Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakendusmehaanika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

EESTI MEREAKADEEMIA
RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL
MTA 5298
RAKENDUSMEHAANIKA

LOENGUMATERJAL
Koostanud: dotsent I. Penkov
TALLINN
2010
EESSÕNA
Selleks, et aru saada
kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest
see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga,
et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat
detaili.
Masinaelementide
arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus
vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust.
Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide
deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja
elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida
konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu.
Masinate
projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige
valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb
pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste
tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning
laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad
detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest.
Masinate ja nende
elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide
liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja
masinamehaanikas. Teoreetiline mehaanika jagatakse kolme ossa .
Staatika vaatleb jõudu ning nende tasakaalutingimusi. Kinemaatikas
uuritakse mehaanilist liikumist välisjõudu arvestamata ning
dünaamika käsitleb liikumist põhjustava energiaallika ja

Vasakule Paremale
Rakendusmehaanika #1 Rakendusmehaanika #2 Rakendusmehaanika #3 Rakendusmehaanika #4 Rakendusmehaanika #5 Rakendusmehaanika #6 Rakendusmehaanika #7 Rakendusmehaanika #8 Rakendusmehaanika #9 Rakendusmehaanika #10 Rakendusmehaanika #11 Rakendusmehaanika #12 Rakendusmehaanika #13 Rakendusmehaanika #14 Rakendusmehaanika #15 Rakendusmehaanika #16 Rakendusmehaanika #17 Rakendusmehaanika #18 Rakendusmehaanika #19 Rakendusmehaanika #20 Rakendusmehaanika #21 Rakendusmehaanika #22 Rakendusmehaanika #23 Rakendusmehaanika #24 Rakendusmehaanika #25 Rakendusmehaanika #26 Rakendusmehaanika #27 Rakendusmehaanika #28 Rakendusmehaanika #29 Rakendusmehaanika #30 Rakendusmehaanika #31 Rakendusmehaanika #32 Rakendusmehaanika #33 Rakendusmehaanika #34 Rakendusmehaanika #35 Rakendusmehaanika #36 Rakendusmehaanika #37 Rakendusmehaanika #38 Rakendusmehaanika #39 Rakendusmehaanika #40 Rakendusmehaanika #41 Rakendusmehaanika #42 Rakendusmehaanika #43 Rakendusmehaanika #44 Rakendusmehaanika #45 Rakendusmehaanika #46 Rakendusmehaanika #47 Rakendusmehaanika #48 Rakendusmehaanika #49 Rakendusmehaanika #50 Rakendusmehaanika #51 Rakendusmehaanika #52 Rakendusmehaanika #53 Rakendusmehaanika #54 Rakendusmehaanika #55 Rakendusmehaanika #56 Rakendusmehaanika #57 Rakendusmehaanika #58 Rakendusmehaanika #59 Rakendusmehaanika #60 Rakendusmehaanika #61 Rakendusmehaanika #62 Rakendusmehaanika #63 Rakendusmehaanika #64 Rakendusmehaanika #65 Rakendusmehaanika #66 Rakendusmehaanika #67 Rakendusmehaanika #68 Rakendusmehaanika #69 Rakendusmehaanika #70 Rakendusmehaanika #71 Rakendusmehaanika #72 Rakendusmehaanika #73 Rakendusmehaanika #74 Rakendusmehaanika #75 Rakendusmehaanika #76 Rakendusmehaanika #77 Rakendusmehaanika #78 Rakendusmehaanika #79 Rakendusmehaanika #80 Rakendusmehaanika #81 Rakendusmehaanika #82 Rakendusmehaanika #83 Rakendusmehaanika #84 Rakendusmehaanika #85 Rakendusmehaanika #86 Rakendusmehaanika #87 Rakendusmehaanika #88 Rakendusmehaanika #89 Rakendusmehaanika #90 Rakendusmehaanika #91 Rakendusmehaanika #92 Rakendusmehaanika #93 Rakendusmehaanika #94 Rakendusmehaanika #95 Rakendusmehaanika #96 Rakendusmehaanika #97 Rakendusmehaanika #98 Rakendusmehaanika #99 Rakendusmehaanika #100 Rakendusmehaanika #101 Rakendusmehaanika #102 Rakendusmehaanika #103 Rakendusmehaanika #104 Rakendusmehaanika #105 Rakendusmehaanika #106 Rakendusmehaanika #107 Rakendusmehaanika #108 Rakendusmehaanika #109 Rakendusmehaanika #110 Rakendusmehaanika #111 Rakendusmehaanika #112 Rakendusmehaanika #113 Rakendusmehaanika #114 Rakendusmehaanika #115 Rakendusmehaanika #116 Rakendusmehaanika #117 Rakendusmehaanika #118 Rakendusmehaanika #119 Rakendusmehaanika #120 Rakendusmehaanika #121 Rakendusmehaanika #122 Rakendusmehaanika #123 Rakendusmehaanika #124 Rakendusmehaanika #125 Rakendusmehaanika #126
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 126 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Julia A Õppematerjali autor
Rakendusmehaanika konspekt.
MTA5298-Loengukonspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

Masinatehnika eksam 2010/2011

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0; Fy = 0; M x = 0; M y = 0

Masinatehnika
thumbnail
25
doc

PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 ­ A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.

Masinatehnika
thumbnail
3
doc

Teooria küsimused ja vastused

Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimomendiks x-telje (y-telje) suht

Masinatehnika
thumbnail
22
doc

MASINATEHNIKA MHE0061

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused.  kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga  kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme suvalise punkti

Masinatehnika
thumbnail
12
doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude

Masinatehnika
thumbnail
29
docx

Põhiõppe projekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 ­ A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõste

Tootmistehnika alused
thumbnail
15
doc

Kodutöö (plokiratas)

Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi valik...........................................

Konstruktsiooni elemendid
thumbnail
23
pdf

Liitkoormatud detailide tugevus

122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tek

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun