Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rakendusmehaanika (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL
MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA
LOENGUMATERJAL
Koostanud: dotsent I. Penkov
TALLINN
2010
EESSÕNA
Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili.
Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu.
Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest.
Masinate ja nende elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas. Teoreetiline mehaanika jagatakse kolme ossa . Staatika vaatleb jõudu ning nende tasakaalutingimusi. Kinemaatikas uuritakse mehaanilist liikumist välisjõudu arvestamata ning dünaamika käsitleb liikumist põhjustava energiaallika ja liikumisega saavutatud tulemust.
Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna : alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini.
SISSEJUHATUS
Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Tänapäeva masinad kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised allsüsteemid tagavad tervikliku tööprotsessi.
Masinad jagunevad töö-, jõu-, kontroll- ja juhtimismasinateks.
Töömasinad on masinad, mis muudavad detailide või materjalide kuju, mõõtmeid ja omadusi või siis teisaldavad mitmesuguseid laste. Jagunevad tehnoloogilisteks masinateks ja transpordimasinateks.
Jõumasinad muundavad üht liiki energiat teist liiki energiaks ning käivitavad töömasinaid.
Kontroll- ja juhtimismasinaid kasutatakse tootmise automatiseerimiseks ning kiiresti kulgevate ja pidevalt kontrollitavate tootmisprotsesside juhtimiseks .
Masinate koostisosadeks on mehhanismid , mis muudavad üht liiki liikumist teiseks.
Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha ( vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks.
Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks.
Detail - toode ( masinaelement ), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll , valatud korpus jne.).
Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager , aga ka enamus detaile).
Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus).
Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks . Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid kasutatakse detailide omavahel jäigaks ühendamiseks ning masinate kinnitamiseks alustele või vundamentidele. Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad.

MASINA STRUKTUURIOSAD


KUJU- JA VORMI-ELEMENDID


LIITED


AJAMID


DETAILID


ÜLEKANDED


Ülekannete all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning seejuures muuta pöördemomente, jõude, kiirusi või liikumise iseloomu.
Ajam on töömasinat või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist , hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt.
Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas , millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega.
MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS
võll , telg , varras – kinnislüli – detaili ja võlli
mitteliikuv ühendus
KINEMAATILISED PAARID
– pöörlemispaar – translatsioonipaar
– kruvipaar – silinderpaar
LAAGRID
– radiaalne liugelaagerkahepoolne radiaal -tugi liugelaager
– ühepoolne aksiaalne – radiaalne veerelaager
liugelaager
– ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager
veerelaager
ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID
sidurnukk
– hõõrdülekanne
– pidur – nookur
– rihmülekanne – kettülekanne
– silindriline – kooniline
hammasülekanne hammasülekanne
tiguülekanne – kruviülekanne
SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN
KONSTRUEERIMINE
Masinate konstrueerimisel on väga raske pakkuda teatud „konstrueerimise eeskirju“ – lahendusi igale võimalikule probleemile. Suures osas atraktiivse ja kvaliteetse masina loomine sõltub konstruktori oskustest ja andekusest. Tänapäeva konstruktor peab omama ruumilist mõtlemist ja ettekujutust, valdama laialdasi teoreetilisi teadmisi ja olema ka disainer . Ehk viimane võib olla ka esmajärguline.
Soetades endale auto, masina või mõni muu seadme, lähtub inimene sellest, kas see meeldib visuaalselt , kas on mugav ja müravaba. Seejuures töökindlus ja kvaliteet on võetavaid kui masina loomulikud omadused. Siiski, inimene lähtub oma valikul eelkõige masina funktsionaalsest vajadusest: konkreetset masinat soetatakse konkreetsete funktsioonide täitmiseks.
Masina funktsioon on konstrueerimise alus. Konstrueerimise eesmärgiks aga on ettenähtud funktsionaalse ülesande võimalikult põhjalik lahendamine. Selle saamiseks peab konstruktor selgelt teadma masina funktsiooni ja oskama kujutada võimalikke lahendusmeetodeid.
Funktsionaalse ülesande lahendamiseks on võrdväärse tähtsusega nii masina geomeetriline kuju ( konstruktsioon ) kui ka materjalid ja valmistamise tehnoloogia . Suuresti nende kolme parameetritega on määratav projekteeritava masina omahind .
Masina funktsioonide teostamist võib esitada kolme süsteemi kaudu: mehaaniline -, mõõtmis- ja juhtimissüsteem . Masina kvaliteetseks töötamiseks on kõik kolm osa väga tähtsad. Mehaaniliselt saab teostada ettenähtud liikumisi või saavutada vajalikud olekud . Saadud tulemust saab mõõta ja registreerida. Vajadusel parandada tekkinud vigu või anda käsk järgmise protsessi teostamiseks.
Konstrueerimise üheks tähtsaks aspektiks on lahenduste järgitavus. Tänu arvutitehnikale on võimalik meeles hoida kõik varem projekteeritud masinad ja nende sõlmed . Konstruktor ei pea joonestama välja kõik detailid, liited või sõlmed vaid saab kasutada valmisolevat prototüüpi. Samuti ka ostetavaid detaile ja mooduleid on võimalik importeerida tootja või tarnija infopankadest.
Peale konstruktsioonide ja tüüplahenduste panga kasutatakse materjalide ja tehnoloogiate panku. Samuti ka informatsiooni varem katsetatud ja kasutatud mudelitest.
Projekteerimiskulgu võib esitada järgmiselt
Sellele järgneb prototüübi valmistamine ja katsetamine, jooniste ja spetsifikatsioonide korrigeerimine ning tootmisse suunamine.
Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt:

Kontrollarvutus viiakse läbi kas analüütiliselt või numbriliselt, kasutades lõplike elementide meetodit (LEM).
2. TEHNOMATERJALID . MATERJALIDE OMADUSED JA
TUGEVUSNÄITAJAD
Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks. Neid jagatakse kahte suurte gruppi: metalsed ja mittemetalsed materjalid. Metalsete materjalide põhiesindajad: teras, malm , alumiiniumisulamid , vasesulamid , titaanisulamid jt. Mittemetalsete materjalide hulka kuluvad tehnoplastid , tehnokeraamika, plastkomposiitmaterjalid jt.
2.1. Materjalide omadused
Materjalide omadused võib jagada kolme gruppi: füüsikalised, mehaanilised ja tehnoloogilised omadused (vt. Tabel 2.1). Materjalide kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused.
Tabel 2.1. Materjalide omadused.
Füüsikalised omadused
Mehaanilised omadused
Tehnoloogilised omadused
Talitlusomadused
Tihedus
Tugevus
Valatavus
Korrosioonikindlus
Sulamistemperatuur
Kõvadus
Survetöödeldavus
Kulumiskindlus
Soojuspaisumine
Sitkus
Lõiketöödeldavus
Pinnaomadused
Soojusjuhtivus
Plastsus
Termotöödeldavus
Tulekindlus
Elektrijuhtivus
Keevitatavus
Soojuspüsivus
Magnetilisus
Joodetavus
Ohutus
Keskkonnasõbralikkus

Materjalide füüsikalised omadused


Tihedus – materjali massi ja ruumala suhe. Ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3.
Sulamistemperatuur – temperatuur (Ts), mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse. Metallid liigitatakse kergsulavaiks (Ts  327 C), kesksulavaiks (327 C 1539 C) ja rasksulavaiks (Ts > 1539 C). Siin 327 C – plii sulamistemperatuur ja 1539 C – raua sulamistemperatuur.
Soojuspaisumine – keha mõõtmete muutumine temperatuurimuutustel. Tahkekehadel iseloomustatakse soojuspaisumist joonpaisumisteguriga (näiteks terasel K-1).
Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest materjali osast teise.
Elektrijuhtivus on materjali võime juhtida elektrivoolu.

Talitlusomadused


Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosioonikindlamad on keraamika ja plastid .
Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Kulumine on kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil.

Materjalide mehaanilised omadused


Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused.
Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Materjalide tugevusnäitajaks on tugevuspiir (Rm). Metallidel veel voolavuspiir (ReH) või tinglik voolavuspiir (Rp) ja väsimuspiir (-1).
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid ( Brinelli , Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (identori) surumisel uuritava materjali pinda.
Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist.
Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Sitkusele vastupidine omadus on haprus .
Põhiliseks staatilise katsetamise mooduseks metallide puhul on tõmbeteim (malmi korral ka surveteim), vahelduv-korduvatel koormustel aga väsimusteim. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha ( teimik ) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid.
2.2. Materjalide eksperimentaalne katsetamine

2.2.1. Purustavad katsed


Tõmbeteim
Tõmbeteimil kasutatakse standartiseeritud varraskatsekehi (Sele 2.1). Katsekeha kinnitatakse katsemasinal (Sele 2.2) ja sujuvalt koormatakse tõmbejõuga. Mõõdetakse ja registreeritakse koormuste väärtused ja neile vastavad katsekeha deformatsioonid . Saadud tulemuste alusel ehitatakse tõmbediagramm (Sele 2.3).
Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest:
  • tugevuspiir Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge
    Rm,
    kus Fm – maksimaaljõud,
    A0 – teimiku algristlõikepindala.
  • voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) – Sele 2.3, a:
    ReH – pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist,
    ReL – pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel.
  • tinglik voolavuspiir Rp – pinge, mille juures jääkpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides (Sele 2.3, b), näiteks 0,2 % - tähis Rp0,2.
    Tugevusnäitajate põhidimensioon on N/m2, tavaliselt kasutatakse N/mm2 (MPa).
    Oluliseks näitajaks on ka proportsionaalsusepiir pr – suurim pinge, mille saavutamisel pinge ja deformatsioon on omavahel lineaarses sõltuvuses (kehtib Hooke i seadus).
    Hookei seadus pikkel ( tõmbel ja survel )
    kus E – materjali elastsusmoodul s.t. parameeter , mis iseloomustab materjali
    elastset deformeeritavust,
    - detaili suhteline pikideformatsioon.
    , kus l – detaili algpikkus, l – pikideformatsioon.
    Siis ja , kus EA – detaili tõmbejäikus.
    Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele
  • katkevenivus A %
    A,
    kus L0 – teimiku algmõõtepikkus (Sele 2.4),
    L – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist.
  • katkeahenemine Z %
    Z,
    kus A0 – teimiku algristlõikepindala,
    A – teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas.

    Väsimusteim


    Konstruktoripraktikas esinevad sagedamini vahelduv-korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustavad pragude teket detailide välispindadel.
    Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid :
    • väärtuselt suurim pinge max;
    • väärtuselt vähim pinge min;
    • keskmine pinge ;
    • amplituudpinge ;
    • asümmeetriategur .

    Lähtudes koormuse suuruse ja/või suuna muutmisest eraldatakse kolm tüüpilist koormusetsüklit: üldtsükkel, ühepoolne ehk pulseeriv tsükkel ja sümmeetriline tsükkel (Sele 2.6). Neist praktikas enamohtlik on sümmeetriline tsükkel.
    Tsüklilisel koormusel tekib ja areneb pragu ka pingetel, mis on allpool materjali tugevuspiiri, sageli ka voolavuspiiri.
    Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks.
    Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R – maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N0 koormusetsüklite juures (baasarv N0 on terasel 107, mitterauasulamitel 108). Sümmeetrilise koormuse korral väsimuspiiri tähis on -1 (Sele 2.3).
    Väsimusteimi tehakse erimasinaga (Sele 2.7), kus näiteks pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged (Sele 2.8; teimik kinnitatakse masinasse ühest või mõlemast otsast). Koormata võib ka tõmbe-survekoormusega või korduva väändekoormusega.
    Väsimuspiiri eksperimentaalseks leidmiseks on vaja 8 ... 12 ühesugust siledat või kontsentraatoritega ( sooned , astmed , keermed jms) katsekaha. Esimest katsekeha koormatakse vahelduva pingega ligikaudu 0,8Rm (Rm – tugevuspiir) ja määratakse pingetsüklide arv kuni katsekeha purunemiseni. Järgmised koormused valitakse nii, et pinged 6 ... 8 katsekeha kasutamise juures väheneksid ligikaudu ühesuguste vahemike järel. Saadud tulemuste alusel ehitatakse väsimuskõver (Sele 2.10). Väsimuskõveraga sarnane kahjustuskõver iseloomustab maksimaalset pinget, mille mõjudes antud tsüklite arvu juures vigastust (pragu) veel ei teki.
    Väsimuspurunemise murdepinnal (Sele 2.9) on iseloomulik reljeef – kaks teravalt piiritletud ala: üks on väsimusala, mille pind on plastselt deformeerunud ja sile, ning teine staatilise purunemise ala, mis harilikult on kiuline või kare.
    Praktilises väsimustugevuse arvutamises on vaja teada materjali väsimuspiire mitmesuguste pingetsükli asümmeetriate korral, st. m ja a mitmesugusel suhtel . Arvukate katsete tulemusena saadud piirpingete diagrammilt on võimalik leida väsimuspiir pingetsükli suvalise asümmeetria korral. Kuna piirpingete diagrammi koostamine on väga kulukas ja töömahukas, siis kasutatakse praktikas sageli lähenddiagrammi (Sele 2.11), kus piirolukorda iseloomustab joon BCD. Konkreetset pingetsüklit iseloomustav punkt A (m; a) peab asuma halli ala sees. Kui punkt A paikneb hallist alast väljaspool, ei ole materjali väsimustugevus selle pingetsükli puhul piisav.
    Praktilistes arvutustes on väsimustugevuse arvutus otstarbekas teha kontrollarvutusena. Sel juhul võetakse projekteerimisel väsimuse ohtu arvesse kaudselt , võttes lubatavad pinged mõnevõrra väiksemad. Kontrollarvutus seisneb lõplikult projekteeritud detaili varuteguri leidmises
    kus S ja S – varutegurid vastavalt normaal - ja tangentsiaalpingete järgi.

    2.2.2. Mittepurustavad katsed


    Metalltoodete mittepurustava kontrolli meetodite ülesandeks on
    • defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod , räbulisandid jms);
    • materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine;
    • füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine ( soojus - ja elektrijuhtivus, kõvadus jt);
    • tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt).
    Mittepurustavad kontrollmeetodid võib jagada mitmesse rühma, millest põhilised on
    • kõvaduse määramise meetodid;
    • radiograafiameetodid;
    • ultrahelimeetodid;
    • magnetmeetodid;
    • kapillaarmeetodid;
    • elektrilised meetodid.

    Nendele lisanduvad meetodite kombinatsioonid või võtted purustavate meetodite hulgast, näiteks reservuaaride hermeetilisuse kontrollimine suruvedeliku või – gaasiga . Mittepurustavate kontrollimeetodite hulka kuulub ka visuaalne vaatlus , makro- ja mikroanalüüs .

    Kõvaduskatsed


    Enam levinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsaku sissesurumise teel. Otsaku küllalt suure jõuga sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakihi plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg . Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg.

    Kõvaduse määramine Brinelli meetodil


    Katseid viiakse läbi erimasinates (Sele 2.12). Kõvaduse määramisel Brinelli meetodiga surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi – kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena – Sele 2.13.
    Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 10 ... 15 s korral, näiteks 185HB. Ühik on kgf/mm2, mida ei märgita.

    Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil


    Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N – skaala B; teemantkoonus või kõvasulamkoonus tipunurgaga 120 ja jõuga 580 N või 1470 N – vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus – Sele 2.14.
    Rockwelli kõvadust tähistatakse tähtedega HR, mille juurde lisatakse skaala indeks. Näiteks 48HRC - Rockwelli kõvadus C skaala järgi.

    Kõvaduse määramine Vickersi meetodil


    Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse määramiseks . Materjali sisse surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136, jõuga 9,8 ... 980 N. Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja jälje pindala suhtena – Sele 2.15.
    Tabel 2.2. Metallide kõvaduse määramise meetodid
    Kõvadus
    Tähistus
    Otsaku kuju
    Jõud, N
    Mõõdetava materjali grupp
    Brinell
    HB
    Kuul
    29400
    Pehme materjal ( süsinikteras , pulbermaterjal)
    Rockwell A
    HRA
    Koonus
    590
    Kõva materjal ( kõvasulam )
    Rockwell B
    HRB
    Kuul
    980
    Pehme materjal (süsinikteras)
    Rockwell C
    HRC
    Koonus
    1470
    Kõva materjal (karastatud teras)
    Vickers
    HV
    Püramiid
    290
    Pehme ja kõva materjal (alumiinium, vask, teras, kõvasulam)
    2.3. Metalsed materjalid
    Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt:
    • terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%;
    • malmid , mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%).

    Peale süsiniku on terastes ja malmides alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus – need on tavalisandid, ja spetsiaalselt lisatud – need on legeerivad elemendid.

    2.3.1 Teras


    Süsinikteras sisaldab tavalisandeina mangaani , räni, fosforit , väävlit. Nende mõju võib olla märkimisväärne, kuigi süsinikteraste omadused on määratud eelkõige nende süsinikusisaldusega.
    C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tugevus- ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel . C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine (puhta raua korral on see 7840 kg/m3, 1,5% C-sisaldusega terase korral 7640 kg/m3), kasvab eritakistus , vähenevad soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad.
    Tabel 2.3. Tavalisandid terases
    Lisand
    Sisaldus %, kuni
    Mõju terases
    Si
    0,5
    Viiakse terasesse valmistusprotsessis desoksüdeerijana
    Mn
    1,0
    Viiakse terasesse valmistusprotsessis desoksüdeerijana
    P
    0,05
    Kahjulik lisand. Põhjustab terase külmahaprust
    S
    0,05
    Kahjulik lisand. Põhjustab terase punahaprust
    Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid – legeerivaid elemente – Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt, sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab tavalisandina terasesse viidu (s.o Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%).
    Legeeritavate elementide mõju terastes avaldub eelkõige järgmises:
    • nad mõjutavad raua põlümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuste temperatuure ja eutektoidi süsinikusisaldust terastes,
    • tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust,
    • avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel.

    Teraseid liigitatakse järgmiselt
    • Konstruktsiooniterased
    • Ehitusterased
    • Masinaehitusterased
    • Lõike- ja mõõteriistaterased
    • Stantsiterased (külm- ja kuumstantsiterased)
    • Kiirlõiketerased
    • Roostevabad terased
    • Kuumuskindlad terased
    • Kulumiskindlad terased

    Tabel 2.4. Legeerivad elemendid terastes
    Element
    Sisaldus %, üle
    Mõju terastes
    Si
    0,5
    Tõstab voolavuspiiri, halvendades plastsust . Trafoterastes kuni 4%
    Mn
    1,8
    Tõstab terase tugevust ja kõvadust, suurendab läbikarastavust. Kulumiskindlates terastes  13%
    Cr
    0,5
    Tõstab terase tugevust ja kõvadust, suurendab läbikarastatavust, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstruktsiooniterastes 1 ... 2%, tööriistaterastes  12%
    Ni
    0,5
    Tõstab terase sitkust, kasutatakse koos kroomiga. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8 ... 10%
    Mo
    0,1
    Alandab terase külmahaprusläve, vähendab noolutusrabedust, tõstab roometugevust
    W
    0,1
    Tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Põhilisand kiirlõiketerastes
    Co
    0,1
    Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis
    V
    0,12
    Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana

    Ehitusterased


    Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1 ... 2%) teraseid. Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguste ristlõikega profiilmetallina ( nurkteras , talad, armatuur jt) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ei kuulu ehitusterased täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahaprusläve.
    Tabel 2.5. Tavaehitusterased (EN10025)
    Margitähis
    Koostis %, max
    Omadused min
    C
    Si
    Muu
    ReH, N/mm2
    KU
    T, C
    J
    S185
    175
    S235JR
    0,2
    1,4
    235 ... 175
    +20
    27
    S235J2
    -20
    27 ... 23
    S275JR
    0,2
    1,4
    275 ... 205
    +20
    27 ... 23
    S275J2
    27 ... 23
    S355JR
    0,22
    1,6
    355 ... 275
    +20
    27 ... 23
    S355J2
    -20
    27 ... 23

    Masinaehitusterased


    Masinaosade valmistamiseks kasutatavad terased peavad olema töökindlad, see tähendab, et nendel peavad olema kõrged tugevusnäitajad Rm ja ReH või Rp0,2, vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU.
    Tabel 2.6. Masinaehitusterased
    Margitähis
    Omadused, min
    ReH, N/mm2
    Rm, N/mm2
    A, %
    E295
    295
    490
    20
    E335
    335
    590
    16
    E360
    360
    670
    11
    a) Tsementiiditavad terased
    Tsementiiditavate terastena kasutatakse madalsüsinikteraseid (0,1 ... 0,25% C), mille kõvadus peale tavakarastust on väike. Peale tsementiitimist (pinnakihi rikastamist süsinikuga, C-sisaldus viiakse  1%), karastamist ja madalnoolutamist on nende pinnakõvadus 58 ... 62HRC, südamiku kõvadus aga 30 ... 42HRC.
    Tabel 2.7. Tsementiiditavad terased (EN10084)
    Margitähis
    Koostis %, max
    Omadused, min
    C
    Cr jt
    ReL, N/mm2
    Rm, N/mm2
    C10E
    0,1
    295
    490
    C15E
    0,15
    355
    590
    15Cr3
    0,15
    0, 7 Cr
    440
    690
    20MnCr5
    0,2
    1,3 Cr 1,4 Mn
    540
    780
    14NiCr14
    0,14
    0,95 Cr 2,75 Ni
    685
    880
    b) Parendatavad terased
    Parendatavad terased on kesksüsinikterased (0,3 ... 0,5%), milles on 3 ... 5% legeerivaid elemente. Nende termotöötlus seisneb karastamises (üldjuhul õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja kõrgnoolutamises temperatuuril 550 ... 600C. Peale sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid , hoovad, teljed jms.
    Tabel 2.8. Parendatavad terased (EN10083)
    Margitähis
    Koostis %, max
    Omadused, min
    C
    Cr jt.
    Rp0,2, N/mm2
    Rm, N/mm2
    KU, +20C, J
    C30E
    0,3
    300
    500
    40
    C45E
    0,45
    370
    630
    25
    28Mn6
    0,28
    1,6Mn
    440
    650
    40
    34Cr4
    0,34
    1,2Cr
    460
    700
    40
    34CrMo4
    0,34
    1,2Cr 0,3Mo
    550
    800
    45
    34CrNiMo6
    0,34
    1,7Cr 1,7Ni 0,3Mo
    800
    1000
    45
    c) Vedruterased
    Keerd -, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduv-korduvatel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja plastsusnäitajad olulist tähtsust ei oma.
    d) Kuullaagriterased
    Rull- ja kuullaagrite töötingimuste iseärasus on kõrgest survest tingitud materjali lokaalne deformatsioon ja kuuli või rulli kontakt veerevõruga. Sellest tulenevalt peab kuullaagriteras olema suure kõvadusega (62HRC) ja väga ühtlase mikrosisaldusega, eelkõige kroomiga legeeritud teraseid.

    Eriterased


    a) Roostevabad terased
    Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), nikli jt legeerivaid elemente sisaldavad terased.
    Roostevabade terastena on tuntumad:
    • kroomterased (sisaldavad 13 ... 27% Cr, kusjuures Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase korrosioonikindlus),
    • kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi).

    Tabel 2.9. Roostevabad terased
    Margitähis
    Koostis %, max
    Omadused, min
    C
    Cr
    Ni
    Muu
    Rp0,2, N/mm2
    Rm, N/mm2
    A, %
    X12Cr13
    0,12
    14,0
    250 (410)
    400 (590)
    20 (16)
    X6Cr13
    0,06
    14,0
    250
    400
    20
    X3CrNiMoN27-5-2
    0,03
    28,0
    6,5
    2 Mo 2 Mn
    450
    600
    20
    X4CrNi18-10
    0,04
    19,0
    11,6
    2 Mn
    195
    500
    45
    X4CrNiN18-10
    0,04
    19,0
    11,0
    2 Mn
    270
    550
    40
    X4CrNiMo17-13-3
    0,04
    18,5
    14,0
    3 Mo 2 Mn
    220
    490
    45
    Roostevabadest terastest valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavaid masinaosi, ehitusdetaile, arsti- ja köögiriistu jne.
    b) Kulumiskindlad terased
    Vastupanu kulumisele on otseselt seotud materjali pinnakõvadusega, millest tulenevalt kulumiskindluse tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, termokeemilist töötlemist ja pindamist.
    Vähem tõhus on läbilegeerimine, eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega: leek-, plasma - ja detonatsioonpihustamine, pealesulatamise ja – keevitamise, sadestamise jm teel.
    Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega kroomi, mangaani, volframit jt elementidega legeeritud teraseid. Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega  12%.
    c) Kuumuskindlad terased
    Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus + kuumustugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt legeerivad elemendid moodustavad tihedad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2. Mida suurem on Cr-, Al- või Si- sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 C annab  10% Cr, 1000 C juures aga on vajalik Cr- sisaldus juba 25%.

    Terase termotöötlus


    Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri (de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: lõõmutamine ja karastamine .
    Lõõmutamine
    Karastamine
    Plastsus suureneb
    Sisepinged vähenevad
    Survetöödeldavus paraneb
    Struktuur peeneneb
    Lõiketöödeldavus paraneb
    Kõvadus suureneb
    Tugevus suureneb
    Sitkus väheneb
    Kulumiskindlus suureneb

    Lõõmutamine


    Lõõmutus on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused on rahuldavad (ei vajata karastamist ja noolutamist).

    Normaliseerimine


    Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30 ... 50 C üle faasipiiri, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina.

    Karastastamine


    Terase tavakarastamine eeldab järgmisi etappe:
    • terase kuumutamine üle faasipiiride;
    • seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke;
    • jahtumine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem (vees või õlis).
    Terase karastamisega suureneb selle tugevus, kõvadus ja haprus. Karastamise tulemus sõltub jahtumise kiirusest.

    Noolutus


    Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini 200 C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Ühtlustuvad sisepinged, suureneb sitkus ja väheneb mõnevõrra kõvadus.

    2.3.2. Malm


    Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi:
  • malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on valgemalmid;
  • malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need on grafiitmalmid (tuntumad neist on hallmalmid).
    Tabel 2.10. Malmid
    Malmi liik
    Omadused, min
    Kasutusomadused
    ja margitähis
    Rm, N/mm2
    A, %
    Liblegrafiitmalm (EN1561)
    Head antifriktsioonomadused,
    GJL-100
    100
    hea vibratsioonisummutavus ja
    GJL-200
    200
    vastupanu väsimusele
    GJL-350
    350
    Keragrafiitmalm (EN1563)
    Suur tugevus, plastsus ja sitkus
    GJS-350-22
    350
    22
    GJS-600-3
    600
    3
    GJS-900-2
    900
    2
    Tempermalm (EN1562)
    Vastupanu dünaamilistele
    GJMB -300-6
    300
    6
    koormustele, kulumiskindlad,
    GJMB-700-2
    700
    2
    keevitatavad
    GJMW -350-4
    350
    4
    GJMW-550-4
    550
    4
    Valgemalm saadakse malmvalu kiire jahutamise tulemusena, nii et vaba grafiit ei jõua tekkida. Omadustelt on valgemalm suure tugevuse ja kõvadusega habras materjal ning sellest tulenevalt ka raskesti lõigatav. Kasutatakse väiksemate kulumiskindlust vajavate detailide valmistamiseks.
    Hallmalmiks nimetatakse liblelise grafiidiga malmi tema murdepinna halli värvuse pärast. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus on peaaegu null). Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt.
    Keragrafiitmalm saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega.
    Tempermalm sisaldab vaba grafiiti pesadena. Saadakse valgemalmi lõõmutamise tulemusena. Omab mõningast sitkust st. malm on külmalt deformeeritav. Kasutatakse valudetailidena, mille ristlõike mõõtmed ei ületa 50 mm.

    2.3.3. Alumiiniumisulamid


    Deformeeritavad sulamid


    Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt:
  • sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad);
  • termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad).
    Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al-Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si-sulamid.
    Deformeeritavatest, mittevanandatavatest sulamitest tuntumad Al-Mn- ja Al-Mg-sulamid sisaldavad 1 ... 5% Mn või Mg, olles  15% tugevamad puhtast alumiiniumist ja veidi suurema korrosioonikindlusega.
    Tabel 2.11. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid (leht, riba, profiilid )
    EN tunnusnr.
    Margitähis
    Al, %
    Olek
    Rp0,2
    Rm,
    A, %
    HV
    Kasutus
    Puhas alumiinium
    AW-1050
    Al99.5
    99,5
    L
    35
    80
    42
    20
    Toiduainetööstus
    Kal
    105
    125
    10
    36
    Pakendimaterjal
    AW-1200
    Al99.0
    99,0
    Kal.
    115
    125
    9
    38
    Alumiiniumsulamid - mittevanandatavad
    AW- 5052
    AlMg2.5
    97,2
    Kal
    200
    250
    14
    75
    Plekk keevis-
    AW- 5083
    AlMg4.5Mn
    94,6
    Kal
    275
    360
    16
    105
    konstruktsioonid .
    Alumiiniumsulamid - vanandatavad
    AW-2024
    AlCu4Mg1
    93,4
    K+LV
    275
    430
    18
    120
    Lennuki-
    K+KV
    425
    485
    12
    150
    konstruktsioonid.
    AW-6082
    AlSi1MgMn
    97,4
    K+LV
    170
    260
    24
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rakendusmehaanika #1 Rakendusmehaanika #2 Rakendusmehaanika #3 Rakendusmehaanika #4 Rakendusmehaanika #5 Rakendusmehaanika #6 Rakendusmehaanika #7 Rakendusmehaanika #8 Rakendusmehaanika #9 Rakendusmehaanika #10 Rakendusmehaanika #11 Rakendusmehaanika #12 Rakendusmehaanika #13 Rakendusmehaanika #14 Rakendusmehaanika #15 Rakendusmehaanika #16 Rakendusmehaanika #17 Rakendusmehaanika #18 Rakendusmehaanika #19 Rakendusmehaanika #20 Rakendusmehaanika #21 Rakendusmehaanika #22 Rakendusmehaanika #23 Rakendusmehaanika #24 Rakendusmehaanika #25 Rakendusmehaanika #26 Rakendusmehaanika #27 Rakendusmehaanika #28 Rakendusmehaanika #29 Rakendusmehaanika #30 Rakendusmehaanika #31 Rakendusmehaanika #32 Rakendusmehaanika #33 Rakendusmehaanika #34 Rakendusmehaanika #35 Rakendusmehaanika #36 Rakendusmehaanika #37 Rakendusmehaanika #38 Rakendusmehaanika #39 Rakendusmehaanika #40 Rakendusmehaanika #41 Rakendusmehaanika #42 Rakendusmehaanika #43 Rakendusmehaanika #44 Rakendusmehaanika #45 Rakendusmehaanika #46 Rakendusmehaanika #47 Rakendusmehaanika #48 Rakendusmehaanika #49 Rakendusmehaanika #50 Rakendusmehaanika #51 Rakendusmehaanika #52 Rakendusmehaanika #53 Rakendusmehaanika #54 Rakendusmehaanika #55 Rakendusmehaanika #56 Rakendusmehaanika #57 Rakendusmehaanika #58 Rakendusmehaanika #59 Rakendusmehaanika #60 Rakendusmehaanika #61 Rakendusmehaanika #62 Rakendusmehaanika #63 Rakendusmehaanika #64 Rakendusmehaanika #65 Rakendusmehaanika #66 Rakendusmehaanika #67 Rakendusmehaanika #68 Rakendusmehaanika #69 Rakendusmehaanika #70 Rakendusmehaanika #71 Rakendusmehaanika #72 Rakendusmehaanika #73 Rakendusmehaanika #74 Rakendusmehaanika #75 Rakendusmehaanika #76 Rakendusmehaanika #77 Rakendusmehaanika #78 Rakendusmehaanika #79 Rakendusmehaanika #80 Rakendusmehaanika #81 Rakendusmehaanika #82 Rakendusmehaanika #83 Rakendusmehaanika #84 Rakendusmehaanika #85 Rakendusmehaanika #86 Rakendusmehaanika #87 Rakendusmehaanika #88 Rakendusmehaanika #89 Rakendusmehaanika #90 Rakendusmehaanika #91 Rakendusmehaanika #92 Rakendusmehaanika #93 Rakendusmehaanika #94 Rakendusmehaanika #95 Rakendusmehaanika #96 Rakendusmehaanika #97 Rakendusmehaanika #98 Rakendusmehaanika #99 Rakendusmehaanika #100 Rakendusmehaanika #101 Rakendusmehaanika #102 Rakendusmehaanika #103 Rakendusmehaanika #104 Rakendusmehaanika #105 Rakendusmehaanika #106 Rakendusmehaanika #107 Rakendusmehaanika #108 Rakendusmehaanika #109 Rakendusmehaanika #110 Rakendusmehaanika #111 Rakendusmehaanika #112 Rakendusmehaanika #113 Rakendusmehaanika #114 Rakendusmehaanika #115 Rakendusmehaanika #116 Rakendusmehaanika #117 Rakendusmehaanika #118 Rakendusmehaanika #119 Rakendusmehaanika #120 Rakendusmehaanika #121 Rakendusmehaanika #122 Rakendusmehaanika #123 Rakendusmehaanika #124 Rakendusmehaanika #125 Rakendusmehaanika #126
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 126 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Julia A Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    detailide töö, masinaks, töömasinad, masinate koostisosadeks, mehhanism, masinate konstrueerimisel, masina funktsioon, tehnilis, soojuspaisumine, elektrijuhtivus, korrosioonikindlamad, kulumine, tugevusnäitajate põhidimensioon, oluliseks näitajaks, algristlõike, praktilistes arvutustes, spetsiaalseid lisandeid, keevitatavus, s185, parendatavad terased, töötavad vahelduv, roostevabade terastena, x3crnimon27, mehaanilised omadused, gjl, omadustelt, malm, alumiiniumsulamid, staatikaks, masspunktiks, mõõtu, mehaanikas, aktiivseks jõuks, välisjõududeks, moodulid, sidemeteks, võrdumine nulliga, suvaliseks jõusüsteemiks, rööplüke, liugehõõrdeks, hõõrdejõuks, maksimaalne hõõrdejõud, veerehõõrdeks, veeremise hõõrdeteguriks, praktikast, detaili tugevuseks, massiiv, varda deformeerumist, horisontaaljooned, normaalpinged, pikkejõud n, piirpingeteks, projektarvutus, lõige i, väände, raskuskeskme asukohad, põikpinna polaarinertsimomendiks, dimensiooniks, vääne, suurust 0, lõige i, ehitame põikjõu, kihi deformatsioon, maksimaalse y, võlli materjal, standardimine, standardid, suurbritannia, vahetatavuseks, väline vahetatavus, tegelik mõõde, vastavat piirhälvet, 012, 016, 034, tolerants, dmax, dmax, dnom, masinaosade kooslust, istuks, piirmõõtmega, võllisüsteem, iso tolerantsisüsteemis, suuri detaile, tolerantsitsoonide orienteerimiseks, 50 mm, lähim standardist, lähtepikkus l, ümarushälve, silindrilisushälve, rööpsushälve, ristseisushälve, radiaalviskumine, kohahälve, mittelahtivõetavaiks, põhikoormuseks, keevisliide, kaarkeevitus, elekter, kontaktkeevitus, hõõrdkeevitus, ebaühtlasest paisumisest, keevisõmbluse pikkuse, keermeks, keermesliidete tunnus, standardsed keermedetailid, mittestandardsetes liidetes, liistude põhitüübid, prismaliistudega liidetes, rummu pikkus, liistliidetega võrreldes, töökindluse kriteeriumideks, kolmnurk, termotöödeldud konstruktsioon, koormav päärdemoment, üherealiste rihma, konstruktsioonilised meetodid, pingekontsentratoriks, tehnoloogilised võtted, liugelaagrid, lubab sise, kandevõime, viltuseis, masinaehituses, raskematel töötingimustel, mehhanism, etteantud seadus, liikumise seaduspärasus, lülideks, erinevatele seadmetele, nukkmehhanismid, nukiks, enamlevinuim, läbimõõdud, tööpindade murenemine, põllutöö, arvutuse alus, orienteeruvalt, hammaste murdumine, headeks omadusteks, viimased, teo tööprofiil, radiaaljõud fr2, kontrollitakse sööbe, levinuim, ülekandearvud, viimased, sukeldusmäärimisel, kruviülekannete kasutusalaks, trapetskeermel, mutri kõrgust, keermepaari isepidurduvus, jõuülekandeis, joonparameeter, kettidel, lamerihmad, hammasrihm, ringjõud, rihmad, geomeetria põhiparameetriks, arvutamise põhikriteeriumiks, hõõrdülekanded, reguleerimisdiapasoon, 5 b, konstruktsioon

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    86
    pdf
    Materjalid
    47
    docx
    Tehnomaterjalide eksami materjal
    20
    docx
    Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused
    26
    docx
    Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015
    7
    docx
    Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks
    52
    pdf
    Metallide Tehnoloogia 1 Referaat
    6
    doc
    Rakendusmehhaanika
    88
    pdf
    Materjaliõpetus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun