsioonid , motivatsioon ; Adrenaliin – kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset; Serotoniin – meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliin – skeletilihaste kokkutõmme.
32) Mis on refleksikaar ? (etapid)
1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine , kodeerimine, salvestamine ); 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas); 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs); 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse); 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib).
33) Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse.
Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis - ja imemisrefleks (pupillide ahenemine); Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid, käimine, jooksmine.
34) Närviraku ja närvi ehitus. Oska joonistada närvirakku ( rakukeha , tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest). Närvisüsteem koosneb närvirakkudest.
a – dendriit, b – närvirakukeha, c – raku tuum, d – neuriit e. akson ,
e Närvirakk
– müeliinkest, *f – Schwanni rakk , *g – Ranvier´i soonis, h – presünaps.