Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika voolutugevus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?
  • Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temp-st?
  • Mis on ülijuhtivus ning mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht?
  • Mis on konstantne jada- mis rööpühenduse korral?
  • Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget?
  • Kuidas need vooluringi ühendatakse?
  • Mis on elektromotoorjõud?
  • Mis on sisetakistus?
  • Kuidas arvutatakse?
  • Mis on galvanotehnika?
  • Mis on p-pooljuht n-pooljuht pn-siire?
  • Kuidas pooljuhi sõltuvus sõltub temperatuurist?
  • Mis on LED ehk valgusdiood?
  • Mis on vahelduvvool ja kui suur on selle sagedus Euroopas?
  • Miks kasutatakse kaitsmeid elektrivoolu võrgus ja kuhu need ühendatakse?
  • Mis on generaator?
  • Milliseid liike tead?
  • Mismoodi toimivad?
  • Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi?
  • Mis on aktiiv-ja hetkvõimsus?
  • Mis on trafo Miks ja kuidas kasutatakse?
  • Kus kasutatakse elektromagnetlaineid?
  • Mida näitab temp ja kuidas on seotud osakese liikumine kiiruse ja kineetilise energiaga?
  • Mis on ja kuidas tekib sisehõõre?
  • Kuidas saab siseenergiat gaasis muuta?
  • Millest sõltub töö gaasi paisumisel?
  • Mida näitab soojusmasina kasutegur?
  • Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat?
  • Mida näitab entroopia?
  • Mis on külmkapp ja konditsioneer?
Füüsika arvestuseks kordamine
  • Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? +valem.
    Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest.
    I= qnSv
    Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala* triivliikumise kiirus.
  • Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temp-st?
    Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule.
    Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri tõustes, takistus väheneb.
    Mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus.
  • Mis on ülijuhtivus ning mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht?
    Ülijuhtivus on nähtus, kus absoluutse nulltemperatuuri lähedastel temperatuuridel takistus praktiliselt kaob.
    Kõrgtemperatuuriline ülijuht on aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal temperatuuril kui 25 kraadi kelvinit.
  • Ohmi seadus+ ülesanne.
    Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega.
    I=U/R (pinget mõõdetakse voltides, takistust oomides, voolutugevust amprites.)
    Voolutugevus= pinge/ takistusega
    Näiteülesanne: Aku pinge on 12 volti, lambi takistus 5 oomi . Leia voolutugevus.
    R= 5
    U= 12
    I= 12/5= 2,4A
  • Mis on konstantne jada-, mis rööpühenduse korral? + Sellega ülesanded.
    Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus.
    Rööpühenduse korral on konstantne pinge.
    I= U/R
    Voolutugevus= pinge/ sisetakistusega
  • Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas need vooluringi ühendatakse?
    Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ning see ühendatakse vooluringi jadamisi ning pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti.
  • Mis on elektromotoorjõud? Mida näitab?
    Emj on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab takistada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne üksiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. Mõõdetakse voltides.
  • Mis on sisetakistus ?
    Sisetakistus on vooluringi enda takistus.
  • Ohmiseadus kogu vooluringi kohta+ selle kohta ülesanded.
    Ohmiseadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega.
    Voolutugevus= emj/ sisetakistus+välistakistus I= E/ R+r
  • Elektrivoolu töö ja võimsus+ kuidas arvutatakse?
    Elektrivoolu tööd mõõdetakse džaulides ja võimsust vattides .
    Elektrivoolu töö= A= UIt
    Elektrivoolu võimsus võrdub voolu töö A ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku deltaT suhtega:
    P= A/ deltat= IU= IruudusR= Uruudus/R
  • Joule-Lenzi seadus:
    Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t.
  • Kirjelda elektrivoolu vedelikes ja mis on galvanotehnika ?
    On valmistatud elektrolüüsi teel. Kui vedelikuks pole vedel metall , on vabadeks laengukandjateks ioonid . Negatiivsed ioonid ehk anioonid liiguvad positiivse eletroodi ehk anoodi poole. Positiivsed ioonid ehk katioonid liiguvad negatiivse eletroodi ehk katoodi poole.
    Galvanotehnikaks nim tehnikat , kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga.
  • Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides ?
  • Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima . Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega.
  • Sõltumatu gaaslahendus , mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piirav , gaasi aatomite ioniseerimiseks. Seda nim põrkeionisatsiooniks.
  • Ka tavaline õhk võib elektrit juhtida, sellisel juhul on põhjuseks kosmosest vabanev kiirgus.
    Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus .
  • Mis on plasma ?
    Plasmaks nim tugevasti ioniseeritud gaasi, mis sisaldab väga suures mahus laengukandjate arvu.
  • Mis on p- pooljuht , n-pooljuht, pn- siire ?
    P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid , millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Vastavat põhiainet nim aktseptoriks.
    N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel.
    Nende kokku minemisel tekib pn-siire, mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte.
  • Iood( diood )
    Diood on pooljuhtide ühend, kus on omavahel ühendatud 2 eriliiki pooljuhti. Mis on transistor ?
    Transistor on pooljuht-ühend, milles on vastasjärjestuses ühendatud 2 dioodi. Transistor on pooljuht-seade elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks ehk tekitamiseks.
  • Mis on kiip ?
    Kiip on pooljuht-plaadike, kuhu on koondatud suur hulk üliväikseid transistore koos lisadetailidega, mis kõik koos toimivad tervikliku võimendi protsessi vms sarnasena.
  • Kuidas pooljuhi sõltuvus sõltub temperatuurist?
  • Mis on LED ehk valgusdiood ?
    Valgusdiood on pooljuht-ühend, mis hakkab valgust kiirgama , kui seda läbib elektrivool .
  • Mis on vahelduvvool ja kui suur on selle sagedus Euroopas?
    Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt.
    Selle sagedus Euroopas on 50hertzi.
  • Mida näitab vahelduvvoolu amplituudväärtus, hetkväärtus ja efektiivväärtus ning kuidas nad omavahel seotud on?
    Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus.
    Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile.
    Efektiivväärtused näitavad voolutugevust ja pinget vahelduvvoolu võrgus.
  • Faasi-, null-, maandusjuhtmed?
    Faasijuhe omab pinget maa suhtes. Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring , voolutugevus suureneb järsult, rakendub kaitse.
  • Miks kasutatakse kaitsmeid elektrivoolu võrgus ja kuhu need ühendatakse?
    Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nende ülesanne on katkestada vooluring, kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtust. See ühendatakse faasijuhtmele enne tarbijat.
  • Mis on lühis?
    Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb.
  • Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe?
    Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes doojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab.
  • Mis on generaator ? Milliseid liike tead? Mismoodi toimivad? ( rootor ja staatormähisega)
    Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.
    Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega.
  • Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi? (3 gruppi)
  • Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike. (nt telekas ja arvuti)
  • Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed . (nt elektripliit ja veekeetja )
  • Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd.
  • Mis on aktiiv -ja hetkvõimsus?
    Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus)
    Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. P=UI
  • Mis on trafo ? Miks ja kuidas kasutatakse?
    Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule.
    Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu.
  • Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Peab oskama iseloomustada elektromagnetlainete skaalat .
    Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena.
  • Mida näitab temp ja kuidas on seotud osakese liikumine kiiruse ja kineetilise energiaga?
    Temperatuur näitab keha soojuslikku seisundit . Kineetiline ehk liikumisenergia Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur.
  • Erinevad temp skaalad Celsiusest kalvinini jne.
    Celsius , Faraday, Kalvin ee...
  • Siseenergia mis on?
    Keha siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga.
  • Ideaalne ja reaalne gaas?
    Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks) b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel. C) molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu)
    Ideaalse gaasimudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele . Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele .
  • Ideaalse gaasi olekuvõrrand+ ülesanne
    Ideaalse gaasi puhul sisaldab siseenergia vaid kineetilist energiat. pV=m/M*RT
    Ülesanne: 50-liitrises balloonis on hapnik rõhul 2 megapaskalit ja temp 27 kraadi. Leia hapnikumass.
    pV= m/M*RT
    hapniku molaarmass on 32.
    P ehk rõhk on 2mP
    T on 27 kraadi+273 et teha kalviniteks= 300
    R on alati 8,3 J/ molK
    V=50liitrit= 0,05m astmel3.
    m= 2*10astmel6*0,05*32/ 8,3J/molK*300= 3200000/2490=1285g.
  • Isoprotsessid+ ülesanded selle kohta
    Isobaarne protsess- tegemist on protsessiga, mille puhul jääb rõhk konstantseks. Temp ja ruumala on võrdelises seoses, mida suurem on temp, seda suurem on ruumala. Üks suureneb nii arv kordi , suureneb teine sama palju.
    Isokoorne protsess- tegemist on protsessiga, kus ruumala jääb konstantseks. Rõhk ja temperatuur on võrdelises seoses. Töö on 0.
    Isotermne protsess- tegemist on protsessiga, kus temperatuur jääb konstantseks. Rõhk ja ruumala on pöördvõrdelises seoses. St, et sama palju, mis üks suureneb, teine väheneb. Siseenergia muutust pole, kuna temperatuur on konstantne ning siseenergia on soojus ehk temperatuuritase.
    Töö ehk A= juurdeantav soojushulk. See on parim isoprotsess, sest kogu juurdeantav töö läheb siseenergiaks .
    Ülesanne: Hapniku balloonis on rõhk 9,8 mP. Temp on 24 kraadi. Balloon viidi lattu, kus temp on -12 kraadi ja manomeeter näitas 8,6mP. Kas rõhumõõdik on katkine .
    Peab tegema jällegi kalviniteks. 24+273= 297
    -12+273=261
    297/261=1,1 ja 9,8/8,6=1,1
    Rõhk ja temperatuur on võrdelises reoses. Rõhumõõdik pole katkine.
  • Mikro -ja makroparomeetrid
    Mikroparomeetriteks nim füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega.
    Makroparomeetriteks nim füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna .
    Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti ka vähemalt 1 veel.
  • Soojusülekandeliigid gaasides
    Difusioon- ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele.
    Soojusjuhtivus toimub kõrgemalt t-lt madalamale. Soojus ehk siseenergia levib vastastikmõju tulemusel. Siseenergia kaudu edasi molekulide vahelise vastastikmõju tulemusena.
  • Mis on ja kuidas tekib sisehõõre?
    Sisehõõre on keskkonnas kehale mõjuv takistusjõud.
    See tekib gaasis liikuvate kehade kiiruse säilitamiseks tehtavast tööst. Sisehõõrde kui nähtuse korral on oluline osa molekulide liikumisel ning nende omavahelistel põrgetel. Kõik ülekandenähtused sõltuvad temperatuurist, st molekulide liikumise kiirusest. Sisehõõre on gaasides seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur.
  • Kuidas saab siseenergiat gaasis muuta?
    Siseenergiat saab gaasis muuta
  • Termodünaamika 1 ja 2 printsiip? + selle seotus loodushoiuga
  • Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks.
  • Printsiip määrab protsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale.
  • Millest sõltub töö gaasi paisumisel ? +valem, ülesanne
    Temperatuurist. Madalamal t-l peab vähem tööd tegema, väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö.
    Akas= A1-A2
  • Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast
    vt isoprotsesside teemat.
  • Kirjelda soojusmasina töö põhimõtet
    Soojusmasin on masin, mis muudab soojuse mehaaniliseks tööks.
  • Mida näitab soojusmasina kasutegur?
    Näitab tavaliselt protsentides, suhet, mis näitab kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks ehk kasulikuks tööks muundab. Alati tehakse paisumisel rohkem tööd kui kokkusurumisel
  • Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat?
    Inimene on kui soojusmasin kuna inimene muundab söödud toidu energiaks, millega tööd teha.Mida kiiremini inimene end liigutab, seda kõrgemaks inimese siseenergia temperatuur muutub.
  • Mida näitab entroopia ?
    Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Tähistatakse S-tähega.
    Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.
  • Mis on külmkapp ja konditsioneer ?
    Külmkapp on ümberpööratud soojusmasin, tööpõhimõte toimub vastupidiselt soojusmasinale. Eesmärgiks on keha või süsteemi jahutamine st soojuse üleandmine jahutatavalt kehalt(külmkapi sisemusest) kõrgema temperatuuriga kehale(ruumi, kus külmkapp asub)
    Konditsioneer on termodünaamiliselt külmkapi eriliik, mida kasutatakse eluruumide, autode jms sisemuse jahutamiseks.
  • Füüsika voolutugevus #1 Füüsika voolutugevus #2 Füüsika voolutugevus #3 Füüsika voolutugevus #4 Füüsika voolutugevus #5 Füüsika voolutugevus #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 175 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MeeriOnTark Õppematerjali autor
    Leiab küsimused füüsika soojusõpetuse küsimusteleVoolutugevus, takistus, ülijuhtivus, ohmiseadus, elektromotoorjõud, vooluringi enda takistus, plasma, pooljuhid, kiip, lühis, generaator, siseenergia, hetkvõimsus, isoprotsessid jne...

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsika-elektriõpetus
    16
    docx

    Füüsika: elektriõpetus

    FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ (eelviimane) 5. KURSUS – 12. klass 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile.

    Elektriõpetus
    Füüsika ülijuhtivus
    7
    docx

    Füüsika ülijuhtivus

    FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile.

    Elektriõpetus
    Energia - FÜÜSIKA
    8
    docx

    Energia - FÜÜSIKA

    FÜÜSIKA ­ ENERGIA 1. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund. 2. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile

    Elektriõpetus
    Füüsika - elekter-temperatuur
    16
    docx

    Füüsika - elekter, temperatuur

    Mida pikem juht, seda suurem takistus. 3. Mis on ülijuhtivus? Olukord, kus aine takistus praktiliselt kaob, kui tema temperatuur on madalam, kui kriitiline temperatuur. 4. Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal emperatuuril kui 25K. 5. Ohmi seadus. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta . Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=E/R+r 7. Mis on jadaühendus? Voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. 8. Mis on rööpühendus? Elektriseadmete ühendusviis, mille puhul kõigile tarbijatele on rakendatud sama tugev voolu pinge. 9. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühendatakse volt- ja ampermeeter vooluringi? Volt- ja ampermeetriga. Ampermeeter jadamisi, voltmeeter

    Elektriõpetus
    Füüsika kordamisküsimused-11-klass
    4
    doc

    Füüsika kordamisküsimused. 11. klass

    1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ­ ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe? Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring. 5. Maandusjuhe? Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. 6

    Analoogelektroonika
    Füüsika - Energia
    10
    docx

    Füüsika - Energia

    1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti

    Füüsika
    Füüsika elektriõpetuse koramine 11-klass
    6
    docx

    Füüsika elektriõpetuse koramine 11. klass

    1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus = koguaeg ühesugune arv (1,6 * 10 astmel -19C * kontsentratsioon * juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab kui suurt mõju avaldab juht elektrivoolule. Mõõdetakse oommeetriga. Mida pikem on juht(suurem pindala) seda suurem on takistus ning mida väiksem on. Mida kõrgem temperatuur seda suurem takistus. Metallide takistus temepratuuri tõustes suureneb. 3. Mis on ülijuhtivus?

    Elektriõpetus
    FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II
    4
    docx

    FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II

    FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.  *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk­ ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud  on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel  ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel.  *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel  puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast  ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse.   *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Ka

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun