Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Aine ehitus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis eristab tahkised ja amorfsed ained?
Aine ehitus #1 Aine ehitus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annsee Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Aine ehitus

Kiirus ja suund muutuvad aineosakeste kokkupõrkel. Soojuspaisumine on nähtus, kus aine mõõtmed muutuvad soojenemisel. Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut (soojusaste). Celsius (0°C), Fahrenheit (32°F), Reamur (0°R), Rankine (491.67°Ra), Kelvin (273.15K) Termomeetrites on kasutusel elavhõbe paisuva ainena. Õli on ainete segu ja koosneb mitmete ainete molekulidest. Molekulidevaheline tõmbejõud hoiab õlikihti veepinnal koos ja seetõttu ei saa üksikud molekulid laigust eemalduda ega mitut õlilaiku moodustada. Õlitilk ei jää veepinnale ka väikese kuhjana. Õli võib moodustada veepinnal ühe aineosakese paksuse kihi.

Füüsika
thumbnail
4
doc

AINE EHITUSE ALUSED

AINE EHITUSE ALUSED Sissejuhatus aine ehitusse. Reaalsed gaasid. Reaalse gaasi puhul peame arvestama osakes mõõtmeid, sest osakestevahelised kaugused on väiksemad, on 10 ja vähem osakese diameetrit ja molekulaarjõudusid tuleb järelikult arvestada. Ülekandenähtused gaasides. Def: ülekandenähtus on nähtus, milles kandub midagi üle. 1) Sisehõõrde tekkimine keha liikumisel gaasis. Nt. sportlane jookseb staadionil, tunneb takistusjõudu. Põhjus: keha liikumisel hakkavad tema lähedal olevad osakesed liikuma keha liikumise kiirusega. Kuna osakesel on mass, iseloomustab teda liikumishulk mv, mis kandub temast kaugemal olevatele osakestele ning väheneb.

Füüsika
thumbnail
2
doc

Aine ehituse alused

tasapinnalise aluse ja tasapinnaga piirneva vedelikukoguse vahel. Täieliku mittemärgamise puhul on veetilgad peaaegu kerakujulised, nurk on 180°. Osalise mittemärgamise puhul püüdlevad tilgad kera kuju poole, kuid täiuslikust ei saavuta, nurk on nürinurk. Osalise märgamise puhul tahab vedelik laiali valguda, kuid täielikult see ei õnnestu, nurk on teravnurk. Täieliku märgamise puhul püüab vedelik mööda alust takistamatult laiali voolata, nurk on 0°. Pindpinevustegurit kasutatakse erinevate vedelike pindpinevuse iseloomustamiseks (1 N/m; F = l). Pesemisvahendite üheks omaduseks ongi see, et nad vähendavad vee pindpinevustegurit ja suurendavad märgamisvõimet. Kapillaarnähtusteks nimetatakse märgamisega seotud nähtusi peentes torudes (märgav aine tõuseb, mittemärgav langeb). Kapillaarideks nimetatakse peeni torusid, milles tuleb arvestada kapillaarnähtustega (ka taimede vartes). Mida peenem toru on, seda enam püüab vedelik

Füüsika
thumbnail
1
pdf

Aine ehituse alused

7. Millal on gaasiline faas aur, millal gaas? Aur:TväiksemTk, õhus olev vesi on aur Gaas: TsuuremTk, õhus olev lämmastik on gaas 8. Millal on aur küllastunud ja kuidas see sõltub küllastunud auru rõhust? Küllastunud aur on, kui aurustunud ja kondenseerunud molekulide arv ajaühikus on võrdne. Seda veeauru rõhku nimetatakse küllastunud veeauru rõhuks Tähis roo, g/cm3 9. Mis on keemine, millest sõltub keemistemperatuur ? Too näide . Keemine on nähtus, kus aurumine toimub kogu vedeliku ulatuses; välisrõhust.. Mäe näide 10. Mida näitab absoluutne niiskus, miks tekib välja hingamisel mõnikord " hingeaur "? Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. 11. Mida näitab relatiivne niiskus, miks tekib udu sauna välisukse juures? ' Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel õhus olev veeaur on küllastunud olekust. 12. Mis talvel välja viidud pesu kuivab ja miks talvel tekib härmatis

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
1
docx

Aine ehituse alused

Agregaatolek ­ gaas, vedelik, tahke. Agregaatoleku määrab ­ molekulide vahelised elektromagnetilised tõmbe- ja tõukejõud, mis määravad ära oakeste paiknemise aines. Gaas ­ osakesed paiknevad hõredalt, osakesed liiguvad kaootiliselt, osakesed mõjutavad üksteist põrkumisel, gaas ei säilita kuju ega ruumala. Vedelik ­ osakesed paiknevad korrapäratult ja tihedamalt kui gaasides, osakesed võnguvad ning võivad hüpate ühest kohast teise, vedelik ei säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis ­ osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused ­ difusioon ­ ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus ­ soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre ­ keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedelikus pa

Füüsika
thumbnail
2
doc

Füüsika, aine ehitus

temperatuurid/siseenergia on võrdsed. 18.Keha soojenemisel antav ja jahtumisel eralduv soojushulk sõltub keha massist, ainest ja temperatuuride vahest. Seda arvutatakse valemiga Q=cm t Q ­ soojushulk ( J) c- erisoojus J/kgC M ­ mass kg T ­ temperatuuride vahe, C 19. Erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja anda 1 massiühikulisele ainele, et tema temperatuur tõuseks 1 C kraadi võrra. 20. Vee erisoojus on 4200 J/kg C , st et 1 kg vee soojendamiseks 1 C võrra on vaja talle anda soojushulk 4200 J 21.Aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse nim. Sulamiseks. Aine üleminekut vedelast olekust tahkesse olekusse nim. Tahkumiseks. 22. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel. Sulatamiseks vajaminev soojushulk sõltub sulatava keha massist ja materjalist, seda arvutatakse valemiga Q=+- m Q ­ soojushulkJ - sulamissoojus J/kg m- mass kg 23

Füüsika
thumbnail
13
doc

Soojusfüüsika

teise, st süsteemi parameetrid muutuvad. Sellist üleminekut nimetatakse protsessiks. Ajalooliselt on vanimtermodünaamika ja sellepärast alustamegi sellest. 4.1. Termodünaamika Termodünaamika kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, milleks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur . Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nimetatakse ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mis on määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. 4.1.1. Temperatuur, soojus ja siseenergia Soojusõpetuse üheks põhimõisteks on temperatuur. Temperatuuril ei ole lühikest ja kõikehõlmavat definitsiooni

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2

Füüsikaline maailmapilt



Lisainfo

Kineetiline ja potentsiaalne energia vahekord aine olekute vahe, ülekandenähtused, pindpinevuse ja pindpinevusjõu mõiste, märgav ja mittemärgav edelik, kapillaarsuse mõiste, tahkete ja amorfsete ainete erinevus, agregaatolekute üleminekud, sisenergia üleminekutel

Kommentaarid (2)

liiskullamagi profiilipilt
Liis kullamägi: üsna hea
22:22 24-11-2009
baahhh profiilipilt
baahhh: aitas:)
23:21 17-05-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun